Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates (0)

Seminar 6: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates

1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohe-struktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega ning väga mitmekesise koostisega.
2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri?
Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad:
1) tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad – 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber;
2) suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad , linnametsad jmt;
3) üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad , sh pargid, haljakud ehk skväärid, ühis-kondlike asutuste ümber olevad haljasalad, sh enamus koolide- ja lasteaedade territooriumid, puiesteed jt hooldatavad alad (enamasti munitsipaalvõimude poolt);
4) kalmistud ;
5) spordiplatsid ja –väljakud;
6) individuaal -, rida-10 ja korterelamute privaatsed või poolprivaatsed aiamaad ning ühiskondli-kult kasutatavad haljasalad (sh mänguplatsid ja –väljakud) elamupiirkondades – asumites;
7) tiheasula matkarajad, roheluses kulgevad kõnni- ja jalgrattateed;
8) spetsiifilised põllumajanduslikud alad tiheasulas, sh kooliaiad, aiamaad, suvila piirkonnad, puukoolid jmt;
9) tehnilise infrastruktuuri ja linnasiseste auto- ja raudteede rohelised koridorid;
10) tööstuspiirkondade ümber olevad rohelised puhvervööndid;
11) rohelised jäätmaad, mis võivad olla nii kultuuristatud kui ka loodusliku ilmega , nt mahajäetud/ lammutatud ehitiste alad, täidetud pinnasega alad;
Seega moodustavad rohestruktuuri nii loodusliku ilmega kui ka kultuuristatud rohe- ja veealad tiheasulas.
3. Millised on ohud rohestruktuurile või tema elementidele? Üheks ohuks on haljasalade otsene täisehitamine. Tõsisemaks ohuks on rohe-struktuuri fragmentiseerumine ehk killustumine väiksemateks osadeks.
4. Miks on vaja rohestruktuuri planeerida ? Millised on planeerimise eesmärgid? Rohestruktuuri tervikliku planeerimise vajadus tuleneb olemasolevate rohealade haldamiseks kasutada olevate eelarveressursside vähesusest ja rohealadele üksikult ja tervikuna kogu võrgustikule avaldatavast suurest ehitussurvest.
Rohestruktuuri planeerimise eesmärgid:
1) arendada rohealade kasutusvõimalusi, maastikulisi ja ökoloogilisi väärtusi suuremal alal, kui seda on ühe haljasala kontekst (nt linnaosa tasandil);
2) anda rohealadele planeeringuga juriidiline staatus (kui seda pole tehtud varasemate planeeringutega), mis tagaks nende territoriaalse ja funktsionaalse säilimise ning väärtuste püsimise ja seoks neid teiste rohealadega ühte võrgustikku;
3) kindlustada üldised rohealadega seotud väärtused hoonestusaladel ja uushoonestuse rajamise aladel;
4) kindlustada avalik juurdepääs rohealadele ja ühendus erinevate rohealade vahel tiheasulas;
5) anda juhtnööre rohealade väärtuste säilitamiseks (haldamiseks) linnaosa tasandil, sh ka nende alade puhul, mis pole ametlikult haljasalade nimekirjas, kuid mis täidavad olulist rolli tiheasula rohestruktuuris;
6) valmistada ette realistlikud rohestruktuuriga seotud investeerimisplaanid;
7) töötada välja rohealade hooldusprintsiibid, mis oleksid suunatud kõigi rohealadega seotud eesmärkide saavutamisele
5. Kuidas on rohestruktuuri planeerimist käsitletud Planeerimisseaduses (ehk millised võimalused on olemas rohestruktuuri planeerimiseks)? Üldplaneeringute üheks ülesandeks on rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine . Maakonnaplaneeringu ühe ülesandena on planeerimisseaduses kirja pandud loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilitamine ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine. Üleriigilise planeeringu ülesandeks on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi aluste kujundamine.
6. Millised on rohestruktuuri elementide funktsionaalsed väärtused (kuus)?
1) maastikulised- ja kultuurajalooga seotud (sh identiteedi ehk paiga vaimuga seotud);
2) ökoloogilised ehk tiheasula loodusega seotud;
3) inimeste vabaõhu rekreatsiooni ehk puhketegevusega seotud;
4) kergliiklusega (jalakäijad, ratturid, ratastooli kasutajad, rulluisutajad jne) seotud;
5) kohaliku kliima ja õhukvaliteediga seotud;
6) heit- ja pinnasevee kogumise ja ringlusega seotud.
7. Milliste teiste struktuuridega tiheasulas võib rohestruktuuri kõrvutada? Näiteks teedevõrguga, sest osa teedevõrgust jääb rohestruktuuri alla. Nt. jalgrattateed. Samuti hoonestustruktuur, sest eramaadel asuvad samuti rohealad ja hooned jäävad nende juurde.
8. Millist rolli omab rohestruktuur tiheasula kui terviku suhtes? Moodustab raamistiku tiheasula ümber. Jagavad tiheasula kergemini tajutavateks tsoonideks. On tihtipeale seotud tiheasula või selle osa ajaloolise järjepidevuse ning identiteedi kandmise ja kujunemisega.
9. Milliseid funktsioone täidab rohestruktuur asulalooduse seisukohast ? Tiheasula loodusalad on olulised bioloogilise ainese tootjad ja jääkainete lagundajad. Samas võimaldavad tiheasula loodusalad inimestele lähedast ja vahetut kontakti loodusega ning meeldivaid elamusi. Liikumiskoridorid kindlustavad looma- ja taimeliikide levikuvõimalused maastikus.
10. Milleks vajavad inimesed rekreatsioonialasid? Inimesed vajavad loodust ja alates teatud asustustihedusega tiheasulais haljaid alasid peamiselt ter-vislikel põhjustel - nii psüühilistel, sotsiaalsetel kui ka füüsilistel. Ühelt poolt võimaldab rohelus inimestele meeldivaid elamusi nii suhetes loodusega kui ka teiste inimestega ja teiselt poolt on rohealad tihedalt seotud tiheasula või inimeste kodukoha identiteediga ning tiheasulaga kokku-kuuluvustunde tekkimisega .
11. Mis on oluline rekreatsioonialade paiknemisel kasutajaskonna suhtes? Inimeste juures on oluline rekreatsioonialade kaugus elu või tööpaikadest ja nende alade suurus. Sisu ja kasutuskvaliteet on rekreatsioonialade puhul sama olulised kui alade suurus ja kaugus kodust või töökohast. Need peavad rahuldama kõigi vanusgruppide vajadusi. Nt jalutusalad ja mänguväljakud.
12. Milliseid erinevaid rekreatsioonialasid inimesed tiheasulas vajavad?
1) Suured müravabad rohealad: Looduslik parkmets, Liigirikas park, Metsapark, maastikupark- Rahuldavad inimeste vajadust kontakti järele metsiku loodusega. Võimaldab tundma õppida erinevaid taimeliike (koolid saavad teha seal tunde). Hea tegeleda tervisespordiga. Võimalus eemale pääseda linnamürast.
2) väiksemad rohealad: rahvapark , mängupark, haljastusega väljak, spordipargid ja väljakud- Rahvarohked ja mitmete atraktsioonidega. Kontserdid ja muud üritused. Mängupargid mis mõeldud lastele on olulised ohutuks mängimiseks vabas õhus. Spordiväljakutel võimalus tegeleda erinevate aladega.
13. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn üleminekualasid?
Eesmärk: loodusalad, liikumine, mäng, looduselamused . Ühepäevase matka alad. Seob omavahel kokku linna rohestruktuuri ja tiheasula lähedal paiknevad või tiheasula hoones -tusalade vahele kiiluvad suuremad looduslikumad massiivid .
Asend, kaugus ja suurus: 0,5 – 1 km laiune (maks 2 km) loodus- ja kultuurmaastiku vöönd tihe-asula hoonestatud osa ümber. Ulatub kuni 2 km kauguseni elurajoonidest.
Sisu ja kasutamisvõimalused: võib olla rohkem kultuuristatud ala kui seda on suuremad metsa-massiivid linnapiirist kaugemal. Tavaliselt loodusilmelised maastikud ( metsad ), kuid võivad koosneda ka üksikutest põllumajandusaladest, mis on metsamaastikuga segunenud.
14. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn suuremaid üldkasutatavaid rekreatsioonialasid tiheasulates?
Eesmärk: kasutuspark, lähimatka, tervisejooksu, suusatamise ja mängu alad ning loodus-elamuste võimaldamine.
Asend, kaugus ja suurus: asula kompaktse hoonestusega alal. Üleminekualad võivad olla üheks osaks nende alade sees. Maksimaalseks kauguseks elurajoonidest 500 – 1000 meetrit. Nii suured, et oleks võimalik matkata kuni 2 km ilma, et tekiks vajadus kasutada samu radasid. Võib olla ka rohekoridori edasiarendus.
Sisu ja kasutamisvõimalused: nii loodusilmelised kui ka kultuurmaastiku alad, varieeruva taimkattega. Head jalutusrajad, kohati ka suusaradadega, valgustatus pimedal ajal, pingid . Rõhuasetus turvalisusele peateede vahetus läheduses. Soovituslik maksimaalne müratase 50 – 55 dBA.
15. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn väiksemaid üldkasutatavaid rekreatsioonialasid tiheasulates?
Eesmärk: tihti toimib kui linnaosa lähirekreatsiooniala, piirkondlik mänguplats. Igapäevane kasutamine. Palli- ja muud mängud, rattaga sõitmine, kelgutamine, suusatamine , uisutamine. Sotsiaalne kohtumispaik nii lastele kui ka suurtele. Loodus- ja kultuurelamused.
Asend, kaugus ja suurus: tiheasula hoonestatud alal. Maksimaalseks kauguseks elumajadest kuni 150 - 200 meetrit. Ristumisel autoteedega, peab juhul, kui aasta keskmine liiklussagedus ületab 3000 autot ööpäevas, olema kehtestatud maksimaalseks liikumiskiiruseks mootorsõidukitele kuni 30 km/h. Väikesed rohealad, suurusega kuni 1500-5000 m2.
Sisu ja kasutamisvõimalused: loodusala, park või haljak, varieeruva taimkatte ja taimekasutusega. Osad alad kvaliteetse kujunduse ja hooldusega, lilled, pursk- kaevud , skulptuurid jmt. Mänguatribuudid, palliplatsid, pingid, valgustatus. Oluline on eraldad vaiksemad ja kärarikkamad tegevused. Soovitatav maksimaalne müranivoo kuni 55 dBA.
16. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn ühiskasutusega haljaid virgestusalasid tiheasulates?
Eesmärk: igapäevane kasutamine ja sotsiaalne lävimine (kohtumispaik ühes piirkonnas elavatele inimestele): mängud ja sportimine, värskes õhus viibimine, taimede kasvatamine ja hooldamine, loodus- ja kultuurmaastiku elamused.
Asend, kaugus ja suurus: tiheasula elamupiirkondades, oluline liiklusohutus ja hea ligipääsetavus. Väikelaste mänguplatsidel miinimum 50 ruutmeetri leibkonna kohta hõredama asustusega piirkonnas ja 25 ruutmeetrit kontsentreeritud asustusega piirkonnas või ca 100-200 ruutmeetri suurune mänguplats 25-30 leibkonna kohta. Alad, mille kallak on suurem kui 1:3 ei lähe arvesse! Mänguplatside kaugus mitte suurem kui 50 m elukohast (võimalusel ühildatud piirkonnas oleva lastepäevakodu mänguplatsiga). Suurematele (kooliealised lapsed kuni täiskasvanud) suunatud mängu- ja spordiväljakud suuruses 1500-2000 m2 (võimalusel ühildatud piirkonnas oleva kooliümbruse mängu- ja spordialadega). Kaugus mitte suurem kui 150-200 m elukohast.
Sisu ja kasutamisvõimalused: päikesepaistelised alad (nt rohkemal kui 50% piirkonnast (25% kompaktse hoonestuse korral) päikesepaiste kevadisel ja sügisesel pööripäeval kell 15:00). Nii looduslikud kui kultuuristatud alad (sõltuvalt ala kasutusintensiivsusest ja eesmärgist). Varieeruv taimkate . Oluline on eraldad vähemalt visuaalselt (mõnikord ka füüsiliselt) privaatsed või poolprivaatsed (piiratud kasutajaskonnaga) ja ühiskasutusega alad ning vaiksemad ja kärarikkamad tegevused. Mänguatribuudid, liivakastid, kiigud, lauad, toolid , tuletegemise ja välitoidu valmistamise kohad. Soovitatavalt mõningaid vaikseid mängu ja istumisnurki. Soovitatav maksimaalne müranivoo kuni 55 dBA.
17. Kuidas iseloomustada rekreatiivsel eesmärgil kasutatavaid nn rohelisi koridore tiheasulates?
Eesmärk: üks osa nn kergliikluse koridoridest, liiklusturvalisus nii kergliiklus, motoriseeritud liiklus kui ka kergliikluse eri liiklejagruppide vahelises plaanis. Jalutamise- ja matka-, suusa- ning jalgrattateed ja rajad . Ühendada olulisemaid sihtkohti, nt elu-, töö- ja teeninduskohti. Ühtimisel loomade liikumiskoridoridega pakkuda elamuslikku keskkonda inimestele.
Asend, kaugus ja suurus: tiheasula eri rekreatsioonialade, elamu- ja tööpiirkondade ühenduslülid. Teised rohealad võivad olla ka rohekoridori eri koostisosadeks või ka jätkuks nt üleminekualad. Alguskoha maksimaalseks kauguseks elukohast 500 meetrit. Keskmiseks piisavaks koridori laiuseks on kuni 50-60 m, üksikute kitsamate (kuni 30 m) kohtadega.
Sisu ja kasutamisvõimalused: roheline üldmulje koos mitmekesise taimestikuga. Maastiku (sh reljeefi) hästi sobitatud jalutus-, rattasõidu ja suusarajad. Valgustatus pimedal ajal ja soovitatavalt mitte asfaltkattega (va juhul kui kasutuseks on ka rulluisutamine või linnatõukeratastega sõitmine). Kahetasapinnalised ristmikud kergliikluse teede ristumisel intensiivse liiklusega tänavate ja teedega või raudteega.
18. Millised erinevad funktsionaalsed vajadused on kergliiklejatel ja kuidas need on seotud rohestruktuuriga? Võimalus liigelda kergliiklusvahenditega ohutult. Et olemas oleksid kergliiklusteed. Kergliikluse teede võrgustik tiheasulas koosneb kahte tüüpi teedest, mis parema turvalisuse saavutamise nimel ei tohiks omavahel kattuda:
1) Peateede võrgustik (keskmised reisid pikemad kui 3 km) ühendab tiheasula eri osades paiknevaid tähtsamaid teenindusasutusi, eri elu-, töö- ja puhkekohti.
2) Lokaalsete ehk kohalike teede võrgustik (keskmised reisid kuni 3 km pikkused) ühendaks erinevaid sihtkohti peamiselt ühe linnaosa (asumi) siseselt.
Rohestruktuur on üheks tähtsaks osaks sellise teedevõrgu kujundamisel ja samas ka tihti sihtkohaks teede kasutajatele. Kui aasta keskmine liiklussagedus on üle 10 000 auto ööpäevas või mootortranspordi liikumiskiirus on suurem kui 50 km/h, tuleks rattateed teistest sõiduteedest eraldi paigutada. Suuremat tähelepanu vajavateks kohtadeks on ka põhiteede võrgu ja lokaalteede võrgustiku üleminekualad, ristmikud ja eri tüüpi jalgrattateede üleminekualad.
19. Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula kliima seisukohast?. Õhukvaliteedi ja haljasalade rohkuse vahel on selge seos (parandavad õhu kvaliteeti). Haljasalad on samuti tähtsad valdavate külmade tuulte ja õhumasside ebameeldiva mõju tasandajaks. Puittaimedega kaetud alad on tuult takistava mõjuga. Rohealad on olulised juhtimaks tiheasulasse uut ja värsket õhku ning suunamaks saastunud õhku tiheasulast välja. Suuremad rohealad ( filtratsiooni - ehk puhveralad) puhastavad saastunud õhku nii füüsilistest tolmuosadest kui ka keemilistest lisanditest.
20. Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula veestiku ja veekvaliteedi seisukohast? Rohealad sisaldavad suurt potentsiaali pinna- ja heitvete infiltratsiooni ja puhastusalana.
Peamisi funktsioone on kaks:
1) infiltreerida ja puhastada sademete ja pinnavett
2) tagada vees leiduvate toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori eemaldamine sademete- ja pinnaveest .
Rohestruktuuri elementidel on oluline osa tiheasula veeringes. 60 % sademetest läheb haljasalade kaudu tagasi atmosfääri evapotranspiratsiooni protsessi kaudu. Aurustumine ja transpiratsiooni intensiivsus sõltub taimestiku tüüpidest ja taimeliikidest .