Kunstiajalugu 20-21 sajand (0)

Max Ernst/ Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art  since  1900
11.02.13
Modernistlik  kunst , makrotasand.
Modernism  kui  paradigma
Impressionistidest kuni 20saj keskpaigani( 70ndate  lõpuni) olenevalt käsitlusest)
Taustsüsteemiks 19 saj teaduse-tehnika-poliitiline revolutsioon –  kunst  ei jää sellisest  asjast  
puutumata ( urbaniseerumine , moderniseerumine,  rahvusvahelisus  jne)
Maalikunst  oli kunstide  hierarhias  kõrgeimal positsioonil
Matemaatikas-füüsikas esile kerkivad paradigmad  mõjutavad ka kunstis toimuvat
Sissejuhatav  loeng!
20 saj. Kunstiajalugu
-eksam: 4punkti:
1)kirjalik – põhiseisukohad mõnest kunstivoolust, max 1lk, põhifaktid (millal, kus, kes, + 
iseloomustus)
2)lühike vastus – loetleda ainult kunstnikunimed (nt nimetab ühe voolu)
3)referaatidest – igaüks valib 5 referaati mille ta läbi loeb – punkt tuleb ühe loetud referaadi 
põhjal (max 1lk)
4)piltide  tundmine  (12 pilti mis on loengus mainitud: kunstnik + vool, mida ta esindab)
-vali üks kunstnik (rahvusvaheliselt tuntud nimi), uuri tema kohta – referaat mitte essee (mis 
kinnitab et olen süvenenud kunstivoolu problemaatikasse jne) ligikaudu 4-6lk; umbes mai 
keskpaigaks. (Elulugu ei tohiks domineerida, põhirõhk loomingule!)
LOENG 1
3 olulist murdepunkti kunstiajaloos- (19saj  keskpaik )  realism , ( sajandivahetus ) postrealism, 
(1950-60ndad)   (kuni   sinnani    modernistliku    kunsti    domineerimine ,   peale   seda   nö 
postmodernism – samas see lihtsustav ja ta seda ei poolda – vajaks täpsustamist; postmod. 
Kunst pole ühtne nähtus, samuti ka modernistlik).
19saj. Teine pool Lääne maailma kunstis. Areng vs muutumine. Progress?
Areng – üks samm põhjustab teise; pole õige rääkida arengust kogu lääne maailma kunsti 
silmas   pidades   –   on   üksikuid   lõike   mida   võib   vaadata   kui   arengut   (üldise    kaootilise  
muutumise kontekstis). Väita, et on toimunud kindel ühesuunaline areng, oleks eksitav.
Kui muutumine ja areng on faktiküsimus(võrdluse alusel) siis progress on väärtusmõiste – 
sellega hindame muutusi ja arengut (heaks, edenemiseks või mitte – mis ühele on progress on 
teisele   regress;   oleneb   väärtustest).   Ideoloogia   vs   hoiak.   Ideoloogia   allutab   ülejäänud 
väärtused. 
Ka kunstisse suhtumine oleneb (esteetilisest) ideoloogiast ja hinnangutest – ei ole õiget ega 
valet suhtumist, vaid lihtsalt eri arvamused.
Teooria – selleks et setada fakti; Ideoloogia – selleks et hinnata fakti. Ideoloogiaid ei saa 
tõestada, aga põhjendada. Ideoloogia püüab korrastada väärtusi.  Tahestahtmata  ei saa kunstis ( 
ja üldse humanitaarteadustes) eristada teooriat hinnangutest.
PRANTSUSE KUNST
(st   Pariis)   Prantsuse   Akadeemiad   –   kunstihariduse   keskused   alates   17saj,   õpetuse 
alusepanijaks  Nicolas   Poussin  (lähtus RafaelistjtItaaliast lõi akadeemilise kunsti õpetamise 
aluse; maalikunsti alus kui ideaalne joonistus, värv allub joonistusele) vaidles Rubensiga – 
maaliline maalikunst on pildi lähtekohaks ja värvimass on ’joone’ lähtekohaks. P; on olemas 
üks  igavene  ja muutumatu ilu mille poole kõik püüdlevad (kõige lähemal sellele olid Vana-
Kreeka  kunstnikud ). Kui maalikunst oli alates renessansist kujutanud 3mõõtmelist nähtavat 
maailma, ,siis akadeemia ei pidanud piisavaks lihtsalt nähtava looduse jäljendamist (loodus 
kui   toormaterjal;   vaja   minna   sellest   kaugemale),   figuraalne   kunst   kui   kõrgeim.    Figuurid  
’ideaalsed’ ilma kõrvalekalleteta – keskmine, täiuslik keha kui ideaalne vorm. Lisaks kindlad 
kujutamise  skeemid  (kuidas kujutada võidukat inimest, kuidas viha jne – kindlad näoilmed ja 
käeliigutused),   kõiki   poose   ei   saa   kasutada   (vulgaarne   ju).   Akadeemiline    kunst   viljeles 
täiuslikku maailma, puhast ilu. Kõrgeim kunst – religioossed, mütologilised, allegoorilised 
teemad; aste madalamal – ajaloosündmused; veel klass madalam – paraadportree. (Kõrged 
zanrid ) Kui kunstnik soovis teenida suure kunstniku nime, pidi tegema vähemalt ühe ’suure’ 
pildi. Madalad zanrid:  maastik  (ka ideaal või mitteideaalmaastik), veel madalam – olustikupilt 
(kaasaegse elu  stseen  – madal..), kõige madalam – natüürmort. Täiuslikku kunsti leiab ikkagi 
ainult  antiigist  –  rooma , kreeka. Et saada ’suureks’ kunstnikuks  veedeti aega Roomas jne. See 
süsteem toimis umbes 1.maailmasõjani.
19 saj. Teisel poolel hakkas tekkima ’sõltumatu’ kunst. – püüdis mitte sõltuda akadeemilise 
kunsti   žüriidest   mis   domineerisid.   Lõhe   akadeemilise   ja   ’sõltumatu’  vahel   kasvas   aina 
suuremaks    (nt   romantismiga   –    Delacroix    –maaliline,    vastandumine    klassitsismile   (teda 
vaadati kui skandaalset kuju) vs  Ingres  – klassitsism, joon, domineeriv maitse). Just tänu D.le 
tuli akadeemiasse sisse ka eksootilisemaid  teemasid .  Romantikud  jäid veel ametliku kunstiga 
samasse paati. 
Barbizon’i   koolkond.   Romantikud:   klassitsistid   on   ummikus,   ühiskond   on   ummikus. 
Tüüpiline romantik on see kes unistab metsas maal elamisest :P. Need romantikud kes läksid 
metsa muutusid realistideks! Akadeemia veel nende maastikumaali kuidagi aksepteeris, a’la 
las siis teevad. Sinna kuulus  Millet , kes hakkas maalima inimesi realistlikult (seda akadeemia 
ei sallinud – skandaal – kes siis ikka  inimkeha  realistlikult kujutab?!) Need kes realistlikult 
inimesi  maalisid  enam näitustele ei pääsenud.
1855 esinene ’ kontra ’näitus. Korraldab Courbet , prantsuse kuulsaim realist.
-maalib mida silm näeb
Tol   ajal   hakati    korraldama    maailmanäitusi.   Pariisis   otsustati   1855   anda   ülevaade   ka 
maalikunsti viimase poolsajandi saavutustest.  Omaette  saalid said Ingres ja Delacroix (selleks 
ajaks oli ta juba tunnustatud ja järgijatega). Nii I kui D olid sügavalt solvunud, I sest  leidsid  et 
see teine ka omaette saali sai ei ole õige (täiuslik joonistus vs  rahutus  ja kaootilisus), D sest 
teda nii  hilja  tunnustatakse. 
Uus  tulija  Courbet (pilt üleval) ka temalt telliti 2 joonistust, kuid ta keeldus – kui talle omaette 
saali ei anta , ta pilte ei tee. Ostis omaette paviljoniruumi maailmanäituselt väljas ja nimetas 
Realism – Courbet. Sai  tuntuks .  Maalilaad  ja teooria erakordselt lihtsad – kunst on see, kui 
maalin täpselt ja ainult seda mida ma näen. Vastandus suure kunstiga, sest seni ju maaliti  seda, 
mida keegi näinud ei ole ( religioon , allegooria) see ’realism’ ju kriipsutab kõik senise maha ja 
kuulutab eelnenule sõja! Idealiseeritud  kompositsioon  ei ole enam kunst, kui sa ei maali seda 
mida näed.  60ndatel  äratas ta õpilastes huvi. Ostis laadalt elava  pulli  ja ütles õpilastele et vot 
joonsitage marmorkujude asemel seda. Tema põhimõtted olid osadele noortele kunstnikele 
paeluvad,   sealt   edasi   areneb      impressionism ,   omamoodi   on   impressionism   realismi 
ekstreemne   variant   (jüngrid   on   ju   äärmuslikumad   kui   profetid).   Noored   tulevased 
impressionistid  kes 60ndatel hakkasid kunstiga tegelema, võtsid ta põhimõtteid täht-tähelt. 
Kompositsioon   kaotab   mõtte   –   kõige   ausam   kunst   on   see   mida   näed.   Tihe   seos 
teadusmaailmas toimuvaga.
Avangard    –   mõiste   päris   19saj.   Alguse   prantsusmaalt.   Saint- Simon .   Sotsialist- utopist , 
äärmusvasakpoolne,     võtnud   omaks   prantsuse   revolutsiooni   ideaalid   (vabadus,   võrdsus, 
vendlus) – täiusliku ühiskonna loomise mõte. U 1815 –  Napoleon  on kaotanud – on läbi 25a 
veriseid sõdu, väliselt oli nende tulemus 0, kuningad on taas troonil, ring täis. Paljud unistasid 
veel revolutsiooni käivitanud ideaalidest, sh Saint-Simon, kes uskus et seda peab  saavutama  
ilma   vägivallata.   Ta   mõtete   tulemus   (valgustusideele   toetumine)   kui   inimesed   lähevad 
targemaks, läheb elu paremaks. Kuna ta oli endine sõjaväelane, siis tal oli mõiste ’avangard’ 
peas olemas – avangard kui aeglasest sõjakolonnist kiirelt ette liikuv ratsasalk, kes näitas teed 
ettepoole    ja    vaatas    kus    vaenlane    on   jne.    Kandis    mõiste   haridusse.   Ühiskond   areneb   kui 
teadlased, kunstnikud jne asuvad etteotsa ja muutuvad ühiskonna avangardiks. (kasutati ainult 
prantuse    kontekstis,   hiljem   liikus   mõiste   ka   mujale.)   Avangard   oli   mitte   niivõrd 
kunstivooluline vaid  sotsiaalpoliitiline  mõiste, kuid see andis kunstnikele võimaluse  liikuda  
teadlustega samale pulgale.
Comte – positivismi rajaja. Ainuke tõsikindel asi on vahetult tajutavad faktid. Spekulatiivsetes 
targutustes  pole  tõde.   Positivismi   nurgakivi  mis   tolle  aja  teadlastele  väga   meeldis.  Saint-
Simon’i sekretär ja ka Comte sõber. Kunst on teaduse  liitlane  – (ka kunst  toetub  tõsikindlatele 
faktidele – compte ja realism), positiivne  tunnetusteooria  ja realism on sõbrad jee. Tunnetavad 
maailma.
Selle   veendumuse   võtsid   impressionistid   kaasa,   ja   arendasid   edasi   –   tutvustasid    optika  
uuringutega   (valge   valgus   on   eri   lainepikkuste   ja   värvi    valguste    segu).   Viisid   Courbet 
sõnastatud programmi äärmusteni. Impressionistide sotsiaalne positsioon oli aga veel kehvem 
kui   eelnenutel   (Courbet   tegi   esimese   kontrnäituse   sest   polnud   nõus   suure   näituse   zhürii 
põhimõtetega, oluline see et esimese tegi just realist, ka ta oli hiljem küllaltki tunnustatud) 
hiljem 20saj astusid paljud grupid esile kontranäitustega. 
Ühiskond nägi Inmpressionistides mässajaid (kuigi enamik neist olid üsna apoliitilised), said 
terava kriitika osaks. Erinevalt realistidest nad enam ei lootnudki suurtele näitustele saada, 
1884   on   esimene   kontranäitus   mis   sai   suisa   mõnitavat   ja   pilkavat   kriitikat,    avalikkus    ei 
aksepteerinud seda kunstina (ka Courbet’ kritiseeriti ja tõrjuti, kuid keegi siiski ei öelnud et 
see   ei   oleks   kunst,   akadeemiline   kriitika   taunis   ta   viise   ja    ideoloogiat    kuid   kunagi   ei 
süüdistatud   teda   oskamatuses   maalida..   impressioniste   just   selles   aga   süüdistatigi).   I’de 
sotsiaalne   positsioon   oli   madalam   sest   ühiskonna   meelsus   oli   konservatiivsem.   Kui 
Romantikud olid 19saj veel salongikõlbulised ja realistis mässajad kuid siiski kunstnikud, siis 
impressionistid   polnud   enam   kunstnikudki.   Postimpressioniste   enam   isegi   ei   vaevuta 
sõimama, peetakse väljaspool kunsti asuvaks (ses suhtes on isegi sõimamine parem kui maha 
vaikimine ). (üldiselt kui tekib uus ja  kole  asi siis eelmine asi saab juba aksepteeritavaks) 
Impressioniste   inspireeris   siiski   usk,   et   nad   on   ühiskonna   avangard.   Uute   kogemuste 
pakkujana    nähti   temas   sotsiaalselt   edendavat   jõudu   (mis   on   siiani   ka   tänapäeval 
avangardkunsti jõuks-mõtteks-motivaatoriks)
Alexandre  Cabanel . tüüpiline akadeemilise kunsti näide, kogu stseen on unistuslik, irreaalne, 
mütoloogiline – mida  akad . Kunst pidas ainuõigeks
William   Bourguereau,   Veenuse   sünd.   Üks   kuulsaim   akadeemik   –    kaunid    kehad,    poosid  
(pöörded) – ette õpitud skeemid
Leon  Joseph Florentin Bonnat,  Victor  Hugo portree – akadeemiline paraadportree (realistlike 
sugemetega)
Fernand Cormon. Kain  teekonnal oma perekonnaga. (realismi ja ak. Kunsti ühindumine)
Jean-Louis- Ernest    Meissonier.     Napoleoni   taandumine,   samuti   ’mõõdukalt    realistlik  
akadeemiline’
Claude   Monet . Mulje tõusvast päikesest (täpse joonistuse kadumine, impressionistlik motiiv – 
uduvine , ähmasus) I:*Joon kui niisugune on ju samuti väljamõeldis, abstraktsioon, joont me 
ju ei näe – seega pildis ei tohi seda  olla*Looduses ei näe kuskil lokaaltoone, pindu, mis oleks 
kaetud ühe kindla tooniga – sest kõik värvilaigud on paljude varjundite koosmõju, tuleb neid 
varjundeid näha (sama kehtib ka tumedate  varjude  kohta, mida päevavalguses sageli ei ole, 
päevavalguses   on   ka   vari   värviline)   *Impressionistid   loobusid   komoneerimisest,   pildi 
ehitamisest – nad maalisid tüki loodust (nii, nagu ristkülikuse mahtus.. seega ei maalinud 
midagi, mida akadeemiline kunst väärtustas) Sajandi lõpus hakkasid impressionismi mõjusid 
kasutama ka mõned akadeemikud:
Paul   Albert    Besnard   (1849-1934)    Madame     Roger    Jourdain´i   portree.   (Riigi   poolt   kõrgelt 
hinnatud – akadeemiline joonistus on säilinud, poos ja ilme realismimõjuline, lilled ja kleit 
õrnalt maalilisemad – impressionistide mõju olemas).  Kompromiss  akadeemilise traditsiooni 
ja impressionismi vahel läks rahvale peale (ka Degas)
19. saj lõpp.
Ak   kunst   hakkas    muutuma    pluralistlikumaks,   1890   läks   akadeemiline   zhürii   lõhki,   ei 
jõudnund enam kokkuleppele.. oli neid kes olid vanamoodsad kui uuemeelsemaid – hakkas 
toimuma   kaks    paralleelset    nähtust   –   akadeemiline   ( konservatiivne )   ja   realismi   mõjudega 
akadeemiline kunst (mõõdukalt uuenduslik). See saatis omamoodi sõnumi kunstiellu (varem – 
hea kunst on selline) nüüd – head kunsti võib olla  mitmesugust   laadi . See hakkas soodustama 
uute kunstivoolude läbimurdmist uue saj. Alguses – avalikkus hakkas leppima, et head kunsti 
on mitmesugust.
Sajandi viimasel kümendil sai populaarseks sümbolistlik kunst – hakati näitusi  pidama ; + 
neljas sõltumatu kunsti näitus (mitte võtta sõna-sõnalt; rohkem äriline – kunstnikud said ise 
seinapinda ’üürida’)..tegelikkuses domineeris seal sama akadeemiline kunst, lihtsalt kehvemal 
tasemel.Samas oli  pluralistlik , hulgas oli ka teisi (dominantselt siiski akadeemiline)
Sajandivahetus
(u   saj   keskpaigast   kuni   1905   )   prantsuse   kunstikultuuris   toimub   oluline   muutus   – 
uusromantilise    esteetika    tugevnemine   mis   vastandub   positivismile   mis   satub   kriitika   alla. 
Uusromantikud vastanduvad realismile ja positivismile. Kunst ei ole enam teaduse liitlane, 
lühidalt – uusromantikud pettuvad teadlastes – hakkavad  neisse  skeptiliselt  suhtuma . (ei suuda 
nendega   kaasa   minna,   teaduses   toimusid   murrangud   mida   mõned   tõlgendasid   kriisidena; 
darvinism  varem kui lõplik tõde, pärilikkus ?  geoloogia -astroloogia olulised nihked; teaduse 
tõsikindlus muutus kahtlaseks, teaduslikku maailmapilti ei saa enam usaldada ning vaja on 
leida uued ’tõe’ allikad) Uustromantismile on  omased  irratsionaalsemad  filosoofiad  (mingid 
parateadused) mis vastandusid teadusele. Teine teaduslikus  maailmapildis  kahtlemise põhjus 
oli sotsiaalne – kunstnikud  lootsid  luua ühiskonnas  progressi  kuid toimus pigem  vastupidine , 
rahutused   kasvasid ja  ühiskonna paranemist/edenemist  ei  olnud  toimunud,  usk  teaduse  ja 
kunsti liitu hakkas kaduma (mitte just kõikjal, aga üldiselt)
See pinge väljendus teemades-
Sümbolism
Sümbolistlikel kunstiteostel ei ole ühiseid vormitunnuseid, seda ühendavad teemad ja 
süzheed (osa sümboliste kasutab akadeemilist, osad realistlikku, osad juugendlikku, 
art  noveau  stiili) Juugend , an- uut tüüpi vormilooming, uut tüüpi stiil.
Kolmas mõiste sajandivahetuse kunstis – postimpressionism
Uut tüüpi stiilide esile kerkimine toimus paljudes riikides, eri kohtades kandis eri nime 
(prantsusmaal –  modernne  stiil/art noveau; Uus ajakiri saksamaal – Juugend (levis 
saksamaa   mõjul   ida-Euroopasse   jne);    Austrias    mingi   kolmas   asi   jne   (seotud 
kontranäitustega viinis).. üldiselt tegu kõikjal sama asjaga aga nimetused erinevad, 
üldnimeks Juugend ingliskeelses kontekstis art noveau (pmst sama)
Sümbolism   ja   juugend   kattuvad;   postimpressionism   prantsusmaa   kontekstis   (mujal 
levis alles impressionism). Pm pole ei stiil ega vool – neid ühendab ainult kaks asja : 
nad on olnud impressionistid; nad on sellest eemale tõukunud ja tihti eri suundades (i’s 
pettunud, suhe i’ga negatiivne, igaüks loob oma stiili millel on euroopa järgmiste 
aastate kunstile suur mõju). Pm kui  lokaalne  prantuse  fenomen .
Rahvusromantism  – omane põhja ja ida-euroopa mõningate rahvaste kunstile 
Sümbolism.
   Pierre    Puvis   de    Chavannes    (1824- 1898 ),    Ristija  
Johannese pea  maharaiumine
Akadeemiline stiil, teemad! – piiblist tuntud lugu isikupärase tõlgendusega
  Pierre Puvis de Chavannes . Vaene  kalur  (tasapinnalisem, 
tõsteud foon, taimestik läheneb juba ornamendile, kummaline süzhee)
Sümbolismi põhitunnus kui müsteeria – puudub selge, mõistusepärane tähendus. Vatandasid 
end   realismile   –   realism   on   lihtne,   igav,   banalne.   Tegelikkuse   olemus   on   nähtamatu, 
salapärane   (teadus     on   samuti   võimetu   seda   teadma,   tõde   on    tabamatu    nii   teadusele   kui 
realistlikule kunstile) Tõde võib tabada vaid erilise intuitsiooniga mida need uued kunstnikud 
omavad.
Gustave Moreau. Ilmutus.
*teemad traditsiooniline ( piibel  , antiikmütol.) kuid käsitlus traditsioonist erinev, maalilaad 
erakordselt fantaasiarohke.
 
  Gustave   Moreau.    Kentaur   kannab   surnud    poeeti . 
Sümbolism
Uursomantik usub, et kui keegi maailma olemusest aru saab, on see kunstnik. Loomult õnnetu 
olend keda ei mõisteta ja tunnistata. Vastandab banaalsele realismile müstilise maailma
Odilon Redon. Muusa  Pegasusel.
Kujutluslaad hoopis erinev akadeemilisest, põnev,  fantastiline , irreaalne värvide mäslemine, 
reaalset ruumi pea-aegu ei olegi, on värvide mäng (ka sümbolismile omane.
Redon – kükloop 
Redon   –    Buddha    (näitab   seda   et   ka   talle   olid 
südamelähedased   alternatiivsemad    harrastused    nt   budism)   Tinglik    ruum   –   uusromantiline 
maailm püüab nähtavast maailmast põgeneda.
Auguste  Rodin – Suudlus
Auguste Rodin – Danaiid
Rodin   –   mõtleja   ;   positiviste   ei   huvitanud 
eksistentsiaalsed probleemid, erinevalt sümbolistist-uusromantikust, kes otsib mõtet kuid ei 
lea   seda   –   maailm   on   tabamatu./Rodin’il   uuenduslik   vormikasutus   –   palju   maalilisust   ja 
varjundirohkust pronksipinnal, konarus-keerukas pinnafaktuur teeb nad elavaks ja liikumist 
kandvaks. Siledast  vormist  loobumise tõttu nimetatakse ta töid ka tihti impressionistlikeks 
kuid   see   ei   anna   õigust   teda   i’ks   nimetada   –teemad   on   siiski    uusromantilised    ja 
impressionismi põhistrateegiast erinevad.
Rodin   –   põrguväravad   (pole   lunastajat,   on   ahistatud 
mõtleja, lahenduseta)
James Ensor –  Intriig .(belglane, säravad värvid; elu see on 
maskeraad  – tüüpiline uusromantiku mõttekäik; inimesed pole ausad)
Ensor – skeletid võitlevad  heeringa  pärast. ( eksistents  on 
irratsionaalne )
  Jean   Delville   -    Saatana    aarded   (mõned   sümbolistid 
kasutasid ka pea-aegu et akadeemilist laadi) kummalisus võlub. Salapära ja kummalisus (vs 
realismi igavus ja  banaalsus ). Pretensioon sügavmõttelisusele.
  Fernand   Khnopff   –    Sfinks  
(Uusromantikute   suhe   sugude   probleemi   oli   omamoodi   kummaline;   kui   klassisistid   olid 
patriarhaalsed,    konservatiivsed    –   naise   keha   kui   ilus   asi;   ja    realistid    toetasid   tihti 
võrdõiguslikkus   (I’de   hulgas   oli   ka   naisi,   nad   respekteerisid   nende   edasipürgimist), 
uusromantiline   suhe   oli    vastuoluline ,   rõhutasid   meeste-naiste   erinevusi;   naine   kui 
irratsionaalne – mis oli nende jaoks positiivne (n on lähemal maailma olemusele , müstiline). 
Naist   tuleb   üheltpoolt   imetleda   aga    teisalt    ka    karta .(pildil   naine   kui   mõnusa   naeratusega 
kiskja , võimas ja ohtlik. Mees  naiivne )
/Otto Weiniger – sugupool ja iseloom – kaasaega iseloomustab see et mehed muutuvad üha 
naiselikumaks   ja   naised   üha   mehelikumaks/ühtlasi   tüüp   lasi   end   maha.   Omamoodi 
uusromantiline protest...jne.
LOENG 2
  Arnold  Böcklin. Surnute saar
Šveitsi sümbolist, elas ja töötas Münchenis, kus levis väga literatuurse ja sümboliterohke 
sisuga sümbolismi kants mida väljendati küllaltki realistlikult
 Arnold Böcklin. Nessus ja Deianeira
 Arnold Böcklin. Mäng lainetes.
 Franz von Stuck . Võitlus naise pärast
Naine kui võimukas olend kelle pärast mehed on valmis 
üksteist   tapma.   Maalilaad   suheliselt   naturalistlik,   kuid 
allegoorilises teemakäsitluses.
von   Stuck   –   Patt.   ( patu  
kehastus on naine.. sümbolistide värk..)
 Mihhail Vrubel.  Istuv  deemon.1890
Teemaks 
ehtne    sümbolismine   omane:   deemon. 
Väljunud    olustiku    reaalsusest   –   näos 
peegeldub 
olemasolu
 
traagika ;
 
põnev 
värvikäsitlus   –   lähemal   pigem   art 
nobeau’le kui realismile. Paani puhul 
samuti   sümbolismile   omane   –   võtta 
antiigi   teema   ja    seostada    praeguse 
olustikuga.
Vurbel – Paan
Dante  Gabriel Rossetti. Juugend.
Kui sümbolism on  kunstivool  millel ei ole stiililist määratlust, 
siis   art-noveau/juugend   on   vastupidi   –   põhineb   uue   stiili 
loomisel. Prereafaeliidid – sh Rossetti. Itaalia päritolu inglise 
kunstnik.(Miks   alustame   20saj   voolu   kirjeldamisel   19saj 
keskpaigast? Sest inglise kunstiajalugu ei järginud sama  ajakava  
mis    manner /Pariis;   mõned   nähtused   tekkisid   juba   põlvkonna 
võrra   varem).   Inglismaal   võib   uusromantismist   rääkida   juba 
19.saj   keskpaigas;   inglismaal   olid   paljud   protsessid   jõudnud 
kaugemale,   mis   mandrieuroopas   teostusid   alles   sajandi   lõpus 
(vabrikutöö   kiire   areng   –   käsitöö   hääbumine   inglismaal; 
tehnikate   ununemine   –   inglismaa   tööstuslik   pööre   toimus 
varem).   Mõnes   mõttes   inglise   nähtused   ennetasid    mandril  
toimuvat (samas ka vastupidi , osad inglise kunstnikud võtsid 
eeskujusid    Pariisist;   kunstis   pilt   segasem,   pole   loogilist 
järgnevust voolude vahel nagu Pariisis).
Mida tähendas Prerafaeliitsus inglismaal (ja hiljem ka mujal) Kontekst: käsitöö välja  suremine  
tekitas  protesti  ja nostalgiat (üks romantismi tunnuseid ongi minevikuihalus).  Prerafaeliidid  
püüdlesid    Rafaeli    eelse   kunsti   poole,   rajasid   oma   loomingu   sellele 
( hilisgootika ;hiliskeskaeg;vararenessanslik laad  ; väga literatuurne jne)
Dante Gabriel Rossetti. Beata  Beatrix . 
Jutustava sisu toonitamine, allegooriate kasutamine; lill-süütus; aja kulg – päikesekell jne – 
palju allegooriline, vihjelise tähendusega detaile
Dante   Gabriel   Rossetti.    Ecce    Ancilla    Domini ;  Ruumikujutluse 
tinglikkus,   tumedatest   varjudest   loobumine;   toetumine 
vararenessansi ideaalidele.
Edward    Burne - Jones .    Kuldne     trepp ; 
stiliseeritud, meeleolutsevad  ilmed ,.
Prerafaeliitide   eesmärk   polnud   mitte   ainult    maalikunstile    uut   allikat   leida,   vaid   kogu 
visuaalset keskkonda ümber kujundada uues visuaalses stiilis. Miks? Keskajaihalus. – kogu 
visuaalne kunst oli läbi põimunud: maalikunst,  skulptuur ,  arhitektuur , sisekujundus, kõik oli 
üks tervik. Eesmärk oli analoogiliselt keskajale luua üks visuaalne stiil. Toonitasid just käsitöö 
osa.
Edward Burne Jones Flora 1885 
Edward   Burne   Jones. 
Puuviljaaed
Red   house,   William    Morris    ja   Philip 
Webb . 
William   Morrise   kodu,   19saj.   Keskpaik.   Üks   praktilisemaid   – 
seadsid   omale   eesmärgiks   luua   ühtne   stiil;   mitte   lihtsalt 
esteetiline    eesmärk   vaid   ka   sotsiaalne.   Vabrikutooted   on 
käsitööga võrreldes inetud; Morris üritas taastada valu tehnikaid 
ja   oskusi   käsitöös,   uskus   tõsimeeli   et   kui   inimesed   hakkavad 
uuesti käsitööd tegema   näevad et see on parem kui vabrikutöö 
ning õpivad ise asju valmis tegema (mitte ainult kindlat juppi 
liinil). Vabrikutöö pole mitte ainult inetu vaid jätab inimese ilma 
ka ise tegemise rõõmust, vabrikutootja isegi täpselt ei tea mida ta 
teeb (mis on lõpptulemus) jne.(ka  Marx    - töövõõrandumine). 
Käivitas  arts  and crafts movement’i, kuigi tehase jms tööstusega 
võidelda   ei   suuda.   Lõid   luksusliku   alternatiivi   vabrikutoodete 
kõrvale,   nende   välja   vahetamise   asemel.   Nö   uus    tarbekunst ;   peaaegu   kaotab   oma 
tarbefunktsiooni ja muutub esteetilise imetluse  objektiks  (nagu seni oli kujutav kunst olnud) . 
Kunsti mõiste  laieneb ,  taaskord .(Renessansis kunst ja käsitöö vastandusid jne).  Keraamika , 
nahkehistöö jne oli sama staatusega.  Ornamentika  on see mis visuaalseid kunste ühendab – 
üritasid luua 19.saj ornamentikat.
Red   house   –   kõik   detailid   töötavad   koos;   maalikunst   ei   tohi   seina   ära   lõhkuda   –   kogu 
keskkond   peab   olema   tervik,   maal   peab   seina    toetama    mitte   lõhkuma,   olema   osa 
sisekujundusest.
William Morris, "Brer Rabbit “, mööbliriie
Valib lähtekohaks  loodusvormid  (üritades seda ornamenti leida) väldib ruumilist sügavust
William Morris. Umbrohu tapeet
Artišoki tapeet. William Morris & Co, ca  1897
Arthur  Heygate Macmurdo.  Tiitelleht . Peetakse juugendliku 
stiili esimeseks nähtuseks. Ühe raamatu tiitelleht; loob väänlevate vormide ornamentika kus 
on   samuti   lähtekohaks   loodus,   kuid   rohkem   abstraheeritud   kujul.   (morrisel   siiski   suht 
realistik). Orgaanilisus.
Charles Rennie Macintosh (1868-1928).Glasgow´ kunstikool
C. R. Mackintosh.    Tool  //Iga ese muutub kunstiteoseks olles samaväärne kui 
õlimaal või marmorkuju. Põnev loomingu keskkond.
Victor  Horta;   Ornamentika  nii   põrandal,   seintel,   detailides 
jne(see   ooperi   teema   kui   terviklik    kunstiteos    –    visuaal +kirjandus+ muusika +tants   jne.. 
intermeedia   töö,   seal   puutusin   ise   seda   teemat.    Multimeedia    jne)   Ühtse   stiili   ja   kunstide 
sünteesi idee muutus sajandivahetusel populaarseks.
Juugendlikud interjöörid: (detalilid, julge uute matejalide kasutus) Kui liikumise lähtekohaks 
oli käsitöö vs vabrikutoodang, siis sellest kasvas välja uus  disain  (mis andis vabrikutööle uut 
materjali).   Keskaja   töö   nende   jaoks   ilus   >   vorm   teenis   funktsiooni,   eesmärki   teeniv 
kuju+materjali ehtsus>said ideaaliks arts and crafts movementile – olla funktsionaalne ning 
materjali suhtes aus >a and c vastandus vabrikutööle mis tihti oli alguses ebafunktsionaalsete 
vormidega (auto nagu tõld, mitte kõige funktsionaalsem vorm jne)>masstoodang tihti peitis 
oma  tegelikku  materjali (rauast ese dekoreeritud kui  marmor  jne); Kui eseme kvaliteet sõltub 
vormi funktsionaalsusest ja materjalist   siis seda võiks ka vabrikus rakendada – kaasaegse 
tootedisaini  rajajad . Algsest vabriktoodangu vastasest  liikumisest  saab hoopis selle edasiviija.
(lisaks luksusliku alternatiivi loomisele ja funktsionaalsusele)
Antoni(o) Gaudi ( 1852 -1926). Güell´i  pargi  peasissepääs.
Art Noveaulik liikumine sünnitab fantastilisi vorme; endiselt loodus kui orgaaniline keskkond 
kui   lähtekoht,   loobumine   klassitsistlikust   sirgest   vormist.   Üha   põnevam   ornamentika 
(kivimosaiigid)
Antoni(o) Gaudi (1852-1926)  Casa  Batlló
Hector  Guimard.  Metroo  sissekäik Pariisis (Porte 
Dauphine).
Peter Behrens. Suudlus. 
Peter   Behrens   (1868-1940).   AEG   turbiinitehas,   Berliin,   1909. 
(hetkeline õnn ja selle kadumine)
Munch . Tüdrukud sillal. 
Nietsze  portree
POSTIMPRESSIONISM
Postimpressionismi pole olemas 
Vincent van Gogh (vend oli Pariisis galerist).  Kuulsad  pildid viimastel eluaastatel, avastab et 
ei   taha   mitte   jäljendada,   vaid   väljendada;   värvide   abil   meeleolu   väljendamine,   iseenda 
traagiline ilme – vihje inspiratsioonile jaapani kunstist, Viimase  eluaasta  tööd: tähistaevas; ta 
viimane arst (soniga). Uskus surmani et ta on impressionist – ei vastanudnud sellele teadlikult.
Kartulisööjad (noorepõlvetööd)
Paul Gauguin – haritum,  pärit  jõukamast  keskkonnast (oli  börsimaakler)  üks esimesi kes 
impressionistide pilte ostma hakkas. Noorpõlvetööd on ettevaatlikud. Oli tuttav sümbolistliku 
esteetikaga – võttis omaks idee, et kunst peab olema müsteerium, vastandub impressionitile 
täiel jõul ja ütleb et impressionistid on silmad ilma ajudeta, passiivsed peegeldajad, ei sisalda 
suuri probleeme.
Nägemus pärast  jutlust
Paul Sérusier 1864 – 1927
 Maurice  Denis .  Kolgata ohvriandide laud
Maurice Denis. Aastaegade  seeria : aprill
Pierre  Bonnard
Edouard  Vuillard
Henri de  Toulouse -Lautrec
NEOIMPRESSIONISM
Seurat
 
 
 
 
Paul Signac
 
 
 
Henri-Edmond  Cross  (Delacroix)
( 1856 - 1910 )
 
Paul Cézanne
(1839-1906) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
FOVISM  JA  EKSPRESSIONISM
Henri  Matisse
 
 
Puudusin!!!
Pablo Picasso
 
 
 
 
 
 
 
Cezanne ’ ilik   kubism .
Kubismi  teke on aeglane ja  sujuv eemaldumine realismist (järjest enam leitakse geomeetrilisi 
vorme jne)
Edasi – analüütiline  kubism ; objekti lammutamine tükkideks; /samal ajal tegutses  Husserl , 
fenomenoloogia rajaja – taju iseloomu ümbervaatamine, nägemistajus osaleb inimese varasem 
kogemus/ Analüütilist kubismi nähti kui aktiivset vormi mis kaasab ’kogemuse’, pole 
passiivne  vahendaja  nagu varem.
 
Kolmas kubism: sünteetiline! Kui analüütiline jõudis pea-aegu abstraktsionismini, ei jäädud 
sellega rahule – hakati liitma  kindlaid märke ümbritsevast tegelikkusest, 
tähti,elemente,detaile,vihjeid. Samuti on üks tunnus sisse kleebitud materjalide kasutamine 
(ajalehe v tapeedi  tükkide  liimimine  lõuendile, kompositsiooni rikastamiseks; materjalide 
visuaalne segi ajamine – kohati pole aru saada kas asi on maalitud või kleebitud).(edasi 
kollaaž – liimitud pilt) //kui varem alustati reaalsusest ja jõuti abstraktsuseni siis nüüd toimis 
vastupidi – algas abstraktsest ja lisandus reaalsust)
 
 
 
 
Hiljem loobumine kubismist ja pöördumine tagasi: (Ingres’lik)
Kubism ei ole Picasso isiklik  leiutis  – samavõrra tegeles sellega ka  Braque .
GEORGES BRAQUE
Oli enne kubismi  leidmist  mõnda aega ka foovide seltskonnas, hiljem hakkab 
geometriseerima – maastikus blokke nägema jne. Areng üsna paralleelne Picassole.
 
 
Ka  temal  hakkas Cezanne’ilik periood muutuma analüütiliseks kubsimiks
 
 
Sünteetiline kubism:
JUAN   GRIS
(tuntud sünteetilise kubismi poolest mis on samuti lähedal abstraktsele kunstile, kuid omab 
reaalse elu ’märke’)
 
 
ROBERT DELAUNAY
 Lisandub tehnilise progressi imetlemise faktor – esimene nö 
autsusavaldus Eiffeli tornile 
 
päike, torn ja lennuk 
 HANS (JEAN) ARP 1887-1966 /  automaatne  joonistamine – ilma mõistuse  kontrollita , 
juhusele tuginev; dada seltskonna  silmis  esindas Zürichi rahvas just sellist keskklassi 
publikut, mida nad said nörritada, normaalse kodanliku kultuuri vastu nõrdimust näidata (kõik 
kuritööd tehakse keskmise kodanlase kätega – kõik on süüdi, nemad on süüdi miks see sõda 
käib sest ilma kuuleka rahvata ei saaks kindralid midagi teha)
Kui Zürichi dada tegeles rohkem kirjanduse ja etenduskunstiga siis mujal tehti ka rohkem 
maalikunsti jms.
New  York : Armory Show – eesmärk tutvustada Ameerikas uuemat Pariisi kunsti. Duchamp  
oli Pariisis üks neist kes läks kaasa seda näitust korraldama ja jäigi sõja ajaks Ameerikass
MARCEL DUCHAMP 1887-1968
Muidu futuristlik teos (keskmine) aga kujutab paljast keha, akti – mõnes mõttes paroodia 
futurismile – teen ikka futuristliku akti, misssest et keelate. Sõja ajal Ameerikas hakkas 
kombineerima valmis objekte (readymade), eriti just tööstuslikult toodetud. (all suur klaas 
jne) Ta oli ka see kes pissuaari näitusele pani. Ameerika kunstiinimeste jaoks esindas 
Duchamp Pariisi ektravagantsemaid ja uuenduslikumaid kunstisuundi. /Art worldi mõiste/- 
hierarhiline  kuntsiinstitutsioonide võrgustik/ - mida saab kunstiks pidada ja kes seda 
dikteerib? Art world. Kunst on see, milllel on tähendus.Kunst pole mitte uue loomine, vaid 
valimine – paigutamine  uude keskkonda ja tähenduse tekitamine. (Kodune teema  mõnes 
mõttes ennnetas Saussure’i, Derridad – kõik on tekst, sõltub kontekstist jne) Ühtlasi sama 
mõte mis Zürichi dadal, näkku viskav ja ironiseeriv varasema suhtes (mõned inimesed 
hakkavad kunstnikeks, sest ei viitsi tööle minna :D) Tegutses maletajana.  Kolmas suund – 
tema teoseid võib vaadata kui kunsti piiride teadvustamist ja uut moodi tõmbamist, 
problematiseerimist.
FRANCIS  PICABIA  1879-1953 Reisis NY, Barcelona ja Zürichi vahel. Absurdi esitamine – 
mõistlikkus kui üks lääne maailma põhiväärtusi; absurdi esitamine selle vastu võitlemiseks.
Sõja lõpus dada hajus – sakslased läksid saksamaale tagasi, ülejäänud Pariisi kus tekkis tihe 
konkurents  koha peal olevate ja sarnaste vaadetega inimestega – tekkis kaks dada  koolkonda  
(Zürichi järjekindlad anarhistid kes harrastasid absurdi; mõnes mõttes positiivsema 
mentaliteediga olid need kellest hiljem said sürrealistid – Breton, psühhoanalüüsile tuginev. 
See võitlus lõppes Bretoni võiduga ja Tzara kaotas. Korraldati isegi sümboolne dada matus )
KURT SCHWITTERS
Elas saksamaal; visuaalne  kaos , kuhjamine, kleepimine
Natuuri ja looduse taolisus, enese jõuga tekkimine. Tegevus samuti anarhistlik /  irooniline
Berliin pärast I maailmasõda  – lüüasaanud linn, äärmuslikud meeleolud, kommunistside 
mässukatse jne – ääretult ärev olukord, enamik dada tegelastest seal toetas pigem bolševikke 
(üldiselt dadal poliitiline suunitlus puudus, va berliinis)
Giorgio de Chirico
Metafüüsiline kunst – pole seotud dada mässumeelsusega. Enne sõda oli Itaalias kuum teema 
futurism , sõda šokeeris ka futuriste – osa muutusid selle  pooldajaiks  ja hiljem ka  mussolini  
pooldajaiks – sõda kui tehnika triumf. Mõned leidsid aga et sõda on kole jne. Üritasid 
kaasajast põgeneda. Metafüüsika mõiste. / Aristoteles . Mis on aeg, ruum? Olemise viisid ja 
tingimused, alused. ’üle’ füüsikast/ olemise üldised probleemid.
Tradititsioonilised õlimaalid, viisid vanad kuid motiivid on kummalised ja  veidrad ; motiivides 
on rõhutatud ruumi tühjust/sügavust, ajanäitajaid – kõike mis on seotud aja ja ruumi 
mõõtmisega. Puudub liikumine,  tardunud  maailm. Ei maali mitte inimesi vaid mannekeene ja 
kujusid, mison mingist  muust  ajast (eemaldumine kaasajast)
CARLO  CARRA 1881-1966 tänapäevast irdunud, igavikulisusele pretendeeriv maailm
GIORGIO MORANDI tardumuse tunne, liikumise vältimine
DADA, UUSASJALIKKUS JA EKSPRESSIONISM SAKSAMAAL PÄRAST 1918. AASTAT
John Hearfield; montaaziehnikaga poliitplakatid
GEORGE GROSZ 1893- 1959
(esimene pilt – dada surm) Berliini dada kui  sarkastiline  sõjajärgne karikatuur. Põimub 
ekspressionismiga (karikatuurne moment!)
JOHN HEARTFIELD
OTTO DIX
Politiseeritud ekspressionism . Kunst mis ei taha ilus olla. Sõjakoledused, sandid . Eesmärk 
rünnata, paljastada.. kuid mitte ilu.
MAX  BECKMANN . Sõja järgse berliini õudused. (põgeneb hiljem Hollandisse)
SÜRREALISM
ANDRÉ BRETON
1896-1966
Sürrealismi manifest 1924:
“Puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil välendab mõtte 
tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, reliogioosseid, esteetilisi või 
muid selletaolisi kaalutlusi”.
Lähtekoht sarnane dadale (kontekst äsjalõppenud sõda, tekitas kõhklusi ühiskonna 
mõistlikkuses), pettumus varasemates väärtuses, skeptilisus. Aga anarhismi tundmuste asemel 
otsiti olukorra paremaks muutmise ideid
Teadvustamatu osa meie psühhikas on oluline, alateadlikud  tungid  on ühiskonna pool t alla 
surutud, inimese tungid ei sobi ühiskonnaga, mis seob piiranguid, pidureid keelde 
(seksuaalsetele ja destruktiivsetele tungidele) jne. Inimese välja elamata tungide energiat saab 
kas sublimeerida (ümberlülitamine mõnda ühiskonna poolt heaks  kiidetud tegevusse – 
religioon, sport , kunst jne, inimene peab oma tungid  kuhugi  kanaldama) Tihti jääb aga 
sublimeerimisest mingi energia üle, seega peab hakkama tõrjuma.. Sublimatsiooni võimalused 
sõltuvad kultuuri repressiivsusest ( a’la puritaanlik moraal  seab rohkem piiranguid jne). Mida 
raskem on sublimeerida seda rohkem on vaja tõrjuda  - mis toob kaasa psüühhilised häired 
(neuroosid, psühhoosid jne). Freudi teooria väärtus tänapäeval on kaheldav, kuid ometigi on 
tal suur mõjuvõim olnud.
Sürrealistid: tuleb anda inimestele rohkem võimalusi oma tungidele vastavalt elada, siis peab 
vähem tõrjuma ja kõik on õnnelikud. Tuleb vähendada ühiskonna poolt esitatavaid nõudeid 
(mõistlikkuse  raamid )!Vähendada kultuuri repressiivset jõudu! Kuna ühiskonnas on 
spontaansus   piiratus  saab seda väljendada kunstis. Kõigepealt võiks spontaansus võita kunstis 
ja sealt laienema kogu ellu.
Breton: Mis on sürrealism? Kõige täiuslikum süürealism on see kui ma lähen tänavale ja 
lihtsalt tulistan inimesi . Spontaansed mõrvad ei taha puigi palju inimesi, planeeritud mõrvad 
(mõistlikustatud) aga küll.
Spontaansus ja irratsionaalsus vs mõistusepärasus. S. Tärkas eelkõige kirjanduses, esines ka 
teatris jne.
Rolli ja esineja/näitleja samastamine>hiljem  performance  kunst, elu ja kunsti  segunemine . 
Sürrealismi poleemika elu ja kunsti piiriga mõjub tänase päevani. Maalikunstis on selle 
programmi  realiseerimine  keeruline – mõistust on raske välja lülitada (hiljem tegid seda siiski 
abstraktsionistid, pollock ). 20ndate  aastate alguses nad veel siiski selle peale ei tulnud, vaid 
otsisid muid lahendusi. Kuna spontaanset teed ei söendatud kasutada siis otsustati kalduda 
hoopis alateadvuse kajastamise poole – freud: ka unenäod, illusioonid ja hallutsinatsioonid on 
sõltumatud mõistuse kontrollist. (freudi seletus unenägudele oli siiski üsna meelevaldne, 
püüdis unenägusid seostada tungidega)
Unenäod täpsed – detailid reaalsed , kuid võimatud. Reaalsed detailid irreaalses seoses.
MAX ERNST  1891 - 1976
Sakslane, liitus sürrealistidega. Katsetas spontaanse joonistamisega. 
Irratsionaalsed fantaasiapildid, sünge.
Ernst ja Dali esindavad sürrealismi, mida nimetatakse veristlikuks (veritas-tõde) kujutavad 
detaile tõetruult (ka  Magritte  jne) selle kõrval on teine  liin , mis algab realistlike detailide 
irreaalse kokkusidumisega kuid muutub tasapinnaliseks, loobub  ruumist:
JOAN MIRÓ 1893- 1983
Abstraktsed märgid, pildid pigem lõbusad ja naljakad, huvitavad, üllatavad värvide 
ühendused, tasapinnalised . Arenes dekoratiivsuse suunas, mängulisus. Hoopis teine vaimsus 
kui Dali. Abstraktsem sürrealist.
ANDRÉ MASSON 1696-1987 – vahepealne, detailid tinglikumad, pea-aegu abbstraktsed
YVES  TANGUY 1900-1955 samuti poolabstraktne, olemas ruum kuid puuduvad äratuntavad 
detailid; orgaanilised abstraktsed vormid
SALVADOR DALÍ  1904 -1989 teatraalsus. Tegi ka filme. Alguses abstraktsed detailid segi 
veristlikega – hiljem muutus järjest veristlikumaks
RENÉ MAGRITTE 1898-1967
Belglane. Visuaalne anekdoot? Rõhutatud tsentraalperspektiiv, detailid; irratsionaalne maailm, 
ootamatud   fantaasiad . veristlik
PAUL DELVAUX
1897-1994
Alberto Giacometti 1901-1966
1921, Man Ray foto – kuulus fotokunstnik, ootamatute visuaalsete vormide ootamatud 
ühendused, ilmekad . Montaazis ühendab eri  plaane  jne 
Rose  Sélavy (Marcel Duchamp).  Fotol .
meret oppenheim „ karvane  kohvitass“
PARIISI KOOLKOND 1920 - 40
Kontekst: kahe maailmasõja vaheline aeg, noored pidasid  sõjaeelset kunsti ummikusse 
jooksnuks, pöördusid tagasi realismi poole – kuid mitte 19 saj. Realismi, vaid sellise, mis 
arvestab   esinenud voolude mõju. Nähtava maailma jäljendamine taas kunstis peamine. Iga 
kunstnik püüdleb oma isikliku stiili loomise poole.  Ka keskikka jõudnud sajandi alguse 
foovid ja enamik kubiste lähenevad tagasi realismile (Realism, kui pariisi koolkonna ühine 
nimetaja). Mis võivad olla realismi tugevnemise põhjused? Ehmatus sõjast, kujutlus kindlama 
pinna otsimisest, ka kunstile.Radikaalsus ja sidemete läbi lõikamine minevikuga tundus 
ohtlik, varasemad  voolud näisid kui rahvast killustav, liiga ekstreemne.  Soovisid  et kunst 
leiaks laiemat tunnustust. Olid kannustatud soovist rahvast ühendada. Nende kohta on 
kasutatud ka mõistet ’ hiline  impressionism’’ mis pole  Kangilaski  meelest hea termin.
ALBERT BESNARD. Akadeemilise taustaga, impressionistide mõjudega
HENRI MATISSE
1869-1954
Ruumilisus  tekib uuesti varjude abil, rohkem ruumi loomist kui Matisse’i sõjaeelses kunstis – 
veidi tsentraalperspektiivi. Hiljem muutub taas ekstreemsemaks (30ndatel) , loobub varjudest 
ja läheneb nooruspõlve  stiilile . Pilt ei ole nähtu jäädvustamine, vaid uus  reaalsus . Säilib üldine 
rahu ja ilutsemise püüe – pilt peab mõjuma pehme tugitoolina, inimene peab tundma rahu ja 
õnne.
 
PABLO PICASSO
1881-1973
20ndate aastate alguses läheneb taas realismile – modelleerib varjudega, selgelt erinev 
kubismist. 20ndate keskpaigast eemaldub uuesti realismist – kunsti ilmuvad deformeeritud 
kehade moonutused, mida sürrealistid imetlesid (kuid Picassot sürrealismi teooriad ei 
huvitanud). 30ndatel lisandub sotsiaalne reageerimine  Hispaania  sõjale – Guernica. Härg kui 
pimeda ja jõhkra jõu sümbol.
 
 
 
 
ALBERT MARQUET
Endine foov, läheneb realismile rohkem – pildid rahulikud, armastus veega seotud ja uduste 
motiivide vastu
MAURICE DE VLAMINCK
Ka endine foov, piltidesse tuleb ruumilisus ja reaalsus kuid säilitab maalistiilis hoogsuse, 
helenduste esinemine ebamääraste laikudena jne.
 
ANDRE  DERAIN
1880-1954
Pariisis oli olukord vaba.. Saksa sõdureid kes pariisi saadeti  hariti  enne kunsti ja kultuuri 
teemadel  – kästi mitte kultuuri sekkuda; tulemuseks – okupeeritud pariisi oli kunst palju 
vabam kui Prantuse alla  kuuluvas  Vichy’s kus  eelistati  ainult realistlikku tradistsioonilist 
kunsti.  Uuenduslike voolude  pooldajad sattuside seega koostöösse vasakpoolsetega.
RAOUL  DUFY
1877-1953
Endine foov, 20ndate alguses veel väga skitseeriv, 30ndatel muutub juba rahulikumaks. 
Meelelaadiks pidupäeva dekoratiivsus – jahid merel, Pariis
 
 
FERNAND LÉGER
1881-1955
Endine kubist. Tuleb tagasi  figuur , kuid geometriseeritult.(Ideoloogiaks endiselt masina ja 
inimese sümbioos – masinlik inimene! Tehnilise tsivilisatsiooni ja inimese ühtekuuluvus)
 
GEORGES BRAQUE
1882-1963 kubismi rajaja (sünteetiline) tulevad tagasi mõned reaalsuse detailid
 
GEORGES ROUAULT
1871-1958
 
MAURICE DENIS
1870-1943
Mütoloogia, kuid suhteliselt tasapinnaline
PIERRE BONNARD
1867-1947 keskkonna võlu annab edasi läbi värviede rikkuse – sarnaneb impressionismiga 
kuid mõned detailid on puhta värvipinnaga, tsentraalperspektiiv on moonutatud. Omamoodi 
süntees Cst lähtuvas kunstis, ...etc.
EDOUARD VUILLARD
1868 - 1940
 
Art  deco ! Juugendi traditsiooni jätkaja – nii moe-, raamatukunstis jne püüd ühe stiili poole
Tamara  de Lempicka 1898-1980  
 
MARIE LAURENCIN
1883-1956
DUNOYER DE SEGONZAC
1884 – 1974
AMÉDÉE OZENFANT
1886 -1966
ROLAND  OUDOT 
1897-1981
MARCEL GROMAIRE 
1892- 1971
Inimene kui osa sõjamasinast; 
 
Foujita Tsuguharu,  Fujita
1886-1968
 
JULES  PASCIN
1885-1930
Antoine  Bourdelle 
1861-1929
jõulised, massiivsed ja kindlavormilised 
skulptuurid .
Charles Despiau 
1874 -1946
 
 
ARISTIDE MAILLOL 
1861-1944
 
ERNST BARLACH
1870-1938 kui pariisis oli rõhk realismil siis saksamaal tärkas  ekspressionistlik  skulptuur 
(hitleri ajal ta kunst keelati) 
 
 
ALBERTO GIACOMETTI
1901- 1966
 
 
NAIVISM
Naivism kui realismi eelistamise üks variant, varem polnud eriti avaliku tähelepanu osaks 
saanud – peeti amatöörlikuks ja mitte väärikaks , oli anonüümne –  autoreid  ei jäetud meelde 
ega   tõstetud   esile.   Muutus   algab,   kui   proffessionaalses   kunstis   eemaldutakse   reaalsuse 
jäljendamisest (kubism on see jõud mis tõstab tähelepanu allla ka naivismi)
HENRI  ROUSSEAU    amatöörkunstnik – olustiku pildid ümbrusest kuid ka fantaasiapildid, 
allegooriad. Ei arvesta perspektiivi, värvivarjundeid kuid on väga täpne, joonistuslik, detailne 
– samas proportsioonide sobimatus etc.
 
 
NIKO  PIROSMANAŠVILI
Naivistikke   kunstnikke   võib   leida   üle   maailma   –   Niko   Pirosmanašvili:   grusiinlane,   veidi 
igavam ja  fantaasia  on kitsam – kõik vürstid ühte nägu jne. Rousseau puhul tuleb tunnustada 
tema rikast fantaasiat. Samas on P. Kujutluslaad omamoodi..
 
IVAN   GENERALIČ   –   endisest   Jugoslaaviast.   Kunstis   on   selge   püüe   olustikku   kujutada, 
näeme püüdlust realistliku ruumikutuse poole (õhkperspektiiv) 
 
LOUIS VIVIN – ka prantsusmaal toimus huvi tõus teiste harrastajate suhtes mis omakorda lõi 
harrastajaid juurde. Kubismi  kaudsed  mõjud – objekti kujutamine mitmest küljest, detailid 
täpsed kuid inimesed kentsakad – see on tihti naivismile omane – arhitektuuri ja loodust 
kujutatakse täpsemalt kuid inimesed on kummalise anatoomiaga.  Vivin’i puhul on nähtavaim 
ruumikujutuse naivism (ehitised ise on okeid, aga eri vaated ühel pildil) ja inimfiguuride 
abitus.
 
  Samuti on abitu ka looma anatoomia 
kujutamine
ANDRÉ   BAUCHANT   .   fantaasiapildid,   mütoloogiad;   püüe   edasi   anda   ruumikujutust; 
eksootilised lilled
 
maastik on justkui nende kohal, mitte taga 
– realistlikus maalis oleks loomulik, et  esiplaanil  olev on täpsem ja taga udusem –  naivistid  
kas ei tunne või ei arvesta õhuperspektiivi (kas ei suuda või ei taha –  kumb  on määrav, on 
raske öelda?)
CAMILLE  BOMBOIS . lihtsustatud figuurid,  tasapinnalisus , detailitäpsus kuid ruumikujutuse 
abitus
 
DOMINIQUE PEYRONNET – püüd sugereerida ruumilist sügavust
AMEDEO   MODIGLIANI   -      kahtlemata    kuulus   võrreldes    eelmiste    nimedega,   kuid   siiski 
Kangilaski meelest sobilik naivistide konteksti asetada – akadeemiline kunstiharidustee jäi 
poolikuks; oluliselt suurem isikupära ja  julgus  võrreldes teiste naivistidega, julgus tõlgendada 
ja tähendust luua, ei ürita kramplikult detailidest sõltuda nagu teised naivistid, ei nokitse.  
Juudi taustaga, itaalia päritolu. Sõjaeelne kunst selgelt ekspressionismi mõjudega. Anatoomia 
seisukoht võibolla taas abitu kuid ilme ja olek on jõuline.
 
 
 
 
  Nägude   kujutamise   skeem   ühtlane,   samad   anatoomilised 
moonutused (pikk nina,  kitsas  suu, lähestikku silmad – isegi autoportree on sama skeemiga) 
kuid  tulemus  on  isikupärane  ja näod  kordumatud.  Koges elu  jooksul mitmeid  pahesid  ja 
õnnetusi   -     peale   surma   on   meedia   kujundanud   temast   boheemlasliku   kunstniku 
musternäidise; tunnustusest jäi eluajal ilma – pärast teda sellist kunsti enam eriti pole. (kui ta 
oleks kauem elanud, oleks vb vanaduses  tunnustuse osaks saanud)
MAURICE UTRILLO – teine põneva ja keerulise kuid eduka elukäiguga mees. Lapsepõlv oli 
väga  kaootiline  ja rahutu, oil naiskunstniku poeg kes oli endine naismodell; isa teadmata kuid 
oletatakse,   et   mõni   impressionist   (ema   oli   nii   Degas   kui    Renoir ’i   modell..).    Poisi  
kasvatamisega väga ei  tegelenud , hiljem abiellus jne. Maurice Utrillo oli tänavapoiss ja tuttav 
selle pahedega, kuid huvitus kunstist väga. Mingit kunstiõpet pole saanud, maalib kindla 
käega, hoogsalt, lahtise  pintsliga , mahulised vormid, ei viimistle – foovilik hoog ja julgus. 
Inimese anatoomiat samas ei valda – kujutab kui visuaalseid plekke tänavapildis. Maalilaad 
on kohati detailitäpsem, ruumikujutus kohati veidi abitu (teine pilt – tsentraalperspektiiv pole 
järjekindel). Mõnes mõttes pani aluse tänavakunstnikele, kes maalivad tänaval ja müüvad 
turistidele oma tänavapilte. Elas pahelist elu – sõltuvuses alkoholist jne, kuid üks rikas  lesk -
miljonär korjas ta ’tänavalt’ üles ja oma elu  viimased aastad elas ta luksuses.
 
 
Marc    Chagall   –   Samuti   põnev   elukäik   (valgevene    juut ,   hašidist;   palju   pidutsemist   ja 
tantsimist). Kunstihuvi algas ka varajases lapsepõlves, huvitus inimestest kuid oskus polnud 
eriti hea; läks Peterburi kus leidis endale  sponsori  (rikka ärimehe) kes võimaldas tal Pariisi 
sõita (enne käis paar aastat ka Narva-Jõesuus koos rikka patrooniga suvitamas, maalis vana-
narva vaateid) Maalib alguses üsna poriste ja tumedate värvidega, pariisis leiab, et soovib 
kujutada maailma liikumises ja muutumises, ei taha näha paigalseisu (kukkuv pudel). Pariisis 
saab sõbraks kubistidega ( Leger  etc, teise põlvkonna  kubistid ) hakkab samu värve kasutama.
 
 
  
Loob oma isikliku stiili täiesti eri tükkidest
FUNKTSIONALISM  JA  KONSTRUKTIVISM  1920. AASTATEL
20ndad aastad on olulised ka mujal – kujuneb Bauhaus , kunstikool mille teljeks oli 
arhitektuur kuid ka kogu visuaalse keskkonna kujutamine  uuel  tasandil. Omaaegse 
juugendstiili pärija (kui juugend toonitas ornamentikat ja käsitööd siis saksamaal tahtsid 
kunsntikud riigi viletusest väja päästa  luues  odavate vahenditega võimalikult  paljudele  
inimestele häid tingimusi – ideoloogiline  vastand prantuse art deco’le – masstootmine, uue 
elukeskkonna side tehnika arenguga, uute ehitusmaterjalidega ja tööstusliku tootmise 
võimalustega). Lähtekohaks  ratsionaalne  kavandamne ilma isikliku meeleolu väljendamiseta 
– matemaatiline, insenerlik mõtlemine. Gropius leidis siiski et seda uut kunsti ei saa luua 
ainult toetudes ratsionaalsusele ja tööstuslikkusele (kutsus tasakaalustajateks  Kandinsky  ja 
Klee ) Bauhaus rajati Weimaris, kus oli au sees ka rahvakunst ja käsitöö (tekkis konflikt) kolis 
üle Dessau’sse, mis oli tööstuslinn. Hitleri võimuletulekuga põgenesid USAsse kus nende 
ideed võib-olla isegi kõige paremini realiseeruda said. Nende arhitektuuri keel oli veel 
euroopa jaoks liiga  radikaalne , kuid just Ameerikas olid traditsioonid nõrgemad ja võimalused 
suuremad. Bauhausi  ideed panid aluse Ameerika pilvelõhkujate teisele põlvkonnale. 
Esiplaanil oli funktsionalism, mis omab kontrolli vormi üle (midagi üleliigset pole vaja). 
(Keegi lausa ütles, et  ornament  on kuritegu ! vastanduti ornamentika loomisele, kuid taheti 
samuti ühtset stiili luua – mis lähtus objekti funktsioonist G: Maja, see on elamise  masin).
Peale teist maailmasõda läksid nende põhiideed massiliseks (magalarajoonid, pilvelõhkujad)
WALTER GROPIUS
1883-1969
 
 
LUDWIG  MIES van der ROHE
1886-1969 20ndate lõpul Bauhausi juht.
 
Analoogsed ideed levisid ka Venemaale – ideed ja kavatsused jäid üldjuhul tol ajal 
realiseeerimata. Katkes Stalini võimga: Alexander (1883-1959) ja                 Viktor (882-1950) 
Vesnin
 
VLADIMIR TATLIN 
1885-1953
 
ALEKSANDR RODTŠENKO 1891-1956 Just plakatikunst (esimene on konstruktivistlik 
luttide  reklaam , teine õllele)
 
EL LISSITZKY 1890-1941 tehnitsistlik kõnepult Leninile. 
ANTOINE PEVSNER 1886- 1962 !seos matemaatikaga! Disaini taoline skulptuur,  plastik  kui 
uus materjal.
 
NAUM  GABO  1890-1977. Kubismi tüüpi, veel rohkem tehnitsistliku suunitlusega
 
(põhineb ka 
matemaatilisel võrrandil?)
DE STIJL
►  Piet  Mondrian (1872-1944) keskne  esindaja just maalikunstis
► Theo van  Doesburg (1883- 1931 ) disainer  ja  maalija
► Gerrit Thomads Rietveld (1888- 1964) disainer ja arhitekt
Püüd luua puhastele matemaatiliselt kirjeldatavatele nähtustele keskkonda. Ka peetud 
funktsionalistlikuks, kuid pigem on märksõnas konstruktiivsus  - kui uus tehnika 
võimaldab leida uue konstruktsiooni, siis tuleb seda kasutada (kasvõi funktsionaalsuse 
kiuste. Vt allpool tooli – pole vb kõige mugavam ja funktsionaalsem, aga  konstruktsioon  
on põnev) Modernistliku internatsionaalse stiili üks  allikaid .
PIET MONDRIAN  1872- 1944
 Rõhk kompositsioonil, usub stabiilsesse universumisse 
ning näeb oma  piltides  selle peegeldust. Omamoodi maailma kõiksuse analoogid
THEO van DOESBURG 1883-1931 Kasutas ka diagonaale (mondriani sõnul oli see 
ketserlus  :D )
 
GERRIT  THOMAS  RIETVELD 1888-1964 
 
Mite ainult 
funktsioon vaid ka kompositsioon! Lisatud on detaile mis vb funktsiooni seisukohast pole 
olulised.
AMÉDÉE OZENFANT 1886-1966 samuti kooskõlas geomeetrilise stiiliga
 
ÉDOUARD JEANNERET –  LE  CORBUSIER  1887-1968 Ozenfant’i  poolvend . 
Modernistliku arhitektuuri suurim  ideoloog  ja praktik, kahtlemata funtktsionalist ja praktik, 
Kuid huvitava tulemuse nimel võib ka funktsioonist kõrvale kalduda, loomaks  huvitavaid 
konstruktsioone. Omamoodi ideoloogia – uus arhitektuur peab vastanduma  kõigele eelnenule 
(modernismi äärmuslik vorm, postmodernismi poolt kritiseeritud) Ehitas üksikutele 
ekstravagantsetele miljonäridele eramaju, peenikesed raudpostid, betoonist –rauast 
konstruktsioon, 
 
 
 
Pärast teist maalimasõda realiseeruvad ta ideed juba suurtes majades, magalarajoonides (kui 
selliseid maju on juba sadades, on seda raske imetleda.. kui selliseid ehitisi  üldse polnud oli 
see uuenduslik ja põnev)
TOTALITAARSETE  RIIKIDE KUNST
Eeskätt   Stalinlik   NL  ja  Hitleri  Saksamaa  – nende  maade  kunstides  esineb  suur  sarnasus. 
Nõukogude Liidus ei sobinud kasutada avangardset kultuuri – see oleks liiga kosmopoliitne. 
Sotsialism tuleb üles ehitada ühel maal. Realism. Vana Tsaristlik Akadeemia taastatakse ning 
klassitsistlik kunst muutus ainukeseks võimalikuks viisiks. Avangardist pidi  loobuma  sest see 
soosis   individuaalsust,   seda   ei   saa   kontrollida   ega   eriti   hästi   kasutada   propaganda 
levitamiseks. Teoreetiline õigustus toetus ungari päritou teoreetiku Lukacs’i ideedele – kunst 
kui üks tegelikkuse tunnetamise vahend. Tegelikkuse tunnetamisel on teadus ja kunst liitlased 
(19saj. Realistid rääkisid sama – et nende tegevus on kooskõlas  teadusega ). Realistlik kunst 
sisaldab tõde; kunst kui üks ideoloogia vorm – nõukogude ideoloogiat  kandev  kunst peab 
vastanduma   varasemale..   Stalinistlikus    Nlis    tekib   Lukacsile   toetudes   gnoseoloogiline(?) 
teooria   –   kunsti   eesmärk   tõde,   teaduse   liitlane.  Tegeliku   arengu   peegeldamiseks   on   tõde 
kasulik.  Ainult   proletariaadi   kunst   sisaldab   tõde   sest   tema   huvid   on   kooskõlas   maailma 
arenguga. Kapitalistidele meeldib teistsugune kunst, sest see pakub unustust.
Avangardist kes teeb abstraktse maali ei väljenda tõde, hoopis varjavad seda – mistõttu teenib 
ta nõukogude võimu vaenlasi .
Kui   varasem   realism   oli   tihti   ühiskonnakriitiline,   siis   sotsrealism   peab   legitimeerima 
parteipoliitikat, sisu peab olema rahvalik, vorm realistlik, väljendama progressi. (keegi on 
öelnud et sotsrealism on partei kiitmine neile arusaadavas vormis)
 
 
Mihail Nesterov 1862- 1942
 
 
Gerassimov   oli 
kunstiakadeemia   president
 Plastov.Õrnad impressionismi mõjud
Sergei  MERKUROV  1881-1952
Vera  Muhhina
 
Üks uhkemaid sotsrealismi 
teoseid, oli väljas Nõukogude Liidu paviljoni katusel Pariisi maailmanäitusel (Millest üle 
vahekäigu oli natsisaksamaa, katusel vastandlik natslik kotkas)
 
Kuna arhitektuuris „realismi“ pole olnud võeti eeskujuks 19.sajandist pärinev. 
Natsionaalsotsialistlik kunst. Äravahetamiseni sarnane ainult ideoloogia oli teistsugune – kõik 
moodsad voolud on juutide ja bolševike vandenõu et saksa rahva hinge mürgitada/rikkuda 
(Hitler isiklikult kirjutas sellest Mein Kampfis); enda otstarbeks ei tohtinud maalida ega 
maalitarbeid osta. Kõik moodne kunst (alates impressionismist) oli tema meelest  mandunud  
ning üle 20 000 maali põletati avalikult Berliinis  Omamoodi „suur patriootiline vabanemine 
rämpsust“...
Ainult õigesse rassi kuuluv inimene suudab luua õiget kunsti ja sellest ka aru saada (venemaal 
on moodsa  kunsti  tegija  klassi vaenlane, saksamaal aga rassiliselt võõras). Ainuke erinev 
temaatika  – alasti figuurid. Kultiveerida kauni kehaga aarialasi.
 
 
 
 
USA KUNST 1900-1940.
CHARLES DEMUTH 
1883-1935
Tõlgendab kubismi Leger’ tüüpi tehnika läbi; pindade jaotus: kubistlik üldistatus; tehnika ja 
tsivilisatsiooni kultus
STUART  DAVIS 1894-1964
Mingis mõttes ennustab neodada
ROBERT HENRI 1865-1929
Igapäeva  olustik , kergelt ühiskonnakriitiline noot – vaeste ja lihtsate inimeste eluolu; 
THOMAS HART  BENTON  1889- 1975
Regionalist: see osa kunstnikest, kes rõhutatult tegelevad oma lokaalse ümbrusega, regiooniga 
kuhu nad kuuluvad; „Tõelise ameerika“ kujutamine (see, mis jääb väljaspoole NY); 
patriootilik
GRANT   WOOD  1892-1942
ANDREW  WYETH  1917- 2009; nostalgiline meeleolutsemine
Kokkuvõte: Ameerika kunst: euroopat imetlev/suurlinna kunst/regionaalne, norstalgiline 
maaelu
MEHHIKO  KUNST
Mehhiko:   vasakpoolne   poliitika   ja   rahvuslikkus,   sellest   võrsus   suur   kunstnike   aktiivsus, 
valitsus  tellis  suuri monumentaalmaale
► Diego    Rivera    1886-1957   rahvusliku   etnilise   mineviku    toetamine ,   revolutsiooniline 
paatos ; üldistatus, tsiliseeritus
►
► José Clemente Orozco 1883-1949 ühiskonnakriitilisus, mütoloogilisus
► David Alfaro Siqueiros 1896-1974 võib-olla kõige poliitilisem
► Rufino Tamayo 1899-1991
► Frida  Kahlo 1907-1954
KUNST II MAAILMASÕJA AJAL.
30ndal toimus USA kuntielus oluline muutus –  majanduskriis ; kunstnikud hakkasid saama 
riiklikku abi (esmakordselt usa ajaloos)
Abstraktne  ekspressionism USA-s – abstraktsionismi uus laine, ekspressiivne.
ARSHILE  GORKY 1905-1948. Jung
JACKSON  POLLOCK 1912-1956 kunsti sisu kui  kordumatu  eneseväljendus; aktiivne 
tegevus ( action painting) action painting kui performance kunsti eelkäija – oluline on tegevus
WILLEM  DE KOONING
1904-1988
FRANZ KLINE 1910- 1962
MARK ROTHKO 1903-1970
ROBERT MOTHERWELL 1915- 1991
CLYFORD STILL 1904-1980
SAM FRANCIS
1923- 1994
ADOLPH  GOTTLIEB  
1903-1974
MARK TOBEY
1890-1976
CY TWOMBLYsünd. 1928
DAVID SMITH
1906-1965
LÄÄNE- EUROOPA KUNST
Pärast   II   maailmasõda   –   halvas   seisukohas,   paljudes   riikides   olid   tugevad   naiivsed 
vasakpoolsed  jõud, kes uskusid nõukogude tüüpi ühiskonna loomisesse. Kunstis oli see aeg 
küllaltki vastuoluline – paljudes riikides oli traditsiooniline kunst kompromiteeritud (kuna 
esindas   totalitaarse   süsteemi   kunsti)   –   pärast   sõda   olid   uuendusliku   kunsti   esindajad 
omamoodi   rahvuskangelased,   avangard   ja    uuenduslikud    kunstivoolud   said   riigi   poolt 
tunnustatuks ja finantseerituks. Pariis püüdis endiselt olla Läänemaailma kunsti keskus, kuid 
öeldakse et abstraktse ekspressionismi tekkega läks keskus New  Yorki .
Pablo Picasso 1881-1973
Leger – jääb truuks oma tehnikaimetlusele ja maalilaadile; 
Andre Fougeron – kujutas karikatuurselt prantsusmaa elu; üldine häbing ja õudus;
Bernard Buffet  – sünge, ekspressionistlik, sõjaõudused
Renato  Guttuso – ka Itaalias oli kapitalismi vastaseid suundi mis kergesti kommunistide poole 
hoidma hakkasid; omamoodi Lääne sotsrealismi esindaja, just ideoloogiliselt.
/varajased avangardistid olid veel elus; tärkas ka uus  avangardismi  laine, just ameerika 
abstraktse ekspressionismi  mõjul. 50ndatel  jääb Pariis veel suhteliselt konservatiivseks, kuid 
Lõuna-Itaalia ja Põhja-Euroopa (belgia, taani etc) on kaks keskust, kus hakkab jõudu koguma 
abstraktsem laad/
Manzu
Marini
Vedova
Basaldella
Birolli
Burri  – mõjurikas ja põnev Itaalia kunstnik; arst kes oli sõja ajal sõjaväe  haiglas ; olevat 
hakanud pärast sõda vanu kotte kokku õmblema, hiljem lisama värvi jne. Hakatakse kasutama 
teisi materjale, kollaaži tüüpi, kuid abstraktseks loomeks.
Fontana  . pildid ühevärvilised kuid enamasti kummalised relieefid ( teravad  sisselõiked või 
kraabitud augud) Pilti tuleb reaalne ruumilisus
COBRA ; rühmitus põhja-euroopas, informalistlik kunst
► ASGER JØRN 1914- 1973
►  KAREL  APPEL 1921- 2006 (relieefsus – lauatükkidel, kergelt naiivsed, lapselikud; 
ebatraditsiooniliste materjalide kasutamine!)
► CORNEILLE, õieti Guillaume Cornelis van Beverloo  1922- 2010 
Ben Nicholson 1892-1982: geomeetriline  abstraktsionism
-Nicolas De Stael (vene päritolu aadlik) – Pariisi tekib uut tüüki abstraktsionism – 
impressionistlik abstraktsionism.  Puudub puhas  geomeetria , maalilisus, kokku sulavus , 
looduse ja orgaanilise maailma põhjal loodud mulje suur üldistus.
Poljakoff
Maurice Esteve; teadlik komponeerinime; värvide  paigutus , organiseeritus – pole põhiosas 
spontaanne
Pierre Soulages; kaalutletud kompositsioon
Hans Hartung - spontaansem
Wols – tegelikkuse fragmendid
NEODADA
50ndate lõpus hakkas tekkima uus kunsti tegemise viis, millel on palju erinevaid allikaid: 
etenduslikkuse kasv, mis oli seotud abstraktse ekspressionismi viljelemisega ; suhtumine 
ümbritsevasse visuaalsesse keskkonda (mida abstraktsionism ignoreeris) – üks äärmus 
sünnitab teise; neodada kuimõnel määral jätk abstraktsele ekspressionismile
John Cage! Juhuslikud helid! Kui samaväärsed muusikariistadega tekitatud helidele!
ROBERT RAUSCHENBERG
1925- 2008 : juhuslikud  kohtumised  objektide vahel; lisandub fotode  kasutamine 
kompositsioonis. Tähtis ka foto kui kunstiliigi enesekehtendamise jaoks.
JASPER   JOHNS  sünd 1930 – jahedam, ootamatud ja lihtsad elemendid; ameeriklase jaoks 
kulunud kujundid; mõjuvad üllatuslikult kuna on tõstetud kunsti hulka
Louise  NEVELSON
1899- 1988
UUSREALISM
Nouveau réalisme – sama tüüpi kunst kui ameerika neodada; kui neodada oli ümbritsevast 
keskkonnast lähtuv kuid visuaalselt  neutraalne, ei kritiseeri vaid huvitub sellest, siis 
prantsusmaa uusrealism oli kriitilisem.
YVES  KLEIN  1928-1062 – hakkas inimkeha kasutama  pintsli  asemel; toimub orkestrihelide 
saatel teatris; mängitakse Kleini enda loodud monotoonset muusikat.
JEAN TINGUELY 1925- 1991 – kummalised  masinad , abstraktsed, funktsioonita – 
absoluutselt mõttetud, aga keerulised.
NIKI de SAINT PHALLE  1930- 2002 orgaanilised inimkehad, lõbusad, mängulised
CÈSAR Baldaccini 1928- 1998 – kokku pressitud objektid
Christo , 
õieti Christo Vladimirov Javacheff, sündinud 1935. Hakkas  pakkima . Kunst väljub galeriist 
ja muuseumist – liigub avalikku ruumi. Selline kunst ei taha pakkuda ilus või edasi anda 
ideoloogiat, vaid pakkud üllatust, ootamatust
(John Dewey – kunst kui kogemus)
Inglise kunst pärast 2.ms; kolooniate eraldumine – suurbritannia  senise mudeli varing – osad 
leidsid et see oli õige; osad et vale. Impeeriumi lagunemise  trauma .
Graham  Sutherland – Jeesus  ristil . Sõjatraumade mõju; deformeeritud keha, kannatus ja piin.
Francis Bacon – ( Paavst !) süngem ja julgem  deformatsioon
Lucien Freud – olemise äng ja räpasus
POP-KUNST INGLISMAAL
ABSTRAKTSIONISM 1960.NDALTEL
Arenes   Ameerikas   paralleelselt   popkunstiga;   pakuti   välja   radikaalsema   uuendusena   uut 
abstraktse kunsti versiooni – post-painterly abstraction vms. Maaliline versus lineaarne! Kui 
kaks   vastandmõistet   (Wölfflin),   maalilisus   kui   mitte   ainult   maali   mõiste   vaid   graafikas, 
skulptuuris jne. Lineaarset kunsti iseloomustavad selged, täpsed piirjooned – joon  domineerib  
värvi üle. Maalilisuse lähtekohaks on aga värv, ebatäpsed värvimassid – joon võib tekkida, 
aga pole mitte lähtekoht vaid tulemus. Maalilises laadis on üksikosad allutatud tervikule, mis 
kujutab   mulje.   Lineaarset   saab   samm-sammult   detailide   kaudu   mõtestada.   Abstraktset 
ekspressionismi   peetakse   maaliliseks   maalikunstiks,   aga   60ndatel   tekkiv   uut   tüüpi 
abstraktsionism on lineaarne – selged ja täpsed jooned ja värvid. Puudub igasugune ruum. 
Tasadus – flatness.
ANTIVORMILINE KUNST, MAAKUNST, KONTSEPTUALISM
Kontekst: ühiskonna  rahulolu  ja inimeste  heaolu ->  inimestele torkavad nende  ühiskonna 
murekohad rohkem silma (varem oli tähelepanu lihtsalt söögi ja elamise saamisel, nüüd jäi 
aega ka muu jaoks); massiülikoolide teke -> üldine kapitalismivastasus (väljendus ka noorte 
muusikas jne)
Kunst ei pea olema jääv, kunst ei pea olema luksusobjekt mida koguda; ta peab tekitama 
mõtte või tunde. -> ebapüsivate (vormitute) materjalide kasutamine ( muld , kivid,  mesi , vesi 
jne), tegevuse olulisus (performance) – kusjuures   esitaja  ei esita mitte rolli, vaid iseenast.
Postmodernistlik arhitektuur
Vasakradikaalne   postmodernism   (modernism   oli   kunagi   avangrdistlik,   mis   oli   hea   –   kuid 
lõppes neodadaga, kui abstraktne modernism ei  suutnud enam midagi uut pakkuda)  kuid 
avangardism  ise ei surnud.
Elu ja kunsti piiri ähmastumine: kunst sekkub ellu
Vorm allutatud sõnumile; sõnum on enamasti ühiskonnakriitiline
Kadunud pole mitte ainult kunsti ja elu piir vaid hägustuvad ka kunstiliikide piirid 
(skulptuur/maal/performace/näidend)
Kaotab erinevuse kõrge ja madala kunsti vahel (mida modernism eristas: avangard 
VÕI kitš + foto muutub aksepteeritavaks vaheniks; reprodutseeritavus;  massikultuur )
Kunstnik kui loov geenius on modernistliku esteetika tekitatud müüt; kunstnik pole 
enam loov geenius, vaid tõlkiv – kasvab kriitikute ja kuraatorite tähtsus.
(seda ideoloogiat kandis  muuhulgas  ajakiri October, mis tegutseb siiani)
Liberaalne  postmodernism ( Danto ): Avangard on läbi, avangardset kunsti pole olemas; Kui ei 
ole võimalik ühegi  kunstisuuna  kohta öelda, et ta on avangardsem kui teine, siis on kõik 
võrdväärsed – uut olukorda iseloomustab  pluralism : väga erinevate kujutlusviiside kõrvuti 
eksisteerimine .
ANTIVORMILINE KUNST, MAAKUNST, KONTSEPTUALISM, KEHAKUNST
Traditsiooniliste   kunstiliikide   raamides   oli   võimatu   välja   pakkuda   midagi   sama 
uuenduslikku, nagu varem oli tehtud (maalikunsti raamides). Abstraktsionism näitas 
ära   äärmuslikud   võimalused   mida   lõuendi   peal   teha   saab.   Modernistliku   esteetika 
kriis. Clement  Greenberg .
Lääne maailmas oli selleks ajaks tekkinud juba harjumus, et kunst peab pakkuma 
midagi uuenduslikku/radikaalset. Eriti andis seda edasi meedia – uuendus on ju uudis! 
Publik  ootas uusi ekstreemseid ideid ja meedia janunes selle järgi. Kunstnikud kes 
soovisid tähelepanu otsisid väljendusvahendeid mis jäid väljaspoole traditsiooniliste 
kunstiliikide  piire  (+ eeelmises loengus räägitud kontekst – ülikoolid, vasakpoolsus, 
60ndate    lõpu   tahutus   jne).   Omaette   eesmärgiks   sai   kodanlikke   väärtusi 
dekonstrueerida, kodanlust jahmatada. Antikodanlik mõtteviis -> kunstis ei tohi olla 
teoseid mida saab osta-müüa-koguda (sellel on kodanlikud eesmärgid!), tuleb luua 
teoseid mis ei saa muutuda kapitali ringlemise  vahendiks .
Antivormiline   kunst   –   püüab    loobuda    kindlatest    vormidest ; 
ebamäärase,   muutliku    vormiga    teoste   eelistamine 
kindlavormilistele.  Vormi   hävitav:  Robert   Morris’e   vildiribad: 
materjalis  ei ole midagi väärtuslikku – varem oli oluliseks lisaks 
teose   väärtusele   ka   materjali   õilsus,   nt   marmor;   Kaootilised 
juhuslikud kuhjad ja vormitud massid – sama teost ei saa samal 
kujul  enam   kunagi   paigutada,   iga   uus  paigutus   on   kordumatu. 
Robert Morris – Observatoorium. Maakunst ( Land  Art) teos, mis 
paikneb avalikus ruumis (ei saa müüa, osta ega koguda) kuid on 
sündmus,   visuaalne   kogemus.  Eva    Hesse .   Ebaregulaarsus,   korrapäratus   –   kindel   vorm 
puudub! 
Itaalias   levisid   sarnased   ideed:   tõhutati   teose   väärtusetust 
finantsilises   ja   kaubalises   mõttes   –   demonstreeriti 
väärtuse   puudumist.   Mario    Merz  –   must   iglu. 
Eelajalooline    tuul   –   oksarägastik   vastanduses 
abstraktsete   geomeetriliste   vormidega.    Viide  
tsivilisatsiooni kaugetele aegaele.  Piero  Manzoni – 
väljaheitepurgid   ja  Jannis   Kounellis  –   hobused 
galeriis .   Eesmärk   teha   midagi   võimalikult 
vastanlikku senisele ’kõrgele’ kunstile.
MAAKUNST (LAND ART)
► Walter   de  Maria  sünd.  1935  –  pani   põllule   raudvardad   ja 
püüdis   välku   (midagi   ebapüsivamat   annab   leida). 
Samas   selline   kunst   leidis   toetust   –   ta   pidi   sadu 
raudvardaid   ostma   ja   sadade   inimeste   abiga   need 
paigutama põllule keset preeriat
► Robert Smithson 1928-1973 – alustas sellega, et viis 
galeriidesse koorma kruusa; hiljem tuntuim teos – 
spiraalne   muul.   Vaadeldav   üldiselt   ainult 
õhust/helikopteril,   suur   looduse   ümber   kujundamine.   Eesmärk   pole   enam   inimliku 
signatuuri   jätmine    maalile    või   skulptuurile,   vaid   loodusesse.   Kunstniku   isiklik 
eneseteostus  looduses.
► Michael Heizer sünd. 1944 – korrapäratud kraavid Nevada  kõrbes
► Christo sünd 1935
Eric    Orr  –   kunstniku   enda    isikuga    seotud    aktsioonid ,   asetab 
keskkonda enda
Joseph   Kosuth  –   mis   on   tegelikkus?   Kas   tegelik   on 
füüsiline tool, tooli foto või definitsioon? Strukturalismi teemad; 
kuidas tekib tähendus. Klaastahvlid sõnadega „Klaas“ „Sõna“ etc. 
On    esitanud    teosena   ka   kunsti   definitsiooni.   Tema   ja   teiste 
kontseptualistide   suureks   eeskujuks   oli   kindlasti   Marchel 
Duchamp.
Bruce Naumann - Autoportree purskkaevuna
Vito Acconci; Conrad  Atkinson  (võttis Financial Times’i lehekülje ja sodis sinna peale 
mondriani-stiilis kunsti;  pila  nii finantsmaailma kui Mondriani suhtes)
ABSTRAKTSIONISM 1960NDATEL AASTATEL
Paralleelselt neodada ja popkunstiga tekkis uus abstraktse kunsti radikaalne vool (post 
painerly).  Vastand   Pollocki   hoogsale   actionile,   siin   on   tervate    servade    ja   õhukese 
värvikihiga maalid. See pole lihtsalt geomeetrilise abstraktsionismi taassünd, kuna siin 
puudub kompositsioon traditsioonilises mõttes. Elemendid on ülimalt lihtsad ja nende 
suhestamises pole mängulist elementi, kohati isegi igavad ( Kenneth  Noland, Frank 
Stella,    Donald    Judd   –   tüüpiline   minimalism,   ühesugused   vormid   on    ritta    pandud; 
Robert   Morris   tegi   60ndatel   kindlavormilisi   geomeetrilisi   asju,   70ndatel   aga 
vormituid)   60ndate   vormile   ja   minimalismile   järgneb   antivormilisus   (veidi   vales 
järjekorras võtsimme läbi :P ) Op-stiil: teosel on füüsilise ärrituse saavutamise  tahe , 
sobis   moekunstnikele   ja   plakatikunstsnikele,   torkab   silma   (Vasarely)   Opis   puudub 
antisotsiaalsus   ja   mässumeelsus,   osa   minimalistlikku   ja   op-kunsti   tegeleb   just 
progressi näitamisega. ( Bridget  Riley) Kineetiline kunst, mis on päris  mitmekesine : 
liikuvad   objektid   (Alexander   Calder   –   geomeetrilisest     abstraktsionismist   ja   isegi 
Miro’st   inspireeritud    konstruktsioonid ;   õrnas   tasakaalus,   möödudes   neist   nad   veidi 
liiguvad vms). Nicolas Schöffer – ehitas suuri masinavärke (oleksime nagu sellest 
rääkinud juba kiirelt?) valgustorn.
HÜPERREALISM JA  NEOEKSPRESSIONISM
Tekkis   uut   tüüpi   maalikunst   (80ndatel)   –    postmodernistlik .   Ei   püüagi   arvestada 
modernistliku   esteetika   nõuet,   et   maalimine   peab   olema   uutmoodi.   Loobub   modernismi 
suurimast saavutusest – abstraktsionismist; ja läheb kujutava kunsti juurde tagasi – pildi peal 
peab   olema   midagi   näha.   Kunst   pole   enam   uutmoodi   maalimine,   vaid   uutmoodi   pilt. 
Postmodernistliku esteetika konservatiivne variant (Jenks!). Traditsioonilist tüüpi maalilaadi 
tagasitulek , osad  teoreetikud  arvasid et modernismi ekstreemsus on möödas. Traditsioonilse 
maalikunsti tagasitulekul oli palju variante :
REALISTID  :   Alex    Katz    (standartne   ameerika   keskkond, 
konservatiivsele   keskklassile   läks   seee   kunst   väga   peale;   toetus   ka 
popkunsti ideoloogiale kujutada seda, mis on; lihtsalt ilma mässulisuseta); 
Alice     Neel    (espressiivsem,   kuid   siiski   realistlik);   Philip   Pearlstein 
(üldistatud,   fotolik,   idealiseeritud,   siiski   proosaline)   Leon   Golub;   Eric 
Fischl (realiste oli väga erinevat stiili, Fischl on üsna pikantsete teemadega – 
noorte seksuaalsus)
HÜPERREALISM   :  realismi   äärmuslikum   variant,   fotolik.   Aluseks 
Malcolm    Morley   teos   –   foto   mille   peale   on   maalitud   punane   X.    Richard    Estes 
(suurlinnapildid,   klaasis   peegelduv   tänav);    Ralph    Goings   (juhuslikud   vaated);   Don    Eddy  
(tänavad vaateakende kaudu);  Chuch  Close (inimnäod, ülidetailsed – kuni viimase  poori  ja 
karvakeseni); Duane Hanson (riietatud figuurid, absoluutne reaalsus) John DeAndrea (alasti 
hüperrealistlikud figuurid) 
NEOEKSPRESSIONISM:   selline   kunst    tugevnes    just   Ida- Saksas    – 
kapitalismivastasus oli igati  teretulnud Ida-Saksa ametlikus ideoloogias. See kunst tekitas 
huvi ka Lääne-Saksas, tekib üleriigilisem ühtsus (seni tehti Läänes rohkem järgi Ameerikat – 
minimalismi   jne).   Neoekspressionism   julgustas   Lääne-Sakslasi   –   kunstiline   ühtsus   tekkis 
enne,   kui   Lääne   ja   Ida-saksamaa   reaalselt   ühinesid.   George   Baselitz;   A.   R.   Penck 
(loodusrahvaste   motiivid   ja   laste   joonistused,    toored    ja   intensiivsed   värvid);     Jörg 
Immerndorff   (sündinud   sõja   lõpuaastal   –   sõjakogemus   puudub;   healjuhul   on   mälestus 
viletsusest; kogemus siiski teine; neid hakkab siiski huvitama ajalugu, mis oli enne 45ndat. 
Keda  täpsemalt    huvitab ,   võib   lugeda    artiklit    Immendorffist   ja  Kiefelist!;   Saksamaa   kunst 
muutub   iseseisvamaks   ja   lakkab   olemast   Ameerika   väikevend).   Puudub   ilu    taotlus , 
eesmärgiks   on   siiras   eneseväljendus.   Anselm    Kiefer  –   maalis   sümboltähendusega    ruume  
(Hitleri mingeid valitsusruume vms); maali teemaks on asetatud see, mida sakslased püüdisd 
unustada (rahvuspsühholoogiline tõrjutud kogemuste päevavalgele toomine, et sellega leppida 
ja edasi minna); Kiefer tegi ka metallist installatsioone ( Stazi  toimikute päevavalgele tuleku 
kontekst).  Gerhard Richter  – teda  tunnistab  ameerika kriitika 
rohkem   kuna   temal   on   otsene   saksa   minevikuga   telenemine 
kõrvalisem.   Ootamatud   visuaalselt   põnevad   teosed,   milles 
põimuvad   maalikunsti   mõtted   fotode   kasutamisega,   samas   mitte 
hüperrealistlikult. Ei ürita olla ilus või silma paitav kunst nagu 
enamus   ameerika   abstraktsus.   Selles   on   omamoodi   jõhkrus   ja 
teravus. 
Sama   tüüpi   kunst   tekkis   ka   itaalias,   kuid   veidi 
mängulisemal ja eklektilisemal kujul. Sandro  Chia . Enzo Cucci. 
Ekspressiivsed   kuid   individuaalse   fantaasia   pildid   (sotsiaalse   problemaatika   teemad 
kõrvalisemad). Ilutsevam laad. Francesco Clemente (tegutseb ka Nys  Julian  Schnabeliga). 
Schnabelit iseloomustab samuti ekspressiivne laad, ilma sotsiaalse sõnumita. David Salle. 
Carlo   Maria   Mariani   –   akademismi   taaselustamine   –   veidrad   motiivid,   klassitsistlikute 
skulptuuride jms kasutamine. 
SÜNDMUSED JA ETENDUSED
50ndad – külm sõda; kunstnik on vaba. Pollock
60ndad – külm sõda lõdveneb, toimub kiire kallak vasakpoolsuse suunas
70ndad – vietnami sõda, radikaalsed kunstinähtused
80ndad   –   selge   pööre   parempoolsuse   ja   konservatiivsuse   poole,   tugev   Nõukogude   Liidu 
vastasus . Hiljem aga  kadus  vastandus – NL  lagunes  ja polnud enam põhjust äärmuslikule 
parempoolsusele. +   80ndate   lõpus toimus majanduskriis.  Rahulolematus  ühiskonna suhtes 
kasvas   taaskord.   Pendel   kaldus   mõõdukale   vasakpoolsusele   (mitte   päris   nii   palju   nagu 
60ndatel aga siiski). Koos sellega tugevnesid uuesti antikodanlikud meeleolud, sellele tekkis 
sotsiaalne nõudlus. Taaselustusid 70ndate kunstile omane – happening ja performance.
Liberaalne 
esteetika   :   soosib   pluralismi   (galeriides   on   nii   hüperrealismist   kuini 
antivormiliseni),   90ndatel    kuulsaks    saanud   kuid   juba   60ndatel 
tegutsenud...
FLUXUS    vastandumaks   kaubalisele   luksusesemeid   tootvale 
kunstimaailmale; situatsionism – ei loo uut -ism’i vaid pakuvad 
juhuslikele   möödakäijatele   kogemusi.   Olukorra,   situatsiooni 
tekitamine. Iga kunst pakub elamuse, ergastab. Ideloogiline 
liider oli üks Leedu põgenike järglane.
► YOKO ONO (sünd 1933) ->
► WOLF VOSTELL 1932- 1998
► NAM  JUNE  PAIK 1932- 2006
► JOSEPH BEUYS 1921-1986 (I like america and america likes me; kuidas seletada 
pilte   surnud   jänestele;   igas   inimeses   on   võime   loovuseks   –   kunst   pole   mitte 
luksusesemete tegemine vaid loovuse väljendamine)
Eeskujuks John Cage – juhusele toetumine.
Daniel    Buren;   Hans   Haacke   (poliitilisem,   esitab   sotsioloogilisi   küsitlusi   mis   on   selgelt 
poliitiliselt   kallutatud);   Barbara   Kruger   (feministlik   ideoloogia,   poliitilisus,   vägivalla 
vastasus). Lisaks vaata –  Bill  Viola, Carolee Schneemann,  Marina  Abramovic (vt juutuubi 
likne powerpointis).

Document Outline

• LOENG 1
  • 19. saj lõpp.
  • Sajandivahetus
• POSTIMPRESSIONISM
• NEOIMPRESSIONISM
• FOVISM JA EKSPRESSIONISM
• FUTURISM
• ABSTRAKTSIONISMI TEKE JA LEVIK
• DADA JA METAFÜÜSILINE KUNST 
• DADA, UUSASJALIKKUS JA EKSPRESSIONISM SAKSAMAAL PÄRAST 1918. AASTAT
• SÜRREALISM
• PARIISI KOOLKOND 1920 - 40
  • NAIVISM
• FUNKTSIONALISM JA KONSTRUKTIVISM 1920. AASTATEL
  • De Stijl
  • Totalitaarsete riikide kunst
  • USA kunst 1900-1940.
  • MEHHIKO KUNST
• Kunst II maailmasõja ajal.
  • Lääne- Euroopa kunst
  • NEODADA
  • Abstraktsionism 1960.NDALTEL
  • ANTIVORMILINE KUNST, MAAKUNST, KONTSEPTUALISM, KEHAKUNST
  • ABSTRAKTSIONISM 1960NDATEL AASTATEL
  • HÜPERREALISM JA NEOEKSPRESSIONISM
  • SÜNDMUSED JA ETENDUSED