Eesti loodusgeograafia 1.kursuse konspekt (0)

EESTI  LOODUSGEOGRAAFIA
1. Kursuse ülesehitus ja eesmärk
Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade:
Eesti  loodusest,  sel e  mitmekesisusest  ja 
mitmekesisuse põhjustest;
Eesti territooriumi paleogeograafilisest arengust;
Maastikulisest li gestatusest.
Õppekirjandus:
Arold , I., 2005. Eesti  maastikud . 453 lk.
Arold, I., 2004. Eesti maastikuline li gestatus. 72 lk.
Arold, I., 2001. Eesti maastikuline li gestatus. 72 lk.
Arold, I., 1991. Eesti maastikud. 235 lk.
Raukas , A. ( koostaja ), 1995. Eesti. Loodus. 607 lk.
Raukas, A., 2003.  Geoloogia  ja geofüüsika alused. 168 lk.
INIMMÕJU
Maastikumuutused Eestis 20. sajandil 
( Mander  ja Palang 1994; Mander et al. 1996 järgi)
Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised  
faktorid , mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud:
maareformid (1919, 1940, 1947, 1989);
küüditamised  (1940  ja  1949)  ja  kollektiviseerimine  (1940-
ndatel);
nõuk. piiritsooni moodustamine;
põllumajanduse  mehhaniseerimine  ja kontsentreerumine;
ulatuslik  maaparandus ;
linnastumine .
Sotsiaal-majanduslike mõjude peamised 
peegeldused maakasutuses ja maastikupildis:
põllumajandusliku maa  osakaalu  langus 65%-ilt 1918. a. kuni 
30%-ni 1994. a.;
metsa osakaalu suurenemine 14%-ilt  47%-ni sama 
ajavahemiku jooksul;
looduslike  rohumaade  osa jätkuv langus; 
rannikualade säilimine suhteliselt heas  looduslikus  seisus;
maastikustruktuuri lihtsustumine ja  polariseerumine ;
ökoloogilise  võrgustiku  väljakujunemine.
ESTONIA 2010 GREEN NETWORK
0
25
50
International core areas
National core areas
Conflicts between main road and core areas
Protected areas
Areas with high human impact
Green network at meso scale
⇔ Main green corridors
⇔
Puisni dud paistavad silma erilise li girohkusega – kuni 76 li ki/m2
Pilguheit maastikuteadusesse
Kõnekeeles:
Maastik   on  teatud  ala  välisilme,  värvide  ja  vormide 
laad  vaateväljas,  näiteks  öeldakse  sügismaastik, 
loodusmaastik, künklik  maastik , kultuurmaastik jne.
Üldmõistena:
Maastik  on   geokompleks  (e.  geosüsteem),  mille 
koostisosad  e.   maastikukomponendid   (n.  kliima, 
reljeef,   taimkate ,   muldkate ,  veestik,   loomastik   jne.) 
on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises 
paiknemises.
Maastikku  käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: 
kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde.
Arold, I. 2001. Eesti maastikuline liigestatus. lk. 12
Maapinna aines (mul a  lõimis )         ni skusreži m
savi
li vsavi
savili v
li v
kruus veeristik
(s)
(ls)
(sl)
(l)
(kr)
(v/v0)
Infiltrat-
- -
+ -
- +
sioon
Ni skus
+ +
soostumine 
põuakartlikus
gleistumine
Lõpptulemus oleneb veel: 
• maapinna kaldest
• ümbritsevate alade kõrgusest
Maastike  hierarhia :
Paik  on  väikseim  geokompleks (e  -süsteem),  mille  piires  kõik 
maastikukomponendid  on   esindatud   oma  kõige  väiksemate  territoriaalsete 
alajaotustena. (Ühel  reljeefielemendil,  mille  piires  valdavalt  ühesugune 
(1) pinnakate , (2)veerežiim, (3) mikrokliima , (4)mullaliik ja (5) taimekooslus .)
Paigas  on  ühel  mesoreljeefivormil – künkal,  nõos,  väikeses  orus  või 
ligilähedaselt  ühesugusest  ainesest  pinnakattega  tasandikul  kujunenud 
geokompleks (e -süsteem). 
Paigastik  on  geokompleks (e  -süsteem),  mis  on  kujunenud  ühe 
morfomeetrilise
reljeefitüübi  st.  valdavalt  ühe  loodusliku  teguri 
(mandriliustiku, mere, tuule,  taimkatte  jt) mõjul kujunenud pinnavormistikul 
(mõhnastikul,  luitestikul,  paetasandikul  moreentasandikul,  orustikul, 
sootasandikul jt).
Maastikurajoon    on  reljeefi  suurvormil  (kõrgustikul,  lavamaal,  nõos, 
saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud 
geokomplekse (e -süsteeme).
Arold, I. 2001. Eesti maastikuline liigestatus. lk. 6
Arold, I., 2005. Eesti maastikud.
Eesti  looduslikke  iseärasusi määravad 
tegurid
Geograafiline asend
Kõige  üldisemalt  määrab  Eesti  looduslikke  tingimusi 
geograafiline asend 57030’ ja 59040’ pl. vahel Läänemere 
rannikul.  Sellest  sõltub  päikesekiirguse  ja  sademete  hulk 
ja  sesoonne  varieerumine,  e   teisisõnu   klimaatilised 
iseärasused. 
Klimaatilised  tingimused  koos  pinnaehitusega  omakorda 
määravad  ära  veerežiimi,  taimkatte  ja  muldkatte  üldised 
iseärasused. 
Suhteliselt väike pindala 45 227,63 km2
(Ilma  Peipsi  ja Võrtsjärveta 43 432,31 km2)
(130. - 192 riigi hulgas)
Eesti territooriumi  äärmuspunktid :
N
59049’ pl Vaindloo saar
59040’ pl Purekkari  neem
E 28013’ ip Narva
W 21046’ ip Nootamaa laid 
23024’ ip Ramsi neem
S
57030’ pl Naha küla
Kõige üldisemalt on antud piirkonnale  omased  järgmised 
tunnused:
1.
mereline  asend Läänemere rannikul
(vastu  Fennoskandia  kristalset kilpi);
2.
vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras;
3.
kvaternaarsete  jäätumiste  ning  Läänemere   veepinna  
kõikumiste tähtis osa  pinnamoe  kujunemisel; 
4.
paras -jahe niiske merelise  ilmega  kliima;
5.
järvede ,  jõgede  ja   soode    rohkus   (positiivse 
veebilansiga ala);
6.
segametsade  vööndile  omane  mullastik,   taimestik   ja 
taimkate, samuti  loomastik  (flooras  ja  faunas  esineb 
võrdlemisi palju lääne päritoluga liike); 
7.
inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike 
kujunemisel.
Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and  Mineral  Resources of Estonia. Estonian  Academy  Publishers, Tal inn. 436 pp. 
Photo  62.  Lammasmägi  Hil near Kunda. About 8500  years  ago its surroundings were inhabited by
hunters and fishers who lived in smal clan communities and  gave  a name to the wel -known
Mesolithic Kunda Culture. Photo by G. Baranov.
Inimese  loodusesse  sekkumise olulisemad algusajad
(Arold, jt 1987 järgi)
Aineringet mõjutanud inimtegevus
Algusaeg
Maaviljelus
Alepõllundus  ~3000 a.t.;
Künni laiendamine 17.saj.
Vete paisutamine  vesiveskite  jaoks,
13. saj.
Paisjärvede ehitamine
Vete paisutamine  manufaktuuride   
17. saj.  keskpaik
jaoks
Maaparandus kraavitamise teel
15.-16. saj,  ulatuslikum  pärast  1650 .a.
Maaparandus drenaažkuivendusega
~1820.a.
Maanteede ja raudteede rajamine
Raudteed  alates 1870.a.
Intensiivne põllumajandus ja 
1950.a.
maaparandus
Maavarade kaevandamine
Kukersiit  1918.a.; 
oobulusfosforiit 1924.a.
Bioloogiline  mitmekesisus
Eesti looduse suure bioloogilise mitmekesisuse põhjused:
1. kliimatingimuste mitmekesisus;
2. pikk  rannajoon  ja meresaarte rohkus;
3. sisevete rohkus;
4. pinnavormide  ja  veerežiimide  mitmekesisus  (tingitud 
noorest   ja  veel  kujunemisjärgus   olevast   jääajajärgsest 
reljeefist);
5. mullatingimuste  mitmekesisus  – ühtaegu  nii   siluri   (ja 
vähesel määral ka ordoviitsiumi ja  devoni ) lubjakivide ja 
devoni  liivakivide  esinemine  muldade  lähtekivimina  ja 
vastavalt  nii  happeliste  kui  neutraalsete,  lubjarikaste  kui 
ka lubjavaeste muldade olemasolu;
6. paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti  alale ;
Järgneb…
7. loodusmaastike suur osakaal;
8. pool-looduslike koosluste (pärandkoosluste) 
suhteliselt ulatuslik säilimine ( tingituna  
traditsiooniliste maakasutusviiside püsimisest 
kuni möödunud sajandi keskpaigani ning 
mitmetes piirkondades ka kuni viimaste 
aastakümneteni);
9.  võõrpuuliikide  väike osatähtsus metsakasvatuses;
10. introdutseeritud liikide seni vähene 
naturaliseerumine ja metsistumine.