Filipiinid

Randla, Gregor

Miina Härma gümnaasium
Geograafia
Filipiinid
Nimi
Referaat
Juhendaja :
Tartu 2014

Sisukord

Sissejuhatus 3
Geograafia 4
Riigi kuulumine suurregiooni 5
Riigi arengutase 6
Majandusorganisatsioonidesse kuulumine 6
Rahvastik 7-8
Linnastumine 8
Energiamajandus 9
Põllumajandus 9-11
Metsamajandus 11
Tööstus 12
Transport 12
Turism 13
Kasutatud materjalid 14-15

Sissejuhatus

Filipiinid on riik, mille leidsid esimesed asukad 30000 aastat tagasi ja oli esimene Kagu- Aasia riik, mis sai iseseisvaks peale Teist maailmasõda(1946). See saarterikas riik on ka ainus riik maailmas, mis heiskab lipu tagurpidi , kui on sõjaolukord. Tegemist on maailma suurima sõnumite saatjate riigiga (350-400 miljonit sõnumit päevas) ning Filipiinidelt on pärit ka karaoke . Merikarpide liike on seal lausa 12000.
Selles referaadis aga puutume kokku hoopis muude teemadega: geograafia, arengutase, majandus, turism, kliima jm.

Geograafia

Filipiinid asuvad Kagu-Aasias ning koosnevad 7107-st saarest , asustatud neist on umbes 1000. Riigi naabriteks on lõunast Indoneesia , läänest Singapur ja Malaisia , põhjast Hiina, Taiwan ja Hong Kong ning kirdest Jaapan. Läänest ümbritseb Filipiine Lõuna-Hiina meri, lõunast Sulawesi meri ning idast Filipiini meri. Riigipindala on 300 000km2 ning selle moodustavad 298 170 km2 maismaad ning 1830km2 merd. Rannikujoon on 36 289km pikk. Filipiinid on osa ka Vaikse ookeani tulerõngast(40 000km pikkune hobuserauakujuline osa Vaikses ookeanis, kus toimub 90% maailma maavärinatest).

Riigi kuulumine suurregiooni

Filipiinid kuuluvad Kagu-Aasia regiooni, mis on regioonidest üks saarelisemaid, hõlmab Indo-Hiina poolsaare ning Vaikse ja India ookeani vahele jäävad arvukad saared. Regioon paikneb lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimas ja sellises kliimas on võimalik 2…3 saaki aastas. Ekvatoriaalses osas on alad liigniisked ja soostunud, seal asuvad istandused . Metsavarud on Kagu-Aasias suured, mäetööstuses on leida metallimaake ja fossiilkütuseid. Maastik Kagu-Aasias on mägine ja seetõttu tegeldakse põllumajandusega jõgede delta -aladel ning vulkaanilistel platoodel. Majandust seovad Hiina ettevõtlusvõrgustikud. Eksporditakse troopilisi vilju , puitu, maake ja naftat.
11 riiki Kagu-Aasias: Indoneesia, Malaisia, Filipiinid, Tai, Vietnam , Singapur (kiiresti arenevad, vaesed uusindustriaalmaad, viimane neist kõige arenenum), Brünei (rikas naftariik), Laos ning Myanmar (vähim arenenud).
Kogu ala on asustatud ebaühtlaselt. Elama kogunetakse enamasti saartele, mandrialal jõgede delta-aladele ja vulkaanilistele platoodele. Linnastumine ei ole siin probleemne. Usunditest valitsevad: hinduism , budism, islam ja kristlus.
Arengutase
Filipiinid kuuluvad arengumaadesse. Arengumaid iseloomustab madal elatustase, madal SKP, keskmisest madalam Inimarengu Indeks (näitamaks vaesust, kirjaoskuse taset riigis, haridustaset riigis, eluiga) ning tervishoiu probleemid.

   Väga kõrge
   Kõrge
   Keskmine
   Madal
   Info puudub

Majandusorganisatsioonidesse kuulumine

Filipiinid kuuluvad mitmetesse organisatsioonidesse. Tuntuimad neist on ÜRO (küll otseselt ei tegele majandusega, aga siiski vähesel määral) ning Maailma Kaubandusorganisatsioon. Kuulutakse ka Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN), Aasia Arengupank (ADB) ning Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöösse ( APEC ). (Siin on loetletud suurimad ja tuntuimad organisatsioonid, neid on veel).

Rahvastik

Filipiinidel elab (Juuli 2012 seisuga) 103 775 002 inimest. 19. sajandi lõpus elas Filipiinidel 7 832 719 inimest ning 1960. aastaks oli rahvaarv suurenenud natuke alla 20 miljoni (27 087 685). Sajandivahetusel elas saarestikul 76 504 077 elanikku ning 2011. aastal ületati 100 miljoni piir (101 833 938). Graafiku järgi eeldatakse, et umbes 2025. aastaks ületab rahvaarv 120 miljoni piiri ning umbes 2045. aastaks juba 140 miljoni piiri.
Rahvastikutihedus (2010 aasta seisuga) on 312,78in/km2. Kõige suurem on rahvastikutihedus riigi loodeosas, kus asub pealinn Manila . Manilas asub ka olulise Pasigi jõe delta. Cebu saar on ka üks tihedama asustusega paiku. See saar on Filipiinide üks arenenumaid piirkondi. Naabritest on suurima rahvastikutihedusega riik Singapur (7315in/km2) ning see on ka mõistetav, sest tegemist on linnriigiga. Väikseim tihedus on Malaisias (86in/km2). Filipiinidele sarnaseima populatsiooni tihedusega naabermaadest on Jaapan (337,1in/km2).
Filipiinidel moodustavad lapsed (alla 14-aastased) kogu rahvastikust 34,3%, tööealised (15-65-aastased) 61,3% ning vanurid (üle 65-aastased) 4,3%. Naiste keskmine eluiga on 23,6 ja meestel on see 22,6, mis on üsna madal. See rahvastik ei vanane, sest noorte ja tööealiste ülekaal on väga suur. Iga tuhande inimese kohta sünnib 24,98 inimest ja sureb 4,98. Imikuid sureb iga 1000 kohta 18,75. Läbi aegade on see vähenenud , sest näiteks 1990. aastal sündis iga 1000 inimese kohta 32 uut elanikku ning suri 7. 2000. aastal sündis 1000 inimese kohta 27,85 ning suri 6,13.

Linnastumine

Filipiinide suurimad linnad on Manila (pealinn, populatsioon 11,449 miljonit), Davao (populatsioon 1,48 miljonit), Cebu City (populatsioon 845 000) ja Zamboanga (populatsioon 827 000). Pildil on näha nende asukohad. 2010. aasta seisuga elab 49% filipiinlastest linnades.

Energiatööstus

Filipiinidel toodetakse aastas elektrit 64,16 miljardit kWh. 66,1% sellest toodetakse fossiilkütustega, 21,1% hüdroenergiaga ning 12,8% teiste taastuvate energiaallikatega. Fossiilkütustest kasutatakse kivisüsi , õli, petrooleumi ja naturaalset gaasi. Hüdroenergia on ülesehitatud jõgedele ja koskedele. Teised taastuvad energiaallikad on tuul ning geotermaalenergia . Viimase varudelt on Filipiinid maailmas teisel kohal, USA järel ja plaanis on geotermaalenergia osatähtsust suurendada.
Elektrit toodetakse soojuselektrijaamades, tuuleparkides, hüdroelektrijaamades ja geotermaalelektrijaamades. Iga inimese kohta toodetakse aastas 620,462kWh

Põllumajandus

Filipiinide pinnamood on mägederohke ja see muudab põllumajanduse seal üsna keerukaks. Seetõttu kasutatakse mägede külgedel kasvatamiseks terrasse. Rannikualad on tasasemad, aga lühikesed kogu riigi pindalas. Kõrgeim mägi on Mount Apo, mille kõrgeim tipp on 2,954km kõrgusel merepinnast.
Riik asub lähisekvatoriaalses ning ekvatoriaalses kliimavöötmes. See võimaldab 2-3 saaki aastas. Aasta keskmine temperatuur on 27,7°C ning sademed 2050 ,5mm.
Filipiinidel on kogu riigi ulatuses valitsemas puna- kollased vihmametsa ferralliitmullad. Tegemist ei ole viljakate muldadega, sest huumuskiht on hõre ning kliima on väga kuum ning niiske.
Mägede nõlvadele moodustatud põldusid niisutatakse, sest seal kasvav riis vajab ohtralt niiskust. Vee voolu takistatakse terrasside ehitamisega, mis moodustavad piisava kaldenurga, et vesi sealt alla ei voolaks. Kogu riigi alal loomulikult ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega. Enamus rannikuala on kasutuses põllumaana, sest sealne reljeef on tasane ning sobiv, aga kuna peaaegu kogu Filipiini ala on mägedega kaetud, siis ei ole võimalik kõikjal põllumajandusega tegeleda. Suur osa mägede aladest on kaetud metsaga.
Filipiini elanikkonnast on 33% tööl põllumajanduses. Kultuure kasvatatakse istandustes ja segataludes. Kasvatatakse põhiliselt suhkrurooga, kookospähkleid, riisi, maisi, banaane, maniokke, ananasse ja mangosid. Loomadest kasvatatakse lehmi, veiseid ning kanu. Tegeldakse ka kalandusega. Eksporditakse kookosõli ning puuvilju. Imporditakse teravilju.
Keskkonnaprobleemideks on Filipiinidel reostus, metsade vähenemine, mere keskkonna kahjustused ja ülekalastamine. Reostust põhjustab suurema osa reovee saatmine merre. Metsad vähenevad linnastumise, illegaalse metsraie ning metsapõlengute tõttu. Mere keskkonnas on kahjustunud korallrahud , mangroovmetsad (igihaljaste puude tihnik mererannikul, mis on koduks paljudele elusolenditele ja mis kaitseb rannikut erosiooni eest) ning vetikad. Viimast on põhjustanud populatsiooni kasv, mis nõuab üha rohkem materjale ehituseks ning ruumi elamiseks.
Prügiga kaetud oja Manilas

Metsamajandus

Filipiinidel on 76650km2 metsa, mis moodustab kogu riigi pindalast 26%. Metsaliigiks on troopiliine vihmamets . Levinud puuliigid on mahagon, valge lauan, akaatsia , pili, kookospähklipuu, valge tiikpuu , palisander ja palm . Suuremad metsamassiivid asuvad Luzoni saare põhjaosas, Palawani saarel ning Mindanao saarel. Puitu kasutatakse ehituseks, paberi tootmiseks, kütteks ja osasid vilju toiduks. Puitu ei ekspordita ega impordita.
Peamine keskkonnaprobleem , seoses metsandusega, on metsa vähenemine. See ohustab Filipiinide rikast bioloogilist mitmekesisust ning tekitab muldade erosiooni. Seadused Filipiinidel ei ole piisavalt tugevad ning raha vähesus muudavad metsade päästmise raskeks.

Tööstus

Mäetööstuses Filipiinidel kaevandatakse enim kulda, vaske, kivisüsi, nikli- ning koobaltimaaki. Suurimad tööstused on riigis aga hoopis riide-, ravimi-, keemia-, toidu-, elektroonika - ning kalatööstus. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad enamasti Luzoni saarel, eriti Manilas. Tegemist on pealinnaga ja seal on kliente kõige rohkem ning kauba vajadus ka suurim. Eksporditakse elektroonika tooteid, transpordivarustust, riideid , vasest tooteid ning naftat. Imporditakse elektroonika tooteid, fossiilkütust, masina- ja transpordivarustust, rauda, terast, tekstiile ning kemikaale.

Transport

Filipiinide transpordis on sisevedudes tähtsal kohal raudteed (995km), maanteed (213 151km), lennuteed ning veeteed (3219km). Välisvedudel on oluline koht lennuliiklusel (lennujaamu 247) ning mereliiklusel. Teedekvaliteet ei ole eriti hea riigis ning seda põhjustab kindlasti omal määral mägederohkus, mille tõttu ei ole võimalik stabiilselt häid teid luua. Ka lennuliiklusel on üle poole lennujaamadest sillutamata maandumisradadega. (164, 247-st)
Eestist otse Filipiinidele pole võimalik lennata. Vahepeatused on tavaliselt Euroopas. Populaarsed paigad peatumiseks on Amsterdam ning Moskva . Vahepeatusi võib olla ka Aasias. Näiteks Hong Kongis või Šanghais. Kui arvestada ainult lennuaegu, siis kõige kiiremini on võimalik jõuda Filipiinidele umbes 20 tunniga.

Turism

Maailma 10 külastatuima riigi hulka 2012. aastal Filipiinid ei mahtunud ja kuigi seda riiki külastas 4 272 811 inimest, siis esikohta külastati peaaegu 20 korda rohkem. Seega Filipiinid on oma loodusega turismimagnet, aga mitte maailma esiotsas .
Turismi kindlasti arendavad Filipiinidel sealsed kaunid rannad, saared, looduse mitmekesisus ning kliima. Enim külastatud kohad on Boholi saar, Boracay saar (maailma parimaks saareks tunnistatud), Camiguini saar, Cebu saar, Manila ning Luzoni provintsid põhjaosas.
Filipiinidele paljud populaarsed reisibürood Eestis reise ei paku, aga leidub ka neid, kes pakuvad. Reise pakutakse Manilasse, Boholile, Boracayle või Cebule. Teenused moodustavad Filipiinide SKT-st 56,4% ning tööd saavad seal 52% filipiinlastest.