Loodusgeograafia (6)

9.1 - Läänemerest
Läänemeri on riimveeline veekogu, mille keskmine soolsus on 7-8%,mis on umbes 4x väiksem maailmamere omast.
Riimveelisus –
Põhjused miks on läänemeri madala soolatasemega
1) Sisemeri – maismaa sees, ning ühendus ookeaniga väike.
2) Aurumine – passiivne(väike)
3) Sissevool – Läänemerre voolavad sisse magedad jõeveed
Soolsuse põhjused
1) mageda vee sissevool
2) kitsas ühendus ookeaniga
3)sademete hulk ületab aurumise
9.2 – Rannatüübid
A. Järsakrand (Järskrannik)
1) suur suhteliste kõrguste vahe
2) paljandid
3) ranniku väike lagunemine
B. Lauskrand
1) väiksed suhtelised kõrgused
2) materjal on rannal uhutud ühtlaselt laiali
3) sagedased üleujutused
Järsakrannad on tavaliselt tekkinud lainete kulutuse tagajärjel, siis lauskrandadel on nii kulutus - kui kuhjevorme.
Peatükk 10 – Siseveed
Pinnavesi – alalised ja ajutised veekogud, sademete ja lumesulamisveest
Põhjavesi – kogu maa-sisene voolav vaba vesi.
Veebilanss – Vee juurdetuleku ja vee ako vahekord aastas
10.1 – Jõed
Eesti olulisim veelahkmeks on Pandivere kõrgustik
Jõe langus – Jõe lähte ning suudme kõrguste vahe meetrites
Jõe lang – Jõe veetaseme keskmine langus meetrites 1 kilomeetri pikkuse lõigu kohta
Pikiprofiil – Languse jaotus erinevatel jõelõikudel
10.2 – Järved
Eestis on umbes 1200 järve (200 tehis ) + 20 000 rabalaugast
5% Eesti pindalast on järved.
Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised.
Orujärved (Viljandi)
Mõhnade/ooside vahelised järved (Kurtna)
Voortevahelised järved( saadjärv)
Järved künkliku reljeefiga aladel( pühajärv).
10.3 – Põhjavesi
Pinnasevesi – Kõige ülemine, enamasti surveta põhjavee kiht
Joonis – Vihma sajab, vesi läbib VETT LÄBILASKVA kihi ning jääb vett kandvasse kihti, mis asetseb vettpidava kihi peal. Vesi ei ole VETTPIDAVA kihi sees vaid selle peal!!! Kui vesi tuleb maa peale surveta, on selle nimi ALLIKAS, aga kui survega , siis kutsutakse seda ARTEESIA veeks.
10.4 – Soo
Soo- Liigniiske ala, mille tunnuseks on turba olemasolu.
Turbasammal – Põhiline taimeliik soodes , mis puhastab vett ning puhastab õhku.
Eestis on sooga kaetud umbes 22.3%. Oleme maailmas II soostuim riik. Sood sisaldavad kõige puhtamat vett, vaatamata nende vete värvust.
Soode tüübid

Madalsoo – Soo noorim aste, tunnusteks märg pinnas ning õhuke turbasamba kiht(1-2cm)

Siirdesoo – Vaheetapp soo ja raba vahel, natuke kuivem ning nati paksem turbakiht ( 10cm )

Raba – Soo arengu viimane etapp, üsna kuiv ning turbasamba kiht on paks (üle 20 cm)
Aastas tekib soodes 1mm paksune turba kiht.
Peatükk 11 – Muldkate
Eesti mullakatet iseloomustavad

Muldade mitmekesisus(palju erinevaid mullatüüpe)

Soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus

Lubjarikaste muldade rohkus

Muldade kivisus
Mulla tüübid -
1) Paepealne muld – Tume, õhuke, all paekivi
2) Rähkmuld – katab paks moreenihorisont, palju huumust, toitaineid, teravaservalisi paemurendeid
3) Veerismuld – Kividerohke muld , mis asetseb moreeni peal
4) Leetjasmuld – puudub huumus, toitevaene kiht peal ning selle all toiteaineterikas kiht
5) Leetunud muld – umbes sama vist
6) Leedemuld – umbes sama vist
7) Gleistunud leedemuld – umbes sama vist ( savikiht on ka seal)
8) kamar -leetmuld – sama vist…
9) Gleimuld – Sinakas/ rohekas gleihorisont , mis koosneb toorhuumusest ning tavaliselt on see mult leetunud
10) Madalsoomuld – Enamasti mänd, üle 30cm turbahorisont ning selle all on gleihorisont.
I – Mets

Nõmmemets – ülekaalus on mänd, muld pigem viljatu (liivane muld), ning rindeid on Puhmad, samblad / samblikud ning puurinne

Laanemets – Viljakam muld, puurinne, rohurinne , samblad/samblikud

Loomets – õhuke mullakiht, kuivab suvel kiiresti, ülekaalus mänd, alustaimestik liigirikas. Huumusrikkad ning lubjarikkad

Salumets – Paks huumushorisont, head niiskustingimused, leostunud muld, haruldased metsad , liigirikkad.

Soo/soostunud mets – rohke niiskus ning turbahorisondi olemasolu.

Lodumetsad – soostuv mets. Mineraalmuld hakkab kattuma turbaga, suur niiskus.
Metsatüübid atlases –
Meil õpitud -- Atlases
Nõmmemetsad -- Luitemännikud
Laanemetsad -- Laanekuusikud
Loometsad -- Lookuusikud
Salumetsad -- Salu leht-, okasmetsad
Soo/soostunud metsad -- Rabamännikud
Lodumetsad -- Lodumetsad
II – Niit

Puisniit – Liigirikkaimad niidud(70 liiki 1 ruutmeeter), säilivad tänu inimesele,

Looniit – õhuke muld (alla 30cm), liigirikas aga kuivab suve lõpus ning läheb pruuniks , säilib tänu karjatamisele, muidu muutuksid kadastikeks/sarapikeks.

Pärisaruniit – rohumaa , moreen/ viirsavi tasandikel, gleistunud muldadel, kõige laialdasema levikuga Eestis,

Lamminiit – Jõgede üleujutus aladel olevad, üleujutus kannab toiteaineterikkaid setteid.

Rannaniit – Taimestik vööndiline, soolalembelised taimed

Rannaroostikud – Levivad pmst vee sees, gleimullad, tavaliselt kasvab pilliroog .

Nõmmed – Toitainetevaene, kujunemisjärgus liivmullaga (nõmmerohumaa), taimestikuks kanarbik , kuivalembelised samblad, nõmm-liivatee.
LISATUND – Maastik
Maastik – Looduslik süsteem, mis koosneb pinnamoest, kliimast , mullast, taimkattest ja teistest tunnustest.
Madal-Eesti:
1) Põhja-Eesti (Põhja-Eesti rannikumadalik ja Soome lahe saared, Harju- ja Viru lavamaa, Kõrvemaa ja Alutaguse )
2) Lääne-Eesti (Lääne-Eesti saarestik , Lääne-Eesti madalik , Pärnu madalik ja Liivi Lahe Saared)
3) Võrtsjärve ja Peipsi madalik
Kõrg-Eesti:
1) Lahkme-Eesti (Pandivere kõrgustik, Kesk-Eesti tasandik, Vooremaa , Türi Voorestik, Endla Nõgu)
2) Lõuna-Eesti (Sakala Kõrgustik ja Kagu-Eesti lavamaa, Otepää kõrgustik, Karula kõrgustik, Haanja kõrgustik, Valga nõgu, Väikse-Emajõe orund, Hargla nõgu ja Võru Orund)
Peatükk 13 – Looduskaitse
LK: Kaitsevad üksikobjekte või liike
Kaitse all on Eestis umbes 350 põlispuu ning umbes 200 rändrahnu üksikobjektidest.
Liigid jagunevad: Loomaliigid ning Taimeliigid . Need jaotatakse kolme kategooriasse:
I ) Tähtsad
II ) Säilitamist vajav
III ) Haruldased
Eestis on I kategooria kaitse all 9 loomaliiki
Looduskaitse alad – 1) Looduskaitsealad (inimtegevus pea keelatud)
2) Rahvuspark ( matkajad, kindlatel aladel võib ainult olla)
3) Maastikukaitseala ( lubatud liikuda , võib ehitada maju ning metsa
maha võtta, aga ainult kindlates piirides.