Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia muld, looduskaitse, kliima, pinnavormid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest koosneb muld?
  • Mis on mullaprofiil?
  • Miks nimetatakse ranna- lammi- ja puisniite poollooduslikeks?
  • Mis on loopealne ehk alvar?
  • Mis on Eestis ja kogu maailmas kõige liigirikkam taimekooslus?
  • Mis aastat ja miks peetakse Eesti looduskaitse alguseks?
  • Millised üksikobjektid on Eestis kaitse all?
  • Mida kaitstakse rahvuspargis?
  • Mida kaitstakse looduskaitse alal?
  • Mida kaitstakse maastikukaitsealal?
  • Miks on vaja looduse ja liikide kaitsel rahvusvahelist koostööd?
  • Mille poolest erineb lauskmaa madalikust?
  • Millises Euroopa osas paiknevad kõige kõrgemad ja nooremad mäed?
  • Kus asuvad Euroopa kõige vanemad ja kulunumad mäed?
  • Milliste kliimavöötmete piirkonnas paikneb Euroopa?
  • Kuidas mõjutab Euroopa kliimat Põhja- Atlandi hoovus?
  • Millised atmosfääri mõjutsentrumid kujundavad Euroopa kliimat?
  • Kus asuvad Euroopa sademeterikkaimad piirkonnad?
  • Millises piirkonnas esinevad Euroopas pikad aeglase vooluga transiitjõed?
  • Mis on transiitjõgi?
  • Mis on maarijärv?
  • Kus asuvad Euroopa suurimad liustikud?

Eesti muldkatte vanus.
Praegune mullastik on tekkis peale mandrijää taandumist. (10 000- 11 000 aastat tagasi);
Peamised mullatekke tegurid.
Taimekooslused, lähtekivim, veeolud, kliima, taimestik , mulla vanus; Tänapäeval ka inimtegevus.
Eesti muldade iseloomulikud tunnused.
Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest; Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus; Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis; Muldade kivisus .
Peamised põhjused miks Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi.
Eestis on tekkinud ~120 erinevat mullatüüpi tänu lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusele ning aastaaegade vaheldumisele.
Iseloomusta leetmulda, soostunud mulda, paepealset – ja rähkmulda.
Leetmuld: On iseloomulik keemiliselt koostistelt vaestele muldadele ; Tekib enamasti ilma rohttaimedeta männimetsade alla ning neil puudub huumushorisont ; Tunnuseks on valkjashall leet- ehk väljauhtehorisont, mille all asub pruun toitainerikas sisseuhtehorisont;
Soostunud muld : Eestis laialdase levikuga ; Jagunevad madalsoo -, siirdesoo- ja rabamuldadeks; Neid iseloomustab 30 cm paksune turbahorisont mille all on gleihorisont .
Paepealne muld: Levivad Põhja- ja Lääne-Eestis kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal; Väga õhukesed, kuid samas kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega; Väga kivised ja põuatundlikud; (Neid püütakse tänapäeval säilitada loodusliḱu taimkatte all)
Rähkmuld: Levivad peamiselt Põhja- ja Lääne-Eesti paealadel, mida katab paksem moreenihorisont;Iseloomulik on kõrge huumuse-, toitaine- ja paemurendi sisaldus;Keskmise tootlikusega muld; Kohtades kus on säilinud looduslik taimkatte, levivad neil puisniidud ja salumetsad .
Millest koosneb muld?
Muld koosneb liivast , veest, savist , õhust, bakteritest ja huumusest. Mulla organismid moodustavad 5%, Õhk 20%, Vesi 20%, Orgaaniline aine 10% ja Mineraalne aine 45%
Mis on mullaprofiil ?
Mullaprofiil on mullahorisontide läbilõige.
Taimeliikide arv Eestis.
Eestis on ligikaudu 1200-1500 taimeliiki.
Miks on Eesti taimestik liigirikas ?
Eesti taimestiku liigirikkus tuleneb mullastiku mitmekesisusest, kliimatingimuste suurest muutuslikkusest, pikast rannajoonest ning asendist ida- ja läänepoolsete taimeliikide levikuteede ristumiskohal.
Eesti peamised taimkattetüübid.
Eestis eristatakse järgmisi taimkatte tüüpe: metsad (40% riigi pindalast), niidud ja sood (22,3% riigi pindalast)
Arumetsade liigid.
Arumetsade liigid on Nõmme-, Palu-, Laane-, Loo- ja Salumetsad.
Peamised taimeliigid mis kasvavad nõmmemetsas, laanemetsas, loometsas, salumetsas , palumetsas.
Peamised taimeliigid mis kasvavad nõmmemetsas on männid, samblikud ja kanarbikud. Iseloomulikud on ka kukemarjamännikud;
Laanemetsas on peamiselt kuused, harvemini kask , lepp või mänd.Alustaimestikus kasvavad mustikas , jänesekapsas, leseleht , laanelill, harakkuljus, kattekold;
Loometsas on ülekaalus mänd, harvem kuusk või tamm; Alustaimestik on liigirikas, seal kasvavad kuivust taluvad lubjalembesed huumusrikaste metsamuldade taimed;
Salumetsades on domineerivaks puuks kuusk, aga on levinud ka laialehelised puuliigid nagu tamm, vaher ja pärn. Salumetsades on liigirikkad ja arenenud põõsarinded;
Palumetsas on ülekaalus männid, neile järgnevad kuused, kased ja haavad. Alustaimestikus kasvavad mustikad ja pohlad.
Miks nimetatakse ranna-, lammi- ja puisniite poollooduslikeks?
Neid nimetatakse poollooduslikeks kuna need on enamasti inimtekkelised (metsaraie tulemus) ning püsivad inimese kaasabil – niitmisel ja karjatamisel.
14.Mis on loopealne ehk alvar ?
Looniidud e. loopealsed e. alvarid on õhukese lubjarikkamullaga poollooduslikud rohumaad.
Mis on Eestis ja kogu maailmas kõige liigirikkam taimekooslus?
Eestis ja kogu maailmas on kõige liigirikkam taimekooslus puisniidud, kus on registreeritud üle 70 taimeliigi ühe m3 kohta.
Mis aastat ja miks peetakse Eesti looduskaitse alguseks?
Eesti looduskaitse alguseks peetakse aastat 1910, kuna siis rajati Vaika Linnukaitse ala (nüüd Vilsandi rahvuspark)
Millised üksikobjektid on Eestis kaitse all?
Üksikobjektidena on Eestis kaitse all: rändrahnud; põlispuud (nt. Tamme-Lauri Tamm); puuderühmad; kivikülved; kraatrid; karstiobjektid; pangad; joad ; paljandid ja koopad ;
Taimestiku ja loomastiku kaitsekategooriad. 2 näidet iga kategooria juurde.
I kaitsekategooria – kõige ohustatum kategooria.(nt. kõre, lendorav ja must- toonekurg ning käoking;)
II kaitsekategooria - liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb.(nt. viigerhüljes, harilik jugapuu, kaunis kuldking, apteegikaan ;)
III kaitsekategooria - liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus.(nt. karukold, väike vesiroos , väike pisitigu, atlandi tuur;)
Mida kaitstakse rahvuspargis? Eesti rahvuspargid (5tk).
Rahvuspargis kaitstakse kõike, sealhulgas ajaloolisi objekte, maastiku selle ala raames;(Lahemaa (esimene, 1971 ); Soomaa ; Vilsandi; Karula ; Matsalu;)
Mida kaitstakse looduskaitse alal? 3 tuntumat looduskaitseala.
Looduskaitse alal kaitstakse looma ja linnu liike ning nende elupaiku;(Endla; Nigula ; Abruka;)
Mida kaitstakse maastikukaitsealal? 2 maastikukaitseala näidet.
Maastikukaitseala on kindla maastiku kaitsmiseks;(Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala; Alatskivi )
Miks on vaja looduse ja liikide kaitsel rahvusvahelist koostööd?
Koostööd on vaja et peatada salakaubandus ohustatud loomadega...
Euroopa suurim pinnavorm .
Ida-Euroopa lauskmaa
Mille poolest erineb lauskmaa madalikust?
Lauskmaa on laialdane maa-ala, mille pind on enam-vähem tasane ja liigestatud kõrgustike, madalike, laiade orgude ja lavamaadega, samas kui madalik on tasandik, mille absoluutne kõrgus on kuni 200 m. Lauskmaal jäävad absoluutsed kõrgused tavaliselt 300-400 m juurde.
Millises Euroopa osas paiknevad kõige kõrgemad ja nooremad mäed?
Kõrgemad ja nooremad mäed asuvad Lõuna-Euroopas
Kus asuvad Euroopa kõige vanemad ja kulunumad mäed?
Vanad ja kulunud mäed asuvad Põhja-Euroopas
Milliste kliimavöötmete piirkonnas paikneb Euroopa?
Euroopa asub lähisarktilise, parasvöötme ja lähistroopilise kliima piirkonnas.
Kuidas mõjutab Euroopa kliimat Põhja- Atlandi hoovus?
Põhja-Atlandi hoovus muudab kogu Euroopa kliima pehmemaks ja merelisemaks.
Millised atmosfääri mõjutsentrumid kujundavad Euroopa kliimat?
Euroopa kliimat kujundavad islandi õhurõhumiinimum, Assoori maksimum, Aasia maksimum (suvel asendub Lõuna-Aasia miinimumiga)
Kus asuvad Euroopa sademeterikkaimad piirkonnad?
Keskeuroopa mägestike tuulepealsetel nõlvadel, Islandil, Briti saartel, Prantsusmaal, Madalmaade ja Saksamaa rannikul, Jüüti poolsaarell ning Norra läänerannikul.
Iseloomusta Põhja-Euroopa jõgesid. (pikkus, langus, voolukiirus )
Põhja-Euroopas on lühikesed, suure langu ja kiire vooluga jõed.Arvukalt kärestikke, koski, jugasid.
Millises piirkonnas esinevad Euroopas pikad aeglase vooluga transiitjõed?
Ida-Euroopa lauskmaal.
Mis on transiitjõgi?
Transiitjõgi on harilikult pika jõe osa, mis voolab läbi sademevaeselt alalt ja mis saab oma veed rohkemate sademetega ülemvoolu piirkonnast . Läbib oma teel väga erineva pinnaehituse ja kliimaga alasid.
Mis on limaan ?
Mereveega üleujutatud kunagine jõesuue, mis on hiljem settevallidega eraldunud.
Lääne –Euroopa jõgedele iseloomulikud tunnused (kus asub ülemjooks, alamjooks , toitumine)
Lääne-Euroopa jõed saavad sageli alguse mäestikest, ent kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel. Need toituvad valdavalt vihmaveest ning on aastaringi veerohked .
Mis on maarijärv?
Kunagistese vulkaanikraatritesse tekkinud täiesti ümara kujuga järved. Asub Lääne-Euroopa tasandikel ja vanades madalmäestikes.
Iseloomusta Lõuna –Euroopa jõgesid (vetevõrgu tihedus, millisel aastaajal esineb suurvesi ).
Lõuna-Euroopa vetevõrk on suhteliselt hõre, talvel on jõed veerikkamad.
Kus asuvad Euroopa suurimad liustikud ?
Euroopa suurimad liustikud on Islandil, Franz Josephi maal ja Teravmägedes.
Geograafia muld-looduskaitse-kliima-pinnavormid #1 Geograafia muld-looduskaitse-kliima-pinnavormid #2 Geograafia muld-looduskaitse-kliima-pinnavormid #3 Geograafia muld-looduskaitse-kliima-pinnavormid #4 Geograafia muld-looduskaitse-kliima-pinnavormid #5
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor keemiahuviline Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte
38
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres

Geograafia
Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte
15
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres

Geograafia
Muldkate ja Taimkate
4
docx

Muldkate ja Taimkate

MULDKATE Eestile iseloomulikud mullad 1. Paepealne muld ­ kujunenud lubjakivide avamusaladele, mullakiht on umbes 30 cm, muldade viljakuse madaluse tõttu ei sobi see põllumaaks, levib Põhja-Eesti lavamaadel, Saaremaal ja Muhus. 2. Ränkmuld ­ Kujunenud lubjakivil olevale õhukesele moreenkihile, mullad on kivised ja huumusrikkad, põukartlikud, kõige paremad ränkmullad on seal, kus mullahorisondid on tüsedamad, levib Põhja- ja Lääne-Eestis. 3

Geograafia
Euroopa kontinendi ülevaade
1
doc

Euroopa kontinendi ülevaade

Islandi õhurõhumiinimum (Atlandi o. põhjaosa kohal, tekitab itta suunduvaid tsükloneid), Assoori maksimum (35º...40ºpl, toodab kuiva ja sooja õhku), Aasia maksimum (Euraasia mandri kohal, kujundab Euroopa ida-ja kaguosa kliimat, põhjustab külma ja sademetevaest talve), Lõuna- Aasia miinimum (vähemaktiivne, suvel). Mäestike ülaosad meenutavad polaaralasid, puudub vaid polaaröö/päev, sademeterohked, temp. madal. Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi, kliima (sademete ja aurumise vahekord), inimtegevuse (veekogude süvendamine, kanalid, veehoidlad, elektrijaamad, kuivenduskraavid jne.) ning geoloogilise ehitusega. Suurtel plº on siseveekogud külma tõttu väga lühiajalised või puuduvad üldse (suveperioodiks tekivad ajutised jääjõed ja -järved). Väga tihe vetevõrk Islandil ja Fennoskandias (lühikesed, kiire langu, suure

Geograafia
Geograafia - Euroopa
2
doc

Geograafia - Euroopa

voolavad tasandikel, toituvad vihmaveest, aasta läbi veerohked. Doonau jaguneb Ülem-(kiirevooluline mäestikujõgi), Kesk-(1 km laiune tasandikujõgi, mis varem üle ujutas), ja Alam-Doonauks (laias ja soostunud orus, hargneb, moodustab delta, süvendatakse). Lääne-Euroopa tasandikel ja vanades madalmäestikes on kunagiste vulkaanide kraatrites maarijärvi (Meerfeld, Pulver), mis on looduskaitse all. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, toituvad sulamisveest, suvise suurveega, arvukalt H-elektrijaamu. Kesk-Euroopa mäestikes rohkelt järvi, suuremad liustikuorgudes, paisutatud moreenivallide taha (Garda, Como, Genfi). Lõuna-Euroopa lähistroopikavöötmes on vetevõrk märksa hõredam, peamiselt vihma- või põhjaveelise toitumisega jõed, talvel veerikkad, suvel jäävad peaaegu kuivaks (kastmiseks, aurumine)

Euroopa
Eesti taimkate-
21
doc

Eesti taimkate

Aastad 1919-1947 (TÜ botaanika instituudi periood) Esimese maailmasõja ja revolutsiooni ajal lahkus Tartust enamik botaanika õppejõude ning katkes Tartu botaanikakoolkonna järjepidevus. Esimeseks Eesti ülikooli botaanikaprofessoriks oli Moskva ülikooli haridusega Riia mükoloog Fedor Bucholtz. Tema peamiseks ülesandeks sai botaanika õpetamine ja botaanikaaia taastamine. Bucholtzi eestvedamisel organiseeriti TÜ botaanikaaias 1920. aastal Eesti osakond, ning asutati LUSi looduskaitse sektsioon, mille esimeseks sammuks sai taimestiku kaitse vajaduse tõestamine. 1921. aastal asutati TÜ taimeanatoomia ja ­füsioloogia õppetool, mille juhatajaks valiti Richard Hugo Kaho. Aastatel 1923-1925 juhatas ta botaanikaaeda ja botaanikainstituuti. H. Kaho oli LUSi botaanikasektsiooni esimees aastatel 1928-1939. Gustav Vilbaste, aastani 1935 Vilberg, andis omal kulul välja ajakirja "Loodusvaatleja" (aastatel 1930-1938)

Eesti taimestik
Eesti taimkate ja taimestik kordamine
19
doc

Eesti taimkate ja taimestik kordamine

· allogeense suktsessiooni põhjustavad välistegurid: looduslikud ja inimtekkelised. looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood · Looduslikud kooslused on näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Primaarsed rannaniidud säilivad kitsa ribana roostiku (või metsa) ja mere vahel, suuremas osas muutuvad need roostikuks või kõrkjastikuks. pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, 2 karjatamine jms.)

Bioloogia
Geograafia kk-Eesti maastik-kliima ja kaardid
4
doc

Geograafia kk: Eesti maastik, kliima ja kaardid

GEOGRAAF IA 1)Iseloomusta Eesti geograafilist asendit. Eesti Vabariik asub Euraasia mandri loodeosas Põhja-Europas Läänemere idarannikul, põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima ülemineku alal. 1)Kirjelda Eesti rannajoont. Eesti rannajoon on ligi 3800 km pikk, millest ligikaudu 1240 on mandri rannajoon, ülejäänud läheb saarte arvele. Mandri-Eesti rannajoon on tugevalt liigestatud poolsaartest ja lahtedest. 1)Kirjelda eesti maapiiri. Eestil on neli naabrit: idas Venemaa, lõunas Läti, läänes Rootsi ja põhjas Soome. Eesti praegune piir Venemaaga kulgeb suurelt osalt piki veekogusid (Narva jõgi, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv)

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun