Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti loodusgeograafia 1.kursuse konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


EESTI  LOODUSGEOGRAAFIA
1. Kursuse ülesehitus ja eesmärk
Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade:
Eesti  loodusest,  sel e  mitmekesisusest  ja 
mitmekesisuse põhjustest;
Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust;
Maastikulisest li gestatusest.
Õppekirjandus:
Arold , I., 2005. Eesti  maastikud . 453 lk.
Arold, I., 2004. Eesti maastikuline li gestatus. 72 lk.
Arold, I., 2001. Eesti maastikuline li gestatus. 72 lk.
Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk.
Raukas , A. ( koostaja ), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk.
Raukas, A., 2003.  Geoloogia  ja geofüüsika alused. 168 lk.
INIMMÕJU
Maastikumuutused Eestis 20. sajandil 
( Mander  ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi)
Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised  
faktorid , mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud:
maareformid (1919, 1940, 1947, 1989);
küüditamised  (1940  ja  1949)  ja  kollektiviseerimine  (1940-
ndatel);
nõuk. piiritsooni moodustamine;
põllumajanduse  mehhaniseerimine  ja kontsentreerumine;
ulatuslik  maaparandus ;
linnastumine .
Sotsiaal-majanduslike mõjude peamised 
peegeldused maakasutuses ja maastikupildis:
põllumajandusliku maa  osakaalu  langus 65%-ilt 1918. a. kuni 
30%-ni 1994. a.;
metsa osakaalu suurenemine 14%-ilt  47%-ni sama 
ajavahemiku jooksul;
looduslike  rohumaade  osa jätkuv langus; 
rannikualade säilimine suhteliselt heas  looduslikus  seisus;
maastikustruktuuri lihtsustumine ja  polariseerumine ;
ökoloogilise  võrgustiku  väljakujunemine.
Vasakule Paremale
Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt #1 Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt #2 Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt #3 Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt #4 Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt #5 Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt #6 Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt #7 Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt #8 Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt #9 Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt #10 Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt #11 Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt #12 Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt #13 Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt #14 Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt #15 Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt #16 Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt #17 Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt #18 Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt #19 Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt #20 Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt #21 Eesti loodusgeograafia 1 kursuse konspekt #22
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kooliplika1 Õppematerjali autor
1. Kursuse ülesehitus ja eesmärk

Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade:

Eesti loodusest, selle mitmekesisusest ja

mitmekesisuse põhjustest;

Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust;

Maastikulisest liigestatusest.

Õppekirjandus:

Arold, I., 2005. Eesti maastikud. 453 lk.

Arold, I., 2004. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk.

Arold, I., 2001. Eesti maastikuline liigestatus. 72 lk.

Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk.

Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk.

Raukas, A., 2003. Geoloogia ja geofüüsika alused. 168 lk.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused

Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus ning paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
5
doc

Eesti loodusgeograafia küsimused

Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus ning paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
36
docx

Loodusgeograafia, loodus, geograafia, maastik

väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilise(bioloogilise) mitmekesisuse põhjusi. Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veerežiimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus. Lisaks veel loodusmaastike suur

Geograafia
thumbnail
24
doc

Maastikuökoloogia eksam

atmosfääri alaosa. 3. Maastikuteaduse teke, kus ja olulisemad nimed Geograafiateadus omaette teadmiste normide ja sfäärina pärineb 16. sajandist. Maastikuteadus pärineb 20. saj algu, kasvas välja geograafiast, tekkekohaks Saksamaa, kus asutati ka esimene geograafi õppetool. Olulisemad nimed:  A von Humboldt- saksa loodusteadlane, füüsilise geograafia ehk loodusgeograafia rajaja, Tema peateos on "Kosmos" (1845), mis võtab kokku kogu tolle aja loodusteaduslikud teadmised,  V V Dokutšajev- vene geoloogia ja mullateadlane, mullageograafia rajaja, avastas muldade geneesi ja paiknemise peamised seaduspärasused  L S Berg- vene geograaf  S Passarge- saksa geoloog 4. Maastikuteadus Eestis enne II MS, nimed ja millega tegelesid See periood oli maastikulisi uurimusi ettevalmistav periood. Mõisteti eri maastike omanäolisust ja

Ökoloogia
thumbnail
16
doc

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks

taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistiku (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokomplekse (e -susteeme). 1. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannarajoon ja meresaarte rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus (ühteaegu nii siluri lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu), paljude liikide areaalipiiride ulatumine E aladele. 2

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
3
pdf

Eesti loodusgeograafia - kokkuvõte

Leia sobiv võõrsõnaline vaste: paiknemises. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik kui väikseim geokompleks, paigas Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: on ühel mesoreljeefivormil kujunenud geokompleks, paigastik on morfomeetrilisel reljeefitüübil ajutise vooluvee tekkelised ­ delluviaalsed (c) kujunenud, maastikurajoon reljeefi suurvormil kujunenud. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse elutekkelisi ­ biogeensed (b) põhjusi. Sisevete rohkus, kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, paljude jõetekkelised ­ alluviaalsed (a) liikide areaalipiiri ulatumine Eestisse, mullatingimuste mitmekesisus järvetekkelised ­ limnilised (h) 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele

Geograafia
thumbnail
21
doc

Kordamisküsimuste vastused 2011

kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasakaalu. 3. Mis on puisniit? Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega

Eesti loodusgeograafia
thumbnail
57
doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned suuremad Läänemerre suubuvad jõed. Ptolemaiose kaardil on Euroopa äratuntav. Pytheas (tegutses) Massaliast (Marseille) sõitis Põhja-Euroopasse ja jättis kirjeldused sellest. Lennart Meri raamatus sõitis Pytheas sinna Läänemerre sisse. 325 eKr reisis Pytheas Põhja- Euroopasse, kus uuris osa Suurbritanniast, jõudis Läänemerele ja kirjeldas esimesena maad, mida kutsuti Thuleks (?!).

Eesti loodusgeograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun