Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


VÕRTSJÄRVE MADALIK (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Sisukord:
1) Üldandmed: 3
2) Asukoht: 3
3) Maastiku eripära: 3
4) Aluspõhja iseloomustus: 5
5) Pinnamood: 6
6) Põhja- ja pinnavesi : 6
7) Muld - ja taimkate : 7
8) Asustus: 7
9) Kaitsealused territooriumid: 8
10) Kuuluvus maakondadesse: 8
Vaatamisväärsused: 9
Rannu Püha Martini kirik 9
Tamme tuulik 9
Barclay de Tolly mausoleum Jõgevestes 9
Vallapalu 9
Rannu uusapostlik kirik 10
Rannu park ja mõisahooned 10
Limnoloogia keskus 10
Valguta mõisapark 10
Lapetukme ja Lõve veski 10
Koruste 10
Rõngu surnuaed 11
Rõngu kirik 11
Kõver kõrts ja Vabadussammas 11
Rõngu lossimägi 11
Aakre mõis 11
Puka 12
Pikasilla 12
Maardina talu 12
Riidaja mõis ja kabel 12
Lõve 13
Kärstna ja kabelimägi 13
Tarvastu kirik 13
Mustla 13
Vana-Võidu 14
Valma kaluriküla 14
Kolga -Jaani kirik 15
Oiu 15
Leie 15
Vaibla 15
Meleski 16
Jõesuu 16
Tarvastu linnamägi 16
Suislepa 16
Kivilõppe 16
Looduslikud vaatamisväärsused: 17
Tamme paljand 17
Karukivi 17
Trepimägi 17
Tondisaar 17
Mustjärv 17
Tulimägi 18
Hiugemägi 18
Kivivare linnamägi 18
Vooremägi 18
Veisjärv 18
Vooru linnamägi 18
Kullamägi 19
Viiralti tamm 19
Kasutatud allikate loetelu : 20




  • 1) Üldandmed:

    Madaliku pindala on 1747 km2 ja sellest üle kolmandiku (37,1%) on soostunud .
    Eesti territooriumist moodustab 3,68 %.
    Kõrgeim punkt on Idaranniku paikkonnas Trepimägi (12 m )
    Põhjaranniku ehk Kolga-Jaani paikkonnas Soosaare lähedal asub Kolga-Jaani voorestiku kõrgeim koht, mis küünib 56 m üle merepinna .
  • 2) Asukoht:

    piirneb Kesk-Eesti lavatasandikuga, Sakala kõrgustikuga, Otepää kõrgustikuga ja Vooremaaga.
  • 3) Maastiku eripära:

    Võrtsjärve madalik on iselaadne ümberjärverajoon, mille sisse jääb maksimaalise osaga mõjususelt võrreldav Võrtsjärv kui veemaastik. Võrtsjärv (270 km2) on vee koondajana ja vee andjana tugev mõjur naaberaladele.
    Tasane ja soine Võrtsjärve madalik on osa samanimelisest järvenõost, mis oli pärastjääaegsel perioodil pikka aega veega üle ujutatud. Maastike areng on siin tänapäevani otseselt seotud Võrtsjärve ja Emajõega ning selle ülemjooksu lisajõgedega. Ala läbivad Põltsamaa, Pedja ja teiste jõgede alamjooksud, samuti Emajõe ülemjooks on väga looklevate sängorgudega ja paljude sootidega. Ulatuslikel üleujutusaladel esinevad luhaniidud ning lodu - ja madalsoometsad, suuremate jõgede kaldavallidel kasvavad laiguti laialehised lammimetsad.
    Võrtsjärve madalikust on ligi pool soostunud, seetõttu on haritavat maad vähe ja asustus hõre. Madaliku põhjaosast jääb osa Alam-Pedja Looduskaitsealasse, mis on kõige hõredamini asustatud piirkond Eestis.
    Reljeef on tasane, suhtelised kõrgused piirduvad enamikul alal vaid 2-3 meetriga . Maapind madaldub sujuvalt Võrtsjärve ja sellest lähtuva Emajõe ülemjooksu suunas. Valdavad rõhttasandikud on kujunenud liivakivi aluspõhja kulutusel jääliustike poolt ja setete kuhjumisel jääjärvedes, jäänukjärvedes, jõgede üleujutustel ning soostumisel. Liivakivist aluspõhi paljandub vaid Võrtsjärve veepiiril, Ugandi lavamaa läänepiiril, rannaastangus Tammel ja selle lähikonnas. Sel peaaegu ideaalselt tasasel alal küünivad vaid mõne meetri võrra ümbritsevast kõrgemale kaldavallid, rabalavad ja järvetasandikud.
    Maastikustruktuuri ja looduslike arenguprotsesside alusel saab Võrtsjärve madalikul eristada nelja paikkonda:
    1. Lääneranniku paikkond (159 km²) on suuremas ulatuses madal 3-4 km laiune Sakala kõrgustiku ja Võrtsjärve vahele jääv ala. Selle maastik on kujunenud valdavalt märgadel liivastel ja saviliivastel jääjärve- ning järvetasandikel. Veepiiri ääristab peaaegu kogu ulatuses roostik.
    Turvastunud huumushorisondiga muldadel kasvavad enamasti sõnajala- kaasikud , kohati ka männikud. Happelistel liigniisketel muldadel kasvavad rabastunud metsad – sinika- ja karusamblamännikud. Tarvastu jõe alamjooksule on rajatud polder, sest järve üleujutused ei lase muidu maad kultuuristada. Lääneranniku sood on enamasti järve taandumisel tekkinud metsased madalsood , kus turvas on ladestunud järvemudale ja –lubjale.
    2. Idaranniku paikkond (96 km²) on eelmisest veidi mitmekesisema maastikuga ala.
    Väikse-Emajõe suudmest Vallapaluni Võrtsjärve idakaldal on valdavalt soiste metsade vöönd. Madalsoodes on ülekaalus kase -kuuse segametsad , nendevahelistel liivaaladel aga männikud. Rõngu jõest põhja poole jääb Valguta soo, mille kohati enam kui 5 m paksune turbalasund on tekkinud järvemuda ja –lubja peale. Soo lõunaossa on polderkuivandusega rajatud kultuurkarjamaad, aga keskossa Mustjärve äärsesse rabasse freesturbaväli. Mustjärv ise (23 ha) on koos lähima ümbrusega võetud kaitse alla.
    3. Põhjaranniku ehk Kolga-Jaani paikkond jaguneb pinnaehitusest tulenevalt kaheks erineva maastikustruktuuriga osaks: - idakirdes on Kolga-Jaani voorestik
    - lääneedelas Parika soode ning järvetasandike maastik
    Kesk-Eestis asuv Kolga-Jaani kihelkond jääb laugele üleminekualale, kus aluspõhja paekivid tasapisi laskuvad lõuna pool tüseneva liivakivilademe alla. Kolga-Jaani ümbrust ilmestav voorestik koosneb loode-kagusuunalistest 1-3 km pikkustest ja 100-300 m laiustest madalatest
    künnistest ja seljakutest, mida kokku on 200 ringis .
    Valdavalt moreenist koosnevad väikevoored on enamasti põllustatud. Nende vahele jäävad samuti loode-kagusuunalised moldjad, sageli liigniisked avalohud, kus asuvad metsad, niidud ja sood. Voorte ala ulatub Võrtsjärve põhjakaldani ning jätkub isegi järves kivivaredena. Voorestiku kõige kõrgem ja selgekujulisem piirkond jääb Soosaare asula ja Kolga-Jaani kiriku ümbrusse. Soosaare lähedal asub ka voorestiku kõrgeim koht, mis küünib 56 m üle merepinna. Maastik paneb paika inimesed – piklikele voortele on kujunenud ahel- ja hagukülad.
    4. Võrtsjärve madaliku Põhja-kirdeosa e Sangla paikkond
    Suurma osa sellest moodustab Sangla soostik (323 km2). Maastikupilti mitmekesistavad ka kunagise Suur-Võrtsjärve rannal tekkinud madalad liivast rannavallid ja järvetasandikud. Need moodustavad ligi 50 soosaart, millel kasvavad kõrged männikud. Väga haruldane on keset Põltsamaa raba olev lammipõõsassoo, kus paese aluspõhjaga põhjapoolselt alalt pealevalguv mineraalaineterikas põhjavesi välja imbub . See ala on reservaat . Läänepoolses sopis asub Rannu ehk Sangla soo, milles asuvad briketivabriku turbaväljad (1020 ha).
    Võrtsjärve põhjaots on kõige laugem ja liivasem tänu jääliustikele, mis kunagi siitkaudu Võrtsjärve nõkku suundusid. Oiu ja Vaibla vahelisele lõigule kandsid jääaegsed liustikujõed kihiti lubjarikast liiva ja kruusa, sekka suuremaid kivirahne ja munakaid. Väga tüsedad jäävee setted ei ole, liiva- ja kruusakihi paksus Vaibla voorel on ehk meeter või paar.
  • 4) Aluspõhja iseloomustus:

    Kogu Võrtsjärve nõo põhja moodustab keskdevoni Aruküla lade, mida iseloomustab punakas- kuni lillakaspruunide aleuroliitide ja punakate või kollakate liivakivide vaheldumine.
    Settekivimid on enamasti põimkihilised ja sisaldavad rohkesti kvartsi (75-90%), päevakive (7-25%) ja vilke (1-10%). Pinnakatte moodustavad Võrtsjärve piirkonnas
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    VÕRTSJÄRVE MADALIK #1 VÕRTSJÄRVE MADALIK #2 VÕRTSJÄRVE MADALIK #3 VÕRTSJÄRVE MADALIK #4 VÕRTSJÄRVE MADALIK #5 VÕRTSJÄRVE MADALIK #6 VÕRTSJÄRVE MADALIK #7 VÕRTSJÄRVE MADALIK #8 VÕRTSJÄRVE MADALIK #9 VÕRTSJÄRVE MADALIK #10 VÕRTSJÄRVE MADALIK #11 VÕRTSJÄRVE MADALIK #12 VÕRTSJÄRVE MADALIK #13 VÕRTSJÄRVE MADALIK #14 VÕRTSJÄRVE MADALIK #15 VÕRTSJÄRVE MADALIK #16 VÕRTSJÄRVE MADALIK #17 VÕRTSJÄRVE MADALIK #18 VÕRTSJÄRVE MADALIK #19 VÕRTSJÄRVE MADALIK #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kiisu62 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (2)

    Hoogss profiilipilt
    Hoogss: Esmapilgul tundub küll väga hästi koostatud ka korralik.
    22:57 03-12-2011
    catkiller profiilipilt
    catkiller: sisukas töö
    13:47 28-12-2011


    Sarnased materjalid

    14
    rtf
    Võrtsjärv
    57
    doc
    Eesti loodusgeograafia konspekt
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    14
    doc
    Eesti geoloogiline ehitus
    4
    doc
    Geograafia kk-Eesti maastik-kliima ja kaardid
    38
    doc
    Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte
    16
    doc
    Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks
    22
    docx
    VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun