Haiti maavärin - referaat (0)

1 Hindamata

HAITI MAAVÄRIN
Referaat
Tartu 2012

Sissejuhatus
Teemaks on looduskatastroof. Pool kogu maailmas toimuvatest loodusõnneustest on maavärinad ( Lisa1 ). Maailmas toimub iga päev maavärinaid. Suuri kahjusid põhjustavad üksikud maavärinad, kui need toimuvad suurte linnade lähedal. Valisin oma teemaks Haiti maavärina (Lisa 2), mis toimus 2010 aasta jaanuaris. Selles katastroofis oli kannatajaks ja ellujääjaks ka üks Eestist pärit mees- Tarmo Jõeveer, kes jäi ÜRO hoone rusude alla. Eesti Punase Risti kaudu koguti ja saadeti annetusi Haiti rahvale. Ka Tartu Linnavalitsus annetas abivajajatele.
Mavärinaid üritatakse ette ennustada. Arvatakse, et loomad tunnevad loodusõnnetust ette ja muutuvad enne rahutuks. Hobused ja lehmad püüavad välja pääseda ja koerad hakkavad ulguma. Ka Eestis toimuvad maavärinad. Kõige tugevam maavärin oli 1976. Aastal ja see toimus Osmussaarel. Maailma kõige tugevamaks maavärina tugevuseks on mõõdetud 9,5 palli ja see oli Tšiilis.
2.Töö põhiosad
2.1 Haiti. Haiti on saareriik , mis asub Ameerikas, Kariibi meres.Haiti on ülerahvastatud riik. Riigi pindala on pisut rohkem, kui pool Eestimaad ja elanike üle üheksa miljoni. Maastik on mägine, kliima troopiline . Enamus inimestest elab maapiirkondades. Riik on üks maailma vaesemaid. Paljud lapsed sellel maal ei saa isegi algharidust.Suur osa haitilastest tegeleb voodooga. Põliselanikud olid indiaanlased, kes julma kohtlemise tõttu on välja surnud. Praegused elanikud põlvnevad Aafrika orjadest, riigikeeleks on prantsuse ja haiti keel.
2.2 Maavärin. Maavärin on maapinna järsk kõikumine või vappumine. Iga aasta toimub Maal umbes 20 katastroofilist maavärinat ja miljoneid väikeseid mavärinaid. Maavärinad tekivad laamade äärtel, enamus maavärinatest on seotud mäestike tekkega Vaikse ookeani ja Vahemere piirkonnas. Maavärinad võivad toimuda ka vee all, ookeani põhjas ja siis tekivad hiidlained ehk tsunaamid (Lisa 3). Igal aastal põhjustavad maavärinad suuri purustusi. Maavärina võimsust mõõdetakse magnituudides, Richteri skaalal, professor Charles Richteri järgi. Richteri skaala näitab, kui palju energiat maavärinaga vabaneb.
2.3. Haiti maavärin. Haiti maavärin toimus 2010. Aasta jaanuaris. See oli suurim maavärin, mis oli seda piirkonda paarisaja aasta jooksul tabanud. Maavärina tõttu hukkus sadu tuhandeid inimesi. Maavärina tugevuseks mõõdeti 7,2 magnituuti.Suur osa riigi pealinnast purunes täielikult.Vanglatest pääsesid põgenema kurjategijad. Linnades polnud elektrit, mobiilsidet ja ei töötanud tavalised telefonid . Haitil ei olnud oma päästeteenistust, inimesed olid rusude all lõksus, aga polnud päästjaid, kes neid välja aitaks. Inimestel ei jätkunud vett, toitu, haiglates said otsa ravimid . Hukkunuid oli nii palju, et neid ei olnud kuhugi panna. Kaevati ühishaudasid ja inimesed maeti ilma, et neid oleks tuvastatud. Kui maavärin toimus, oli Haitil ka Eesti mees- Tarmo Jõeveer, kes jäi hoone rusude alla lõksu ning ootas oma päästmist 38 tundi. Tal oli raadiosaatja , mille kaudu ta sai endast märku anda.
Kokkuvõte.
Maailmas toimuvad pidevalt maavä rinad , enamus nendest on väga nõrgad. Maavärinate kestvus ajaliselt on väga lühike. Samas võivad hukkuda sajad tuhanded inimesed, hävida linnad. Purustused võivad olla väga suured.Piirkondades, kus toimuvad pidevalt maavärinad, püütakse ehitada turvalisemaid maju. Tähtis on see, et maja purunemisel ei tekiks tulekahju. Rasked esemed ja pildid ei tohi olla inimese voodi kohal. Maavärina korral inimesed peavad hoones viskama pikali ja hoidma kinni. Tõugete ajal ei tohi püüda hoonest välja joosta , kuna on oht jääda varingu alla. Peale maavärina toimumist võivad hakata levima haigused, võivad tekkida metsatulekahjud .
Haiti maavärinas hukkus sadu tuhandeid inimesi. Kuna riik on väga vaene, siis oli ohvrite arv veelgi suurem. Päästjad ei jõudnud kohale, polnud vett ega elektrit. Haiglates ei jätkunud inimestele ravimeid ja surnud maeti ühiselt haudadesse, neid isegi ei tuvastatud. Aasta pärast maavärinat on Haitil kooleraepideemia, paljud inimesed elavad ikka veel telkides.
Haiti maavärinas jäi ellu Eestist pärit mees. Tema jutustustest ilmus hiljem ka raamat- „ „ „ Minu Haiti : ellujääja “.
Kasutatud kirjandus.
Internet
http://et.wikipedia.org/wiki/Hait i 02.01.2012
http://www.gi.ee/geomoodulid/files/modules/maavarinad 02.01.2012
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/maavarinad.ht m 03.01.2012
http://www.rescue.ee/19669 03.01.2012
http://www.ahhaa.ee/et/maavarinad?&media=print 03.01.2012
http://www.loodusesober.ee/ 04.01.2012
http://forte.delfi.ee/news/teadus/mis-pohjustas-laastava-maavarina 05.01.2012
http://et.wikipedia.org/wiki/2010._aasta_Haiti_maav%C3%A4rin 05.01.2012
http://www.tartupostimees.ee/212194/tartu-toetab-haiti-maavarina-ohvreid-100-000-krooniga 06.01.2012
http://estonianmfa.blogspot.com/2010/01/karin-kaup-haiti-katastroofist.html
06.01.2012
http://www.postimees.ee/370667/haiti-maavarinast-moodub-aasta/ 07.01.2012
http://petroneprint.wordpress.com/2011/06/14/minu-haiti-esitlused-ja-lastekodunoorte-stipendiumid/ 07.01.2012.
http://www.google.ee/imgres?q=tsunami&um=1&hl=et&client=firefox-a&rls=org.mozilla:et:official&biw=1280&bih=661&tbm=isch&tbnid=5nS6sqsYZuyQMM:&imgrefurl = 07.01.2012
1.
Loodusõnnetuste jagunemine.
2.
Haiti maavärin
3.
Tsunaami teke
8

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 33 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

33 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

laurabrit Õppematerjali autor

Maailmas toimuvad pidevalt maavä rinad, enamus nendest on väga nõrgad. Maavärinate kestvus ajaliselt on väga lühike. Samas võivad hukkuda sajad tuhanded inimesed, hävida linnad. Purustused võivad olla väga suured.Piirkondades, kus toimuvad pidevalt maavärinad, püütakse ehitada turvalisemaid maju.

Haiti maavärin. Haiti maavärin toimus 2010. Aasta jaanuaris. See oli suurim maavärin, mis oli seda piirkonda paarisaja aasta jooksul tabanud. Maavärina tõttu hukkus sadu tuhandeid inimesi. Maavärina tugevuseks mõõdeti 7,2 magnituuti.Suur osa riigi pealinnast purunes täielikult.Vanglatest pääsesid põgenema kurjategijad

maavärin looduskatastroof haiti tsunaami

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Referaat Maavärin ja tsunaami

Põltsamaa Ühisgümnaasium MAAVÄRINAD Referaat Koostas: Kersti Pedanik 7. E klass Juhendaja: Toomas Annuk 2005 2 SISUKORD Maavärinad..............................................................................................................................3 Maavärinate mõõtmine............................................................................................................5 Seismograaf....................................................

Geograafia

226

doc

Portugali põhjalik referaat

tänapäevased piirid. 13.saj Tekib aadelkonna, vaimulike ja linnade esindajaist valitsev organ Cortes. 14.-15. saj Riigi keskuseks saab Lissabon. 1415 - Prints Henrique Meresõitja juhtimisel hakkab Portugal esimesena Euroopas läbi viima avastusrekti üle mere. 15 saj Henrique Meresõitja ning Vasco da Gama avastustega kaasneb ulatuslik kolooniate rajamine. 1581-1640 -Portugal liidetakse Hispaaniaga. Paljud Portugali kolooniad vallutatkse. 1755 Ülivõimas maavärin hävitab täielikult Lissaboni. 1807 Prantsusmaa ründab Portugali, kuningliku perekonna põgenemine Brasiiliasse. 1808 Briti vägede saabumine, sõja algus. 1810 Prantsusmaa vägede lahkumine. 1820 Kodanlaste revolutsioon. 18 Rahvusvahelised organisatsioonid ja firmad Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976

Geograafia

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

937

pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi