India (0)

                       
India
 
 
Üldine info
pealinn - New  Delhi  
pindala - 3 287 580 km2                            
ri gikeel ( ed ) -  hindi, inglise 
rahvaarv - 1 175 240 000 (2010) 
rahvastiku tihedus - 357,5  in/km2 
ri gikord – parlamenteerne vabari k
president  – Pratibha Patil
peaminister  – Manmohan Singh
iseseivsus – 15. august 1947
rahaühik –  ruupia  ( NR )
ajavöönd –  maailmaaeg    5.30
telefoni kood - 91
 
 
Osariigid,  rahvastik
Osariigid ja territoorjumid - India jaguneb 28 osari giks, 6 li duterritoorjumiks  ja  
Delhi  rahvuslikuks  pealinnaterritoorjumiks .
Rahvastik - India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hi na järel maailma ri kidest 
teisel kohal.India on paljurahvuseline ri k. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste 
hulka, 25% mooduatavad dravi di keeli kõnelevad  rahvad  ja 8% põliselanikud 
adivasid.
India suuremad linnad on  Mumbai , Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, 
Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur.
 
 
India ja sealsed inimesed
India ei ole koht nõrganärvilistele. See on pidev väljakutse nii kehale kui ka 
vaimule , täielik šokk kogu teie olemusele. See on meeliületav, kurnav ja marruajav 
maa, kus igapäevaelu pisasjade peidus on levinud müütide  saladused . India palju 
kajastatud ning sageli vääriti mõistetud i dsete religioonide asemel leiate si t 
hoopis teistsuguse ime, nimelt si nsete rahvaste ja maastike ülikülluse.
   Territoorium moodustab teemandikujulise alamkontinendi, mis ulatub üle 3000 
km Kašmi ri Himaalajast põhjas Kanyakumari ehk Komoori neemeni lõunas, India 
ookeani ääres. Idast läände katab India samuti 3000 km, Arunachal Pradeshist ja 
Assamist Hi na ja  Myanmari  piiril kuni Gujarati  rannikuni  Araabia mere ääres. India 
maastiku moodustavad nii Kõrg- Himaalaja  lumised  tipud , Rajastani kõrbed kui ka 
Kerala lopsakad troopikametsad.
 
 
Mida India ostab ja müüb?
Impordib ( veab sisse ) 
India toodab 
naftat
puuvil a
vääris- ja poolvääriskive
teed 
rauda ja terast
vürtsi
keemiatooteid
kohvi
veondusseadmeid
toiduaineid, riisi
kivisütt
Ekspordib(veab välja)
rauda ja terast
kalliskive ja väärisehteid
teksti li
insenerivarustust
masinaid
tekstiili
veondus  seadmeid
nahka
pühvleid, eesleid
teed
lambaid , sigu ja  kitsi  
 
 
kala ( sardi ni ja garneeli )
Majandus ja riigikord
Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne ri k. Majandus on sel ine riiklik-
tsentraalse  planeerimisega-kapitalistlik, ühesõnaga ei liha ega kala. Kõrgelt on 
arenenud  tarkvara  progemise tööstus, eriti Bangalore  kandis . Üldjuhul kasvab 
India elanikkond (ligemale miljard) märksa ki remini kui majandus, sel est ka 
üldine vaesus. Sel est hoolimata on India elanikud küsitluse andmetel 
ameeriklaste järel maailma õnnelikumad.  Vaat  mis tähendab hindu  religioon  ja 
soe kliima. 
 
 
Kastisüsteem
India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on rahvastiku jagunemine 
kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese seisundi 
ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid 
( preestrid ), kšatrijad (sõdurid), vaišjad ( maaharijad  ja kaupmehed), šuudrad 
(töölised) ja puudumatude kasti kuuluvad paarid (ühiskonna heidikud). 
Tänapäeva tegelikkuses on 2000-3000 kasti või alamkasti. India püüab jagu 
saada sel est diskrimineerivast süsteemist, mida taunis Mahatma  Gandhi  ja mis 
on ka ri gi põhiseadusega keelatud.
 
 
India keeled
Indias on tervelt 18 ametlikku keelt: hindi, urdu, sanskriti,  sindi ,  bengali , marathi, 
gudžarati, orija, pandžaabi,  assami , kašmi ri, malaialama, konkani ja ladaki keel, 
lisaks kanada, tamili ja telugu ning inglise keel ühiste ametlike keeltena. 
Igapäevakasutuses on hinnanguliselt 850 keelt. Ametlik  riigikeel  on hindi, seda 
tamilite suureks pahameeleks, kuid sedagi räägib tublisti al a poole 
elanikkonnast ning valitsuses ja ametiasutustes laialt kasutatavat inglise keelt 
valdab vaid 5 % inimestest, enamasti lõunas ning suuremates linnades.      
 
 
India koolid ja  haridus
kooliskäi ne on tasuta ja kohustuslik kõigile algkoolilastele. India laste algkoolile 
järgneb keskkool ja ri gi ülikoolidesse pääsevad need, kel e õpitulemused pärast 
keskkooli on pi savalt hea. Haridust on enamikel peredel raske võimaldada, 
kuna vaesuse ja igapäevaelu tõttu on tähtis,et lapsed aitaksid perekonda toita. 
Jõukad indialased lähevad enamasti välismaale edasi õppima ning paljud 
tulevad tagasi  Indiasse  ja perefirmasse tööle.  
 
 
India kombed ja tavad
Iga asjapulk ja kuli (pakivedaja, isehakanud teenäitaja, templi väravate juures 
jalatsite  valvur  või mis iganes asjamees) tahab saada bakshees't ehk  jootraha  
meie mõistes. See võib ol a täiesti sümboolne, vaid mõni ruupia, aga ka see 
ajab asja ära. Samuti on kaupmeestelt millegi ostmisel vaja üldjuhul tõsiselt 
tegeleda tingimisega (põhi toiduainete ost enamasti sel e al a ei käi). 
Templite külastamisel (kui sisse lastakse), tuleb jalanõud  jalast  võtta, samuti 
tuleb tihtilugu nahkesemed ukse taha jätta. Mosheede külastamisel tuleb 
meestel kanda mingit peakatet, samuti pole  soovitav  ennast pesta samas 
basseinis, kus tõsiusksed moslemid oma jalgade ja käte pesuks vett 
ammutavad. Samuti tuleks ülimalt tagasihoidlik ol a templites fotografeerimisega 
(tihti seda lubatakse, kuid küsitakse üpris soolast hinda). Toitu süüakse üldjuhul 
parema käega (sõrmeotstega). Seetõttu pestakse käsi enne ja pärast sööki. 
Vasak käsi on mõeldud tagumiku pühkimiseks (enamasti kõikjal idamaades).
Kui satud hinduga kokku, siis kõige esimene on küsimus, kust sa pärit oled. Et 
hindud  ei tee  suuremalt  jaolt vahet Australia'l ja Estonia'l, siis soovitan rahumeeli 
vastata, et oled hoopis Indiast pärit (kui  reisid  kauem kui paari kuud, siis 
hakkabki see pikapeale nii tunduma). Suhteliselt esmane asi, mida hindu sult 
küsib on sinu amet. Sel ega pannakse paika sinu kuuluvus hindudele 
 
 
tavapärasesse kastisüsteemi.   
Toit
Toit võib olla väga piprane, aga pikapeale harjub täiesti. Tavaline toit on thali, 
mis kujutab endast kandikule asetatud keedetud riisi, paksu läätsesuppi ning 
mingit maitsestatud keedetud köögivilja ( kartul , lil kapsas jm). Sel e kõrvale 
nisujahust ja veest valmistatud ümarad leivad tshapati'd, sinna juurde ka 
hapupi m  ja tavaline joogivesi, mida võib täiesti  rahulikult  juua. 
Tshai  (ega ikka ei ole meie mõistes tee) on põhiline jook, mida valmistatakse 
suurest portsust  mustast  teest, piimast (või piimapulbrist),  suhkrust  ja sinna 
hulka maitseaineid, näiteks  ingveri  ja  kaneeli . Maitseb nagu kakao või halvimatel 
juhtudel nagu piparkoogi  taigen . Lihavärgist pakutakse  kana  ja mutton'i ehk si s 
kitseliha meie keeli (parem, kui  veiseliha ). Mõnes kohas pakutakse ka  sealiha , 
aga siga on seal tõesti roojane loom, kes toitub prügimägedel vedelevatest 
viimastest jääkidest ning rentslis leiduvast sitast. Kalatoite on võimalik süüa 
mere või mingi muu veekogu lähedastes piirkondades (hindud ise eriti liha ja 
kala ei söö). Pakutakse ka kartuli chipse ja keedetud kartulit. Lisaks  puuviljad : 
õunad, banaanid, ananassid, mandariinid, kuivatatud datlid (lõuna pool Gujarat-
s saab ka ka arbuusi ja viinamarja). Seega ei tohiks eriti toidu üle nuriseda.
 
 
India ajalugu
India on alati olnud rahvaste segu. Kui mõned jääajaeelsed hominiidid kõrvale 
jätta, si s olid esimesed si a saabunud inimasukad negri tod ja  proto -australoidid. 
Lähis-Idast ja Aasiast tulnud vahemerelisse rassi kuuluvad inimesed näivad 
olevat praeguste põhiliselt poolsaare lõunaosas elavate draviidide  esivanemad .
   7000 aastat eKr ilmusid loodesse, Belutšistani mägedesse esimesed 
põl iharijad. Induse jõe orus suudeti  paranenud  oskuste tõttu nisu ja otra 
ladustada suuremates  kogustes  kui igapäevaselt vaja ning alates 3000. aastat 
eKr rajasid hästi organiseeritud kogukonnad linnu Harappas,  Mohenjo  Daros 
ning umbes 400 teises paigas,  luues  tänapäeval Induse oru või Happara kultuuri 
nime al  tuntud tsivilisatsiooni.
 
 
   Happara käsitöölised ehitasid standardmõõdus  telliseid  kasutades kahe- või 
kolmekorruselisi maju, kus oli keerukas kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteem. 
Majad paiknesid nelinurksete  kvartalitena, mida eraldasid ristuvad tänavad. Selle 
linliku eluviisi aluseks oli tõhus põllumajandus. Harappas peeti koduloomade 
hulgas ka kanu- see oli India üks  suuremaid ekspordiartikleid kogu maailma 
toidulauale. 
   Kaasaegne arheoloogia kinnitab, et Induse oru tsivilisatsiooni hävitasid umbes 
1700. aastat eKr üleujutused, kui Induse jõgi oma sängi muutis, võimalik, et 
maavärina tagajärel.
   Umbes 200 aastat hiljem ilmusid aarialased. Algselt Kesk- Aasia steppidest pärit 
rahvad rändasid Mesopotaamiasse ning seejärel Iraani , kuni jõudsid Indiasse. 
Need heledanahalised karjakasvatajad pidasid lehma eriti pühaks loomaks ning 
asusid pärast sõda dasadega elama Punjabi.
 
 
India loodus
Indias võib eraldada koleme geograafiliselt omanäolist piirkonda: äärmine põhi 
Himaalaja mäestiku  osana , kesk-põhja suurte jõgedega tasandikud, 
poolsaareline lõuna. Vi mane tungib sügavale India ookeani ning kujutab endast 
Dekkani  kiltmaad, mida ääristavad Lääne-Ghati ja Ida-Ghati mäeahelikud. 
Põhja-India suurt tasandikku läbivad Himaalajast algavad veerikkad jõed, millest 
suurim on Ganges. Jõgi veestab kesk-põhja ja sellest läände jäävaid alasid ning 
suubub Calccuta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepi rkondi läbib 
Brahmaputra, mis viib oma  veed  Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, 
moodustades Gangesega ühise delta.  Kashmiri  pi rkond looduses jääb Induse 
lisajõgede  veestada. Indus ise aga voolab peaaegu tervenisti Pakistanis. India 
taimestik on pi rkonniti väga vaheldusrikas. 
 
 
  Maastik  ja pärand
Maastik on  vaheldumisi  viljakas ja 
kidur, lopsakas ja paljas. Majesteetlik 
Himaalaja mäestik põhjas on  sobivaks  
koduks Šivale, ühele enam austatud 
hindu jumalale. Kašmi r on kaunis ja 
ihaldatud roheliste metsade, alpini tude 
ja järvede maa,  loodes  aga on Punjab, 
ri gi rohelise revulutsiooni viljakas 
süda, mis tagab kogu riigi varustamise 
nisu, odra ja hirsiga. Selle rikkuse 
ukselävel asub uhke Rajastani Thari 
kõrb, mis katab hi glasliku, Lõuna-India 
poolsaart domineeriva, päikesest 
põlenud punasest grani dist Dekkani 
lavamaa . Delhi paikneb  Gangese  
vesikonna lääneservas, kus India 
kasvatab suurema osa oma ri sist.
 
 
Püha jõgi
Suures osas laevatatavat Gangest peavad 
hindud pühaks jõeks. Selles kümblemine, ja 
just nimelt  Varanasi linnas, annab neile 
tõelise pühendumuse. Umbes 1500 
templiga Varanasit külastavad hindud kogu 
Indias, sest hinduismile truuduse 
näitamiseks on vaja supelda vähemalt kord 
elus Varanasis püha Gangese vees. Igal 
aastal laskuvad miljonid hindud jõeäärsetelt 
treppterrassidelt vette, et täita piduliku  
puhastuse kombetalitust. Hindu suurimaks 
sooviks on see, et pärast surma ta 
põletataks ja tuhk heidetakse Gangesesse.
 
 
Pühad loomad
Indias on kõige rohkem lehmi, härgi ja 
sõnne. Maailmas – peaaegu 200 miljonit. 
Lehmad on tarvilikud piimaandjad, ent 
eelkõige on nad hinduistide pühad loomad. 
Eriliselt austavad lehmi need hinduistid, kes 
on  taimetoitlased . Seepärast jalutavadgi 
lehmad kõikjal häirimatult ringi, nii külades 
kui ka linnatänavail.
 
 
Meelelahutus
muusika
 
Lõuna-Aasias on põhja- ja lõunaosa, linnade ja maapiirkondade ning meeste ja 
naiste  muusika  erinev. Läänes  seostatakse  Indiaga kõige enam Põhja-India 
kontsertmuusikat, mille juured on moslemite ja radžpuutide õukonnamuuusikas. 
Lõuna-Indias on aga omad muusikatraditsioonid, mis samuti pärinevad osalt 
lõunapoolsetest õukondadest, kuid mil el on tugevaid religioosse muusika 
mõjutusi.
 
 
Meelelahutus-  Film
India  filmikunst , mis peamiselt pärineb suurematest linnadest, nagu Chennai, 
Mumbai, Kolkata ja Bangalore, on suurtööstus. Meelelahutuslike  filmide  
suuremahuline tootmine on omamoodi  kultuurifenomen . Võrreldes Läänega võib 
värvikate muusikaliste komöödiate ja vägivaldsete tulistamisfilmide populaarsus 
teid ül atada, kuid India kultuurilisel ja ajaloolisel minevikul tuginevate 
melodraamade ja romantiliste seiklusfilmide emotsioon võib vihmasel 
pärastlõunal olla omapärane viis uudishimu rahuldamiseks. Kui te tegevust 
lähemalt  vaatate , võite indialastest üsna palju teada saada – mis paneb neid 
hõiskama, naerma või  nutma . Ainsad filmitööstuskeskused, millel üldse mingeid 
kunstilisi ambitsioone näib olevat, on Kolkata ja Thiruvananthapuram. 
Paradoksaalsel moel on Satyajit Ray või Mrinal Seni  filmidega  kokku puutumise 
võimalus Euroopas või Põhja-Ameerikas märksa suurem kui Indias endas.
 
 
Sport
Üks asi, mis indialastele brittide juures meeldis, oli nende ki ndumus sporti, eriti 
maahoki  ja kriketi vastu. Vastutasuks õppisid nood selgeks polo ( mille mogulid 
Pärsiast ja Afganistanist sisse tõid ). Spordielu on Indias väga akti vne tänini. 
Eriti  Delhi võib ki delda väga mootsate spordirajatistega. Vi mane siinset 
spordimaailma tabanud hul us on vormel 1 võidusõit.
   Indias käiakse ka palju ujumas. Suuremates linnades on paljudes paremates 
hotel ides  basseinid , kuid mujal ujudes tuleks tarvitusele võtta 
ettevaatusabinõud. Tervise huvides on parem vältida ujumist jõgedes, tiikides, 
järvedes ja veehoidlates- üsna tõenäoliselt ei saa teie keha hästi läbi osa muude 
asjadega teie ümber  ujuvad .
   Rannas  ujumine  on hea mõte tuntumates rannakuurortites, kuid mitte suurtes 
sadamalinnades. Mumbais näiteks ei ole kindlasti hea mõte  ujuda  ei Juhu ega 
ka Chowpatty rannas. Kuigi Marina  rannad  Chennais on puhtamad, on seal 
eluohtlik põhjahoovus. Parimad rannakuurordid on Malabari rannikul Kovalamis 
ja Goas. Idarannikul proovige Kolkatast lõuna poole jäävat Purit või 
Pondicherryt.
 
 
Pealinn Delhi
Suure Gangese oru lääneserval  Yamuna  jõe ääres asuv pealinn on pidevalt 
olnud loodest tulevate val utajate sihtmärgiks. Sageli on need oma eelkäijate töö 
hävitanud, kuid sellegipoolest jääb Delhi India suurriikliku ajaloo põnevaks 
tunnusmärgiks.
Hiljutised arheoloogilised  leiud  näitavad, et Yamuna-äärne paik võis ol a 
„ Mahabharata “ kangelase Yudhishthira koduks juba aastal 1000 eKr.  Keiser  
Ašoka raidkiri tõendab, et Delhi oli oluliseks punktiks kaubateel loodepiiri ja 
Bengali vahel juba 3. sajandit eKr. 
   Tomara radžad tegid sellest 736. aastal oma pealinna nimega Dhil ika ning 
linnast sai klannisõdade  tulipunkt  kuni moslemite val utuseni, mil  Qutb -ud-din 
1206 . aastal sultaadi asutas. Delhi lammutati, et teha ruumi uutele 
mälestusmätkidele, mida seejärel laastas Lonkur  Timuri  sõjakäik 1393. aastal. 
Ta viis oma Samarkandi mošee ehitamiseks ära 90 elevandikoormat 
ehitusmaterjale ning tuhandeid vilunud Delhi kirviraidureid ja skulptoreid. 
Mongulite  tuleku  järel oli Delhi pealinnaks vaheldumisi Agraga ning iga järgnev 
valitseja rakendas si n oma isikupärast  maitset , andes  voli  arhidektuurilistele 
kapriisidele.
 
 
Delhis asuv Taj Mahal
 
 

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22