VÕRTSJÄRVE MADALIK (2)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Sisukord:
1) Üldandmed: 3
2) Asukoht: 3
3) Maastiku eripära: 3
4) Aluspõhja iseloomustus: 5
5) Pinnamood: 6
6) Põhja- ja pinnavesi : 6
7) Muld - ja taimkate : 7
8) Asustus: 7
9) Kaitsealused territooriumid: 8
10) Kuuluvus maakondadesse: 8
Vaatamisväärsused: 9
Rannu Püha Martini kirik 9
Tamme tuulik 9
Barclay de Tolly mausoleum Jõgevestes 9
Vallapalu 9
Rannu uusapostlik kirik 10
Rannu park ja mõisahooned 10
Limnoloogia keskus 10
Valguta mõisapark 10
Lapetukme ja Lõve veski 10
Koruste 10
Rõngu surnuaed 11
Rõngu kirik 11
Kõver kõrts ja Vabadussammas 11
Rõngu lossimägi 11
Aakre mõis 11
Puka 12
Pikasilla 12
Maardina talu 12
Riidaja mõis ja kabel 12
Lõve 13
Kärstna ja kabelimägi 13
Tarvastu kirik 13
Mustla 13
Vana-Võidu 14
Valma kaluriküla 14
Kolga -Jaani kirik 15
Oiu 15
Leie 15
Vaibla 15
Meleski 16
Jõesuu 16
Tarvastu linnamägi 16
Suislepa 16
Kivilõppe 16
Looduslikud vaatamisväärsused: 17
Tamme paljand 17
Karukivi 17
Trepimägi 17
Tondisaar 17
Mustjärv 17
Tulimägi 18
Hiugemägi 18
Kivivare linnamägi 18
Vooremägi 18
Veisjärv 18
Vooru linnamägi 18
Kullamägi 19
Viiralti tamm 19
Kasutatud allikate loetelu : 20

1) Üldandmed:

Madaliku pindala on 1747 km2 ja sellest üle kolmandiku (37,1%) on soostunud .
Eesti territooriumist moodustab 3,68 %.
Kõrgeim punkt on Idaranniku paikkonnas Trepimägi (12 m )
Põhjaranniku ehk Kolga-Jaani paikkonnas Soosaare lähedal asub Kolga-Jaani voorestiku kõrgeim koht, mis küünib 56 m üle merepinna .

2) Asukoht:

piirneb Kesk-Eesti lavatasandikuga, Sakala kõrgustikuga, Otepää kõrgustikuga ja Vooremaaga.

3) Maastiku eripära:

Võrtsjärve madalik on iselaadne ümberjärverajoon, mille sisse jääb maksimaalise osaga mõjususelt võrreldav Võrtsjärv kui veemaastik. Võrtsjärv (270 km2) on vee koondajana ja vee andjana tugev mõjur naaberaladele.
Tasane ja soine Võrtsjärve madalik on osa samanimelisest järvenõost, mis oli pärastjääaegsel perioodil pikka aega veega üle ujutatud. Maastike areng on siin tänapäevani otseselt seotud Võrtsjärve ja Emajõega ning selle ülemjooksu lisajõgedega. Ala läbivad Põltsamaa, Pedja ja teiste jõgede alamjooksud, samuti Emajõe ülemjooks on väga looklevate sängorgudega ja paljude sootidega. Ulatuslikel üleujutusaladel esinevad luhaniidud ning lodu - ja madalsoometsad, suuremate jõgede kaldavallidel kasvavad laiguti laialehised lammimetsad.
Võrtsjärve madalikust on ligi pool soostunud, seetõttu on haritavat maad vähe ja asustus hõre. Madaliku põhjaosast jääb osa Alam-Pedja Looduskaitsealasse, mis on kõige hõredamini asustatud piirkond Eestis.
Reljeef on tasane, suhtelised kõrgused piirduvad enamikul alal vaid 2-3 meetriga . Maapind madaldub sujuvalt Võrtsjärve ja sellest lähtuva Emajõe ülemjooksu suunas. Valdavad rõhttasandikud on kujunenud liivakivi aluspõhja kulutusel jääliustike poolt ja setete kuhjumisel jääjärvedes, jäänukjärvedes, jõgede üleujutustel ning soostumisel. Liivakivist aluspõhi paljandub vaid Võrtsjärve veepiiril, Ugandi lavamaa läänepiiril, rannaastangus Tammel ja selle lähikonnas. Sel peaaegu ideaalselt tasasel alal küünivad vaid mõne meetri võrra ümbritsevast kõrgemale kaldavallid, rabalavad ja järvetasandikud.
Maastikustruktuuri ja looduslike arenguprotsesside alusel saab Võrtsjärve madalikul eristada nelja paikkonda:
1. Lääneranniku paikkond (159 km²) on suuremas ulatuses madal 3-4 km laiune Sakala kõrgustiku ja Võrtsjärve vahele jääv ala. Selle maastik on kujunenud valdavalt märgadel liivastel ja saviliivastel jääjärve- ning järvetasandikel. Veepiiri ääristab peaaegu kogu ulatuses roostik.
Turvastunud huumushorisondiga muldadel kasvavad enamasti sõnajala- kaasikud , kohati ka männikud. Happelistel liigniisketel muldadel kasvavad rabastunud metsad – sinika- ja karusamblamännikud. Tarvastu jõe alamjooksule on rajatud polder, sest järve üleujutused ei lase muidu maad kultuuristada. Lääneranniku sood on enamasti järve taandumisel tekkinud metsased madalsood , kus turvas on ladestunud järvemudale ja –lubjale.
2. Idaranniku paikkond (96 km²) on eelmisest veidi mitmekesisema maastikuga ala.
Väikse-Emajõe suudmest Vallapaluni Võrtsjärve idakaldal on valdavalt soiste metsade vöönd. Madalsoodes on ülekaalus kase -kuuse segametsad , nendevahelistel liivaaladel aga männikud. Rõngu jõest põhja poole jääb Valguta soo, mille kohati enam kui 5 m paksune turbalasund on tekkinud järvemuda ja –lubja peale. Soo lõunaossa on polderkuivandusega rajatud kultuurkarjamaad, aga keskossa Mustjärve äärsesse rabasse freesturbaväli. Mustjärv ise (23 ha) on koos lähima ümbrusega võetud kaitse alla.
3. Põhjaranniku ehk Kolga-Jaani paikkond jaguneb pinnaehitusest tulenevalt kaheks erineva maastikustruktuuriga osaks: - idakirdes on Kolga-Jaani voorestik
- lääneedelas Parika soode ning järvetasandike maastik
Kesk-Eestis asuv Kolga-Jaani kihelkond jääb laugele üleminekualale, kus aluspõhja paekivid tasapisi laskuvad lõuna pool tüseneva liivakivilademe alla. Kolga-Jaani ümbrust ilmestav voorestik koosneb loode-kagusuunalistest 1-3 km pikkustest ja 100-300 m laiustest madalatest
künnistest ja seljakutest, mida kokku on 200 ringis .
Valdavalt moreenist koosnevad väikevoored on enamasti põllustatud. Nende vahele jäävad samuti loode-kagusuunalised moldjad, sageli liigniisked avalohud, kus asuvad metsad, niidud ja sood. Voorte ala ulatub Võrtsjärve põhjakaldani ning jätkub isegi järves kivivaredena. Voorestiku kõige kõrgem ja selgekujulisem piirkond jääb Soosaare asula ja Kolga-Jaani kiriku ümbrusse. Soosaare lähedal asub ka voorestiku kõrgeim koht, mis küünib 56 m üle merepinna. Maastik paneb paika inimesed – piklikele voortele on kujunenud ahel- ja hagukülad.
4. Võrtsjärve madaliku Põhja-kirdeosa e Sangla paikkond
Suurma osa sellest moodustab Sangla soostik (323 km2). Maastikupilti mitmekesistavad ka kunagise Suur-Võrtsjärve rannal tekkinud madalad liivast rannavallid ja järvetasandikud. Need moodustavad ligi 50 soosaart, millel kasvavad kõrged männikud. Väga haruldane on keset Põltsamaa raba olev lammipõõsassoo, kus paese aluspõhjaga põhjapoolselt alalt pealevalguv mineraalaineterikas põhjavesi välja imbub . See ala on reservaat . Läänepoolses sopis asub Rannu ehk Sangla soo, milles asuvad briketivabriku turbaväljad (1020 ha).
Võrtsjärve põhjaots on kõige laugem ja liivasem tänu jääliustikele, mis kunagi siitkaudu Võrtsjärve nõkku suundusid. Oiu ja Vaibla vahelisele lõigule kandsid jääaegsed liustikujõed kihiti lubjarikast liiva ja kruusa, sekka suuremaid kivirahne ja munakaid. Väga tüsedad jäävee setted ei ole, liiva- ja kruusakihi paksus Vaibla voorel on ehk meeter või paar.

4) Aluspõhja iseloomustus:

Kogu Võrtsjärve nõo põhja moodustab keskdevoni Aruküla lade, mida iseloomustab punakas- kuni lillakaspruunide aleuroliitide ja punakate või kollakate liivakivide vaheldumine.
Settekivimid on enamasti põimkihilised ja sisaldavad rohkesti kvartsi (75-90%), päevakive (7-25%) ja vilke (1-10%). Pinnakatte moodustavad Võrtsjärve piirkonnas väga mitmekesise geneesi ja koostisega materjalid.
Suurema osa piirkonna pinnakattest moodustab moreen. Enamasti on tegemist punakaspruuni saviliivase või liivsavise moreeniga, mis on üsna kivine ja karbonaadirikas ning see lasub enamasti otse devoni setetel ning selle paksus varieerub üsna suurtes piirides. Järve ääres ja ka kaugemal leidub mitmel pool madalamatel aladel soosetteid, mis on peamiselt madalsooturvas, järvest kaugemal on ka siirdesoo - ja rabaturvast. Järvest lõunas esineb mitmel pool jääjärvede setteid, mõnel pool ka järvesetteid, need koosnevad peamiselt mitmesuguse terasuurusega liivadest ning ka savidest.
Väikese Emajõe ja Tänassilma jõgede orgudes esineb jõesetteid (peamiselt alluviaalsed liivad ). Mõnel pool esineb ka jääjõelisi liivasid ja kruusasid.

5) Pinnamood:

Võrtsjärv asub ulatuslikus Kesk-Eesti ehk Võrtsjärve nõos, mida piiravad suured kõrgustikud. Võrtsjärve nõgu sarnaneb hiiglaslikule liuale, kuhu jooksevad kokku ümbritsevatelt kõrgematelt aladelt vooluveed. Nõgu on põhjaosas lai, lõuna suunas aga kitseneb ja liitub Väikse-Emajõe orundiga. Absoluutkõrgused vähenevad Võrtsjärve suunas. Peamiselt on tegemist lainja moreentasandikuga, mida liigestavad mitmel pool voored.

6) Põhja- ja pinnavesi:

Põhjavesi esineb pinnakattes ja aluspõhjakivimeis. Devoni põhjaveeladestu vesi paikneb 100...200 m sügavusel. Pinnakattes on veerikkad moreeni peal ja vahekihtidena paiknevad liustikujõe tekkega kruusad ja liivad. Nõlvadel ja orgudes avaneb põhjavesi allikatena ja nendesse kohtadesse on moodustunud liigirikka taimestikuga allikasood (madalsood).
Võrtsjärve valgalasse kuulub kokku 154 vooluveekogu. Olulisemateks sissevooludeks Võrtsjärve on Väike-Emajõgi, Õhne ja Tänassilma jõed. Järve läänekaldalt on veel olulisemad vooluveekogud Tarvastu, Väluste ja Leie jõed, idakaldalt aga Rannu, Rõngu ja Purtsi jõed. Välja voolab Suur-Emajõgi, mis "ülearuse" vee Peipsisse viib. Enamuse jõgede/ojade vooluhulgad on väikesed, ainult Väike-Emajõel, Õhne ja Tänassilma jõel ületab vooluhulk 2m3/s. Seoses toimunud maaparandustöödega on paljude vooluveekogude sänge õgvendatud ja süvendatud, kuid peamised sissevoolud on siiski säilinud looduslikena. Vooluveega järve kanduvatest ainetest langeb 70-80% kolme suurema jõe – Väike-Emajõe, Õhne ja Tänassilma arvele. Võrtsjärve suurim biogeenidega rikastaja on Tänassilma jõgi. Võrtsjärve valgalas on kokku üle 120 loodusliku- ja tehisjärve. Enamik järvi on madalaveelised, ainult mõni on sügavam kui 10 m. Paljud järvedest on eutrofeerunud. (rohketoiteline)

7) Muld- ja taimkate:

Piirkonna mullastikku iseloomustab suur muldade kirjusus. Levinumateks mullatüüpideks on leede- ja leetunud liivmullad, leostunud ja leetjad liivsavimullad , kahkjad leetunud ehk näivleetunud saviliivmullad liivsavil ja liivsavimullad (kõik eelmaimitud mullad on madalamatel kõrgema põhjaveetasemega aladel gleistunud ), mitmesuguse lõimisega gleimullad, madalsoomullad , siirdesoomullad ja rabamullad . Mullad on Võrtsjärve nõos valdavalt väheviljakad, võrdlemisi viljakad on suurema kõrgusega moreentasandike ja voorte mullad. Liigniiskuse tõttu on madalamate alade muldade kasutamine põllumajanduslikuks tegevuseks võimalik peale kuivendamist . Võrdlemisi viljakad on ainult suurema kõrgusega moreenitasandike ja voorte kamar -lettmullad ning turvasmullad soode serva-aladel.
Looduslikus taimkattes on kõige suurem osa metsadel (56%), põõsastikud (pajustikud) koos nende vahel kasvavate niitudega (7%) ning üleujutusaladel kasvavad luhaniidud. Metsadest ligi 20% on madalsookaasikud. Pedja ja Põltsamaa jõe kaldavallidel kasvab laialehiseid lammimetsi.

8) Asustus:

Ülimalt hõre asustus ja vähene majandustegevus on võimaldanud maastikel areneda looduslikku rada.
Suuremad asulad on

läänerannikul: Valma (154), Väluste (109), Järveküla (79) ja Pikasilla (104 el.);
idarannikul: Pühaste (70), Rannaküla (52), Vehendi (83), kus paikneb ka Limnoloogiajaam;
põhjarannikul: Kolga-Jaani (431), Leie (291), Meleski (137), Kaavere (131) ja

Lalsi (142 el.);

kirdes suurem asula Laeva küla (471 el.)

Kaugseire andmeil on põllumajandusalasid vaid 14 %. Need asuvad Võrtsjärve põhjarannikul ja kirdes Laeva ümbruses.

9) Kaitsealused territooriumid:

Alam-Pedja looduskaitseala (Eesti keskosa suurim märgala – 25 846 ha), ala soostumus on 82%. Kõige suurema pinna Alam-Pedjast hõlmavad rabad (126 km2 ehk 32%). Madalsoode all on 106,3 km2 (28%), siirdesoode all 50,4 km2 (13%), lammisoode all 29,5 km2 (8%). Järvetasandikud hõlmavad 48,2 km2 (13%) ja jõetasandikud koos kaldavallidega 21,3 km2 (6%).
Kuigi suurem osa Alam-Pedja looduskaitsealast on soode all, annavad siinsetele maastikele kordumatu näo eelkõige jõed, millest oleneb lammisoode, jõetasandike ja kaldavallide areng.
Alam-Pedja looduskaitseala piires on neli loodusreservaati: Peterna, Tõllasaare, Võiviku, Karisto. Sellele kaitsealal pole ühtki läbivat autoteed ja 2001 elas seal vaid 14 inimest.
Täiesti erilaadne pinnavorm Alam-Pedja looduskaitsealal on suurmõhn Umbusi soo kagupiiril – kunagise arvatava muinaslinnuse kohana tuntud Madisemägi. Kuni 10 m kõrguse ja ligikaudu 600 m läbimõõduga kuplilaadse künka kõrgem ja järskude nõlvadega lääneosa küünib 45,8 meetrini üle merepinna.

10) Kuuluvus maakondadesse:

Võrtsjärve madalik kuulub Viljandi, Jõgeva, Tartu ja Valga maakonda .

Vaatamisväärsused:

Rannu Püha Martini kirik

Ehitatud 15. sajandi algul, siiani on säilinud Baltimaade vanim kantsel (16. sajandist), Rootsi kuninga Karl XII kingitud kroonlühter aastast 1699 ja korjanduspakk aastast 1755. 25. augustil 1991 avati kirikus mälestustahvel Vabadussõjas langenuile. Kirikutorn on 33 meetrit kõrge.

Tamme tuulik

Tamme külas on säilinud pööratava peaga (nn. Hollandi tüüpi) tuulik. Tuulik on oluliseks rannamärgiks kaluritele.

Barclay de Tolly mausoleum Jõgevestes

Michael Andreas Barclay de Tolly sündis 27.detsembril 1761 .a. Põhja-Leedus. 1812. a Isamaasõjas juhtis Barclay de Tolly vene armeed . Pärast lahkumist sõjaväeteenistusest asus Barclay de Tolly elama oma Jõgeveste mõisa. 26.mail 1818 .a. Barclay de Tolly suri, tema põrm balsameeriti ja asetati 1832 . aasta nimeka vene arhitekti Apollon Štšedrini kavandi järgi ehitatud mausoleumi. Mausoleumi keskel olevast avast põrandas pääseb keldrisse, kus asuvad vürsti ja vürstinna Barclay de Tolly sarkofaagid. Hauakabeli kõrval raudaias on Barclay de Tolly poja Ernst Magnuse (1789-1871) ja ta abikaasa Leocadie (1807-1852) matusepaik. See on ainus Euroopas asuv väejuhile ehitatud mausoleum.

Vallapalu

Rannu vallamaja lähedal on võidutule altar. Kaugemal Palupää metsas asub II Maailmasõjas hukkunute ühishaud mälestussambaga. Surnuaed rajati Vallapallu 1775. aasta paiku. Maakivist kabel ehitati 1880. aastatel. Siia on maetud luuletaja Jakob Tamme vanemad Mai ja Aadu, "Vanemuise" seltsi asutajaliige Jüri Laas , Treffneri gümnaasiumi asutaja Fritz Taubel, köster-kooliõpetaja Jakob Pehrna jt. kultuuritegelasi. 27. augustil 1931 avati kalmistul Vabadussõjas hukkunute mälestussammas, mis 1949. a. lõhuti. Aastast 1976 seisab mälestusmärgi asukohas Ole Ehelaiu skulptuur "Rannu Ema".

Rannu uusapostlik kirik

Apostliku-õigeusu kirik ehitati aastail 1899-1901 ja õnnistati 5. mail 1905 Jeesuse Jeruusalemma mineku auks. Õigeusu koguduse tegevus lõpetati aastal 1961, hoonet kasutati kolhoosi laona. Kaheksakümnendatel aastatel otsustas Rannu sovhoos ülekohtu heastada ja taastas kirikuhoone . Esialgne eesmärk oli kasutada kirikut tavandihoonena. Kui aga Rannus tekkis Eesti Uusapostliku Kiriku kogudus, võeti tavandihoone rendile. Hea akustikaga kirikus on korraldatud avalikke kontserte. Pastorihoones tegutseb Rannu perearst .

Rannu park ja mõisahooned

Rannu vasallilinnus rajati 13. sajandi keskpaiku liivi päritoluga Dolenite suguvõsa poolt. Rannu mõisapreili Barbara v. Tiesenhauseni traagilisest armuloost on ainet saanud Aino Kallas jt kirjanikud . Kindluse hävitasid Vene väed Liivi sõja ajal. Kaitse alla kuulub müüriga piiratud park, mida ääristavad endised mõisahooned ja kunagi linnust ümbritsenud tiik. Mõisapargis on spordihuvilistel võimalik kasutada palliplatsi.

Limnoloogia keskus

1954. a. tööd alustanud Eesti sisevete uurimiskeskus, mille põhiülesandeks on välja töötada Eesti sisevete majandusliku kasutamise ja kaitse teaduslikud alused. Tehakse fundamentaal- ja rakendusuuringuid ning õpetatakse Tartu Ülikooli Zooloogia ja Hüdrobioloogia Instituudi üliõpilasi. Peahoone nurgakivi pandi 6. mail 1961, haljastuse kavandas Aleksander Niine. Jaamal on oma sadam.

Valguta mõisapark

Iseseisev mõis rajati Valgutasse 17. sajandil. Rannu-Rõngu tee äärde jääb suur, üsna liigirikas mõisapark, kus asub Valguta Lasteaed - Algkool 1936. a ehitatud hoones . Valguta mõisa Köödsa kõrtsis sündis luuletaja Ernst Enno (1875-1934), kohta tähistab mälestuskivi.

Lapetukme ja Lõve veski

Lapetukme küla on vanimaid endises Rannu kihelkonnas, ürikutes mainitud 1418. a. Kahjuks Lõve veski Rõngu jõel enam ei tööta. Paaslangi org oli Rannu ja Rõngu kihelkondade ajalooliseks piiriks .

Koruste

Koruste on Rõngu valla vanimaid külasid, mainitud juba 13. sajandil. Juka talus oli helilooja Aleksander Läte (1860-1948) viimane elupaik aastail 1944-1948. Kaitsealuse Juka tamme kõrgus on 22 m, ümbermõõt 3,8 m. Peale Aleksander Läte elasid Koruste kandis maalikunstnik Elmar Kits (1913-1972) ja kirjamees Kusta Toom (1892-1973), kelle mälestuskivid asuvad Rõngu-Pikasilla teelõigul.

Rõngu surnuaed

Kalmistu rajati Tõrva maantee äärde 1811. a. ning laiendati 1891. a. Siin puhkavad köster ja muusikamees Carl Rossmann, ajakirjanik Jüri Reinvald, helilooja Aleksander Läte, kirjanik Jaan Kärneri vanemad Kaarel ja Liis, jõumees Aleksander Sannik, botaanik Karl Eichwald, ajakirjanik Kusta Toom, luuletaja ja keelteprofessor Ivar Ivask jt.

Rõngu kirik

Peaingel Miikaelile pühendatud kirik on Rõngu vanim ehitis ning ainuke ühelööviline kirik Lõuna-Eestis. Arvatavasti 14. sajandi lõpul ehitatud kirik kannatas rängalt Liivi sõjas ja Põhjasõjas. Kell on valatud 1799. a ja orel valmistatud 1874. aastal W. Müllverstedti poolt. Kirikus on Riia meistrite valmistatud vitraazhid aastast 1900 ning L. Otto altarimaal "Kolgata" aastast 1901.

Kõver kõrts ja Vabadussammas

See 1820. aasta paiku rajatud kaarjas ehitis on huvitavamaid klassitsistlikus stiilis sakstekõrtsi näiteid. Kunagine kõrtsi- ja postijaamahoone seisab Tartu-Valga-Riia ja Pikasilla-Pärnu maanteede ristil. Kõrtsi traditsioon on ammune: kohta mainitakse juba 1684 . a. ning aastal 1693 asus siin peatus - ja hobuvahetuspunkt. Kõverkõrts ennistati aastal 1989, hoones tegutseb kauplus. Kõrtsi ees platsil on taastatud Vabadussõja mälestussammas.

Rõngu lossimägi

Rõngu alevikust 2 km loodesse jääb Lossimägi, kus asus Rõngu vasallilinnus. Vabakastelli tüüpi linnus rajati arvatavasti 1340. aasta paiku. Siin asunud Püha Risti kabelit mainitakse aastal 1413. Keskajal kuulus linnus Tödwenite suguvõsale. Linnuse purustasid orduväed 1558. a ja põletasid jesuiidid 1625. a. Säilinud on umbes veerandsajameetrine lõik idakülje välismüürist, kus asub ka peavärava ava. Lossimäge ümbritseb 12-hektarine park ilusate võimsate tammede, lehiste ja teiste põlispuudega.

Aakre mõis

Aastast 1557 on teateid Aakre mõisast, mis algselt kuulus vist Kaweritele. Ajalooliselt kuulus Aakre Tartumaa Rõngu kihelkonda. Endises mõisahoones tegutseb Aakre lasteaed-algkool, põnevaks vaatamisväärsuseks on mõisapark. Pargis on II Maailmasõja vennashaud mälestussambaga.

Puka

Teated Vana-Puka mõisast pärinevad aastast 1529, kui selle sai Michael Buxhöwden isa pärusmõisana. Puka nime sai mõis 16. sajandi II poolel omaniku v. Bocki järgi. 1954. aastal avati Pukas keskkool, millele lisati aastail 1978-1981 neljakorruseline juurdeehitus. Puka raudteejaama taga asub omapärane arhitektuuriansambel - endine linakaupmehe elamu koos aidaga. Puka kirdepiiril Komsi külas on baptisti palvela ja surnuaed.

Pikasilla

Vana teedesõlm, sillakoht ja kõrtsikoht. Varem ületati Väike-Emajõge parvega. Asula ja sild hävitati II Maailmasõjas. Septembris 1944 peeti Väike-Emajõel väga veriseid lahinguid siin kindlustunud Saksa vägede ja pealetungiva Punaarmee vahel. Maantee ääres asub langenute vennashaud ning obelisk . Asulas on kauplus, koolimaja ja laululava. Majutust pakub suveperioodil Pikasilla Põhikool. Staadionil korraldatakse suviti laagreid, olemas on võimla ja palliväljakud. Laagrite ja väliürituste puhul korraldab toitlustamist Pikasilla Põhikool. Alalist toitlustusvõimalust pakub AS Merts baar maantee ääres bensiinijaamas. Asulas on kaks randumiskohta ja kaks heas seisukorras ujumiskohta. Suur maastikulise väärtusega on Pikasilla pedastik - nii puude koosluse kui ka kaunite vaadete poolest Väike-Emajõele ja Vooremäele. Kohalik rahvas kutsub kohta Pikasilla paluks, üht metsasihti ka Õhkamise alleeks. Esimese Eesti Vabariigi ajal plaaniti sinna koguni sanatooriumi ehitada.

Maardina talu

Luuletaja Henrik Visnapuu (1890-1951) sünnikoht mälestuskiviga, 1891. a. asus Visnapuude pere Pikasillale.

Riidaja mõis ja kabel

Paika mainitakse 1223 . a. kroonikas Põdrala (Padriale) nime all. Aastast 1593 on teateid mõisast nimega Morsel-Podrigel, mis kuulus v. Strykidele. Aastal 1761 ehitatud mõisahoone on üks väheseid 18. sajandi barokkehitusi Eestis. Säilinud on arvukate puuliikidega vabakujunduslik park (5,7 ha), mille vanim osa rajati koos härrastemajaga. Neogooti stiilis perekonnakabeli lasi ehitada Gerdruta v. Stryk oma tütre Louise mälestuseks, seal puhkavad mitme põlvkonna mõisnikud v. Strykid. Kabel korrastati Põdrala vallavalitsuse ja v. Strykide perekonna koostöös ning 25. augustil 2001 pühitses EELK peapiiskop Jaan Kiivit Gerdruta kabeli kirikuks.

Lõve

Küla on huvitava ajalootaustaga. Vanim märk inimesest on ohvrikivi II aastatuhandest e.m.a. Kivi on märgistatud ja asub kohe Tõrva-Riidaja maantee ääres, umbes 1 km Lõve bussipeatusest Tõrva suunas. Lõve mõis eraldus Helme mõisast 1718. a. ning kuulus pikka aega v. Anrepitele.

Kärstna ja kabelimägi

Kärstna asub teedelahkmel, kust hargnevad maanteed vanade kihelkonnakeskuste Paistu , Tarvastu ja Helme poole. Paikkond on asustatud vanemast raua-ajast. Eesti üks suurimaid kivikalmeid, "Rilli kivistik" jääb poole kilomeetri kaugusele Kärstna mõisast. Endine Kärstna mõis (Kerstenhof, ka Jennesteküll) rajati 17. sajandi algul Rootsi kuninga Gustav Adolfi läänina. Arvatavasti 18. sajandil ehitatud mõisahäärber põles aastal 1907, millele järgnes põhjalik ümberehitus. Häärberis asub Kärstna Põhikool, hoonet ümbritseb kena neobarokne park (11,3 ha). Tähelepanu pälvib kõrge Kärstna e. Kabelimägi absoluutkõrgusega 136 m, kust avaneb suurepärane vaade ümbruskonnale. Kabelimäel säilinud mälestusmärki, nn. Anrepi lõvi peetakse üheks kaunimaks klassitsistlikuks kunstiteoseks Eestis. Lõvikuju püstitas 1844. aastal ratsaväekindral Carl Joseph v. Anrep oma isa, Napoleoniga võideldes hukkunud väejuhi Heinrich Reinhold v. Anrepi (1760-1807) auks.

Tarvastu kirik

13. sajandil rajati Tarvastusse esimene kirik, mille leedulased põletasid aastal 1329. Asemele ehitatud kolmelööviline tornita kirik purustati Liivi sõjas ja kannatas Põhjasõjas. Ulatuslik kiriku ümberehitus toimus 1771 . aastal. 6. mail 1892 süttis kirik pikselöögist ning taastati neogooti vormides. Torni kõrgus on 58 m. Kirik on pühendatud apostel Peetrusele. Tarvastu kogudust on teeninud kirjamehed Friedrich David Lenz (1745-1809) ja Karl Ernst v. Berg ( 1733 -1833), pikka aega oli õpetajaks legendaarne Harri Haamer (1906-1987).

Mustla

Maakehvikute asula tekkis 19. sajandi lõpul Mustla kõrtsi juurde mõisa ja kirikumõisa maadele. Linnaõigustes oli Mustla 1939.-1979. a. Praeguses alevikus asuvad Tarvastu vallamaja, kauplused, söögikohad, apteek , perearst, sidejaoskond, rahvamaja ja raamatukogu. 1987. a. valminud gümnaasiumihoone arhitekt on Priit Kaljapulk. Aleviku keskel avati 23. juunil 1937 Vabadussõja mälestussammas, "Vabaduse Jaan", mille autoriks oli skulptor August Vomm. Sammas kisti maha 18. juunil 1941, taasavati 12. juulil 1942 ning lõhuti 1948. a. kevadel. Ennistatud mälestussammas avati 24. juunil 1990. Aleviku serval asub surnuaed vana kabeli ja gootistiilse väravaga. Siin puhkavad Tarvastu köster-koolijuhataja Peeter Koroll, muusikategelaste Aino ja Jaan Tamme vanemad Tõnis ja Mari, arst ja luuletaja Andres Alver , kooliõpetaja ja kultuuritegelane Martin Vares, maadleja Martin Klein , kirikuõpetaja Harri Haamer jt.

Vana-Võidu

Teateid Vana-Võidu mõisast on aastast 1507 , hilisklassitsistlikus stiilis mõisahoone ehitati 19. sajandil. Pikka aega kuulus mõis v. Strykidele. Vana-Võidu põllutöökool loodi 1923. a. ning põllumajanduskool on mõisas tegutsenud aastaid. Vana-Võidul asub omal ajal väga tuntud 4,75 km pikkune motoringrada , kus avavõistlused peeti 1964. aastal.
Tänassilma kirik
Õigeusukogudusele kuulunud kirik jääb umbes Viljandi-Tartu maanteest lõuna poole, Kalmetu Põhikooli vahetusse naabrusesse. 80-ndate aastate lõpus alustatud kiriku taastamistööd on praeguseks rahapuudusel seiskunud. Taastatud on kiriku katus. Puuduvad aknad ja tegemata on sisetööd.

Valma kaluriküla

Teateid Valma külast (Walmabe) on aastast 1584. Valma on tuntud tüüpilise kammkeraamika leiualana. Järve ulatuval nn. Saba nukil on kindlaks tehtud kiviaegne asulakoht (III a.t. e.m.a.), kus haudadest leiti vanimaid antropoloogilisi materjale Võrtsjärve ümbruse elanike kohta. Valma sadam on suuremaid järvel, vajalikul määral süvendatud, juurdekuuluvate hoonetega ning spetsialiseerunud kalasadamaks. Valma lähedal on supelrand ja Raudsepa dendropark.

Kolga-Jaani kirik

Ristija Johannesele pühendatud gootistiilne maakirik on üks lõunapoolsemaid Kesk-Eesti suurtest keskaegsetest paekiviehitustest. Arvatavasti rajati kirik 14. sajandi algupoolel dominiiklastele iseloomuliku lihtsa jutluskirikuna. Ühelööviline kirik võlviti nähtavasti 14. sajandi lõppveerandil Tallinna meistri juhatusel . Põhjasõja järel jäi kirik kauaks varemeisse. Suurema ümberehituse käigus 1875. a. püstitati ka 45 m kõrgune läänetorn. Aastail 1890-1917 oli Kolga-Jaani pastoriks ärkamisaja suurkuju ja kultuuriloolane Villem Reiman (1861-1917), kelle mälestussammas avati 1988. a. Kiriku lähedal avati 16. augustil 1925 Vabadussõja mälestussammas 17 langenule. Obelisk lõhuti 19. juunil 1941 ja taasavati 28. mail 1989.

Oiu

Oiu küla kohal suubub Võrtsjärve Tänassilma jõgi. Sellenimelist kaluriküla (Oyowaldt) mainitakse juba 1599. a. Põllukividest tuuleveski ehitati 1840. a. paiku. 1913. a. asutatud Oiu piimaühisusel oli aurujõul töötav meierei , kus valmistati võid. Praegu seisab endine meiereiehoone kasutuseta. Külas asub väike sadamakoht, kus omal ajal peatusid Võrtsjärvel kurseerivad laevad ja purjekad. Tänassilma jõe suue on üks kalameeste lemmikpaikadest. Oiu ja Leie vahele jääb Ulge puhkeala. Siinsel laval toimusid 1987. a. Võrtsjärve mängud. Puhkeala omanik Kolga-Jaani vald on siia ehitanud võistluspaigad ja abihooned ning remontinud laululava koos pinkidega. Puhkajaid ootavad telkimis- ja spordiplatsid.

Leie

Umbes 300 elankuga Leie on teine suurem keskus Kolga-Jaani vallas. Aastal 1995 valmis Leie põhikool 216 lapsele. Asula serval maantee ääres on ohvrikivi, mille juures nähtud tonte ja viirastusi. Leie külas Viilu talus sündis filoloogiadoktor August Annist (1899-1972) - Kalevipoja ja Kalevala uurija, Iliase, Odüsseia ja Kalevala eesti keelde tõlkija.

Vaibla

Asulat (Waibla) on esmakordselt mainitud 1583. a. Vaibla Võrtsjärve põhjakaldal on suurepärane suvituskoht liivaranna ja madala sooja veega. Puhkajatele osutavad teenuseid mitmed kämpingute ja suvemajade omanikud . Kohapeal saab laenutada paate ja vesirattaid, käia saunas ja kohvikus.

Meleski

18. sajandi lõpul rajati Võisiku mõisa maadele Eesti suurim tööstusettevõte, Rõika-Meleski klaasi- ja peeglimanufaktuur. Siin sulatatud klaasist valmistati peegleid, hiljem pudeleid. Vahepealsetel aastatel lagunenud hooneid on asutud tänaseks korrastama.

Jõesuu

Siin algab Suur-Emajõgi, mis on piiriks Viljandi- ja Tartumaale. Jõesuus on iidsetest aegadest ristunud Tartu-Viljandi maantee ning Võrtsjärve-Emajõe- Peipsi veetee. Kunagi asus siin Võisiku mõisale kuulunud kõrts, hoonest on säilinud maakivivundament . Jõesuu kandis paiknevat Jõesuu-Pede luhta taotletakse väärtusliku märgalana Alam-Pedja looduskaitseala koosseisu. Jõesuu kanti on kavandatud sadama ehitamist, mis seoks Võrtsjärve Emajõe Jõeriigi veeteede ketiga ning supluskohtade ja telkimisplatside väljaehitamist.

Tarvastu linnamägi

Eestlaste muinaslinnuse asukoht. Vallikraaviga piiratud ordulinnus ehitati Tarvastu jõe äärde 14. sajandil ja õhiti aastal 1596. Eeslinnuse õuel valendab klassitsistlikus stiilis kabel, rajatud 1825. a. v. Mensenkampffide suguvõsa matusepaigaks. Eeslinnuse mäge jõe vastaskaldaga ühendanud rippsild asub nüüd Viljandi Lossimägedes.

Suislepa

Asundust läbib Õhne jõgi. Uue-Suislepa mõisa (1796) õunaaiast on pärit "Suislepa" õunasort, mida siin kasvatati juba 18. sajandil. Alates 1920. aasta sügisest on Suislepa lapsed käinud koolis vanas mõisahoones. Suislepa mõisas asub mälestusmärk 1695.-1697. a. suure nälja ohvritele. Suislepa paljand on 15 m pikk ja 2 m kõrge, hele liivakivi kuulub burtnieki lademesse. Suislepa kolmekorruseline hollandi tüüpi tuuleveski on arhitektuurimälestis.

Kivilõppe

Kaitse all on kaks suurt rändrahnu: ühe visanud siia Tarturannast Kalevipoeg, teise Vanapagan . Kalevipoja kivi on kõrgus on 3 m, ümbermõõt 15,8 m. Kivilõppel Matsimärdi talus tegutseb Märt Müüri Taluteater, kus korraldatakse vabaõhuetendusi nii lastele kui täiskasvanutele. Kultuurimälestis on Simmi veski, kus sündisid ja kasvasid vennad - näitleja- lavastaja Ants Simm (1877-1946) ning dirigent ja helilooja Juhan Simm (1885-1959). Kivilõppel asub Võrtsjärve Kalakaitsekordon ja kaks sadamakohta. Keskkonnainspektsiooni hallatav Kivilõppe sadam suudab vastu võtta suuremaid laevu; vallale kuuluvat Ivanovi kanalit kasutavad harrastuskalurid ja jahiomanikud. Lähedal Mäeotsa talus kasvatatakse emusid.

Looduslikud vaatamisväärsused:

Tamme paljand

Looduskaitsealla kuuluv 200 meetri pikkune ja 8 meetri kõrgune keskdevoni liivakivi paljand, tuntud väljasurnud rüükalade leiukohana. Paljandi serva mööda kulgeb paarikilomeetrine matkarada, rajatud on trepid ja piknikukohad.

Karukivi

Tulimäe nõlval, Rannu valla piiri ääres asub suur rändrahn Karukivi. Kivi ümbermõõt on 13,6, laius 4,1 ja kõrgus 1,8 m ning sellesse on raiutud sõna BÄR. Legendi järgi kuulunud karu Valguta parunile. karu murdnud maha ühe vaese mehe poja. Ahastuses mehe needmise peale söönud karu ka oma isanda ära ja muutunud kiviks.

Trepimägi

Kaunimaid ja populaarsemaid puhkepaiku idakaldal. Siin asub rändrahn Neitsikivi, astmeline järvekallas kannab Trepimäe nime. Rand on kohane suplemiseks.

Tondisaar

Vähem kui poolehektarine saareke ulatub mõne meetri üle Võrtsjärve pinna. Saar võib olla jäänuk suuremast pinnavormist, seda ümbritseb roogu kasvanud madalik ja mitu kivivaret. Tondisaar on pakkunud varju üksinduseotsijaile. Rajatud on puhkekoht lõkkeplatsi ja grillimisvõimalusega.

Mustjärv

Väike rabajärv umbes 2 km Võrtsjärvest idas. Umbes 23 ha suurust järve ümbritseb rabamännik. Vee äärde pääseb põhjakaldalt, muidu piirab järve õõtsikuriba. Mustjärve ääres kohtab rohkesti kopra tegutsemisjälgi. Mustjärve ümbruskonnast võib korjata rabamurakaid, jõhvikaid, pohli, mustikaid ja seeni.

Tulimägi

Ka Ervumäe ja Rannu Munamäe nime all tuntud kõrgendik kujutab endast 6 km pikkuse Valguta suurvoore põhjaotsa, mis ulatub 99 m üle meretaseme ja umbes 65 m üle Võrtsjärve taseme. Rahvasuu seostab Tulimäe nime Jüriöö märgutulede süütamisega.

Hiugemägi

Umbes kilomeetrise läbimõõduga platoojas moreenseljak Rõngu aleviku põhjaserval. Kunagi asunud siin muistne hiis ja kalmekoht. Ka suure katku ja nälja ohvrid on maetud Hiugemäele. Seal algavat ka maa-alune tee. Mõisnike ajal kasutati mäge Rõngu krahvide Mannteuffelite matusepaigana. Mäge katab tihe segamets, kus leidub väga mitmeid puuliike .

Kivivare linnamägi

Linnamägi Aakre lähedal Palamuste külas on tuntud ka Pangamäe nime all. See on 6-12 m kõrgune eraldiseisev liivaküngas, mille põhjajalamil voolab Verioja. Mäe kirdenõlv on kõige kõrgem, loodenõlv astanguline. Linnuseala eraldub ülejäänud künnisest 3-4 m kõrguse astanguna, mida katab 0,35-0,5 m paksune kultuurkiht.

Vooremägi

Muistne linnamägi Võrtsjärve kaldal oli kasutusel II aastatuhandel. Moreenkünka kõrgus on 10-11 m, pikkus 44 m, laius 34 m. Linnuse asukoht oli suure strateegilise tähtsusega ja ümbrus tihedalt asustatud. Rahvasuu kõneleb Vooremäe põues peituvatest käikudest ja keldritest.

Veisjärv

Suur, kuid madal järv (pindala 4,87 km2, sügavus umbes 3,5 m) asub Sakala kõrgustikul 96 m üle merepinna. Järvest saab alguse Õhne jõgi. Veisjärve ääres saab puhata ja supelda, kalastik on võrdlemisi liigirikas. Muistsest inimasustusest räägivad mitmed kivikalmed Veisjärve ümbruses. Lähedal Metsakurul sündis luuletaja Hendrik Adamson (1891-1946).

Vooru linnamägi

Voorus asus Sakala vanim muinaslinn ja ühtlasi üks suuremaid. See oli tähtis punkt vanal kaubateel, mis läks Viljandist üle Suislepa ja Otepää Pihkvasse. Kõrgendatud otstega, nn. Kalevipoja sängi tüüpi linnamägi rajati keskmisel rauaajal (6.-7. sajandil) ning oli kasutusel 11. sajandini. Mäge rikuti kruusavõtmisega 19. sajandil. Arheoloogilised leiud on Viljandi Muuseumis.

Kullamägi

Tarvastu jõgi on tee murdnud läbi voorestiku, kus mitmel pool oruveerudel paljanduvad aluspõhja devoni liivakivid. Tuntuim liivakivipaljand on 7-8 m kõrgune Kullamägi jõe paremkaldal umbes 2 km Tarvastust edelas. Pruunpunase peeneteralise liivakivi sisse on allikaveed kujundanud koopaid.

Viiralti tamm

Tamme-Koori tamme Viljandi-Tartu maantee ääres tuntakse rohkem Viiralti tammena (ümbermõõt 4,7 m, kõrgus 11 m). Puu kasvanud põgeneva Rootsi kuninga tõllatiislist. Gori Tammele kuulunud talus peatus 1944. a. suvel tuntud graafik Eduard Viiralt ( 1898 -1954), kes jäädvustas puu oma graafilisel lehel "Viljandi maastik".

Kasutatud allikate loetelu:

Arold, I. Eesti maastikud,Tartu Ülikooli kirjastus, 2005.
http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rtsj%C3%A4rve_madalik
http://www.vortsjarv.ee/upl/referaat_madalik.pdf
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0110/ivar.html
http://www.vortsjarv.ee/?id=217

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kiisu62 Õppematerjali autor

Referaat

vÕrtsjÄrve madalik

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

rtf

Võrtsjärv

referaat VÕRTSJÄRVE MADALIK SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................... .....2 Eesti pinnamood.........................................................................................................................2 Võrtsjärve madalik...................................................................................................................2 Kokkuvõte looduskeskkonnast Võrtsjärve ümber.................................................................8 Võrtsjärve probleem...............................................................................................................10 Taust Probleemi kirjeldus Kasutatud kirjandus...............................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Eesti pinnamood Eesti väiksemõõtkavalisel reljeefikaardil on selgelt eristatavad neli kõrgustikku.

Geograafia

doc

Võrtsjärve veetaseme muutustest

Rõngu Keskkool Võrtsjärve veetaseme muutustest Koostaja: Jüri Väljaots 9.a klass Juhendaja: Õp. Merike Luik Rõngu 2009 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Ma elasin Võrtsjärve ääres. Eelmisel suvel langes veetase järves palju. Ujuma minekuks tuli kõndida hulk maad madalas vees enne kui vesi rinnuni ulatus. Kohati jäid isegi paadid põhja kinni ja mootorpaatide mootoreid ummistasid sõidu ajal vetikad. Ma otsustasin täpsemalt uurida, kui suures ulatuses Võrtsjärve veetase kõigub, missugust mõju see avaldab kaladele, kuidas saaks veetaset hoida ühtlasel tasemel ning veel huvitas meid, kuidas Rõngus ja Viljandis sadanud vihm ja lumi avalduvad ka Võrtsjärve

Geograafia

docx

Eesti järved

Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve (Peipsi järv, Võrtsjärv, Rõuge suurjärv, Ülemiste järv) omadustest – teke, pindala, taimestik ja loomastik. Iga järve kohta on välja toodud huvitavad faktid. Referaadis on kirjeldatud Rõuge suurjärve ja Ülemiste järvega seonduvad legendid. Referaat on sisult ülevaatlik. Referaadi läbilugemise tulemusena saab kokkuvõtva informatsiooni Eesti järvede kohta. Informatsiooni allikatena on kasutatud erinevaid veebilehti. Järvede teke Eesti järved on pärit umbes 10000 aasta tagusest jääajast

Eesti veed

docx

VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE

liivadel leetunud ja leedemuldi. Kõige silmapaistvamad pinnavormid on sügavad ja laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste, LoodiSinialliku jmt) ning nende veerusid liigestavad lisaorud. Paljudes neist (Paistu Põrguorus, Tarvastu Kullimäel, Karksis, Abja-Paluoja lähedal ja mujal) leidub aluspõhjapaljandeid. Ürgorgudes levinud madalsoomuldi ääristab kohati lai gleimuldade riba. Võrtsjärve madalikul ning Soomaal on valdavad järvesetetel kujunenud soo- ning glei- ja leet- gleimullad, metsasel Navestitagusel Kõrvemaal leede-, leet-glei- ja rabamullad. Peamiselt Siluri aluspõhjal paikneva Kolga-Jaani voorestiku ning Kesk-Eesti lavamaa karbonaatsel moreenil kujunenud leostunud ja leetjad ning gleistunud ja gleimullad on enamjaolt põllustatud. Muldade kivisuse kohapealt on Viljandimaa keskel. Lääne ja Põhja-Viljandimaal on

Eesti loodusgeograafia

odt

Valgamaa portfoolio

OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Turismikorraldaja eriala Eha Puusild TURISMIOBJEKTID VALGA MAAKONNAS portfoolio Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2021 Sisukord Table of Contents Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Valga piirkond........................................................................................................ 4 Otepää piirkond...................................................................................................... 8 Tõrva piirkond...................................................................................................... 10 RMK metsamajad, metsaonnid, lõkkekohad, matkarajad....................................

Eestimaa tundmine

doc

Viljandi

SISUKORD 1.Üldinfo lk 3 1.1 Üldtutvustus lk 3 1.2 Looduskeskkond lk 4 1.3 Sümbolid lk 4 2. Ajalugu lk 5 3. Huviväärsused lk 6 3.1 Skulptuurid ja mälestusmärgid lk 6 3.2 Kirikud lk 7 3.3 Arhitektuurimälestised ja ajaloolised hooned lk 8 3.4 Muud vaatamisväärsused lk 10 1.ÜLDINFO 1.1 Üldtutvustus Kokkuvõtlikult võib Viljandi kohta öelda, et ta on iidne paik ürgorus järve kaldal. Elanike arv: 19 870 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2007) Pindala: 14,65 km², sellest munitsipaalmaad 34% Asukoht: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km,

Turism

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Ka Venemaal kasutati suveaega, kuid siis mindi üle ühtlasele Moskva ajale. Eesti asub paljude erinevate nähtuste piiril. Esiteks, Eestis jookseb liivakivi ja lubjakivi avause piiril. Põhja-Eesti ja saared on lubjakivi peal, ülejäänud on liivakivi peal. Pinnaehituslik liikumine jälgib jää liikumise suunda. Eesti pindala on 45,2 tuhat km2 (eksamil selle kohta küsimust ei ole). See pindala hõlmab ka Peipsi ja Võrtsjärve. 15 maakonna kogupindala on 43,4 tuhat km2. Enne II maailmasõda oli Eesti pindala 47,5 tuhat km2. Kui aruvtada territoriaalse mere ka juurde, siis on Eesti pindala 70 505 km2. Eesti äärmuspunktid (kõiki neid kohti peab teadma):Purekkari neem mandril, Narva linn mandril, Naha küla mandril, Ramsi neem (Eesti mandriosa kõige läänepoolsem koht). Mandri-Eesti keskpunkt Adavere kivi. Eesti keskpunkt Meossaare küla. Nootamaa saar. Vaindloo saar.

Eesti loodusgeograafia

docx

Eestimaa vaatamisväärsused maakondade kaupa

PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi sadamaküla, sadam tegutseb 16saj lõpust

Geograafia

Rohkem sarnaseid

Meedia

Kommentaarid (2)

Hoogss: Esmapilgul tundub küll väga hästi koostatud ka korralik.

22:57 03-12-2011

catkiller: sisukas töö

13:47 28-12-2011

Kõik kommentaarid

VÕRTSJÄRVE MADALIK (2)

Lõik failist

1) Üldandmed:

2) Asukoht:

3) Maastiku eripära:

4) Aluspõhja iseloomustus:

5) Pinnamood:

6) Põhja- ja pinnavesi:

7) Muld- ja taimkate:

8) Asustus:

9) Kaitsealused territooriumid:

10) Kuuluvus maakondadesse:

Vaatamisväärsused:

Rannu Püha Martini kirik

Tamme tuulik

Barclay de Tolly mausoleum Jõgevestes

Vallapalu

Rannu uusapostlik kirik

Rannu park ja mõisahooned

Limnoloogia keskus

Valguta mõisapark

Lapetukme ja Lõve veski

Koruste

Rõngu surnuaed

Rõngu kirik

Kõver kõrts ja Vabadussammas

Rõngu lossimägi

Aakre mõis

Puka

Pikasilla

Maardina talu

Riidaja mõis ja kabel

Lõve

Kärstna ja kabelimägi

Tarvastu kirik

Mustla

Vana-Võidu

Valma kaluriküla

Kolga-Jaani kirik

Oiu

Leie

Vaibla

Meleski

Jõesuu

Tarvastu linnamägi

Suislepa

Kivilõppe

Looduslikud vaatamisväärsused:

Tamme paljand

Karukivi

Trepimägi

Tondisaar

Mustjärv

Tulimägi

Hiugemägi

Kivivare linnamägi

Vooremägi

Veisjärv

Vooru linnamägi

Kullamägi

Viiralti tamm

Kasutatud allikate loetelu:

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Võrtsjärv

Võrtsjärve veetaseme muutustest

Eesti järved

VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE

Valgamaa portfoolio

Viljandi

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eestimaa vaatamisväärsused maakondade kaupa

Meedia

Kommentaarid (2)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti