Kadrioru kunstimuuseum (6)

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Eesti kunstimuuseumid

Eesti Kunstimuuseumid Eesti Kunstimuuseum asutati 17. novembril 1919, kuid alles 1921. aastal sai ta oma esimese alalise hoone ­ 18. sajandil ehitatud Kadrioru lossi. 1929. aastal loss võõrandati, et ehitada see ümber presidendi residentsiks. Eesti Kunstimuuseum asus mitmetel ajutistel pindadel kuni 1946, mil ta paigutati taas Kadrioru lossi. 1991. aasta augustiks oli loss täielikult amortiseerunud. Sama aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine Kadriorus. Seniks anti muuseumile manööverpinnaks Tallinnas Toompeal asuv Rüütelkonna hoone, kus 1. aprillil 1993 taasavati ekspositsioon. Eesti Kunstimuuseum lõpetas näitusetegevuse selles hoones 2005. aasta oktoobris. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel alustasid tööd esimesed Eesti Kunstimuuseumi

Kunstiajalugu

13

docx

Kunsti ajalugu kunstimuuseumid IV

D KEILA KOOL 10 KLASS Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................................................2 1.Adamson Eric..................................................................................................................................3 2.Kumu...............................................................................................................................................5 3.Kadrioru Kunstimuuseum...............................................................................................................8 4.Nigvlste..........................................................................................................................................11 5.Kristjan Raua majamuuseum.........................................................................................................12 1

Kunstiajalugu

2

docx

Kadrioru loss

Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas, Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Seal tegutseb Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. 1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719

Ajalugu

4

doc

16.-20. saj. maalikunst, kadrioru loss

Retsensioon Kadrioru lossi muuseumi kollektsioonist Koostaja...........Ardi Randlaht Juhendaja......Rainer Vilumaa Kool.....Audentese Spordikool Klass...............................11.D  28.05 külastasin Kadrioru lossi Kunstimuuseumi, püsiväljapaneku teemaks oli 16.­20. sajandi maalikunst. Madalmaade, saksa, itaalia, vene meistrid, ning 18.­20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur. Kadrioru lossi lasi ehitada Vene tsaar Peeter I. Eesti uhkeima lossi- ja pargiansambli kavandas 1718. aastal Itaalia arhitekt Niccoló Michetti. Loss on ehitatud barokkstiilis ja laemaaliga peasaal on kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid.

teaduslikku uurimistöö alused

32

docx

Kumu ja Kadriorg

 „Ärkav ori“ 10. Oli suletud sel päeval Töödest on tal “Põrgu“ “Lamav tiiger“ 11.  Felix Randel „Pühapäev“ Meeldis just see, kuna ei ole tavaline ning teoses on ka mitmeid erksaid värve. 12. G. Markelov „Lenin“ A. Weizenberg „Peeter I“ 13. K.Mägi “Norra Maastik“ 14. Kumu kunstimuuseum ehk Kumu on sümboolse tähendusega rajatis, eestlaste oma kunstimuuseumi unelma täitumine. Kumu hoone on ümmarguse põhiplaaniga ja keerulisse keskkonda tundlikult sobitatud, mida pärast selle valmimist on üksmeelselt tunnustatud. Hoone maa-alustel korrustel on hoidlad, kus asub enamik Eesti Kunstimuuseumi ligi 60 000 eksponaadist. Kunst on uues muuseumis välja pandud kolmel maapealsel korrusel. Ühele korrusele mahub näitamiseks ligikaudu tuhat kunstiteost. 15.

Kunstiajalugu

6

docx

Ajaloolised kohad seotud vene tsaari Peter Esimese Tallinas viibimisega

viibimisega Viimasel ajal sai vaga aktuaalseks teema rahvusvahelistest suhtedest. Kuna ma olen ise venelane kes on sundinud ja elab Eestis ma leidsin ulemise teema vaga huvitavana. Vene valitseja on vaga populaarne ajalooline isik, ja me voime olla uhke, et ta kunagi kulastas ka meie ala. Koige temaga on seotud meie koige kuulsam koht linnas ­ park Kadriorg. Pargi maastikust ja lossist ma kavatsen ka jutustada. Kadrioru lossi ning Tsaari vaikest majakest olen ise mitu korda kulastanud. Miski ei suuda iseloomustada Peetri suhet Tallinna kui tsaari enda poolt öeldud sõnad: Kui Tallinn ja Rogerwiek (Paldiski) oleksid olnud 1702. aastal minu omad, siis poleks ma oma residentsi ja eroopaliku Venemaa pealinna rajanud Neeva Madalikule, vaid siia". Peeter I Tallinn kapituleerus Venemaale 1710. aasta septembris vene vägede ees. Linna oli alles jäänud vähem kui 2000 elanikku

Ajalugu

11

docx

Kolm kultuuriloolist kohta Eestimaal

võrestikkäikudega. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega (balustraadiga) ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega. Paraku ei huvitunud Vene õukond pärast Peeter I surma (28. jaanuar 1725) reformaatori suurejooneliste kavade täielikust realiseerimisest. Sellest hoolimata kujunes Kadrioru lossi- ja pargiansambel kõige suurejoonelisemaks ja stiilsemaks barokkrajatiseks Eestis. Pargi algne plaanilahendus säilis 19. sajandi lõpuni. 1897. aastal koostas Riia aedade ja parkide direktor G. Kuphaldt projekti pargi uuendamiseks. Inglise pargistiili kohaselt eelistati vabakujunduslikku lähenemist. Eesti Vabariigi aegne, 1924. aastal esitatud pargi perspektiivse planeerimise ja rahvapargi

Kultuurilugu

3

docx

Barokk

Barokk ­ veider, keeruline. Iseloomustab: emotsioonid, liikuvus. Sünnimaa Itaalia, vaimne keskus Rooma. Kuid täiesti uut kunsti Itaalias ei tekkinud. Prantsusmaa: toimusid väga surred muudatused, suured lossid, töötati välja uus lossitüüp (tiivad). 17 sajandil täiendati ja lõpetati Louvre'i lossi uuendamine barokseks (uus fassaad) eriti barokne tuli ida-fassaad. Arhitekt oli Claude Perrault (1613-1688). Louvre ehitati suure maa-ala peale, kõrval olid aed. Praegu on seal muuseum. Versailles'i loss sarnane. Louvre'i aeda loetakse üheks täiuslikumaks aiaks. Kõik, mis seal on, on allutatud inimese mõistusele, puud ja hekid on ise pügatud, madalhaljastuses väga täpsed joonised, mille järgi istutati. Mustrite vahed kaeti klibuga, kiviga, reeglipärane teedevõrk, hästi rikkalikult kaunistati park skulptuuride ja purskkaevudega. Välisarhitektuuris domineerisid kaunistused akende kohal ja ümber, tekkisid nissid,

Kunst

Kommentaarid (6)