Norra (0)

Norra kuningriik on üks suurimaid riike Euroopas, hõlmates kokku 324 219 km2. Lõunapoolseim punkt, Lindersnes, on umbes samal laiusel kui Aberdeen šotimaal ja riidi põhjapoolseim tipp, Nordkapi lähedal, asub juba peaaegu Arktikas .Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Kokku rannajoont üle 20 000 km-i. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega . Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas .
Norra on jaotatud 19 maakonnaks. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks. Neid on 454.Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega.
Riigi ulatuseks on 1752 km lõunapoolseimast Lindesnesist üle põhjapöörijoone Norkapini. Norra on kõige laiemas kohas vaevalt 430 km ja kõige kitsamas kohas üksnes 6 km laiune. Geoloogilised protsessid , nagu maa kerkimine, jääaeg, ja erosioon on loonud märkimisväärselt eripalgelise maastiku. Ranniku äärde jääb üle 75 000 saare.
Riigi sümboliks on vapp, millel on kujutatud lõvi kirvega. Riigi lipp on sinise-valge rist punasel taustal. Norras on käibel Norra kroon (NOK = 2 EEK)Norra on kakskeelne riik. Bokmål kui ka nyrosk on olnud alates 1885. aastast ametlikult võrdses seisundis. Nyroski räägitakse kõige laiemalt maa lääneosas ning lõuna- ja idapoolsetes keskorgudes. Norra vanimat vähemuskeelt, saami keelt, räägib ligi 20 000 inimest. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia . Praegune kuningas on Harald V. Kuningal puudub poliitiline võim. Norra parlamendis, Stortingetis on 169 liiget ja see koosneb kahest Kojast – Lagtingist ja Odelstingist. Valitsuse moodustamisel on nõue, et enam kui pooled ministritest on Norra kiriku liikmed. Evangeelne – luterlus on riigi ametlikuks usuks. Storting valib oma liikmete hulgast ühe neljandiku saadikuid, et moodustada Odelsting ja see valimine viiakse läbi peale uusi valimisi, esimesel korralisel istungjärgul. Lagting jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks, kui ainult ei tule osaliste valimiste kaudu täita selle liikmete vakantseks jäänud kohti.Iga Koda peab oma istungeid eraldi ja nimetab oma spetsiaalse esimehe ja sekretäri. Kumbki Koda ei saa viia läbi istungit, kui sellest võtab osa alla poole liikmeid. Kuid eelnõud, mis käsitlevad Konstitutsiooni muutmist , võivad olla võetud arutlusele vaid vähemalt kahe kolmandiku Stortingi liikmete kohalolekul. Peale Stortingi istungjärgu avamist on peaministril ja teistel Riiginõukogu liikmetel õigus võtta osa Stortingi mõlema koja istungitest võrdsete liikmetena, kuid on hääleõiguseta ja neil on lahtistel istungitel toimuvatest aruteludest osavõtu õigus. Neil on kinnistest istungitest osavõtu õigus vaid siis, kui neile on selleks vastavast kojast luba antud. Peaaegu kõik seadused avaldatakse Kuninga nimel koos Norra Kuningriigi pitsatiga. Norra majandus on näide segamajandusest, olles vaba turumajanduse ja valitsuse sekkumise kombinatsioon.
Alates aastast 1949 NATO -sse kuuluv Norra on hoidnud alal tugeva iseteadlikkuse. Euroopa Liitu astomist puudutavad referendumid tõid kumbki eitava tulemuse. Rahvusvahelise heaolu ja rahuküsimuste vallas mängib Norra siiski keskset rolli. Rahvusliku koguprodukti suhtes on Norra maailma suurim annetaja. Samuti on ligi 60 000 sõdurit saadetud ÜRO rahuvalvemissioonidele ning igal aastal antakse seal välja Nobeli rahupreemia.
Norralased on sügavalt patriootilised, nagu näeb rahvuspühal 17.mail, mil noored ja vanad riietuvad rahvarõivastesse ning marsivad tänavatel. Rahvuslik hoiak ei takista ometi põgenike ja immigrantide vastuvõtmist. Ühest küljest peetakse norralasi vabameelseks, sallivaks rahvaks ent teisalt peavad nad kinni möödunud ajastu seadustest.
Norra rahvaarv on 4 525 000 ning see kasvab igal aastal 0,57% võrra. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Rahvaarvu kasv saavutas oma lae, 1% vahetult pärast II maailmasõda. 1970ndatel hakkas see aga taas langema ja see trend jätkus ka 1980ndatel. Alates 1995. aastast on rahvaarv hakanud taas kasvama, kuid selle oluliseks põhjuseks on sündimuse kõrval ka ränne. Rahvastikutihedus on 12,1 km2 kohta. Keskmine eluiga on naistel 82,5 ja meestel 77,7 aastat.
Etniliste norra naiste sündimus on juba mõnda aega kindlalt langenud. Elussündide arv 1000 elaniku kohta on võrreldes 19. sajandi lõpuaastatega kõvasti langenud. Tõenäoliselt on selle põhjuseks pereplaneerimismeetodite rakendamine. Langus tabas kõigepealt linnasid ja riigi keskalasid. Sündimuse langus on viinud nii madala taastootmisnäitajani (alla 1%), et praegust rahvaarvu on pikemas perspektiivis võimalik säilitada vaid sisserände abil.
Norra pealinn on 500 000 elanikuga Oslo . Oslo on sadama pnmber koondunud pulbitsev linn kindluse kaitse all. See on eklektiline paik põliste puumajade ja esinduslike klassitsistlikke hoonete ja kõige uuemaga ultramoodsa arhitektuuri vallas, lokkavad kohvikueluga. Oslo fjordi ümbruses, mis suvel kihab paatidest, on külluses tõendusi Norra viikingipärandist. Pealinnast kirdes taanduvad metsad ja viljakas põllumaa ülevate, 2500 meetri kõrgusele küündivate mägede ning järvede ja jõgedega tipitud kitsaste orgude ees.
Oslo on oma nime ajaloos mitu korda muutnud- Oslost Cristianiaks ja siis Kristiaaniaks. 1925 aastal pöördus pealinn tagasi algse nime Oslo juurde. Linnal on võrratu asend. Tema piires võib suvel ujuda Oslo fjordis ja talvel suusatada hästi hooldatud suusaradadel. Oslo kesklinn on koduks muuseumidele ja galeriidele, kuningalossile, parkidele ja avalikele asutustele, kuhu kõikjal pääseb jala. Sadamat kaitseb 14. sajandi kindlus .
Suurimad linnad on peale Oslo veel Trondheim ja Bergen.
Norra on maailma põhjapoolseim riik, kellel on juurdepääs lahtistele vetele. Selle põhjuseks on passaattuuled , mille Ameerika kontinent üle Atlandi ookeani suunab, samuti ekvaatorilt põhja suunas Norra merre kanduvad soojad hoovused . Norra meres aga aitavad riigi rannajoone sobiv kuju ja takistusteta pääs Põhja-Jäämerele parasvöötme õhul ja vetel põhjapoolsematele laiuskraadidele jõuda.
Norra kliima kõigub aastate lõikes palju, eriti põhjapoolseimatel aladel, mis asuvad parasvöötme piiril . Madalaim temperatuur, –51 °C, on registreeritud Karasjokis Põhja-Norras. Aasta keskmine temperatuur kõigub 8 soojakraadist läänerannikul miinuskraadideni mägedes. Kõige külmemad kuud aastas on jaanuar ja veebruar ning kõige soojem aeg saabub sisemaal juuli keskpaigas, rannaäärsetel ja mägistel aladel mõnevõrra hiljem.
Norra kliima on ülejäänud Skandinaavia omast erinev. Norra maismaad jagavad kõrged mäeahelikud pakuvad suurele osale Ida-Norra sisemaast kaitset sademete eest, mistõttu selles piirkonnas valitseb mere lähedusest hoolimata suhteliselt kontinentaalne kliima. Mägedest ida pool paiknevatel aladel jääb aastane sademete hulk kohati alla 300 mm. Suurem osa merelt lähtuvatest sademetest sajab alla Norra läänerannikul – mõnes sealses piirkonnas on suurim aastane sademete hulk koguni 3000 mm. Kõige olulisemates põllumajanduspiirkondades jääb aastane sademete hulk 500 ja 1000 mm vahele. Sademeterohkeimad kuud on juuli ja august. Sajuseid päevi on Norra sisemaal kokku umbes 100 ja rannikul 150–200. Tuulte tugevus ja suund varieeruvad kiiresti liikuvate rõhufrontide tõttu. Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti väga tugevad.
Norra on mägise pinnamoega. Rannajoon on väga pikk ning seda liigestavad fjordid ning tuhanded saared ja saarestikud. Maa põhjapoolne piirkond asub põhjapolaarjoone taga. Norra kõrgeim tipp on 2469 meetrit kõrge Galdhøpiggen. 514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv.
Maastik on ääretult vahelduv. Edelapoolsed tasandikud ja lainjad künkad loovutavad koha ümaratele mägedele, mida liigendavatest jõgedest ja järvedest püütakse mägihõrnast, lõhet ja forelli . Põhjapõdrad asutavad kõrglavasid, metsades elavad põdrad, hundid ja metskitsed. Põhja suunas muutub maastik ebatasasemaks. See on karu, ilvese ja polaarrebase elupaik. Jääkarusi näeb Teravmägedel. Rannik on üle külvatud fjordidega, kus võib näha hülgeid ja isegi vaalasid. Kaljulaiud ja saared on ideaalseks pesitsuspaigaks mitmele riigi 250 linnuliigist. Avameri on rikas tursa, süsika , makrelli ja heeringa poolest.
Pool Norra maismaast on metsadega kaetud, seega põtrade ja metskitsede, jäneste, rebaste ja oravate looduslik kodu. Näha saab metsisemängu või metskurvitsa rännet, kuulda tedrelaulu või hariliku sookure hüüet.
Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest olulisim on hüdroenergia. Riigi topograafia ja hüdroloogiline olukord põhjustavad läänepoolsetel aladel palju sademeid, mistõttu kosed ja jõestikud on veerohked . Hõredalt asustatud või täiesti asustamata mägistes piirkondades leidub hulgaliselt looduslikke järvi ja muid veekogusid, mis võimaldavad tammide ja reservuaaride abil kevadel, suvel ja sügisel eesseisva talve jaoks vett koguda.
Teine oluline ressurss kodumaise energiavarustuse jaoks on Norra mandrilaval leiduv nafta . Norra naftavarude suuruseks hinnatakse 13,2 miljardit Sm3 oe (standardkuupmeetrit õliekvivalenti). Suurem osa Norra naftatoodetest eksporditakse. Kuid kodumaal kasutatakse seda sõidukikütuse tootmiseks, majapidamiste kütmiseks, tööstussoojuseks ning petrokeemiatööstuse toorainena. Kivisütt kaevandatakse Svalbardi saarestikus Spitsbergenis, kuid see ei oma maismaa energiaga varustamisel olulist rolli.
Lisaks hüdroenergiale kuuluvad Norra taastuvate energiaressursside nimistusse veel laine-, päikese- ja tuuleenergia ning biomass. Koos suudaksid need alternatiivid varustada riiki umbes 20 TWh-ga aastas. Norral oleks potentsiaali ka tuuleenergia kasutamiseks, eriti rannikualadel, kuid vajalike rajatiste maksumus on väga kõrge. Samuti saab küttevajadust osaliselt rahuldada elektrijõul töötavate soojuspumpade abil, mis kasutavad ära maapinnas ja ümbritsevas keskkonnas leiduvat soojust.
Elamud ehitatakse enamasti nii, et looduslik päikesesoojus saaks maksimaalselt ära kasutatud. Selleks sobivates piirkondades ekspluateeritakse ka otsest päikesekiirgust ning paigaldatakse päikesepaneele, mis katavad suvemajade vajadused valgustuse, raadio ja televiisori jaoks. Teatud määral kasutatakse ka biomassi (nt puidulaaste ja muud põllumajandusest ja tööstusest pärinevat bioloogilist materjali), kuid selle võimalusi ei rakendata veel täiel määral. Laineenergia on olnud kaua ulatuslike uuringute objekt, kuid seni kasutatakse seda veel väga vähe.
Norra on suuruselt teine naftatootja ja neljas maagaasitootja Euroopas. 1996. aastal asus Norra toornafta eksportijate maailmaedetabelis kolmandal kohal. Kogu naftatootmine toimub kaldast eemal Põhjameres ning Norra meres. Nafta avastamine Põhjameres 1960. aastate lõpupoole tõi ka Norrasse naftaajastu. 1975. aastal hakkas riik toornaftat ja gaasi eksportima. Sellest ajast peale on nafta avastamist ja ammutamist peetud prioriteediks, kuna selle hind on energiaturul kõrgeim. Viimasel ajal on siiski hakatud rohkem tähelepanu pöörama maagaasile, mille turustamiseks on tekkinud uued võimalused ja kasvanud ka teadaolevate leiukohtade arv. Aastal 2004 moodustasid nafta ja gaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra.
Norras avaneb lõputult hingematvalt kauneid looduspilte . Mägipiirkondades leidub hulganisti avaraid platoosid ja imelisi tippusid. Jääliustike taandumisel tekkinud fjordid kuuluvad maailma kauneimate vaatamisväärsuste hulka. Ida-Norras ja Trøndelagis laiuvad suured metsad, edela- ja põhjarannik aga on täis pikki liivarandu. Norra on jõgede, allikate ja jõuliste koskede maa; tänu nendele on riik saanud tuntuks ka välismaal. 21 rahvusparki annavad loodusesõpradele võimaluse nautida rikkumata loodust. Mäeharjade vahel, eriti riigi lääne- ja põhjaosas, saab näha ka liustike valgeid tippe. Üks tähtsamaid peatuspaike turistide poolt on kindlasti ka Trollidetee, mis lookleb mööda mäe serva üles.
Lõunarannik on suvel tõeline paradiis, kus saab merel kala püüda ning kaunitel tasastel kaljudel ja saartel päikest nautida. Kuulsad fjordid asuvad läänerannikul, Norra keskmaa väärib aga külastamist oma ajaloo ja kultuuritraditsioonide tõttu – eriti Gudbrandsdaleni org ja Trondheimi linn. Ja siis on veel pärisasukatele saamidele koduks olev Põhja-Norra, kust leiad keskööpäikese ja Euroopa mandri kõige põhjapoolsema tipu – Nordkapi
Neile, kes soovivad tutvuda puutumata loomastikuga, korraldatakse fotosafarisid – näiteks põdra-, muskusveise-, vaala-, kopra - ja kotkasafarisid. Rikka linnustiku tõttu on Norra ka suurepärane koht linnuvaatlusteks.
Norras on palju kohti, mis pakuvad võimalust heita pilku hoopis teise ajastu kultuurile ja elustiilile.
Norras on palju suurepäraseid kirikuid, suur osa neist ehitatud kivist. Kõige kuulsamad kirikud on loomulikult püstpalkkirikud. Samuti on seal hulgaliselt kindlusi, eriti suuremates linnades. Norras on vähe losse selle sõna traditsioonilises mõttes, seevastu leidub aga palju kauneid mõisahooneid.
Norra ühiskond on üldiselt hästi korraldatud ja asjad toimivad tavaliselt nii kuis nad peavadki toimima. See tähendab, et rongide, busside ja laevade graafikud on usaldusväärsed, lennud väljuvad õigeaegselt, poed , muuseumid ja vaatamisväärsused on avatud täpselt nii kaua kui lubatud, ja avalik teavegi on tavaliselt täpne ja kaasajastatud.
Hoolimata sellest, millise variandi Norras reisimiseks valid, on sul lugematul hulgal võimalusi nautida Norra kauneid maastikke ja rannikut.
Norrast on pärit mitmeid tuntuid näitekirjanikke ja novelliste, nende hulgas Ludvig Holberg, Henrik Ibsen, Bjørnstjerne Bjørnson ja hiljuti ka Jon Fosse ning Georg Johannesen. Knut Hamsun ja Sigrid Undset on mõlemad võitnud Nobeli kirjanduspreemia, aastatel 1920 ja 1928. Norrast on pärit ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland , ka helilooja Edvard Grieg. Mitmed norralased on uurinud maailma kaugemaid nurki, nende hulgas Roald Amundsen, Fridtjof Nansen ja Thor Heyerdahl.
Norras antakse igal aastal Nobeli rahupreemiad kätte. Sel aastal pälvis selle preemia endine Ameerika Ühendriikide asepresident Al Gore aktiivse võitlemise eest kliimamuutuste vastu.