Keskkonnakaitse mõisted (4)

Keskkonnakaitse

Looduskaitsest maailmas

1872 – esimene rahvuspark – Yellowstone USA
1972 – Rooma klubi raport „ Limits to Grow ” (Kasvu piirid) – järeldus – maaailm ei pea vasu rahvaarvu, tööstustootmise ja reostuse kasvule. Ressursid ammenduvad . Vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada.
1982 – ÜRO Julgeolekunõukogu „Maailma Looduse Harta”
1983 Esimesed Rohelised Euroopas, Saksamaal
1985 Osooni kihi kaitse konvensioon
1992 – ÜRO Rio de Janeiro Keskkonna ja Arengu Konverents . Kliima Muutmise Koostöö Konvensioon . Biodiversiteedi konvensioon. Agenda 21.
1997 – Kioto protokoll
2001 – Kioto protokoll jõustus

Ökoloogia

Keskkond – vesi,õhk, ja maa ning nende vahelised seosed olusorganismidega
Keskkonnakaitse – tegevus millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ...
Ökoloogia – õpetus looduse vastastikustest mõjudest
Ökoloogiat on mõjutanud loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus ja meditsiin.
Tänapäeval- loodusteaduse haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning nende vahelisi seoseid
Keskkonnaökoloogia uurib saastumise ja muude inimtegevustest tulenevate stressipõhjustajate mõju ökosüsteemi struktuuridele ja talitlusele; uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotusele; uurib erinevate liikude reaktsiooni keskkonnamuutustele.
Õkotoksikoloogia – uurib mürgiste ainete mõju looduses üksikisendist ökosüsteemini
Maastikuökoloogia – uurib maastike struktuuri, arengut ja hooldust ökoloogiast lähtudes
Populatsioon – rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas kohas
Kooslus – mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum
Ökosüsteem – koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide alusorganismide populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna
Ökosfäär- maakera kõik ökosüsteemid kokku, globaalne mõiste
Asjaolud , mis võivad mõjutada teatud liigi levikut ja arvukust – levimisvõime, käitumine, biootilised ja abiootilised tingimused; inimene võib mõjutada nii elus kui ka eluta keskkonda

Autökoloogia

Suhteid organismide ja keskkonna vahel:
Keskkonnast lähtudes: hüdrobioloogia, maismaaökoloogia, aerobioloogia
Antopogeensed tegurid – inimtegevuse mõju organismidele (otsene ja kaudne keskkonnamuutuste läbi)

Demökoloogia

Uurib populatsiooni tasandil liigisiseseid suhteid.
Populatsiooni omadused: arvukus, asustustihedus , ohtrus (suhteline), sündivus, suremus , ränne ehk migratsioon , levikutüüp (juhuslik, rühmaline, ühtlane), sooline jaotumine , vanuseline koosseis (normaalne, regressiivne – väga palju vanemaid isendeid, invasiooniline populatsioon – väga palju nooremaid, vanemad puuduvad)
Keskonnamahtuvus – populatsiooni selline arv, mille puhul keskkonnaressursse kulutatakse samapalju kui seda juurde tekib

Sünökoloogia

Uurib elukooslust.
Elukooslus – teatud piirkonna populatsioonidest moodustunud tervik.
Koosluse koosseid – (eluvormiline, liigiline , populatsiooniline struktuur
Ökoton – kahe erineva koosluse üleminekuala
Vahetus e. Suktsessioon – koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine
Kliimaks – suksessiooni lõpp-aste, kus kooslus muutub püsivaks
Toiduahel . energia ja aine liikumine tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele
Ökoloogiline püramiid – ökosüsteemi stroofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energasisaldus väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni.
Laguahel – toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmastest tarbijatest ja lõpeb mikroobidega, kuni aine mineraliseerumiseni.
Tööstusmelanism – loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega
Taimede saastetolerantsus - kohastumine eluks saastatud keskkonna
Kultuuliigistik – liigid, kelle olelusvõime ja levikuala on inimene tahtlikult või tahtmata laiendanud
Bioindikatsioon - keskkonnasesundi jälgimine taime- ja loomaliikide abil

Veepuhastus

Heitvesi – inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitud vesi
Reovesi – heitvee osa, mille füüsikalised või keemilised omadused muutnud ja mis vajab puhastamist
Reoained – orgaanilised, toitained , heljum
Puhastusseadmed: biotiigid, imbväljak, niisutusväljak, filterväljak
Fosfor saadakse kätte keemiliselt setitades.
Lämmastik eraldatakse nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooniprotsessis, väljub lämmastik.
Toksilkoloogia – teadusharu, mis uurib toksiliste ainete mõju organismile

Keskkonnakorraldus

Eesmärkideks biosfääri säilitamine ja säästlik areng.