Dominikaani Vabariik (1)

RANNU KESKKOOL

X KLASS

TAAVI TÄKKER

Dominikaani Vabariik

UURIMUSLIK REFERAAT GEOGRAAFIAS

JUHENDAJA : VAIKE ROOTSMAA

RANNU 2007

Sisukord

Üldandmed 3
Üldiseloomustus 3-4
Geograafiline asukoht 3-4
Kliima 4
Taimestik 4
Loomastik 4
Koloniaalminevik 4-5
Riikide võrdlus 5
Majandusorganisatsioonid 4-5
Rahvastik ja asustus 6-7
Linnastumine 7
Pealinn Santo Domingo 8
Energia majandus 8
Elektrienergia tootmine 9
Esmasektor 9-10
Põllumajandus 9
Kalandus 10
Metsamajandus 10
Tööstus 11
Eksport ja Import 11-12
Transport 12-13
Turism 13
Kokkuvõte 14
Summary 15
Kasutatud allikad 16
Lisad
Üldandmed
Joonis 1. Dominikaani Vabariigi kaart.
Pindala: 48720 km2
Rahvaarv: 9183984 (2006)
Pealinn: Santo Domingo
Elanikke pealinnas: 1887586 (2002)
Haldusjaotus : 31 provintsi ja 1 rajoon
Keel: Hispaania
Rahaühik: Peeso
(allikas 1)
Üldiseloomustus
Geograafiline asukoht
19o 00’N 70 o 40’W
Dominikaani Vabariik asub põhja poolkeral troopika vööndis Kariibi mere ja põhja Atlandi ookeani vahel Haitist ida pool. Dominikaani Vabariigil on 1288 km rannajoont ja 360 km riigipiiri Haitiga.
Dominikaani vabariik hõlmab põhiosa Haiti saarest , mis on Antillide saarestikus suuruselt teine saar. Maa on mägine, 80% pindalast jääb mäeahelike alla. Kahe suurema aheliku, Kesk-Kordiljeeride ja Põhja-Kordiljeeride vahele jääb viljakas Cibao org. Põlluharimiseks sobib ka tiheda asustusega rannikutasandik riigi kaguosas. Dominikaanit läbivad laiad jõed, mille kaldamaad on üpris viljakad. Põhja suunas voolavad Yaque del Norte ja Yuna, lõunaosa veestavad Ozama ning riigi suurim jõgi Yaque del Sur. Rannajoon on võrdlemisi sirge; põhjarannikule on iseloomulikud pikad lauged rannad.
Kliima
Dominikaanis valitseb tüüpiline troopikakliima. Üldiselt on kuiva aastaaega vihmasest rohkem, kuid põhjapoolsetel mägialadel on üsna niiske; temperatuur sõltub kõrgusest. Pealinnas Santo Domingos püsib meeldivalt mõõdukas kliima aastase temperatuuriga 23 oC. Kui tahta päevitada muinasjutulistel randadel, tuleb arvestada, et vihmade aeg kestab maist juuni lõpuni ja septembrist novembri lõpuni. Pealegi kujunevad just neil kuudel troopilised orkaanid, mis mõnikord kipuvad rannikualasid laastama.
Loomastik
Loomastik on tavaline Kariibiale – palju roomajaid, nagu kaimanid, sisalikud, iguaanid, maod ; rohkesti elab veelinde ja värvikirevaid troopikalinde.
Taimestik
Taimestik on troopiline . 46% pindalast on kaetud metsaga, kus kasvab seedreid, mände, väärispuid, nagu mahagonipuu , palisander ja tulbipuu, rohkesti on viljapuid. Kahjuks viimastel aastatel on hakatud metsi varasemast rohkem laastama.( allikas 2)
Koloniaalminevik
Dominikaani Vabariigi avastas Christopher Kolumbus oma esimesel õhureisil 1492 aastal. Hispaniola saar sai tugialaks hispaanlastele kui nad vallutasid Kariibi mere saarestikku ja Ameerika mandrit. 1697. aastal tunnustas Hispaania Prantsuse valitsuse üle läänepoolse kolmandiku saarest, mis sai 1804. aastal Haitiks. Ülejäänud saar oli tuntud kui Santo Domingo, otsitav kasu oma iseseisvusele oli 1821 . aastal, aga oli vallutatud ja valitsetud Haitilaste poolt 22 aastat. Lõpuks Saavutas iseseisvuse Dominikaani Vabariigina 1844 . aastal. Esimene president Pedro Santana suutis tõrjuda haitilaste vallutuskatseid, kuid mitte uut Hispaania okupatsiooni. Pärast võidukat iseseisvussõda taotleti toetust USA- lt. Diktaator Ulises Heureaux’ valitsemisajal läks Dominikaani Vabariigi majandus peaaegu täielikult USA kompaniide mõju alla, sellele järgnes USA okupatsioon .
1996 aastal valiti presidendiks Leonel Antonio Fernandez Reyna, kes viis ellu hulga IMF- i nõutud majandus reforme, stabiliseeris peeso ning saavutas majanduskasvuks umbes 7% aastas. Alates 1945 aastast on Dominikaani Vabariik ÜRO liige. Eestiga sõlmiti diplomaatilised suhted 18. novembril 2002. aastal.( allikad 1, 16)
RIIKIDE VÕRDLUS
Poola, Eesti ja Leedu asuvad Euroopas. Brasiilia ning Dominikaani asuvad Lõuna-Ameerikas. Rikkamad riigid on Poola, Eesti ja Leedu ning vaesemad Lõuna riigid on Brasiilia ja Dominikaani. Poolal ja Eestil on sama inimarengu indeks, mis on ka kõrgeim neist teistest riikidest (indeks - 0,858), inimarengu indeksi pingereas kuulub Poolale 36. ja Eestile 40 koht. Eestile järgneb küllaltki sarnaste näitajatega Leedu, mille inimarengu indeks on 0,854 ning on sellega 41. kohal. Brasiilia inimarengu indeks on 0,792 ning on 69. kohal. 25 kohta tagapool on Dominikaani, kus indeks on 0,751. Keskmine vanus on kõrgeim Poolas 74,6 aastat, järgneb Leedu 72,5 aastaga ja Eesti 71,2 aastaga. Brasiilia elanike keskmine vanus on Poola omast 3,8 aasta võrra madalam- 70,8. Dominikaanis on keskmine vanus vaid 64,5 aastat, see võib olla tingitud kehvast arstiabist ja madalast hügieenitasemest ning need omakorda sõltuvad SKTst , mis on võrreldavatest riikidest väiksemate seas- 7449 US$. SKT inimese kohta on kõige kõrgem Eestis 14555 US$. Leedul on SKT Eestist natuke madalam (13107 US$), Poolas aga 5487 US$, mis on peaaegu võrdne Dominikaani Vabariigiga. Kõige madalam on SKT Brasiilias 2788 US$. Täiskasvanute kirjaoskus on kõrgeim Leedus - 99,6% ja mõnevõrra väiksem Poolas - 99%. Lõuna riikides on kirjaoskus nimetatud Põhja riikide omast umbes 4% võrra väiksem. Neid näitajaid võivad mõjutada geograafiline asend, kuuluvus majandusorganisatsioonidesse ning teised riigi majandust mõjutavad tegurid.

Majandusorganisatsioonid

Dominikaani Vabariik kuulub mitmesse rahvusvahelisse organisatsiooni. Nagu näiteks IMF, WTO, UNESCO ja UNIDO. WTO(World Trade Organization) on maailma kaubandusorganisatsioon , mis moodustati 1994. aastal. WTO eesmärgiks on elavdada rahvusvahelist kaubandust. IMF(International Money Foundation) on Rahvusvaheline Valuutafond, mis püüab vältida ülemäära järske, maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumist. See asutati 1944. aastal. UNIDO(United Nations Industrial Development Organization) tegeleb halva ekspordi, reostuse kontrolli, rahvusvaheliste kvaliteedistandardite, vananenud tehnoloogia ning muude majandusprobleemidega. (allikas 1)

Rahvastik ja asustus

Dominikaani Vabariigis elab 9,183 milj inimest ( July 2006). Dominikaani Vabariik on küllaltki väike riik, pindalaga 48 730 km2, kuid rahvaarvu poolest on keskmise suurusega. Umbes sama palju inimesi elab ka Kreekas, Portugalis ja Rootsis. Tihedamini on asustatud pealinna Santo Domingo ümbrus ja riigi keskosa. Selline rahvastiku paiknemine tuleneb sellest, et seal (kas keskosas või pealinna ümber?) kasvatatakse palju kohvi, banaane ja suhkruroogu . Keskmine rahvastiku tihedus on 188 in/km2. Rahvastiku tihedus võrreldes Haitiga on saja inimese võrra väiksem ruutkilomeetri kohta. Rahvastik on moodustunud Euroopast (peamiselt Hispaaniast) sisserännanutest. 11% rahvastikust on mustanahalised, 16% on valged ja 73% on segunenud erinevatest rassidest.
Joonis 2. Rahvaarvu muutused
Rahvaarv on aastatel 1950- 2030 kasvanud küllaltki ühtlaselt (joonis 2). Aastal 1950 oli rahvaarv natuke üle kahe miljoni. Aastaks 2030 ennustatakse, et see kasvab 12,5 miljonile. Iga 10 aastaga on rahvaarv kasvanud 1,5 miljoni võrra.
Meeste keskmine eluiga on 70,21 aastat ja naiste keskmine eluiga on 73,33 aastat ning võib öelda, et eluiga on üsna kõrge. Sündimus on Dominikaani Vabariigis 23,22 promilli ja suremus on 5,73 promilli. Viimase 5 aasta jooksul on poisse sündinud natuke rohkem kui tüdrukuid. Loomulik iive on 1,47 promilli. Ülalpeetaavuskordaja on 0,62.(2006)
Selle riigi kohta võib öelda, et rahvastik on noor, sest tööealist rahvast ja nooremaid inimesi on 94,5% ja vanemaealisi on kõigest 5,5% kogu rahvastikust (joonis 3). Dominikaani Vabariik on demograafilise ülemineku esimeses etapis (e. rahvastiku plahvatuse etapis) (lisa 2). (allikad 4, 6)
Joonis 3. Vanuseline jaotus
Linnastumine
Dominikaani Vabariigis elab 64% inimestest linnades. Pealinn on Santo Domingo, suuremad linnad on veel Santiago , San Pedro de Macoris, La Romana , Los Alcarrizos, San Cristobal, San Francisco de Macoris, Puerto Plata, Higüey ja La Vega . Aastal 1950 oli riigi rahvaarv 2,3 miljonit, aastaks 2015. prognoositakse 10,1 miljonit. Maapiirkondades oli rahvaarv 1950. aastal 1,7 miljonit ja 2015. aastaks prognoositakse 2,6 miljonit. 1995. aastal oli elanike arv maal kõige suurem – 3,2 miljonit. 1950. aastal moodustas maarahvastik 76,3 % elanikest ja aastaks 2015 prognoositakse 26,4%. Rahvaarv linnades oli 1950. aastal 0,5 miljonit ja prognoositakse 2015. aastaks 7,4 miljonit. 1950. aastal moodustas linnade elanikkond 23,7% elanikest ja prognoositakse 2015. aastaks 73,6%. Kariibia rahvaarv on olnud 1950. aastal 17 miljonit ja prognoositakse 2015. aastaks 42 miljonit. Maal elas 1950. aastal 10,9 miljonit elanikku ning prognoositakse 2015. aastaks 13,8 miljonit. Protsendiliselt elas 1950. aastal maal 64% elanikest ja prognoos 2015. aastaks on 32,9%. Linnades elas 1950. aastal 6,1 miljonit elanikku ja prognoos 2015. aastaks on 28,3 miljonit elanikku. Protsendiliselt elas linnades 1950. aastal 36% elanikest ja prognoos 2015. aastaks on 67,1%. (allikad 1, 5, 7)
Pealinn Santo Domingo
Bartholomew Kolumbus, Christopher Kolumbuse vend avastas Santo Domingo, mis on praeguseni Euroopa vanim linn uues maailmas. See linn avastati 1496. aastal, perioodil kui esimesed eurooplased asusid sinna, kuigi ametlikult oli see avastatud 5. augustil 1498 . aastal. Kuberner kindral Nicolás de Ovando saabus 1502. aastal laevastikuga, kus oli 20 laeva ja 2500 meest. Orkaan hävitas Santo Domingo peagi peale kindrali saabumist ja ta pidi selle uuesti üles ehitama uuele purustatud linna ligidal asunud platsile.
Santo Domingo asub Hispaniola saare keskosa lõunarannikul, kus on hea võimalus Kariibi merele pääseda. Sellisel asukohal oli tohutu tähtsus riigi majanduse arengule ja kaubanduse kasvule koloniaalajal.
Santo Domingo on jaotatud neljaks (mõni ütleb et viieks) munitsipaalosaks põhiliselt administratiivsetel põhjustel. Need osad on Santo Domingo Norte, Santo Domingo Este, Santo Domingo Province ja Santo Domingo D. Need linnaosad võivad koosneda veel ühest või rohkemast osast, millel on erinev administratiivne korraldus. Linna põhjaosas on näiteks Villa Mella, mis on Santo Domingo Norte osa. Santo Domingo on suhteliselt tasasel alal, kuid seal on ka mõningaid kõrgendikke ja kõrgemaid tippe . (allikas 8)
Energiamajandus
Dominikaani Vabariigis leidub ka natuke naftat. Naftat toodetakse 12 barrelit ja tarbitakse 127000 barrelit päevas. Gaasi Dominikaani Vabariigis ei toodeta, aga tarbitakse 130 milj. m3 päevas ja see imporditakse teistest riikidest.
Elektrienergia tootmine
Nafta tarbimine ühe elaniku kohta oli 2001. aastal 684 kg ja aastal 1980 343 kg. Tarbimine on kasvanud kaks korda. Elektrienergiat tarbiti 1980. aastal 3,3 mld. kw/h ja 2004 aastal 13,9 mld. kw/h (2004). Võrreldes aastaga 1980 on elektrienergia tarbimine kasvanud neli korda. (allikad 1, 9)
Esmasektor
Põllumajandus
Dominikaani Vabariik asub troopika vöötmes. Enamus maast on tasane ja põllumajanduseks sobiv. Jaanuari keskmine temperatuur on +20 kuni +30 kraadi ja juuli temperatuur on ka +20 kuni +30 kraadi. Aktiivsete temperatuuride summa on üle 8000 kraadi. Aastane sademete hulk on lõuna osas 1000 kuni 2000 mm ja põhjaosas 2000 kuni 3000 mm. Kuna Dominikaani Vabariigis esineb tihti ka põudasid, niisutatakse seal umbes 275000 ha maad. Haritavat maad on 1,1 milj. hektarit. Püsivat rohumaad on 0,5 milj. hektarit ja karjamaad on 2,1 milj. hektarit. Haritavast maast on 17% niisutatav. Teravilja toodetakse aastas 620 tuhat tonni. Põhiliselt kasvatatakse suhkruroogu, mida toodetakse aastas 5,5 milj. tonni. Teisel kohal on puu- ja aedviljad , mida kasvatatakse 1,6 milj. tonni aastas. Liha toodetakse 328 tuhat tonni ning piima toodetakse 682 tuhat tonni aastas. Juur - ja mugulvilju kasvatatakse 241 tuhat tonni aastas. Eksporditakse põhiliselt suhkrut, juur- ja mugulvilju ning teravilja. Suhkrut eksporditakse 208 tuhat tonni, juur- ja mugulvilju 31 tuhat tonni ja teravilja 10 tuhat tonni. Kõige rohkem imporditakse teravilja, 1,4 milj. tonni aastas ning tubakat, maisi ja sojaõli (2004). (allikad 10, 11)
Joonis 4. Maa kasutus
Kalandus
Dominikaani Vabariigis on kala püügiks head võimalused. Rannajoone pikkus on 1288 km ja mere pindala on 350 km2. Kala püütakse üsna vähe, 9000 tonni aastas millest 2000 tonni püütakse rannikult ja 3000 tonni avamerelt. Kala on võimalik püüda aastaringselt, kuid kõige parem on püüda suveperioodil, sest siis on meri rahulikum ja kala on ka rohkem. Lõunarannikul saab püüda purikala ja põhjarannikul kuningmakrelli ja tuunikala (2004). (allikad 1, 11)
Metsamajandus
Dominikaani Vabariigis on 30% maast kaetud metsaga ning see teeb umbes 1,4 milj hektarit. Kõige suuremad ja tihedamad metsamassiivid jäävad riigi keskosa mägedesse. Umbes 80% on niiske või kuiv lähistroopiline mets, mille moodustavad laialehised puuliigid. Ülejäänud 20% on männimets. 25% metsadest on looduskaitse all. Küttepuude tootmiseks on arvutatud 556000 m3 aastas. Igaaastane tarbepuidu toodang, väljaarvatud küttepuud, on 6000 m3. Tähtsal kohal on ka paberi tootmine, mida toodetakse aastas umbes 130000 tonni. Saematerjali Dominikaani Vabariigis ei toodeta, sest riik ei ole piisavalt arenenud ja oskustöölisi ei ole saada. Puusüsi toodetakse 70000 tonni aastas (2004). (allikas 12)
Tööstus
Dominikaani Vabariigis töötab enamik inimesi teenindussektoris. 1990. aastate reformid on majanduse arengut kiirendanud. Naftat veetakse sisse Venezuelast ja Mehhikost. Kaevandatakse kulda, hõbedat, boksiiti, niklimaaki, kivi- ja pruunsütt, kivisoola ja grafiiti . Dominikaani Vabariigis on masina-, metalli-, keemia-, tsemendi-, puidu-, tekstiili- ja nahatööstuse ning põllumajandussaadusi töötlevaid ettevõtteid. (allikas 16)
Eksport ja import
 
Koguväärtus USD
Inimese kohta
Eksport
6,5 miljardit
7065 USD
Import
11,4 miljardit
12391 USD
Kaubandusbilanss
-4,9 miljardit
-5326 USD
Eksport kaubad
Peamised eksporttooted
Muutused vastava toote ekspordis 1999- 2003 %-des algaasta suhtes
Vastava toote osatähtsus maailma-kaubanduses %
Peamised turud
Meeste ülikonnad, jakid, püksid
Kasvanud 1%
3,2%
USA 99% Kanada 1%
Elektromeditsiiniline tehnika
Kasvanud 8%
1,2%
USA 88%
Meeste aluspesu , pidžaamad
Kasvanud 15%
7,9%
USA 100%
Sigarid , sigarillod
Kasvanud 3%
1,8%
USA 83% Hispaania 5%
Elektri kaubad (lülitid, kaitsmed )
Kasvanud 3%
0,6%
USA 81% Kanada 8%
Rauasulamid
Kasvanud 3%
2,3%
USA 31% Korea 31%
Juveelikaubad
Kasvanud 6%
1,1%
USA 100%
Peamised eksport tooted on meeste ülikonnad, jakid, püksid mida eksporditakse 99% USA- sse ja 1% Kanadasse ning selle osatähtsus maailmakaubanduses on 3,2%. Teisel kohal on elektromeditsiiniline aparatuur mida eksporditakse 88% USA- sse ja see moodustab 1,2% selle toote osatähtsusest maailma kaubanduses. Kolmandale kohale jääb meeste aluspesu ja pidžaamad mis moodustab 7,9% maailmakaubanduse osatähtsusest ja müüakse 100% USA-sse. Sigarid ja sigarillod jäävad neljandale kohale maailmakaubanduse osatähtsusega 1,8% ja eksporditakse 83% USA- sse ja 5% Hispaaniasse.
Import kaubad
Peamised import tooted
Muutused vastava toote impordis 1999- 2003 %- des algaasta suhtes
Peamised riigid, kust imporditakse
Töödeldud kütteõli
Kasvanud 6%
USA 65% Kolumbia 28%
Toorkütteõli
Kasvanud 14%
Mehhiko 54% Venetsueela 29%
Elektromeditsiiniline tehnika
Kasvanud 6%
USA 56% Costa Rica 16%
Spetsiaalsed äritehingud
Kasvanud 7%
USA 87% Norra 5%
Kootud või heegeldatud riie
Kasvanud 16%
USA 84% Korea 6%
Autod (Raudtee vagunid kaasa arvatud)
Langenud 5%
Jaapan 40% USA 23%
Meeste ülikonnad, jakid, püksid
Langenud 21%
USA 98%
Põhilistest import toodetest esimesel kohal on töödeldud kütteõli, mida imporditakse 65% USA-st ja 28% Kolumbiast. Teisele kohale jääb toornafta, millest 54% tuuakse sisse Mehhikost ja 29% Venetsueelast. (allikas 13)
Transport
Raudteid on Dominikaani Vabariigis põhiliselt suhkru vedamiseks. Raudtee pikkus on umbes 517 kilomeetrit ja need raudteed on erakasutuses. 142 kilomeetrit raudteed kuulub riigile, mis on kitsarööpmeline. Dominikaanis on neli suuremat lennujaama. Nendeks on Las Americas International, Cibao International Airport , Punta Cana International, Gregorio Luperón International Airport. Kokku on 33 lennujaama. Otselennud Dominikaani vabariigist on USA- sse, Kuubasse, Kanadasse, Mehhikosse ja Kolumbiasse.
Dominikaani vabariigis on viis suuremat kiirteed, mis on heas seisukorras ja ühendavad riigi suuremaid linnu ning turistikeskuseid. Seal on 12600 kilomeetrit maanteid ja väiksemaid magistraale, millest 6224 kilomeetrit on asfalteeritud ja 6376 kilomeetrit asfalteerimata (1996). Teel sõidetakse paremal pool nagu USA- s. Bussiliiklus ei ole Dominikaanis usaldusväärne ja enamus bussidest ei ole eriti mugavad. Sõidu hind on üldiselt odav ja bussipeatused on kõigis suuremates linnades olemas. Suuremad sadamad on Barahona, La Romana, Puerto Plata, San Pedro de Macoris ja Santo Domingo. Riigi laevastikus on kolm kaubalaeva. (allikad 15, 16)
Turism
Dominikaani Vabariik on arenev riik ning Eurooplastele kõige populaarsem turismi piirkond Kariibi mere saarestikus. Eurooplased moodustavad 46% külastajatest, kes jäävad riiki üleöö. 1997. aastal oli külastajaid kõige rohkem USA- st, Saksamaalt ja Suurbritanniast. Kõige enam külastatakse Dominikaani Vabariigis pealinna Santo Domingot, kus asub Ameerika vanim katedraal Santa Maria la Menori, ning riigi ühe asutaja Juan Pablo Duarte monument.
Ka Eestis pakutakse reise Dominikaani Vabariiki. Enamasti toimuvad need lennukiga, sest Dominikaani Vabariik asub Eestist niipalju kaugel, et laevaga sinna sõita ei saa. Eestis pakuvad reise Dominikaani Vabariiki mitmed reisibürood. Näiteks ”Reisiekspert”. Reis Dominikaani Vabariiki võib maksta umbes 15000 kuni 35000 krooni. (allikad 16, 17, 18)
Kokkuvõte
Dominikaani Vabariik on suhteliselt väike riik, mis asub Kariibimere regioonis. Ta asub selle piirkonna suuruselt teisel saarel, mida kutsutakse Hispaniolaks. Sellel saarel asub kaks riiki Dominikaani Vabariik ja Haiti, millest idapoolne osa kuulub Dominikaani Vabariigile. Hispaniolat ümbritseb lõunast ja läänest Kariibimeri ning põhjast ja idast Atlandi Ookean. Dominikaani Vabariigil on 1288 km rannajoont ja 360 km riigipiiri Haitiga.
Dominikaani Vabariigi pindala on 48720 km2, rahvaarv on 9,2 miljonit. Riigi pealinn on Santo Domingo, mis asub saare lõuna osas.
Kliima on troopiline ning esineb ka põua perioode. Üldiselt on kuiva aastaaega vihmasest rohkem, kuid põhjapoolsetel mägialadel on üsna niiske; temperatuur sõltub kõrgusest. Maastik on mägine, 80% pindalast jääb mäeahelike alla, mis paiknevad riigi kesk- ja lääne osas.
Summary
Dominican Republic is proportionally small country which is situated between the Caribbean Sea and the North Atlantic Ocean . There are two countries Dominican Republic and Haiti, which are situated on the island called Hispaniola. The eastern part of the island belongs to Dominican Republic and western part belongs to Haiti. It is the second- largest island of the Great Antilles, situated east of Cuba in the northern Caribbean Sea. There are 1288 km coastline and 360 km border line with Haiti.
The area of Dominican Republic is 48720 km2 and population is 9,2 million. The density of population is quite high, about 188 people on sq/km. The capital of the country is Santo Domingo which is situated on the southern part of the country.
The climate is tropical and there are also drought periods. There are generally more dry periods than rainy periods. The landscape is mountainous, 80% of area is under mountain range.
Kasutatud allikad
1. The World Factbook- https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/print/dr.html
2. AXIS Geograafia Entsüklopeedia Loodus- ja inimgeograafia Ameerika lk 106- 107.
3. Human Development Reports-
http://hdr.undp.org/hdr2006/statistics/countries/country_fact_sheets/cty_fs_DOM.html
4. IDB Population Pyramids- http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbsum.pl?cty=DR
5. Dominican Republic City population- http://www.citypopulation.de/DomRep.html
6. Population Reference Bureau- http://www.prb.org/TemplateTop.cfm?Section=PRB_Country_Profiles&template=/customsource/countryprofile/countryprofiledisplay.cfm&Country=359
7. World Urbanization Prospects- http://esa.un.org/unup/p2k0data.asp
8. Wikipedia- http://en.wikipedia.org/wiki/Santo_Domingo
9. Globalis- http://globalis.gvu.unu.edu/indicator.cfm?IndicatorID=46&country=DO#rowDO
10. Food and Agriculture Organization- http://faostat.fao.org/site/367/Default.aspx
11. Food and Agriculture Organization- http://www.fao.org/es/ess/yearbook/vol_1_2/pdf/Dominican-Republic.pdf
12. Food and Agriculture Organization- http://www.fao.org/forestry/site/18308/en/dom/
13. International Trade Centre - http://www.intracen.org/menus/countries.ht m
14. Dominican Republic Travel Guide- http://www.webdominicana.com/transport-en.html

15. Transportation in the Dominican Republic-

http://www.answers.com/topic/transportation-in-the-dominican-republic
16. Eesti Entsüklopeedia(EE) 15 Maailma maad lk 132- 133

17. Tourism Development in the Dominican Republic-

http://kiskeya-alternative.org/publica/afuller/rd-tourism.html
18. Reisibüroo Reisiekspert- http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/filtr/type/lennu/step/2/lan/ee
Lisad
Lisa 1. Asustustihedus .
Lisa 2. Dominikaani Vabariigi rahvastikupüramiidid aastatel 2005 ja 2025.
Lisa 3.
Pilt 1. Mees teeb käsitsi sigareid Pilt 2. Villa Dominikaanis
Pilt 3. Tüüpilised elanikud Pilt 4. McDonald’s
18