Camille Corot oli Prantsuse maastikumaaler.
Sündis Pariisis 1796.a.
Ta maalis pöördelisi kujundeid
maastikumaalidel.
Camille oli väikekodanlikust perekonnast.
Tema vanemad pidasid väikefirmana poodi.
Camille ei pidanud kunagi kannatama vaesuse
all, kuna vanematel läks äri väga edukalt.
Jean-Baptiste-
Camille Corot
Perioodil, kui Corot tegi veel enda jaoks
selgeks kunsti tähendust, maastiku maalimine
oli veel väga algses järgus. Hiljem maalides
maastikumaale jagunesid need kahte leeri : 1)
ajalooline maastik 2) realistlik maastik.
Mingil perioodil õppis Corot omaealise
maastikumaaleri Achille-Etna Michalloni
juures, kes oli juba väga hinnatud
maalikunstnik.
Alguses Corot käis Lycée Pierre Corneille koolis.
See on kool , mis asub linnas nimega Rouen
Prantsusmaal.
Ta lahkus sealt, kuna olid raskused ja läks edasi
internaatkooli.
Isa tahtis, et ta tegeleks äriga, aga Camille oli
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
glugluxclan
Õppematerjali autor
Kehtestati konstitutsiooniline monarhia, Orleansi dünastia. Romantism võitis klassitsismi üle, Delacroix'st sai ametlik kunstnik, portreteeris prominente. Paljud romantikud tahtsid edasi mässata, seetõttu pöördusid klassitsismi v realismi, mis vastandusid romantismile. Põhja-Aafrika teema hilisloomingus. Alzeeria, Maroko nt ,,Araablastega mägedes", ,,Alzeeria naised oma ruumides". Lõvijahi teema. Lõvisid kütiti öösel tõrvikuvalgel. ,,Suur lõvijaht". C. Corot. Üliproduktiivne, üle 100 000 töö, kuna allkirjastas enda nimel teiste kunstnike töid, et nad müüa saaksid. Iseloomulik hõbehallikas koloriit. ,,Meenutus Mortefontaine'ist". Pöördus hiljem realismi poole. Skulptuuris avaldub romantism animalistikas, sealhulgas ka reljeefis. Tuntud skultpr Rude, peamine töö ,,Marseljees", mida näeme Tähe triumfikaarel Pariisis. Klassitsistlik arhitektuur Klassitsistlikku arhitektuuri iseloomustab suursugusus ja lihtsus, st ehitised olid oma
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. -
20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR 1. Postimpressionism (Van Gogh, Gauguin, Cézanne, Toulouse-Lautrec, nabiid, neoimpressionism: Seurat) Vaevalt olid impressionistid leidnud oma stiili, vaevalt oli impressionistlik vormikõne lõplikult välja kujunenud, kui kunstis hakati otsima uusi väljendusvõimalusi. 19. sajandi lõpul tekkinud uutele suundadele on iseloomulik ennekõike vastutöötamine impressionismi rafineeritud nüansirikkusele, ebamäärasusele ja pehmusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Seda taotlesid osalt juba neoimpressionistid, kuid järjekindlalt kehastuvad uued tendentsid CÉZANNE´i, GAUGUIN`i ja VAN GOGH´i loomingus. Nende kolme meistri kunsti nimetatakse POSTIMPRESSIONISMIKS. KUNSTNIKUD ● PAUL CÉZANNE (1839 -1906) Paul Cézanne alustas romantiliste tumedate pastoossete piltidega, millel oli tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja
Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: ,,Priimabaleriin" (u.1876), ,,Tänu publikule", ,,Absint", ,,Kammiv naine". Impressionistide hulka kuuluvad ka CAMILLE PISSARRO (1830 1903) ja ALFRED SISLEY(1839 1899), kes maalisid omapäraseid impressionistlikke maastikke. AUGUSTE RODIN (1840 1917) Impressionismiga saab seotada ka suurt skulptorit Auguste Rodini. Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti. Rodin toonitab liikumist, tema figuurides ja gruppides on tihti midagi hõljuvat, kasvavat; kuid vastandina uusbarokse
Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud. Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: ,,Priimabaleriin" (u.1876), ,,Tänu publikule", ,,Absint", ,,Kammiv naine". Impressionistide hulka kuuluvad ka CAMILLE PISSARRO (1830 1903) ja ALFRED SISLEY(1839 1899), kes maalisid omapäraseid impressionistlikke maastikke. AUGUSTE RODIN (1840 1917) Impressionismiga saab seotada ka suurt skulptorit Auguste Rodini. Rodini skulptuuridel on maaliline üldilme ja varjundirohke pinnatöötlus, eriti pronksist teostes. Oma marmortöödes taotles ta tihti ähmase ebamäärasuse efekti. Rodin toonitab liikumist, tema figuurides ja
Väga oskuslikult suutis ta kujutada kunstlikku valgust. Seetõttu armastas ta eriti balletistseene, kus on nii liikumist kui ka põnevat kunstlikku valgust. Teoseid: „Priimabaleriin“ (u.1876), „Tänu publikule“, „Absint“, „Kammiv naine“. Edgar Degas (1834 – 1917): Concorde`i väljak (1875) Edgar Degas (1834 – 1917): Naine end kuivatamas (1986-89) ● Impressionistide hulka kuuluvad ka CAMILLE PISSARRO (1830 – 1903) ja ALFRED SISLEY(1839 – 1899), kes maalisid omapäraseid impressionistlikke maastikke. Camille Pissarro (1830 – 1903): Talunaine tuld süütamas (1887-89) ● AUGUSTE RODIN (1840 – 1917) Impressionismiga saab seotada ka suurt skulptorit Auguste Rodini. Rodini skulptuuridel on maaliline
India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur – Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapite
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid