hüdrosfäär, atmosfäär ja biosfäär. Maastikusfäär hõlmab maakoore ülaosa (aluspõhi, pinnakate, vahel ka aluskord), kogu hüdrosfääri ja biosfääri ning atmosfääri alaosa (tropopausini), keskmine paksus on 55 kilomeetrit. Järelikult maastik on kompleksne süsteem, mis on tekkinud kõikide sfääride koostoimel. Maastiku hierarhia maastikuüksuste hierarhia ehk astmestik. tsonaalsed tegurid algselt kiirgusbilansist tulenevad atsonaalsed tegurid reljeefist olenevad 1) planetaarne tase üks maastikusfäär e. epigeosfäär 2) mandrite või vastavalt ookeanide tase 3) geograafiliste maade tase hõlmab reljeefi suurvormidel mäestikel, mägismaadel,
eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjutava terviku Maastik on kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis
1919 1923. Rajas ülikoolis geograafia kabineti, mis hiljem sai instituudi õigused. Selle raames pandi alus nii Eesti loodusruumide kui ka inimese poolt kujundatud sotsiaalruumide maakondade, kihelkondade, linnade ja alevite uurimisele. Tartu Ülikoolis maateaduse õpetamisele ja teadustööle aluse pannud Johannes Gabriel Granö õpilastest said August Tammekannust ja Edgar Kantist Eesti esimese iseseisvusaja silmapaistvaimad geograafid. 3. Maastikuteadus Eestis enne II Maailmasõda, teadlased ning millega tegelesid. Maastikulisi uurimisi ettevalmistav periood. Rahvapärane maastikutunnetus, mis avaldus geograafiliste komplekside mõistmisena rahvatüpoloogias (soo, nõmm, lodu jt.); geoloog ja botaanik Carl F. Scmidt uuringud Eesti aluspõhja ja kvaternaarigeoloogia ning PõhjaEesti taimestiku kohta. Kompleksse uurimise idee üks autor ja kompleks ekspeditsioonide juht V. Dokutsajev. 1876. a.
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnakate- pealiskorr
puutuvaid looduskomponente ühtseks tervikuks läbi aine- ja energiaringe. Mullageograafia on mullatekke ja leviku tingimuste ruumiline jaotumine maastikus. Mulla mitmekesisu, kvaliteet ja paiknemine kujundab tegevuseeldused erinevateks inimkasutusviisideks: 1. Põllumajanduslik 2. Metsanduslik 3. Loodus-, jahiturismi jt eesmärkidel Eestis on potentsiaal päris hea. Muldade tundmine ongi suur seoste kompleks. Noodijoonestikus muld ja maastik, ,,kui viiuli ja bassivõti". Noodid kui mullasifrid, kindla asetusega üksteise ja maastiku suhtes. Võime tunda mulda väga erinevatel tasanditel. Mullakaart on maastiku tundmise kõige suurem alus. Eestimaa mullakaart on märksa rohkem kui ,,rõõmsavärviliselt kirju lapitekk" 1. Ühendatud terviklik ,,loodusgeograafiline ahel Muld geoloogia reljeef maastik taimkate maakasutus 2. Kindel süsteem ja loogika ,,SUDOKU" NB
Parasvöötmelist kliimat kujundab vahetult Läänemeri ja kaudsemalt Atlandi ookean. Geograafilistest koordinaatidest on määrav tähtsus geograafilisel laiusel, millest oleneb päikesepaiste kestus. Eesti keskmine laiuskraad on 58 kraadi 40 minutit N ja keskmine pikkuskraad 25 kraadi E. Taimestikuliselt kuulub Eesti metsavööndi segametsade allvööndisse. Kuna asume mitme loodusliku mõjuvälja servaalal, esineb looduses küllalt palju üleminekunähtusi ja maastik on mitmekesisem kui näiteks Lätis või Loode-Venemaal. --- 15 Värskendame teadmisi kaardist. Paljude erinevate kaartide seas on suuremõõtkavaline topograafiline Eesti põhikaart kõige täpsem. Digitaalne kaart (otsisõna: Eesti Põhikaart) on antud mõõtkavas 1 : 10.000, trükitud põhikaardi mõõtkavaks on 1 : 20 000. Põhikaart, mida koostatakse Maaameti koordineerimisel aastast 1991, on kõige tähtsam geograafiline infosüsteem, mille digitaalne uuendamine toimub
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Kõik kommentaarid