Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laskeasendid - Riigikaitse (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Laskeasendid
Margus Saar
Heade lasketulemuste saavutamiseks tuleb tähelepanu pöörata laskeasendile. Hea 
 laskeasendi puhul on lihased lõdvad, et  hingamine  ja vereringe saaksid võimalikult 
hästi töötada. Kaitseväes kasutatakse püsti, põlvelt ja  lamades  laskeasendit.
Lasketehnika  printsiibid
Laskeasend ja relva hoidmine piisavalt kindlad.
Relv  suunatud sihtmärgile vabalt, ilma füüsilise pingeta.
Sihikupilt peab olema õige.
Lask ja järelsihtimine  sooritada  nii, et see ei mõjutaks lasu tulemust. 
Püsti laskeasend
Püstiasendit kasutataks siis, kui  tulistatakse  lähidistantsil ja reageerimiseks vaenlase 
tegevuse peale on vähe aega. See on tavaliselt esmane kontakti sattumine. Pärast 
varjumist või kontakti vältimist võetakse sisse mõni teine asend.
Jalad on õlgade laiuselt, vasak jalg  eespoolKeharaskus toetatud rohkem vasakule 
jalale . Keha on jalgade suhtes 45 kraadi pööratud vasakule. Põlvi ei tohi painutada 
taha.
Käed kergelt kõverdatud. Vasak käsi juhib üles-alla ja parem vasakule-paremale. Silma 
kaugus tagumisest sihikust mitte lähemal, kui 15 cm.
Püstiasendis võib relva hoida ka kaenlas.  Rihm  tuleb seada parajaks, relv suruda 
tugevasti vastu keha ning mõlemad küünarnukid toetuvad vastu keha. Nii võib lasta 
täpsemalt pidevtuld ja juhitakse keha keeramisega.
Click to edit Master text styles
 
Second level

Third level

Fourth  level

Fifth level
Põlvelt laskeasend
Põlvelt laskeasendi saab sisse võtta kiiresti ja kergelt. Mugav kasutada  varje  tagant.
Laskja  toetub kolmele tugipunktile: vasakule jalalabale, paremale põlvele ja paremale 
jalalabale. Laskja istub parema jala kannale ning lükkab vasaku jala nii palju ette, et 
säär jääb otse püsti, vasaku käe küünarnukk on üle vasaku jala põlve
 
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Lamades laskeasend
Selle laskeasendi sissevõtmine võtab palju aega ja vähendab reageerimiskiirust 
erinevatest suundadest tuleva ohu puhul. Kuid see on laskeasenditest kõige  kindlam
sest keha toetub kindlale pinnale ja  maapind  annab küünarnukkidele liikumatu toe.
Lamades laskeasend on hea, kui: 1) relv püsib liikumatuna võimalikult väikese 
lihasepingutuse abil; 2) laskja keha püsib ühes asendis kogu laskmise ajal; 3) laskja pea 
on niisuguses asendis, et sihtmärgi nägemiseks ei pea silmi pingutama.
Laskeasend peab olema suhteliselt kõrge, sest silmade nägemisvõime on normaalne 
ainult siis, kui pea on püstiasendis.
 
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth level

Fifth level
Relva tugi
Maastikul  lastes on soovitatav otsida relvale tugi. Vasak käsi tuleb sel juhul hoida toe ja 
relva vahel – see vähendab relva liikumist laskmise ajal ning kõrgendab sihtimist 
kiirete järjestikuste laskude ajal.
Kõva toe pealt lööb relv tugevamini üles. Selleks pannakse toe ja relva vahele midagi 
pehmet, nt sammalt või riiet.
Aitäh kuulamast!

Document Outline

  • Slide 1
  •  
  • Lasketehnika printsiibid
  • Püsti laskeasend
  •  
  • Põlvelt laskeasend
  •  
  • Lamades laskeasend
  •  
  • Relva tugi
  • Aitäh kuulamast!
Vasakule Paremale
Laskeasendid - Riigikaitse #1 Laskeasendid - Riigikaitse #2 Laskeasendid - Riigikaitse #3 Laskeasendid - Riigikaitse #4 Laskeasendid - Riigikaitse #5 Laskeasendid - Riigikaitse #6 Laskeasendid - Riigikaitse #7 Laskeasendid - Riigikaitse #8 Laskeasendid - Riigikaitse #9 Laskeasendid - Riigikaitse #10 Laskeasendid - Riigikaitse #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor margus saar Õppematerjali autor
Powerpoint - Riigikaitse:Laskeasendid

Sarnased õppematerjalid

GALIL tunnid
134
pdf

GALIL tunnid

2. Tund. AUTOMAATRELVA OSALINE LAHTIVÕTMINE, KOKKUPANEK JA HOOLDUS 10 3. Tund. AUTOMAATRELVA KÄSITLEMINE 19 4. Tund. LAMADES LASKEASENDI VÕTMINE, AUTOMAATRELVA HOIDMINE JA SIHTIMINE 26 5. Tund. LASKMINE LAMADES ASENDIS 32 6. Tund. TULISTAMISKORD 36 7. Tund. ERINEVAD LASKEASENDID 42 8. Tund. AUTOMAATRELVA EHITUS JA TÕRKED NING NENDE KÕRVALDAMINE 49 9. Tund. SIHTPUNKTI VALIK 54 10. tund. VARJUMINE, RELVA KANDMINE JA REAGEERIMINE VAENLASE EFEKTIIVSELE TULELE, TULEPOSITSIOONI VALIK 57 11. Tund. LIIKUVATE SIHTMÄRKIDE TULISTAMINE, VALANGUD, LÄHIVÕITLUS 63 1 1

Riigikaitse
Kontrolltöö - vastustega
9
doc

Kontrolltöö - vastustega

Kaliiber: 5,56mm Padrun: 5,56 x 45 mm Sihikuline laskekaugus: 500m Padrunite arv salves: 35 või 50 padrunit AK 47 ehk kalasnikovi automaatmudel. See on üks enim kasutatavaid käsirelvi maailmas. Kaliiber: 7,62 mm Padrun: 7,62x39 mm Laskekaugus: 300 m Padrunite arv salves: 30? padrunit H&K USP lihtsa konstruktisooniga käsirelv. Kaliiber: 9mm Padrun: 9x19mm Laskekaugus: 50m Padrunite arv salves: 15 padrunit 8. Millised on Eesti Kaitseväes kasutatavad laskeasendid? Lamades laskeasend laskeasenditest kõige kindlam, sest keha toetub kindlale pinnale ja maapind annab küünarnukkidele liikumatu toe. Põlvelt laskeasend laskja toetub 3´le tugipunktile: vasakule jalalabale, paremale põlvele, paremale jalalabale. Asendi kindlus oleneb toetuspunktide keskkohast. Püsti laskeasend keha ja relva ühine raskuspunkt on kõrgel. Keha raskus peab toetuma veidi rohkem vasakule jalale. Selles asendis ei juhita told kätega, vaid keha keeramisega. 9

Riigikaitse
Referaat laskesport
24
docx

Referaat laskesport

...............5 2. Spordiala arengusuunad eestis ja esimesed sportlased....................................................7 2.1 2012 London - ülemaailmne laskesport........................................................................12 3. Põhilised võistlusreeglid ­ näited,mõisted.......................................................................14 3.1 Tänapäeva Narva laskespordiklubi klassinormid..........................................................16 3.2 Püssialad ja laskeasendid................................................................................................18 3.3 Lask.................................................................................................................................25 4. Kokkuvõtte........................................................................................................................26 5. Kasutatud kirjandus ja allikad.........................................................................................

Kehaline kasvatus
Riigikaitse õpik
192
pdf

Riigikaitse õpik

ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikainekava asub Kaitseministeeriumi koduleheküljel www.kmin.ee © Kaitseministeerium ISBN 9985-9339-9-0 Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 1 Sisukord Saateks ....................................................................................................... 7 1

Riigiõpetus
Sõduriõpik
187
pdf

Sõduriõpik

.................... 31 2.1 Sõduri varustuse pakkimine ................................... 31 2.2 Kauguste määramine.............................................. 42 2.3 Moondamine ......................................................... 50 2.4 Sihtmärkide osutamine........................................... 59 2.5 Tulekaart ............................................................... 66 2.6 Tuleliigid ja laskeasendid....................................... 69 2.7 Granaatide kasutamine ........................................... 73 2.8 Imitatsioon-moona kasutamine............................... 78 2.9 Varjumine ja varjatud liikumine ............................. 87 2.10 Ettevalmistus lahinguks ......................................... 93 2.11 Sõduri liikumisviisid.............................................. 95 2.12 Paiknemine .

Riigikaitse
JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT
316
pdf

JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivse

Sõjandus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun