Küsitlus

Lae alla eesti_loodusgeograafia_kordamine_eksamiks.doc

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks (1)

Eesti Maaülikool - Geograafia - Eesti loodusgeograafia

5 VÄGA HEA

Eesti Loodusgeograafia
A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. )

Mis on maastik ? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks , mille koostisosad e maastikukomponendid (kliima, reljeef, taimkate, veestik jne) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Looduslik maastik kujuneb viie peamise komponendi mõjul, mis on üksteisega tihedalt seotud: maa, vesi, õhumass, taimestik ja elusloodus. Kõige enam mõjutavad maastike ümberkujundamist põllumajanduse, metsanduse, tööstuse ja maavarade kaevandamise tehnoloogiate ning transpordi, infrastruktuuri, turismi ning puhkemajanduse areng.

Selgita maastike liigituse ( hierarhia ) põhimõtteid.
Erineva suurusega pinnavavormidel kujunenud geosüsteeme vaadeldakse maastikuliste üksuste hierarhias järgmiselt: Paik- väikseim geokompleks (e -sü steem ), mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune pinnakate , veerežiim, mikrokliima , mullaliik ja taimekooslus.)
Paigas on ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks (e -süsteem).
Paigastik on geokompleks (e -süsteem), mis on kujunenud ühe
morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistiku (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul moreentasandikul, orustikul,
sootasandikul jt).
Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokomplekse (e -sü steeme ).

Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi.
Kliimatingimuste mitmekesisus , pikk rannarajoon ja meresaarte rohkus , pinnavormide ja veerežiimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus (ühteaegu nii siluri lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu), paljude liikide areaalipiiride ulatumine E aladele .

Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele ?
Sosnovsky karuputk , hobuoblikas, tõlkjas.
Invasiivsete liikide kahjulikkus seisneb järgnevas:
    * sisenevad kohalikku toiduahelasse
    * konkureerivad teiste organismidega täites samu nišše
     * võivad olla toksilised kohalikele liikidele, s.h. inimesele
     * on patogeenide ja parasiitide kandjateks
     * hübridiseeruvad lähedaste liikidega
     * nõrgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastatust

Mis on puisniit ? (teke, väärtus, levimus Eestis). Puisniit on pool-looduslik ökosüsteem, mida iseloomustab niidukamar ja kus kasvavad üksikult või väikeste rühmadena lehtpuud ja põõsad ning mida metsastumise vältimiseks korrapäraselt niidetakse. Puisniidud on ilmselt vanim inimtekkeline sekundaarne taimeformatsioon Eestis. Esimesed sellelaadsed kooslused võisid tekkida 8000 -9000 aastat tagasi inimasulate ümber puude raiumise , niitmise ja karjatamise tulemusena. Väärtuslikud nii haruldaste liikide elupaikade, rohelise põllumajanduse, ökoturismi, kultuuriajaloo ja maastiku kaitse, teadusliku uurimistöö, kui ka esteetilisest vaatepunktist.

Mida tähendab ‘ platvorm ’ (geoloogilise terminina) ? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel.
Platvorm- suur maakoore osa, mis koosneb aluskorrast, pealiskorrast ja pinnakattest. Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas Fennoskandia kilbi lõunaseval. Platvormi geoloogilises ehituses eristatakse alus- ja pealiskorda. Sügavamal asuv pealiskord koosneb kurrutatud tard - ja moondekivimitest. E aladel aluskord maapinnale ei avane, jäädes P-Es 100-130 m sügavusele ning L-Es veelgi sügavamae. Pealiskord koosn eri ajastute kivimite avamusaladel.

Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet.
E aluskord koosn moonde- ja tardkivimitest ning tema pealispind sügavneb väga laugelt lõuna suunas, ulatudes 100 m P-Es kuni 600 m’ni L-Es, meil ei paljandu. E aluspõhi jaotub alus- ja pealiskorraks. Koosneb Proterosoikumi tard- ja moondekivimeist ning Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu settekivimeist. Pinnakate- aluspõhja katvad kobedad setted , mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol välisjõududega mujalt kohale kantud . E pinnakatte mood Kvaternaari ajastul kujunenud setted.

Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid .
Ediacara ( graniit , gneiss , gabro ) .
Kambrium ( liivakivi , savi).
Ordoviitsium (valdavalt lubjakivi , vähesel määral liivakivi, savi).
Silur (lubjakivi, dolomiit ).
Devon (valdavalt liivakivi, vähesel määral lubjakivi ja dolomiit)

Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad ? Kus esineb: geol ladestu ja lade ? Mineraalvesi , savi, fosforiit , põlevkivi, paekivi , dolomiit, diktüoneema argilliit , klaasliiv jne. Kambriumi ladestu P-E rannik . Ordoviitsiumi ladestu asub P-E, Pakerordi lade , Kukruse lade. Siluri ladestu asub Kesk-E ja Saaremaal, Jaagurahu lade. Devoni ladestu asub L-Eestis, Gauja lade.

Mis on viirsavi ? (teke ja levimus Eestis) on liustikuesistes jääjärvedes settinud varvidest koosnev sete . Kvaternaarsetest savidest on E peamiselt mandrijääst väljasulanud ja jääpaisjärves settinud viirsavi. Lääne-E ja saartel.

Mis on glatsiokarst ? (mõju Eesti reljeefile) Negatiivne pinnavorm , kus jää jäi moreeni sisse, sulas ära ja nende kohale kkujunesid lohud , mille põhjas on tänapäeval järved. Termokarst oli mandrijää taandumise järel tavaline nähtus ka Eesti alal, sest mandrijääst jäi maha palju irdjää panku, mis pinnakatte all aeglaselt sulasid.

Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg- Eestiga . Madal-Eesti on tasased ja soised P- ja Lääne-Eesti

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Nõustun reeglitega

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #1

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #2

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #3

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #4

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #5

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #6

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #7

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #8

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #9

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #10

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #11

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #12

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #13

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #14

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #15

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #16

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

83 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LiliV Õppematerjali autor

Lae alla .doc

Lisainfo

1.Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? 2.Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. 3.Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjuseid. 4.Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? 5.Mis on puisniit? 6.Mida tähendab ‘platvorm’ (geoloogilise terminina)? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel. 7.Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) iseloomulikud settekivimid. 8.Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale?