India uurimustöö (3)

India.
India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, kus inimesed kõnelevad rohkem kui 18 ametlikku keelt: hindi , urdu, sanskriti , sindi, bengali , marathi, gudžarati, orija, pandažaabi, assami , kašmiiri, malaialami, konkani ja ladaki keel, lisaks kanada , tamili ja telugu ning inglise keel ühiste ametlike keeltena. Igapäevakasutuses on hinnanguliselt 850 keelt. Ametlik riigikeel on hindi, kuid seda räägib alla poole elanikkonnast ning valitsuses ja ametiasutustes laialt kasutatavat keelt valdab vaid 5% inimestest, enamasti lõunas ning suuremates linnades. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks. Territoorium moodustab teemandikujulise alamkontinendi, mis ulatub üle 3000km Kašniiri Himaalajast põhjas Kanyakumari ehk Komoori neemeni lõunas, India ookeani ääres. Idast läände katab India samuti ligikaudu 3000km, Arunachal Pradeshist ja Assamist Hiina ja Myanmari piiril kuni Gujarati rannikuni Araabia mere ääres. India maastiku moodustavad nii Kõrg- Himaalaja lumised tipud , Rajastani kõrbed kui ka Kerala lopsakad troopikametsad. Maastik on vaheldumisi kidur ja lopsakas ja paljas. Majasteetlik Himaalaja mäestik põhjas on sobivaks koduks Šivale, ühele enam austatud hindu jumalale . Kašmiir on kaunis ja ihaldatud roheliste metsade, alpiniitude ja järvede maa. Loodes aga on Punjab, riigi rohelise revolutsiooni viljakas süda, mis tagab kogu riigi varustamise nisu, odra ja hirsiga. Selle rikkuse ukselävel asub uhke Rajastani Thari kõrb, mis katab hiiglasliku, Lõuna-India poolsaart domineeriva, päikesest põlenud punasest graniidist dekkani lavamaa . Delhi paikneb Gangese vesikonna lääneservas, kus India kasvatab suurema osa oma riisist. Ääristatuna Himaalaja eelmäestikeni küündivate metsaaladega, laiub tasandik 1600km kuni Bengali laheni, kuid mõni paik on säilitatud looduskaitsealana siinsele metsikule loodusele , mis on kuulus oma tiigrite, leopardide ja elevantide poolest. Bengali rohelus on väravaks Darjeelingi ja Assami teeistandustesse. Poolsaare kaljust lõunaosa katavad madalad mäed: Vindhya ja Satpura põhjas ning rannikuga paralleelselt kulgevad Lääne- ja Ida-Ghatid. Metsasel Malabari rannikul lanes kasvatatakse kookospähkleid, beetlipähkleid, pipart , kardemoni, kautšukit ja kassapähkleid, mis meelitavad tänini laevu üle Araabia mere. Palmid ääristavad kogu India poolsaare rannikut Mambaist kuni Gangese deltani. India maastikut kaunistavad ka inimkäte loodud arhitektuuriaarded, mis annavad tunnistust arvukatest seda maad rikastanud religioonidest ja tsivilisatsioonidest. Neid monumente kaitseb ja taastab nüüd, pärast sajandipikkust hüljatust India Arheoloogiaamet. Vaatamisväärsusi on lõputult: Hindu gopura väravatornid lõunas, Varanasi templid Benareses, Ajanta ning Ellora koobastemplid jne. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune , Surat ja Kanpur. Pealinn on Delhi kus on elanikke 14 miljonit.
India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal.
India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. Linnade basti’d (agulid), mille on elanikud üles ehitanu, asuvad sageli otse säravate pilvelõhkujate varjus . Siin kannavad naised oma pealael tellisekoormai sama elegantselt kui veenõusid. Naised vastutavad veel ühe India maastiku iseloomuliku joone eest, nimelt lehmakookide eest, mida kütteks oskuslikult suurtesse virnadesse kogutakse. Vaatamata muljetavaldavale majandusarengule, elab tohutu hulk inimesi absoluutses vaesuses, seda eriti suurminnased, kui ka maal. Inimesed sõidavad ühistranspordiga, kuid vaesed kes ei jaksa nt. bussipiletit osta, sõidavad bussikatustel. Indias suhtutakse vaesusesse omalaadse stoilise alistuvusega, ma osal Lääne inimestel on raske mõista. Samuti võib mõnele külastajale olla võõras rüselemine, kuid Indias on see osa eluviisist. Ning muidugi annab igaüks teed hindude jaoks pühadele lehmadele. Lehmal on kõikjal eesõigus, jalutagu ta kesklinnas või üle kiirtee. India on maa, kus religioon ulatub kõikjale. Usk mängib igapäevategemiste juures elutähtsat rolli.
Enam kui 80% rahvastikus on hinduistid. See on enam eluviis kui usk- pühad rituaalid ja kombed on vaid väike osa sellest, mis teeb inimesest hea hindu. Hindud tegelevad igapäevaelu põhiküsimustega: sünd, töö, tervis, suhted ja surm. Kõige sellega aitab toime tulla regulaarne nõupidamine astroloogiga. Hinduim hakkas oma kaasaegset vormi võtma 4.sajandil pKr, kui tekkis suurem vajadus laiema levikuga religiooni järele. Laiemal pühendumisel põhinev ja seega suuremale hulgale inimestele sobiv bhakti asendas ohvritalitused, mida viisid läbi vaid brahmaanid. Öeldakse, et hindu panteonis on 330 miljonit jumalat, kuid neid võib käsitleda kui üheainsa jumaluse 330 miljonit palet. Juamal kolm kõige olulisemat kuju on Višnu, Brahma ja Šiva. Višnu on universumi hoidja, neljakäeline jumal nuia, merekarbi, ketta ja lootosega. Tal on palju inkarnatsioone, millest kuulsaim on Krišna, kes ilmub võiduka kangelase, flööti mängiva armastaja või tülika imikuna. Višnu abikaasa Lakšmi on jõukuse jumalanna. Brahma on maailma looja, universumi alguses Višnu nabast kasvanud lootoseõies ise (emata) sündinud. Šiva on tantsiv purustaja, kes kannab pealuudest keed ning käte ja kaela umber madusid. Aja ning askeesi jumalana otsustab tema maailma saatuse üle. Koletiste valitseja ning tantsukuningana on Šiva sama kirglik kui Višnu on häirimatu. Hindu eetika kohaselt on teel päästmisele kolm põhimõtet: õiglus, ausalt saavutatud õitseng ning sugugi mitte vähem olulisena nauding . Igapäevaelu karmi reaalsuse keskmes on kaks mõistet: dharma ja karma . Need on “õige” käitumine ja põhimõte, et inimese tegude kogusumma eelmises elus määrab tema koha käesolevas ja tulevastes eludes. Neile, kelle teod on head, lubatakse tulevases elus paremat taassündi. Lõppeesmärgiks on vaimne vabanemine ehk moksha- uuestisünni tsüklist pääsemine.
Peamised ekspordiartiklid on:

Teemandid (USA-sse, Hongkongi)

Naftatooted

Rõivad

Juveelid

Puuvillane lõng
Peamised impordiartiklid on:

Toornafta

Teemandid

Kuld

Naftatooted

Palmiõli
Üks India suuremaid huviväärsusi on haudehitis Tadž Mahal riigi põhjaosas Agra linna lähedal.
India kirjandus
India kirjanduse aeg algab u 2. aastatuhandel eKr. Selle alguseks loetakse usuliste hümnide kogu " Rigvedat ", mis oli tol ajal pühakirja tähendusega ning mis püüab sõnastada maailma olemust ja inimese kohta selles. Usupärimused kirjeldavad muinasaegseid või ebamaiseid sündmusi, samuti sisaldavad need müüte maailmast ja jumalatest. Need on kirjutatud väga vanas india-aaria keeles, mida nimetatakse vedasanskritiks.
India vanima ajajärgu kirjandust nimetatakse esimeseks vedakirjanduseks. Selle vanimaks osaks on 4 vedat, millest tähtsaim on "Rigveda". Ülejäänud 3 ( Atharveda, Janzurveda ja Samaveda) esitavad maagilisi loitse, ohverdamisrituaalide hümne ning kordavad osaliselt esimese veda müüte.
Sellele järgnev kirjandus seisnes usulistes tekstides, mis täiendasid vedasaid ja seletasid nende sisu. Seda kirjandust nimetatakse brahmanad ja vedanta ehk vedade lõpp. ( 10.-9. saj e Kr).
Vanimale ajajärgule järgneb eeposte ajastu kirjandus, mille olulisemad eeposed on "Mahābhārata" ja "Rāmājana".
Eeposte ajastu lõpeb nn puraanade ja tantratega. Puraana on on kokkuvõtlik teos hindu usundist ja maailmakäsitlusest, tantra aga lühike usuline tekst piiratud ringkondadele.
Kolmanda ajajärgu kirjanduse moodustab suurim ja tähtsaim kirjandusvool budistlik kirjandus.
Neljanda ja viimase osa India kirjandusest moodustab Uus-India kirjandus ( nim ka bhakti kirjanduseks), mis tekib u 14.-15. saj. Siin eristatakse kaht põhilist arneguliini:

• kõrgkihtide eepiline ja lüüriline luule
  

• rahvalik usuline luule
  

19. sajandil hakkas Uus-India kirjandus matkima Euroopa kirjandust ning müüdimaailma asemel hakati lugejale näitama argielu. Selle tulemusel tekkis ka ingliskeelne india kirjandus e angloindia kirjandus.