Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Maastik - innovaatorlik maalimisviis annab talle maalimisgeeniuse tiitli Turner ei võtnud vastu ühtegi talle omistatud auhinda Ingl. John Constable 1776-1837 giebe farm - impressionistlik, paninkirja aja, koha jne, eksperimenteeris erinevate alusmaterjalide(värvidega) palju rohelisi maale Torm brightoni kohal - valge ja must pruunil kartongil Hisp. Francisco Goya 1746-1828 Grupp rõdul - ironiseerib ühiskonna üle
Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik, loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Üldmõistena: Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises.
Maastik on vaheldusrikas: metsade ja niitudega kaetud kuplid paiknevad kas külgkülje kõrval või hajusalt, nende vahel on sood ja soostunud metsad, järved ja ojad.

Maastike jaotamine - eristatakse maastikuhooldust ja maastikukaitset • Maastikuhooldus-1)laiemas tähenduses on kompleksne looduskaistevaldkond, mille eesmärk on ühelt poolt suure tootlikkusega, stabiilsete, suure esteetilise väärtusega ja mitmekesiste kultuurmaastike kujundamine;teiselt poolt intensiivse maakasutuse soovimatute kaasnähtuste vältimine.
Maastike esinemise – jääkõrbed, kõrgmäestike glatsiaalsed maastikud, igikeltsaalade maastikud; Muudavad kliimat; Annab alguse jõgedele, kujundab hüdrograafilist võrku; “Täidab” sulaveega väiksemaid meresid ja järvi; Pinnavormide (kulutus- ja kuhjevormid) ja setete kujundaja; Matab muldkatte; Hävitab taimkatet.
Maastik on mingil territooriumil olevate ökosüsteemide kogum, kus toimivad vastastikused suhted ja mõjutused. Maastiku ja ökosüsteemi mõiste kattuvad vaid siis kui territooriumid asuvad ühesugustes tingimustes. Mida rohkem muutuvad maastikul komponendid (muld, reljeef, niiskus), seda mitmekesisem on maastik.

Maastik – inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala.  Natuura 2000 – üle-Euroopaline looduskaitsealade võrgustik, mille eesmärk on kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looda-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti.
Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Sageli esineb üleujutusi ja udu. Itaalia on loodusvarade poolest vaene.
Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde.

Maastik on kokkulepe: elitistlik või demokraatlik? Harmoonia või konflikt? Kellel on õigus? Maastiku väärtused: igal maastikul on oma väärtused, mis aitavad inimestel või inimgruppidel rahuldada teatud soove ja vajadusi.
Maastik on mitmekesine: kõrged mäetipud vahelduvad sügavate orgudega ja mäekurdudega, tihedatesse metsadesse lõikuvad kevadistes lilleõites aasad ning madaliku viljakaid põlde palistab karjamaade lopsakas rohelus.
Maastik - geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises.

Maastik on süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest (muldkate, veestik, taimkate, loomastik, kliima, reljeef), inimrajatistest (kiviaiad, teed, jne) tunnetusest ning ajast ja protsessidest nende taga.
Maastikku sulandades on arhitektid loonud mulje, et hooned on väiksemad kui nad tegelikkuses on ning samas loonud juurde palju uusi avaraid ruume, mis parandab tööde eksponeerimisvõimalusi ning loob rahustava tuju.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maastik on oma olemuselt kergesti mõjutatav ja haavatav ning põllumajanduses, metsanduses, tööstuses ja maavarade kaevandamise tehnoloogiates, samuti transpordis ja turismis toimuvad arengud kiirendavad maastike ümberkujunemist;  maastikku kui indiviidi ja ühiskonna heaolu võtit;  maastikku, millel on kultuurilises, ökoloogilises ja sotsiaalses sfääris tähtis avalikkust ühendav roll.

Maastiku rajoneerimine - tööstuskvartalid magalatest eraldi 5. Alternatiivsete energiaallikate kasutamine  Vee kaitse Veekaitse peamine eesmärk on tagada vee säästev kasutamine ja vee hea seisund.
Maastik on inimeste elukvaliteedi osana ühtviisi tähtis kõikjal: linnalistes ja maapiirkondades, degradeerunud ja rikkumata ning nii märkimisväärsetena tuntud kui harilikel aladel.
Maastik — lopsakasse metsarohelusse rüütatud künkad — näis nagu muhelevat säravat naeratust, mida kirjeldavad kõige paremini käesoleva peatüki ette toodud kaunid read.

Maastik - 1)komplitseeritud kogum ökosüsteemidest, mille primaarne produktiivsus on sõltuv muldade produktsioonivõimest ning mullaprotsesside ajalis-ruumilisest dünaamikast.
Maastike erinevused on põhjustatud peamiselt maapinda moodustavate kivimite koosseisust ja reljeefist. Paigastikeks nim. ühesuguse tekke ja morfoloogiaga reljeefil kujunenud maastikku.
Maastik on nägemisviis, aja jooksul mingi koha kohta kogunenud kultuuriliste väärtuste, sotsiaalsete käitumiste ja individuaalsete tegevuste sümboolne väljendus.

Maastik on erakordselt järvederohke (188 000 üle 500m2, 56 000 üle 1 hektari ja 21 üle 200 km2 suurust järve), seepärast kutsutakse seda tuhande järve maaks.
Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises.
Maastik on ressurss. Nagu igal muul ressursil, on ka maastikul oma väärtus, mis aitab inimestel (või inimgruppidel) rahuldada oma soove ja vajadusi.

Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed – näiteks Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim punkt.
Maastik on pärand. Kolmas käsitlus jätab loodusmaastiku kõrvale ja käsitleb kultuurimaastiku kui pelgalt mentaalset, konstrueeritud nähtust.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Maastik on justkui nende kohal, mitte taga – realistlikus maalis oleks loomulik, et esiplaanil olev on täpsem ja taga udusem – naivistid kas ei tunne või ei arvesta õhuperspektiivi (kas ei suuda või ei taha – kumb on määrav, on raske öelda?) CAMILLE BOMBOIS . lihtsustatud figuurid, tasapinnalisus, detailitäpsus kuid ruumikujutuse

Maastik on peensusteni välja joonistatud. “Madonna nelgiga” (1475-80, Vana Pinakoteek, München) kujutab endast naist, last ja punast nelki.
Maastik - Euroopa loodus- ja kultuuripärandi oluline osa, mis aitab kaasa inimeste heaolu loomisele ning Euroopa identiteedi kindlustumisele.
Maastik on valdavalt soine, uued teed on muutnud vete liikumist ja seetõttu kannatavad paljud metsaalad liigniiskuse all ja puud hävivad.

Maastik on pidevas muutumises, kuna tänu tõusudele ja mõõnadele uhutakse setted merre ning kantakse siis jällegi maismaale tagasi.
Maastik on süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest, inimrajatistest ja inimlikust tunnetusest ning ajast nende mõlema taga.
Maastik on maaala, kus perioodliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses olevad pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused.

Maastik – (1) ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused.
Maastikest on saanud oma näo inimese kaasabil ning sealne elustik välja kujunenud ja püsib ainult pideva ühetaolise inimmõju toel.
Maastik – inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala;

Maastike põhiväärtuseks on puiskarjamaad ja hõreda kadastikuga loopealsed, mida taastatakse ja hooldatakse. Kurese küla iga ulatub pronksiaega.
Maastiku eripära - aluspõhja pinnaläheduse tõttu lootaimkattega paetasandike ning suurte põllumaade ja salumetsadega moreentasandikud.
Maastik on tõusev ja pildi tsentris , kus eskeldab ka vanamees, kes mööda kõnniteed,metsavahel, liigub mäest ülespoole.

Maastiku käsitlus on hea selle poolest, et seda on kerge lugeda ka tavakodanikel, artikkel on kirjutatud väga lihtsalt ja loogiliselt.
Maastik on ajaloolise mälu muster, mis koosneb aastatuhandetevanuse inimkultuuri nähtavatest ja nähtamatutest jälgedest.
Maastike klassifitseerimist nimetatakse rajoneerimiseks e. maa-ala jagamine millegi poolest üksteisest kvalitatiivselt erinevaiks rajoonideks.

Maastik on minu arust tasane, veekogusid on vähe aga üks suurem jõgi on olemas seega arvan, et maapind pole väga kuiv.
Maastik - geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, Eestis punakaspruun.
Maastik on väga vaheldusrikas  Idas ja lõunas kõrguvad mäed – Mont Blanc (4810 m), lääne-Euroopa kõrgeim koht.

Maastike hindamises on nähtud ka vahendeid inimeste kaasamise hõlbustamiseks loodusressursside kasutamist puudutavatesse otsustesse.
Maastik kagu - Aasias on mägine ja seetõttu tegeldakse põllumajandusega jõgede delta-aladel ning vulkaanilistel platoodel.
Maastiku kujundamine on küllaltki pikaajaline protsess, milles tuleb arvestada tohutult paljude erinevate elementide ja faktoritega.

Maastiku eripäraks on mitmesuguste mandriliustiku- ja sulamisveetekkeliste pinnavormistike põimumine jääjärvetasandike keskel.
Maastikke — “Maastik Imatral”, “Vallinkoski” — on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist.
Maastik on vahelduv, on lagendikke, soid ja rabasid, nõmmesid, mis vahelduvad kõrgustike ja madalate mägedega.

Maastikke – kuuvalgus, päikeseloojangud, harulised puud, varemed, purjekad, paarikesed kõndimas, suudlemas jne.
Maastik on vahelduv, näha saab Soodla jõge, Paukjärve, Metstoa järvesid ja Paukjärve vallseljakut ehk oosi.
Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed – ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on

Maastik – Looduslik süsteem, mis koosneb pinnamoest, kliimast, mullast, taimkattest ja teistest tunnustest.
Maastike areng on siin tänapäevani otseselt seotud Võrtsjärve ja Emajõega ning selle ülemjooksu lisajõgedega.
Maastik on inimese poolt tajuav looduslike ja või inimtekkeliste tegurite poolt kujunenud iseloomulik ala.

Maastik on kui looduskomponentide kompleks, mis on kujunenud looduse koostisosade vastastikustes seostes.
Maastik on kuluurikujund, ümbritseva esitamise, struktureerimise ja sümboliseerimise pildiline vorm.
Maastik on vaheldusrikas: põhjaosa soostunud tasandikud asenduvad keskosas metsaste madalmäestikega.

Maastiku kaudu on võimalik selgitada inimeste mineviku ja tuleviku püüdlusi, jõuda iniemste juurteni.
Maastik on mägine, 80% pindalast jääb mäeahelike alla, mis paiknevad riigi kesk- ja lääne
Maastiku rajoneerimine – tööstuskvartalid magalatest eraldi 5. Alternatiivsete energiaallikate kasutamine.

Maastik on tõusev ja keset pilti, puude vahelt läheb teerada, kus mees kõnnib mäest üles.
Maastik on majandusressurss, mis õige majandamise korral aitab kaasa töökohtade loomisele.
Maastik - on kultuurigeograafia üks peamisi uurimisobjekte, kultuurmaastik vs loodusmaastik.

Maastik on väga lai ning avar, muru sees kerkivad esile mõned valged ja sinakad taimed.
Maastik on tasane ja künklik järveluidestiku tõttu, esineb üksikuid soiseid alasid.
Maastik on siin ilus, sisaldades järvi, jõgesid, koski, liustikke ja rannikukaljusid.

Maastik on Tonkin'is mägine ja kliima peaagu euroopalik oma talvise külma ja lumega.
Maastik on klassikaliselt pastoraalne - avar niit puuderühmadega, kaugemal mets.
Maastiku rajoneerimine – tööstuskvartalid magalatest eraldi 5. Juriidiliselt seadustega.

Maastik on inimese majandusliku tegevuse mõjul tugevasti ümber kujundatud.
Maastik tähendab talle midagi muud, tülikat takistust kahe linna vahel.
Maastik on olemas nii valges kui ka siis kui seda üldse näha polegi.

Maastik – üldmõiste kõigile loodusterritoriaalsetele üksustele.
Maastik on olulisem kui väikeste figuuride abil jutustatud jutustus.
Maastik on olnud eesti geograafia üks tähtsamaid uurimisobjekte.

Maastike aine - ja energiabilanss, nende erinevust põhjustavad tegurid.
Maastik on järsk ja mägine ning suures osas liustikega kaetud.
Maastik on vaheldumisi viljakas ja kidur, lopsakas ja paljas.

Maastiku kujunemine – paks mandrijää (1-2km paks) paljastas paepinna.
Maastikke on erinevaid ja neid saab üksteisest eristada.
Maastik on koht, kus loodus ja inimene kokku saavad.

Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke.
Maastiku määravad - , diferentsiaal- ja indikaatorkomponendid.

Maastik on vaheldumisi kidur ja lopsakas ja paljas.
Maastiku planeerimine – st. haljastus, kaitse- ja vaheribad.
Maastik on millegi laotus erinevatel pinnastel.

Maastik on justkui inimkonna tegutsemise mälu.
Maastik on meil tasane ja loodus väga ilus.
Maastik - maalib nii nagu on, igapäevaelu

Maastike kujunemisel on olulised 0*C ja 10*c isotermil.
Maastik on see, mida me taamal näeme.

Maastik on mägine, kliima troopiline.
Maastik on kuiv ja vaese koloriidiga.

Maastik on ääretult vahelduv.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun