Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks (1)

Eesti Maaülikool - Geograafia - Eesti loodusgeograafia

5 VÄGA HEA

Eesti Loodusgeograafia
A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. )

Mis on maastik ? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks , mille koostisosad e maastikukomponendid (kliima, reljeef, taimkate, veestik jne) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Looduslik maastik kujuneb viie peamise komponendi mõjul, mis on üksteisega tihedalt seotud: maa, vesi, õhumass, taimestik ja elusloodus. Kõige enam mõjutavad maastike ümberkujundamist põllumajanduse, metsanduse, tööstuse ja maavarade kaevandamise tehnoloogiate ning transpordi, infrastruktuuri, turismi ning puhkemajanduse areng.

Selgita maastike liigituse ( hierarhia ) põhimõtteid.
Erineva suurusega pinnavavormidel kujunenud geosüsteeme vaadeldakse maastikuliste üksuste hierarhias järgmiselt: Paik- väikseim geokompleks (e -sü steem ), mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune pinnakate , veerežiim, mikrokliima , mullaliik ja taimekooslus.)
Paigas on ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks (e -süsteem).
Paigastik on geokompleks (e -süsteem), mis on kujunenud ühe
morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistiku (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul moreentasandikul, orustikul,
sootasandikul jt).
Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokomplekse (e -sü steeme ).

Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi.
Kliimatingimuste mitmekesisus , pikk rannarajoon ja meresaarte rohkus , pinnavormide ja veerežiimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus (ühteaegu nii siluri lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu), paljude liikide areaalipiiride ulatumine E aladele .

Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele ?
Sosnovsky karuputk , hobuoblikas, tõlkjas.
Invasiivsete liikide kahjulikkus seisneb järgnevas:
    * sisenevad kohalikku toiduahelasse
    * konkureerivad teiste organismidega täites samu nišše
     * võivad olla toksilised kohalikele liikidele, s.h. inimesele
     * on patogeenide ja parasiitide kandjateks
     * hübridiseeruvad lähedaste liikidega
     * nõrgendavad geneetiliselt kohalike populatsioonide kohastatust

Mis on puisniit ? (teke, väärtus, levimus Eestis). Puisniit on pool-looduslik ökosüsteem, mida iseloomustab niidukamar ja kus kasvavad üksikult või väikeste rühmadena lehtpuud ja põõsad ning mida metsastumise vältimiseks korrapäraselt niidetakse. Puisniidud on ilmselt vanim inimtekkeline sekundaarne taimeformatsioon Eestis. Esimesed sellelaadsed kooslused võisid tekkida 8000 -9000 aastat tagasi inimasulate ümber puude raiumise , niitmise ja karjatamise tulemusena. Väärtuslikud nii haruldaste liikide elupaikade, rohelise põllumajanduse, ökoturismi, kultuuriajaloo ja maastiku kaitse, teadusliku uurimistöö, kui ka esteetilisest vaatepunktist.

Mida tähendab ‘ platvorm ’ (geoloogilise terminina) ? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel.
Platvorm- suur maakoore osa, mis koosneb aluskorrast, pealiskorrast ja pinnakattest. Eesti asub Ida-Euroopa platvormi loodeosas Fennoskandia kilbi lõunaseval. Platvormi geoloogilises ehituses eristatakse alus- ja pealiskorda. Sügavamal asuv pealiskord koosneb kurrutatud tard - ja moondekivimitest. E aladel aluskord maapinnale ei avane, jäädes P-Es 100-130 m sügavusele ning L-Es veelgi sügavamae. Pealiskord koosn eri ajastute kivimite avamusaladel.

Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet.
E aluskord koosn moonde- ja tardkivimitest ning tema pealispind sügavneb väga laugelt lõuna suunas, ulatudes 100 m P-Es kuni 600 m’ni L-Es, meil ei paljandu. E aluspõhi jaotub alus- ja pealiskorraks. Koosneb Proterosoikumi tard- ja moondekivimeist ning Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu settekivimeist. Pinnakate- aluspõhja katvad kobedad setted , mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol välisjõududega mujalt kohale kantud . E pinnakatte mood Kvaternaari ajastul kujunenud setted.

Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid .
Ediacara ( graniit , gneiss , gabro ) .
Kambrium ( liivakivi , savi).
Ordoviitsium (valdavalt lubjakivi , vähesel määral liivakivi, savi).
Silur (lubjakivi, dolomiit ).
Devon (valdavalt liivakivi, vähesel määral lubjakivi ja dolomiit)

Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad ? Kus esineb: geol ladestu ja lade ? Mineraalvesi , savi, fosforiit , põlevkivi, paekivi , dolomiit, diktüoneema argilliit , klaasliiv jne. Kambriumi ladestu P-E rannik . Ordoviitsiumi ladestu asub P-E, Pakerordi lade , Kukruse lade. Siluri ladestu asub Kesk-E ja Saaremaal, Jaagurahu lade. Devoni ladestu asub L-Eestis, Gauja lade.

Mis on viirsavi ? (teke ja levimus Eestis) on liustikuesistes jääjärvedes settinud varvidest koosnev sete . Kvaternaarsetest savidest on E peamiselt mandrijääst väljasulanud ja jääpaisjärves settinud viirsavi. Lääne-E ja saartel.

Mis on glatsiokarst ? (mõju Eesti reljeefile) Negatiivne pinnavorm , kus jää jäi moreeni sisse, sulas ära ja nende kohale kkujunesid lohud , mille põhjas on tänapäeval järved. Termokarst oli mandrijää taandumise järel tavaline nähtus ka Eesti alal, sest mandrijääst jäi maha palju irdjää panku, mis pinnakatte all aeglaselt sulasid.

Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg- Eestiga . Madal-Eesti on tasased ja soised P- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud. Maastiku reljeef on ühekülgsem. P-E rannikul paljastub lubjakiviklint, mis kujundab mulda ja taimestikku. Palju saari ja poolsaari. Harju lavamaal soostunud piirkonnad ja karstid. Viru lavamaal paeplatood läbivad kosad ja võimsad joad. Lääne-E madalik , on kunagine merepõhi, mida katavad metsad, sood , puisniidud ja rannakarjamaad. Kaootilisem ja vesisem, samas pehmem ja avaram.

Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Kuna maa kerkib tänapäeval kuni 2,8 mm/a ja setete liikumisest tingituna liituvad paljud saared omavahel ja mandriga, saades poolsaarteks, samas ilmub merest uusi maalappe. Ka meretaseme ajustised kõikumised.

Mis on moreen ? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Moreen- levinuim settetüüp kvaternaari ajastul, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Peamine koostisosa on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. L-Es liivakividel tekknud punakaspruun moreen, milles lubjakivide osatähtsus väike. P-Es hall lubjarikas moreen.

Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: ajutise vooluvee tekkelised- delluviaalsed, Elutekkelised- biogeensed, Jõetekkelised- alluviaalsed, Järvetekkelised- limnilised, jääjärvetekkelised limnoglatsiaalsed, Liustikujõetekkelised – glatsiofluviaalsed, Liustikutekkelised- glatsiaalsed , Meretekkelised- mariinsed, Raskusjõutekkelised- gravitatsioonilised, Tuuletekkelised - eoolilised

Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele?
Maakoore kerkimine. Viimane mandrijää surus maakoore kokku ja pärast jää taandumist hakkas maa vaikselt oma endist vormi taastama . Erinevates paikades tõuseb maakoor erinevalt, Tallinnas nt. 2,4 mm aastass

Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad . Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Jääaja taandumisega. Karstumine on vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena mood spetsiifilised pinnavormid. Karstikoobaste tekke eelduseks eestis on lahustuvaid karbonaatkivimeid katvad kobedamad kvaternaarsed setted, pikimad Iida urked , kõrgemad Kata koopad, sügavamad Kata ja Pudivere koopad. Kurisu Hiiumaal ja Saaremaal. Karr, Raplamaal, Vilsandi ja Vaika kaljusaartel. Karstialad Pandivere kõrgustikul, Raplamaal Kuimetsas, Harjumaal Nabalas, Jõhvi kõrgendikul, Lääne-Eesti saartel. Tuntuim karstinähtus Tuhala nõiakaev.

Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited) Jääsulamisvee äravooluorg- vana org, mida jää sulamisvesi on äravoolu teena kasutanud ja kus sulavee orgu kujundav tegevus ei ole tarvitsenudki kuigi märkimisväärne olla. Enamus neist orgudest on kujunenud aluspõhja ning täidetud kvaternaarsete setetega nn mattunud orud. Nt Vasavere, savala, Kunda mattunud orud.

Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) Maakoores paiknevad lõhed, Es on karstivormidega seotud väikesed lõhed, mis tekivad eelkõige kergesti murenevates kivimikihtides nagu paekivi. Karstialas piki tektoonilis lõhesid tungib pinnavesi kergesti maasse, kus liikudes kulutab ja lahustab ümbritsevaid kivimeid, mille käigus lõhed aja jooksul laienevad ning ühinevad. P-E.

Mis on kaljuvoor ? (teke, siseehitus , kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Glatsiaalne pinnavorm, kulutusvorm . Ovaalse v pikliku põhiplaaniga pos pinnavorm, pikitelg on orienteerunud jää liikumise suunas. kus jää kohtus tugevama materjaliga , seal jää voolis nii, et liustikupoolne on järsem, vastasnõlv on laugem. Max kõrgus Es 20 m. Kirbla, salevere, lihula, vilsandi jne.

Mis on otsamoreen ? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Glatsiaalne kuhjevorm. Pos pinnavorm, mis kooneb moreenist ja markeerib kunagist jääserva asendit. Kuulub marginaalsete kuhjevormide hulka, moodustudes jääservga paralleelselt. Mõõtmed on väga varieeruvad ulatudes mõnesajast m kuni mõne km. Otsamoreenidele on iseloomulikuks tunnuseks ristlõike asümmeetria- proksimaalne külg on järsk ning distaalne külg lauge . Survelised otsamoreenid, kuhjelised e puistelised om.

Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Glatsiofluviaalne kuhjevorm. Pikk, kitsas ja suhteliselt kõrge vallilaadne pos pinnavorm (vallseljak). Es kuni 35m kõrged, 50-80 m laiad jalamilt, olles tavaliselt harja kohal vaid mõned m laiad, kuni 420 nõlvakaldega. Koon glatsiofluviaalsetest setetest - jämedateral liiv, kruus, veeristest, munakatest, võib esin rahnusid. Setetele isel põimjas kihilisus . Harioosid, lavaoosid, kometoosid, helmesoosid. Lä- ja Kesk-E.

Mis on voor ? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited). Glatsiaalne kulutus -kuhjevorm. Ovaalse v piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja –seljakud, mis koon valdavalt moreenidest ning on kujun aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval tegevusel. Pikkus võib ulatuda 100 m – kümnete km, laiust võib samuti tihti mõõta km ning suhteline kõrgu võib ulatuda 40-50 m. Voorte laiuse ja pikkuse suhe kõigub taval 1:4-1:10. Pealtvaates ei ole voored tihti ühelaiused- proksimaalne osa võib olla kõrgem ja järsem kui distaalne. Kuid ka sümmeetrilise pikiprofiiliga voored pole haruldased . Voorte nõlvad on lauged 5-100. Pseudvoored, pärisvoored. L-E. Vooremaa

Mis on mõhn? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited). Glatsiofluviaalne kuhjevorm- ümara, ovaalse või pikliku põhijoonisega, seljakukujulised; koosn põimkihilisest kruusast ja liivast ; kujun mandrijää lõhedes v irdjää tingimustes; seljakmõhnad e oosmõhnad. Limnoglatsiaalsed- valdavalt ümara põhijoonisega, kuplikujul; koosn rõhtkihilisest liivast ja savist ; kujun irdjää tingimustes aga ka mandrijää lõhedes, kuppelmõhnad, lavamõhnad. Keeruka ehitusega mõhnad- üleminekuvomid, kus mõhna alumine osa võib olla tüüpil limnomõhn, millele on settinud glatsiofluviaalsed setted. L- ja I-E.

Mis on sandur ? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited). Glatsiofluviaalne kuhjevorm. Kihilistest liivadest ja kruusadest koosn kaldpindne lainjas tasandik . See moodustub glats setetest vahetult liustikuserva ees, sagedamini siiski on nende kuhjumine seotud otsamoreenidega, milliste distaalsele küljele kujunevad sandurid . Elementaarsandur e sandurikuhik, liitunudsandurid e sandurtasandik

Mis on paetasandik ? (teke, siseehitus, liigitus, levimus Eestis, näited) Paetasandikud on alad, kus mandrijää on kulutanud maapinda õhemaks, pinnakatte paksus alla 1m. Levimus: P-, Loode ja Lääne-E. Sõltuvalt pinnakatte paksusest muutuvad mullad, taimekooslused ja looduskasutuse võimalused. Jaotatakse: 0-3 cm- v õhukese kattega pt; 30-100 cm- õhukese kattega pt; 30- 100cm liivase kattega pt- endised merepõhjad, kohad, mis olid üle ujutatud.

Millist mulda võiks esineda:
paetasandikul ......kh.....
jõelammil ..........
sootasandikul ..........
künkanõlval ..........
künkajalamil ..........
A - AG
B - D
+C - Kh’
D - LkIe
E - S’’

Selgita mõistete ’kliima’ ja ’ilmastik’ erinevust. Kliima on mingi paikkona ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas ajavahemikus , kuid ilmastik on suhteliselt pika ajavahemiku (nt nädal, kuu, aasta) ilmade režiim.

Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus , sademed, lumikate , tuul jne) Too näiteid. Eesti-siseste kliimaerinevuste suurim põhjustaja. Sademete hulk 2x suurem, kui aurumine - niiske kliima. Aastas 100-110 pilves päeva, üle poole päikesekiirgusest saame hajuskiirgusena. Termiline inerts. Õhu vertikaalse kihistuse kaudu mõju pilvedele ja sademetele. Tugevamad tuuled ja tormid, briisid . Sademete ümberjaotumine ranniku lähistel. Valdavalt lääne edela ja lõunatuuled. Kevadel palju põhjatuuli, suvel lääne, süg ja talvel edela ja lõunat.

Milles avalduvad kõrgustike klimaatilised erisused ? (temperatuur, sademed, lumikate, tuul jne) Too näiteid. Rahet, jäidet ja härmatist rohkem. Öökülmad lõppevad varem, kui mujal. Pilvede hulk ja sademed kasvavad kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel ja väheneb tuulealustel nõlvadel. Lumikatte kestus pikem. Päikesekiirgust vähem.

Iseloomusta Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti jõgesid pikiprofiili alusel. (Jõgede lang ülemjooksul ja alamjooksul - üldised seaduspärasused.) Põhja-Eesti jõed on kiire languga ja lühikesemad.Kiire lang alamjooksul. Suubuvad enamasti Soome lahte (0m). Lõuna-Eesti jõed on üldistatult väiksema languga, pikemad kui Põhja-Eestis ning suubuvad järvedesse, mis asuvad 0pinnast kõrgemal( Peipsi -30m).Kiirem lang ülemjooksul.

Mis on lamm ? (teke; veerežiimi, mullastiku, taimestiku eripära)
Jõevee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt mahajäetud setetest. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Valdavaks on küljeerosioon, mistõttu võivad lammi omavad jõed olla väga looklevad ehk meandreerunud. Lammil asuvat taimekooslust nimetatakse luhaks. Lammialad ujutatakse üle mõneks päevaks kuni paariks kuuks või kauemgi. Muld on parasniiske kuni märg, toitainerikas.

Selgita oruterrasside(JÕEterrasside) teket? Tekivad kui suudme erosioonitasandik väheneb ja põhjaerosioon suureneb. Ehk veetaseme muutumiste tõttu.

Iseloomusta Eesti jõgede veerežiimi. Vooluhulga sesoonne muutumine. Järsult tõuseb esile maksimaalne vooluhulga periood aprilli lõpul, suurem on vooluhulk ka sügisperioodil. Minimaalsed vooluhulgad on juunis-juulis ja talvel veebruaris

Järvede liigitus toitelisuse järgi (3 põhitüüpi, lühike iseloomustus, näited).
Oligotroofsed- toitainetevaesed (Palkna, Nohipalu, Viitna Pikkjärv).
Eutroofsed-rikkad (Võrtsjärv, Vasula järv).
Düstroofsed- huumustoitelised (Käsmu, Lavassaare).

Järvede liigitus tekke järgi (näited).
Mandrijäätekkelised: künkliku moreenmaastiku liigestatud kaldajoonega järved Pühajärv, piklikud voorejärved Kuremaa, glatsiokarstilised Kurtna.
Orujärved Viljandi.
Rannajärved (mullutu- suurlaht ), mis on tekkinud neotektooniliselt kerkival mererannal ja kannavad enamasti lahe, laisi, mere nime.
Rabajärved Endla järv.
Lammi- ja soodijärved Emajõe rohked vanajõed.
Karstijärved Lemmküla järv.
Meteoriidijärv Kaali.
Tehisjärved narva veehoidla.

Selgita mõistete ’keemiline hapnikutarve (KHT)’ ja ’biokeemiline hapnikutarve (BHT)’ erinevust. BHT on hapniku hulk, mis kulub mikroobidel vees oleva org aine lagundamiseks, kuid KHT on hulk, mis kulub oksüdeerumiseks.

Kirjelda madalsood (veerežiim, toitumus , pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne).

Kirjelda raba (veerežiim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne).
Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi.
Looniidud levivad üldiselt Lääne-Eestis ja saartel lubjakivile õhukesele mullakihile. Palju päikest, kuivus , ajutine liigniiskus . Karjatatakse koduloomi, esimesed põllud rajati looniitudele. Liigirikas. Kaovad kuna ei majandata, metsastatakse, ehitatakse täis. Säilitatakse eemaldades väiksemaid kadakaid, karjatades
Puisniit on regulaarselt niidetava rohustikuga hõre looduslik puistu. Näeb välja üsnagi mosaiikne, arvatakse, et tänu suurtele rohusööjatele on tekinud taolised niidud. Või siis tänu metsatulekahjudele. Puisniitudelt varuti heina ja võsa ja oksi. Ohud:kultuuristamine, võsastamine 5-10 aastaga.

Miks on oluline säilitada pärandkooslusi?
Looduslik liigirikkus , teatud liikide säilimine. Sellistes tingimustes suudavad elada nii varjulembelised, kui päikest nõudvad taimed.

Millal leidis aset?
a) eesti vabanemine jääkattest 11000 a.t
b) metsade arengu algus 11800 a.t
c) laialehiste metsade valitsemisaeg 6500-5000a.t.
d) alepõllunduse algus 3000 a.t
e) vete paisutamine vesiveskite jaoks (algus) 13 saj
f) maaparandus kraavitamise teel (algus) 15-16 saj
g) maaparandus drenaažkuivendusega (algus) 1820
h) maanteede ja raudteede rajamise algus 1870
i) intensiivne põllumajanduse ja maaparanduse algus 1950
j) põlevkivi kaevandamise algus 1916

Kui suur on tänase Eesti
a)metsasus 56 %
b) soostumus 22%
c) järvede arv 1525 ja pindala 28105,4 ha
d)jõgede arv 1755 ja kogupikkus 17500km
e) meresaarte arv 1521
f) rannajoone pikkus 3800 km
B. Vasta põhjalikult: (Eksamitöös on 4 analoogilist pikemat vastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata kahele küsimusele. )
Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused. Majanduslikud, sotsiaalsed ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust mõjutanud: maareformid (1919, 1940, 1947, 1989)- 40ndate maareformiga kuulutati maa riigi omanduseks, mis pidi tähendama maa muutumist rahva omandiks. Tegelikult sai see maa ja vara sunniviisilise võõrandamise aluseks. Maa ja inventari äravõtmine nõrgendas suuremate talude tootmisvõimet. ; küüditamised (1940, 1949) ja kollektiviseerimine 1940ndatel, mis hävitas E talukultuuri. 50ndatel - esimene puisniitude kadumise põhjus, kuna suurtootmisele üleminekuga kaasnes käsitööst loobumine; nõuk piiritsooni moodustamine, põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine- kui 30ndatel olid haritava maa hulgas suure kaldega nõlvad, mida tollel ajal oli võimalik harida hobusega , siis hiljem maaharimistehnika arenes ja oli mõeldud üha suuremate ja tasasemate põldude harimiseks . Järsemate nõlvade ja vähemviljakate põllumaade kasutus vähenes, need võeti kasutusele rohumaadena või jäid kasutusest väja ja kattusid metsaga. Metsatukkadega kattusid põllulappidel asuvad madalamad lohud, niiskemad alad ja kõrgemate kuplite harjad. Sellest tulenevalt metsa areaalide arv suurenes. Maakasutuse areaalide arvu suurenemisega on toimunud maastiku fragmenteerumine ning areaalide keskmine pindala on vähenenud; ulatuslik maaparandus- Nõukogude Liidu ajal viidi läbi ulatuslikke maaparandustöid, eesmärgiga suurendada haritava maa pindala; linnastumine . Viimase aastasaja jooksul on paljud niidud suurelt jaolt kinni kasvanud, kuna traditsioonilistest maakasutusviisidest- karjatamisest ja niitmisest on intensiivsemate põllumajandusmeetodite kasuks loobutud. Järsud muutused traditsioonilises põllumajanduslikus maakasutuses on seadnud ohtu aladele iseloomulikud taime- ja loomaliigid .
Iseloomusta Eesti geoloogilist ehitust (aluskord, aluspõhi, pinnakate; kivimiline koostis, maavarad, mõju teistele maastikukomponentidele, n veerežiimile, mullastikule, taimkattele jne). Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks.
Mandrilise maakoore kujunemine Eesti alal toimus Proterosoikumis, ligi 2 miljardit aastat tagasi ja sellest ajast on pärit meie ala kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid. Kristalse aluskorra pealispind nagu seda katvad settekivimikihidki on kõik 6-13 minutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2-4 m langust 1 km kohta. Hilisematest šelfimerede perioodidest on pärit Paleosoikumi (Vanaaegkonna) settekivimid, mis moodustavad pealiskorra. Peaaegu horisontaalsed Vendi ja Paleosoikumi vanusega settekivimid kogupaksusega 100-800 m lasuvad Proterosoikumi vanusega kristalsel aluskorral. Järgnenud pikaajalise kulutusperioodi järel kattus ala Kvaternaarsete jääaegsete ja jääajajärgsete setetega, mis moodustavad pinnakatte. Kulutatud setete üldmahtu pole võimalik määratleda.
Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi:
kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord; settekivimiline ( lubjakivid , liivakivid jt) pealiskord; enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid ) koosnev pinnakate. Need kompleksid on kujunenud kolmel meie ala geoloogilise arengu etapil: esimene Proterosoikumis, teine Paleosoikumis ja kolmas Kainosoikumis, s. o. Kvaternaari ajastul. Nimetatud etappe eraldavad üksteisest küllaltki pikad ajavahemikud (Devoni lõpust Kvaternaari alguseni möödus umbes 350 miljonit aastat), millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest.
Iseloomusta Eestis levinud pinnakatte setteid (pinnakatte setete liigitus tekke järgi, sisestruktuur , kasutamine, levimus Eestis jne). Glatsiaalsed e liustikutekkelised (moreen- sorteerimata liustiku poolt kokkusurutud või liustikust väljasulanud purdmaterjal, mis koosneb saviosakestest kuni munakate–rahnudeni), glatsiofluviaalsed e liustikujõetekkel (mandrijää sulavete toimel kujunenud põimjas-, kallak-, rõhtsihilised liivad, kruusad ja veeristik), limnoglatsiaalsed e jääjärvetekkel (mandrijää taandumisel liustiku serva ees ulatuslikes järvelistes basseinides kuhjunud savid, viirsavid, aleuriit , liiv), mariinsed e meretekkel (läänemere vanad setted, veerised , klibu , liiv), eoolilised e tuuletekkel (levinud Läänemere vanadel ja nüüdisrandadel, peipsi põhjarannikul, keskmise ja peeneteralised päevakivi- kvarts - ja kvartsliivad, paksus taval 5-10 m, max 20-25 m rannametsa luited kõpu ps), limnilised e järvetekkel (levinud järvede nõgudes ja kallastel, vanadel järvetasandikel võrtsijärvest põhjapool ja peipsist läänes, soodes jrvede kinnikasvamise tulemusena turba all, järvemuda, - lubi ), alluviaalsed e jõetekkel (levinud jõeorgudes, paksus taval 2-6 m, suur- emaj 10 m, võhandu 13 m, mitmesugus jõesetted), delluviaalsed e ajutise vooluvee tekkel (uhtesetted künka jalamil), gravitatsioonilised e raskusjõutekkel (rusukalded), biogeensed e elutekkel ( turvas ), tehnogeensed e inimetekkel ( aheraine puistangud). Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena: ehitusliiv ja –kruus, mere- ja järvemuda jne.
Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veerežiim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele.
Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited).
Tuuletekkelised: luited, tuulevirred; tuiskliiva hanged ; vall -luited; parabool e mõrdluited (peipsi põhjarannik); parhaanluited (tõstamaal); suurimad ranniku lutealad Narva-Jõesuu, Keila-Joa, Laulasmaa , Nõva, Häädemeeste, saaremaa.
Vooluveetekkelised: kulutusvormid - sälkorud, sängorud, lammorud ( terrassid Piusa jõel), soodid , kanjonorud, joaastangud. Kuhjevormid . Moldorg , kanjonorg (P-E, kus on pankrannikult alla jooksvad ojad; L-E Hinni kanjon). Kosmogeensed: meteoriidikaatrid (Kaali, Põrguhaud, süvahaud, Kuradihaud, Negrundi kraater).
Mere- ja suurjärvetekkelised kulutus- (rannaastangud, rannajärsakud, murrutuskulpad) ja kuhjevormid (meretasandikud, järvetasandikud, rannavallid, maasääred, barrid, pank ).
Raskusjõutekkelised: rusunõlvad, rusukalded (Ontika pank). Biogeensed: sootasandikud (endla raba).
Inimtekkelised: teetammid, karjäärinõod, kraavid , kanalid, aherainekünkad (kohtla-järve, kiviõli), tuhaplatood, linnamäed, tehiskünkad.
Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid (liigitus, levimus Eestis, näited).
Glatsiaalsed e jäätekkelised pv: kulutusvormid e eksaratsioonivormid (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused ); kuhjevormid e akumulatsioonivormid (moreentasandikud, otsamoreenid, moreenkünkad); kulutus-kuhjevormid (voored). glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pv: kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud); kuhjevormid (oosid, sandurid). limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pv: kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja - astangud ); kuhjevormid (jääpaisjärve akumulatsioonitasandikud, rannavallid), kulutus-kuhjevormid (jääpaisjärvede abrasiooni-akumulatsiooni tasandikud)
Iseloomusta soode teket, arengut ja leviku iseärasusi Eestis. Soo võib kujuneda veekogust selle kinni kasvades e mültudes või mineraalmaa muldade soostudes. Soostumine toimub niiske kliimaga aladel, kus ökosüsteemi aineringe on tasakaalustamata - taimejäänuseid ladestub rohkem, kui veerohkes ja hapnikuvaeses keskkonnas laguneb. Osaliselt lagunenud taimejäänused ladestuvad turbana- suure veesisaldusega orgaanilise ainena. Mineraalmaaline teke: jääjärvetasandikel soodustab viirsavi, kõrge põhjavee tase, naaberaladelt valguvad veed (Peipsi ja võrtsjärve madaliku ja Lääne-E sood); jõe- ja järvelammidel soodustavad regul üleujutused, kaldavallid (Emajõe äärsed, Alam- Pedja ja Laeva sood); rannikul soodustavad rannavallid ja luited (tolkuse raba, kerkiva ranniku ribasood: nõva ümbruses, Harasoo). Mineraalmaa soostumist soodustavad veel allikad (allikasood enamasti väikesed, kõrgustike jalamil ja oruveergudel, osa endla soostikust), nõrgkivi moodustumine, metsapõlengud, kopratammid, inimtegevus (teetammide ehitus, järvede veetaseme alandamine , vee reostamine ). Järveline teke: madalaveeliste ja aeglaselt sügavnevate järvede kinnikasvamine toimub enamasti kogu kaldavööndi ulatuses (algab vees hõljuvate ja lahustunud ainete settimisega veekogu põhjas, kus kujuneb järvemuda. Veekogu kalda ligidal hakkavad mudal kasvama mitmesugused veetaimed , mille jäänused settivad koos mineraalosakeste ja planktonijäännustega. Lisanduvad maismaataimed ja järveke aheneb, kasvades kinni nii põhjast kui ka kallastelt, lõpuks ala rabastub ja kattub hõreda puistuga); sügavate või järsult sügavnevate järvede kinnikasvamine algab õõtskamara tekkega. Järv-metsata madalsoo / õõtsik- siirdesoomets- rabamets - puisraba- lageraba. Vooluveeline: jõgi- lodu /soot- madalsoo- rabamäre- raba. Arumaaline: mets/ niit - soostuv mets/niit- rabastuv, lodustuv mets- rabamets (siirdesoomets)- puisraba- lageraba. Soo areng- madalsoo, siirdesoo , raba. Soo läheb 1st faasist 2se seoses turbalasundi kasvu ja toitelisuse muutumisega. Soode ulatuslik levik on tingitud: pos niiskusbilans (sademete hulk ületab aurumis); geoloogilistest iseärasustest (tasane pinnamood , ulatuslikul alal levivad vett halvasti läbilaskvad savikad setted); mandrijäätumise pärandist (hulgaliselt järvi).
Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Läänemeri- riimveeline (keskmine soolsus 8-10 promilli , mis on ¼ maailmamere soolsusest). Taolisi riimveelisis veekogusi on vähe, läänemeri neist suurim. Vähe liike on kohastunud eluks taolistes tingimusteks. Kohastunud liigid tunnevad end hästi- konkurentsi on vähe. Liigivaene, kuid isenditerikas veekogu. Läänemeri on hetkel maailma üks reostatumaid veekogusid, kuna seda ümbritseb 9 majanduslikult arenenud riiki. Tundlikkus tuleneb ka läänemere noorusest- ökosüsteemis on veel noored ja väljakujunemata. Läänemeri on ka üpris madal ning madala tempiga- biogenne ja keemiline lagunemine toimub aeglaselt. Madal hapnikutase- oksüdatsiooniprotsessid on pärsitud. Halb ühendus maailmamerega- madal ja kitsas ühendus Taani väinade kaudu. Võtab u 30 a, mil kogu vesi vahetub.
Pank- ja paerannavöönd, moreenrannavöönd, kruusa - veeristikurv, liivarv, möllirv, tehisrv.
Kirjelda valikuliselt üht globaalset keskkonnaprobleemi ja selle mõju Eesti loodusele. Kliima muutumist peetakse 1ks olulisemaks kkproblx, selle all mõeldakse kliimamuutust, mis on põhjustatud osteselt või kaudselt inimtegev’st ja on lisaks kliima looduslikule varieeruvusele. Kliima sojen toimub järjest kiiremini. Inimtegevus (fossiilkütuste põletamine, maakasutuse muutumine, põllumaj, mitmesugune tööstus) on suurendanud mitmesuguste ainete kontsentratsiooni atmosfääris, mis võivad põhj kliima muutumist. Need ained saab jaotada: kasvuhoonegaasid- pikaajalised, kui kord juba kk sattunud, siis püsivad seal kaua; nerosoolid (tolm, tahm , veepiisakesed jne)- tahm põhj pilvkatte tekkimist, vihmapilvede teket. Kliima on erakordselt komplitseeritud nähtus, sõltub v paljudest erinevatest teguritest, mõjudest ja vastasmõjudest. Kliimas toimuvad raske ennustada- kliimamudelid ebatäpsed ja kohmakad, prognoosid põhinevad pikaaegsel ilmavaatlusel. GH-gaaside tõttu 1990-2100 globaalne keskm tõus 1-3.5 C võrra.
Mõju inim tervisele- lõunapoolse levikuga nakkushaigused (puukide ja putukate teel borrrellioos, sääskede kaudu malaaria, kirpude ja lindude kaudu). Meretaseme tõus ja rannikualade üleujutamine. Täiendav stress ökosüsteemidele, mis niigi kannatavad juba reostuse ja ebamajandusliku majandamise tõttu. Raskesti ennustatav ilmastik. Ookeanihoovuste ümberpaigutamine.
Rahvusvahel regulatsioonid GH-gaaside emissiooni vähendamiseks: 1988 toronto kliimakonverents (otsustati vähendada CO2 emisiooni, peagi sai selgeks, et kuna en.tootmine põhineb fossiilkütustel, siis pole neid eesmärke võimalik saavutada), 1992 Kliima Konventsioon .
16

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 201 allalaadimist

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #1

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #2

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #3

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #4

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #5

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #6

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #7

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #8

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #9

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #10

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #11

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #12

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #13

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #14

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #15

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks #16

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

201 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LiliV Õppematerjali autor

1.Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? 2.Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. 3.Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjuseid. 4.Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? 5.Mis on puisniit? 6.Mida tähendab ‘platvorm’ (geoloogilise terminina)? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel. 7.Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) iseloomulikud settekivimid. 8.Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale?

paik paigastik maastikurajoon Madal-Eesti neotektooniline liikumine karstialad mattunud org kaljuvoor tektoonilised lõhed mõhn sandur kliima ilmastik

Sarnased õppematerjalid

docx

Loodusgeograafia, loodus, geograafia, maastik

väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilise(bioloogilise) mitmekesisuse põhjusi. Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veerežiimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus. Lisaks veel loodusmaastike suur

Geograafia

doc

Kordamisküsimuste vastused 2011

kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasakaalu. 3. Mis on puisniit? Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega

Eesti loodusgeograafia

doc

Eesti loodusgeograafia küsimused

Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kõige üldisemalt määrab Eesti looduslikke tingimusi geograafiline asend Läänemere rannikul, millest sõltuvad päikesekiirguse ja sademete hulk ning klimaatilised tingimused. BMK põhjusteks on kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, sisevete rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus ning paljude liikide areaalipiiride ulatumine Eesti alale

Eesti loodusgeograafia

doc

Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused

Eesti loodusgeograafia

pdf

Eesti loodusgeograafia - kokkuvõte

Leia sobiv võõrsõnaline vaste: paiknemises. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik kui väikseim geokompleks, paigas Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: on ühel mesoreljeefivormil kujunenud geokompleks, paigastik on morfomeetrilisel reljeefitüübil ajutise vooluvee tekkelised delluviaalsed (c) kujunenud, maastikurajoon reljeefi suurvormil kujunenud. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse elutekkelisi biogeensed (b) põhjusi. Sisevete rohkus, kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, paljude jõetekkelised alluviaalsed (a) liikide areaalipiiri ulatumine Eestisse, mullatingimuste mitmekesisus järvetekkelised limnilised (h) 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele

Geograafia

doc

Eesti geograafia

1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti paikneb IdaEuroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid, mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e

Geograafia

doc

Konspekt 2009 geoloogia

Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja

Geoloogia

112

pdf

Eesti Geoloogia konspekt piltidena

EESTI GEOLOOGILINE EHITUS Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. http://quake.wr.usgs.gov/research/structure/CrustalStructure/database/type.html Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne

Eesti maastikud

Rohkem sarnaseid