Prantsusmaa (0)

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD
Katre Amann
PRANTSUSMAA
Referaat
Juhendaja: Ene Külaots
Pärnu 2011

Sisukord

Sissejuhatus 3
Loodus 4
Pinnamood 4
Loodusvarad 5
Maakasutus 5
Looduslikud ohud 5
Haldusasutused 5
Sümbolid 6
Haldusjaotus 6
Transport 8
Lennundus 8
Raudteed 8
Sõiduteed 8
Majandus 9
Eksport 10
Import 10
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

• Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Šveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.
  
• Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige
  
• Riigihümn - Marseljees
  
• Prantsusmaa pealinn - Pariis
  
• Pindala - 547 030 km2, meretaguste piirkondadega 674 843 km2
  
• President – Nicolas Sarkozy
  
• Rahaühik – euro
  
• Riigikeel on prantsuse keel
  
• Juhtlause - Liberté, Égalité, Fraternité ( Vabadus, võrdus, vendlus )
  
• Riigikord – Vabariik
  
• Rahvastiku tihedus - 110 in/km²
  
• Inimeste arv : 64 102 000
  
• Riigilipp : Vertikaalselt : sinine- valge-punane
  

Prantsusmaa lipp on prantsusmaa ametlik lipp. Lipp on kasutusel alates 14. juulist 1970 ning see koosneb kuninga värvist- valge ja Pariisi värvidest- sinine ja punane)

Loodus

Pinnamood

Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France 'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik . See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks.
Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist.
Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid . Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad itta ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m).
Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni.

Loodusvarad

Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi looduvarasid : kivisüsi, rauamaak, boksiit , tsink, uraan , antimon, arseen , kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala. Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi.

Maakasutus

Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2.

Looduslikud ohud

Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid , tormid, põuad , metsatulekahjud . Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis.

Haldusasutused

Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium .

Sümbolid

• Prantsusmaa riiklikud sümbolid : Riigilipp, hümn, deviis .
  
• Rahvuslikud sümbolid : Marianne, Gallia kukk
  
• Tähis: vapp
  

Haldusjaotus

Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) (22 tk)

Alsace

Akvitaania

Auvergne

Alam- Normandia

Burgundia

Bretagne

Keskpiirkond

Champagne-Ardenne

Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus)

Franche-Comté

Ülem-Normandia

Île-de-France

Languedoc-Roussillon

Limousin

Lorraine

Midi-Pyrénées

Nord -Pas-de-Calais

Pays de la Loire

Picardie

Poitou-Charentes

Provence-Alpes-Côte d'Azur

Rhône-Alpes

Transport

Lennundus

Prantsusmaal on 474 lennujaama , millest 297 on asfalteeritud hoovõturadade. Suuremaid lennujaamu, mille hoovõturada on pikem kui 3 047 m, on 14 Prantsusmaa suurim lennujaam on Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam, mis aastal 2009 teenindas 57 906 866 reisijat] Maailmas on ta selle näitaja poolest kuuendal kohal ja Euroopa Liidus teisel kohal. Prantsusmaa rahvuslik lennufirma on Air France mis on ühtlasi üks maailma suurimaid.

Raudteed

Prantsusmaa raudteevõrk on 29 213 km pikk. See on Lääne-Euroopas Saksamaa järel suuruselt teine.

Sõiduteed

Prantsusmaa teedevõrk on 1 027 183 km pikk. See on suuruselt maailmas seitsmendal ja Euroopas esimesel kohal.

Majandus

Prantsusmaal on maailmas suuruselt viies sisemajanduse kogutoodang (SKT). Prantsusmaa võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja prantsuse frangi.
Tööjõulisi on Prantsusmaal 28,1 miljonit. Töötus oli 2009. aastal 9,1% ning 2008. aastal 7,4%.
SKP jaotumine
sektoritesse
(2009)
Sektor
Osakaal
Põllumajandus
1,8%
Tööstus
19,3%
Teenindus
78,9%
Tööjõu jaotumine sektoritesse
(2005)
Sektor
Osakaal
Põllumajandus
3,8%
Tööstus
24,3%
Teenindus
71,8%

Eksport

Prantsusmaa suurimad ekspordiartiklid on:

• masinate ja autode varuosad
  
• lennumasinad
  
• plastikatooted
  
• kemikaalid
  
• ravimid
  
• raud ja teras
  
• joogid
  

Prantsusmaa tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 19,41%, Belgia 11,61%, Itaalia 7,97%, Holland 7,15%, Hispaania 6,68%, Suurbritannia 4,9%, Ameerika Ühendriigid 4,72% ja Hiina 4,44% (2009)

Import

Prantsusmaa suurimad impordiartiklid on:

• masinate varuosad
  
• autod
  
• toornafta
  
• lennumasinad
  
• plastikatooted
  
• kemikaalid
  

Prantsusmaa tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 19,41%, Belgia 11,61%, Itaalia 7,97%, Holland 7,15%, Hispaania 6,68%, Suurbritannia 4,9%, Ameerika Ühendriigid 4,72% ja Hiina4,44% (2009)

Kokkuvõte

Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas , idas ja lõunas kõrguvad mäed – ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge – Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône.
Prantsusmaa on arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus. Peamised majandusvaldkonnad on autotööstus, kosmose- ja infotehnoloogia , elektroonika, keemia-, ravimi-, ja moetööstus.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa

http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/france/index_et.ht m
12