Norra - referaat (8)

Kooli nimi
Enda nimi
klass
NORRA
Referaat
Juhendaja : vanemõpetaja ………
Koht ja aastaarv
SISUKORD
Sissejuhatus 4
1. ÜLDINE GEOGRAAFIA 5
1.2. Pealinna Oslo asend 5
2. PINNMOOD 6 2.1. Fjordid 7 2.2. Pinnamoe mõju majandustegevusele 9 2.4. Sise – ja välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 10
3. RAHVASTIK 11
4. MAJANDUS 13
4.1. Põllumajandus 15
4.2. Metsandus 17
4.3. Info – ja sidetehnoloogia 18
4.4. Kalandus 19
4.5. Töötlev tööstus 20
4.5.1. Tselluloos ja paber 20
4.5.2. Keemiatooted 20
4.5.3. Metallid 20
4.5.4. Keskkonnakaitse 20
4.6. Meretööstus 22
4.6.1. Spetsialiseeritud laevatehased 22
4.6.2. Kaasaegsed laeva – ja kalapüügiseadmed 22
4.6.2. Akvakultuuriseaded 22
4.7. Maavarad 23
4.7.1. Nafta –ja gaasitööstus 23
4.8. Tarbekaubad 25
4.9. Teenused 26
4.10. Ehitus 27
4.10.1. Allmaarajatised 27
4.10.1. Puit ja kivi 27
4.11. Transport 28
4.12. Elekter 30
5. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID 31
6. RAHVUSVAHELISED ETTEVÕTTED 32
7. TURISM 33
6.1. Looduslikud vaatamisväärsused 33
KOKKUVÕTE 34
KASUTATUD KIRJANUDS 35
LISA 1 (Norra kaart) 36
LISA 2 (Rahvastiku muutuse graafik aastatel 1970-1996) 37
LISA 3 (Norra aasta 2003 rahvastikupüramiid) 38


SISSEJUHATUS
Minu jaoks on Norra „iidolmaa.“ See riik tundub lihtsalt ülimalt ideaalne: loodus on imeline , elektrienergia tootmiseks kasutatakse hüdroelektrijaamu, ka parimad maailma suusatajad on just Norrast ning ka minu lemmik helilooja Edward Grieg on pärit just sealt. Norra on väga arenenud riik ning enamikel inimestel pole Põhjamaade kvaliteetsete toodete suhtes kahtlusi .
Seda tööd tehes loodangi veel rohkem veenduda selles, et Norra on üks ääretult imeline riik Põhja-Euroopas ning proovin selles veenda ka lugejat.
1. ÜLINE GEOGRAAFIA
Norra asub Euraasia laamal. Täpsemal on Norra selle laama lääne osas. Norra on üks viiest Skandinaaviamaast, võttes enda alla Skandinaavia poolsaare läänepoolse külje. Norral on maismaapiir Rootsi, Soome ja Venemaaga kogupikkuses 2531 km. Üldise rannajoone pikkus on umbes 2650 km, kui sinna sisse arvata ka lahed ja fjordid on pikkuseks 21347 km ja kui arvestada juurde ka saarte rannajoon, siis tuleb rannajoone kogupikkuseks 57662 km.
Norra pindala on 323 877 ruutkilomeetrit. Norra territooriumi kuju on omapärane. Pikim põhja –lõunaline sirgjoon , mida Norra maismaal tõmmata saab on 1952 km pikk. Norra on aga suhteliselt kitsas, suurim lääne-isa ulatus on 430 km – seda maa lõunaosas, keskosas aga kitseneb Norra lausa uskumatule, mere ja Rootsi piiri vahele jääb ahtake maariba (ühes kohas ainult 6 km), mis põhjas taas laieneb .
Norra randu uhuvad Skagerraki väin, Põhjameri, Atlandi ookean, Põhja-Jäämeri ja Barentsi meri. Põhjapoolseim punkt on Knivskjellodden, lõunapoolseim punkt on Lindesnes. Nende kahe punkti vahe on 1752 km. Ida-lääne suunas on suurim laius 430 km ja väikseim 6,3 km.
Üle poole maa-alast asub vahemikus 500-1000 meetrit üle merepinna , üle viiendiku 1000 meetrist kõrgemal. Norra on omapärase kujuga maa – pikk ja kitsas. Norra rannajoon on koos saarte ja fjordidega ligi 57 000 km pikk.
1.2. PEALINNA OSLO ASEND
Norra pealinna on Oslo. Oslo geograafilised korinaadid on 59º 55' N ja 010º 45' E . See linn asub Kagu-Norras.
2. PINNAMOOD
Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna – ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik (moodustab loodusliku piri norra ja rootsi vahel) ning Jounheimeni kiltmaa Lõuna-Norra lääneosas. Viimases asuvad ka Norra kõrgemad tipud – Galdhøpiggen (2469 m) ja Glittertind (2472 km)
Kõrglava läheduses ja süvendites on arvukalt järvi, nende hulgas euroopa sügavaim – Hornindalsvatn. Mägijärvede vesi üllatab tihti erakordse puhtuse ja läbipaistvusega- talvel on jää sellistel järvedel nii puhas, et selle läbi võib järve põhjas silmitseda Mägismaa lohkude hulgas on ka kausitaolisi, mis mõnikord on täitunud sootaimestikuga. Platood liigendavad jõgede orud, mille sügavus ja laius on viitavad hiiglaslikele veemassidele, mis neist jääaja järel läbi on tormanud. Jõed ise, kuigi veerohked ja kärestikulised, on orgudega võrreldes lausa kääbused. Orgude suundumise määrab veelahe , mis Lõuna-Norra platool on umbes 1000 meetri kõrgune ja jagab selle kaheks erinevaks, kuid võrdselt norralikuks maastikutüübiks – Vestlandetiks ja Østlandetiks.
Lääne-Norras, seal kus on ka fjordid, on jõeorud kitsamad, lühikesemad ja ägedama langusega. Jõed on seal kandis tormilised moodustades koski ning jugasid, eriti mere läheduses. Jääaegse mandrijää masside mitmekordne pealetung ja taganemine ongi tähtsaim jõud, mis on uuristanud kaljudesse need jõetaolised merelahed. Norras o tänapäevalgi mandrijääd – üle 17000 liustiku (enamik neist on väikesed ja katavad kokku ainult umbes 3300 ruutkilomeetrit), millest mitmed küünivad mõne fjordini, omakorda suurendades nende maalilist ilu.
2.1. FJORDID
Kõige „antiklassikalisem“, metsikuim ja fantastilisem onkindlasti Lääne-Norra fjordide ala, mis ulatub Rogalandist lõunas lofoodideni põhjas ehk linnade järgi öeldes Stavangerist Tromsøni. Fjorde võib leida kõigil Norra randadel, kuid lõunarannikul on nad väiksemad ja suhteliselt madalate kallaste vahel. Ka suur oslo fjord mõjub rahulikuna, sest mäed jäävad enamasti veest eemale, rannad on lauged ja upuvad rohelusse, kuigi kohati võib sealgi näha järske kaljuseid kaldaid.
Peaaegu taimestikuta mäed, mis piiravad Põhja-Norra hiigelfjorde (Varanger, Tana Porsangen, Alta), on eriti eriti kulunud ja seetõttu ümaramate, pehmemate vormidega ning neid lahutab veepiitrist mõnikord isegi paari kilomeetri laiune kruusaga kaetud rannariba, mida mööda tänapäeval kulgevad ilusad autoteed.
Lääne-Norra fjordide kaldad on väga vaheldusrikkad. Tihti võib seal näha peaaegu püstloodis kaljuseinu või järsunõlvalisi teravvormilisi mägesid, mis otse veepiirilt kerkivad. Mägede kõrgus veepinnast on mitusada kilomeetrit ja sageli jätkub kaljusein vee alla veel sügavamalegi(suurim sügavus on mõõdetus Sognefordis – 1308 meetrit).
Stavangerist alates on Fjordidemaa esimene suur loodusime Boknafjord. See algab avara, aga saarterohke merelahena, mis jaguneb mandrisse tungides paljudeks kitsamateks fjordideks. Tuntuim neist on 42 kilomeetri pikkune Lyserfjord, mille ääres on Norra üks kuulsamaid vaatamisväärsusi – 600 meetri kõrgue „ Kantsel “.
Maailma pikim fjord on Sognefjord, mis ulatub rannikus 220 kilomeetri kaugusele. See on ida-läne suunaline ning seetõttu on põhja kallas valgem ja lõunakallas karmiilmelisem. Sognefjord on enamasti 2-3 kilomeetri laiune rahulik veeväli, kuid idas jaguneb ta mitmesse kitsasse harru.
Sognefjordist järgmine on Nordfjord, mis ulatub kõige lähemale suurtele liustikutele Jotunheimeni harjal, ja edasi põhja pooe Storfjord. Viimase kaugeimat ja kõige kitsamat haru, Geirangeri fjordi peetakse kõige kaunimaks Norras. Mitmesajameetrised järsu kaldadkerkivad siin otse veest ja mööda mäekülgi paiskuvad alla kümned väiksed joad .
Ida-Norra madaldub mere suunas tunduvalt rahulikumalt, mistõttu on siin kagusse ja lõunasse suunduvad jõeorud palju pikemad ja avaramad. Tuntumad suurte orgude hulgas on Gudbrandsdal, Hallingdal ja Setesdal, millest igaüks on säilitanud loodusliku, etnograafilise ja keelelise omapära
2.3. PINNAMOE MÕJU MAJANDUSTEGEVUSELE
Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta, veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid . Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks .
Norra erakordselt ilus ja haruldane loodus kutsub turiste üle maailma neid vaatamisväärsusi vaatama. Turismi osakaal majanduses on seega küllalti suur.
Peamised tööstusharud, mis on arenenud tänu pinnamoele, asendile ja maavaradele:

• keemiatööstus - Kasutatakse Põhjamerest saadavat naftat ja gaasi. Selle üks edukamaid harusid on kunstväetise tootmine.
  
• kalandus – Tähtsamaks ekspordiallikaks on nii mere- kui sisevete saadused. Üle maailma kuulud on Norra lõhe.
  
• põllumajandus
  
• metsamajandus – 84% Norra metsadest on eravalduses. Riigist eksporditakse puitu, paberit, mööblit, ehitusmaterjale, tselluloosi.
  

2.4. SISE-JA VÄLISJÕUDUDE KUJUNDATUD PINNMOED

• Sisejõudude poolt kujundatud pinnamoed
  
• Skandinaavia mäestik
  
• Välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed
  
• Fjordid
  
• Kiltmaa
  

3. RAHVASTIK
Norra rahvaarv on 4 525 000 ning see kasvab igal aastal 0,57% võrra. Selle peamisteks põhjusteks on elu paranemine ja immigrantide sisseränne. Keskmine rahvastiku tihedus on12 inimest/km. Samas paikneb rahvastik üsna ebaühtlaselt. Umbes pool rahvastikust elab riigi lõunaosas ja lõunarannikul. Põhjuseks on Norra mägine sisemaa ja kliima ning puudub hea teedevõrk rannikust kaugemal. Umbes 1/2 rahvastikust elab idaosas, peamiselt Oslo fjordi ümbruses, umbes 80% rahvastikust paikneb mere lähedal. 73% rahvastikust elab linnades. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Rahvaarvu kasv saavutas oma lae, 1% vahetult pärast II maailmasõda. 1970ndatel hakkas see aga taas langema ja see trend jätkus ka 1980ndatel. Alates 1995. aastast on rahvaarv hakanud taas kasvama, kuid selle oluliseks põhjuseks on sündimuse kõrval ka ränne.
Etniliste norra naiste sündimus on juba mõnda aega kindlalt langenud. Elussündide arv 1000 elaniku kohta on võrreldes 19. sajandi lõpuaastatega kõvasti langenud. Tõenäoliselt on selle põhjuseks pereplaneerimismeetodite rakendamine. Langus tabas kõigepealt linnasid ja riigi keskalasid. Sündimuse langus on viinud nii madala taastootmisnäitajani (alla 1%), et praegust rahvaarvu on pikemas perspektiivis võimalik säilitada vaid sisserände abil.
Aegade jooksul on norralaste suremus loodusõnnetuste, sõdade ja epideemiate tõttu teinud läbi järske kõikumisi. Norra majanduslik ja sotsiaalne areng, samuti rahva tervise ja arstiabi kättesaadavuse paranemine on toonud kaasa suremuse dramaatilise languse, peamiselt tänu väikelaste suremuse vähendamisele ja tuberkuloosi väljajuurimisele. Inimeste keskmine oodatav eluiga on alates 1830. aastast jõudsalt kasvanud ning on tänaseks jõudnud 78,7 aastani. See on üks kõrgemaid kogu maailmas.
Rahvuslikult koosseisult on Norra ühtlane - 98% rahvastikust on norralased. Vähemusrühmad on laplased ehk saamid (umbes 40 000) ja soomekeelsed norralased kveenid (12 000), on ka taanlasi ja rootslasi. Loomulik iive on viimaseil aastail vähenenud ja rahvastik vananenud.
Alla 15 aastased moodustavad rahvastikust 20%, tööealised 65% ja vanemaealised 15%. Protsentide järgi tundub, et Norras on vananev rahvastik. Meeste ja naiste keskmine eluiga on vastavalt 76 ja 82 aastat. Võrreldes Euroopa või maailmaga on see väga kõrge arv. Sündimuse näitaja on 13,39 sündi/1000 elaniku kohta ja suremus on 9,78 surma/1000 inimese kohta. Väikelaste sündivus on 3,9 surma/1000 sünni kohta. Sündivus on suhteliselt madal ja võrreldes minevikuga on see pidevalt langenud. Viimase viie aasta statistikast selgub , et poisse sünnib natuke rohkem kui tüdrukuid. Norra on kuulub kindlalt kaasaegse rahvastiku tüübi hulka1.
4. MAJANDUS
Üldiselt võib öelda, et Norra majandusel läheb hästi. Rahvuslik koguprodukt on ühtlaselt kasvanud peaaegu igal aastal. Rahvusvahelise majanduse kõikumised on küll ka Norras avaldunud, sest Norra majandus on avatud ja väga sõltuv oma toodete eksprotist (43% kaupadest ja teenustest veetakse välja), kuid siiski on need kõikumised olnud Norras tunduvalt pehmemad kui enamikes teistes maades. Majanduskasv oli 0,8% aastal 1999, 2,7% aastal 2000 ning 1,3% aastal 2001. Peale vähest majanduskasvu aastatel 2002 ja 2003, hakkas 2004. aastal majandus taas kiiremini arenema.
Majanduspoliitika prioriteetideks on kõigil Norra valitsustel olnud tööhõive kindlustamine, struktuurimuutuste toetamine , erinevate piirkondade tasakaalustatud areng ja stabiilne rahakurss . Kõigis neis suundades on saavutatud edu. Kroon on olnud stabiilne peale 1992. aasta väikesi kõikumisi. Tööpuudus on olnud püsivalt 5% ümber, seega väiksem kui enamikes arenenud maades. Eksport on pidevalt suurem impordist. Viimastel aastatel on riigieelarve andnud arvestatavat ülejääki ning riigivõlg on oluliselt vähenenud.
Norra on praegu rahvusvaheliselt auväärsel positsioonil. Ta on arenenud dünaamiliseks kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Norra on üks maailma suurimaid naftaeksportijaid ning on jõudnud maailma juhtivate riikide sekka mitmetes muudeski tööstusharudes nagu akvakultuur , merendus, hüdroenergeetika, keskkonnakaitse, energia, tehnoloogia ja side.
Ennemuiste teenis enamik norralasi oma igapäevast leiba, kombineerides väiketalupidamist mitmete kõrvaltegevustega nagu metsandus, küttimine ja kalastamine . Inimesed pidid olema üpris kohanemisvõimelised ja leidlikud, et Norra karmis kliimas ja rasketes geograafilistes tingimustes ellu jääda.
Norra majandus on olnud alati tihedas sõltuvuses riigi külluslikest loodusvaradest. Norra eksportis juba keskajal suures mahus puitu, kala, maavarasid ja teisi toormaterjale. 1900. aasta paiku tehti algust riigi arvukate koskede „taltsutamisega“, et toota elektrit metallurgia -, keemia- ja paberitööstuse energiamahuka tegevuse tarvis. Norra on rikas loodusvarade poolest: nafta, veejõud, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalid. Nende loodusvarade kasutamine on teinud Norra heaoluriigiks, kuigi riik sõltub suurel jaol nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel.
Aastal 2004 moodustasid nafta ja gaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra.
Merel on Norra majanduses tähtis roll. Toorainevedu pani aluse Norra tõusule juhtivaks laevandusriigiks. Laevandustraditsioonid lõid omakorda baasi tänapäevastele meretööstusharudele, milleks on nafta- ja gaasitööstus, laevandusvarustuse tootmine ja mereandide tööstus. Hiljaaegu aga on turismist saanud üks Norra kõige kiiremini kasvavaid tööstusharusid.
Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftareservide all peitub suuri koguseid sütt. Sütt on hetkel võimatu kaevandada, aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus.
Tulevikus muutub üha olulisemaks nn Kaug-Põhja (Barentsi meri, Norra mandrilava põhjaosa, Svalbard ja Arktika regioon) arendamine. Erilist tähelepanu pälvib see piirkond seoses nafta ammutamise, merebioloogia, Arktika geoloogilise uurimise, kalavarude, kliimamuutuste uurimise ja Kaug-Põhja ala üldise haldamisega.
Norra on kõigest paari aastakümnega muutunud loodusvarapõhise majandusega maast teadmispõhiseks ühiskonnaks. Norra ärisektor töötab välja tõhusaid, keskkonnasõbralikke ja kõrge tehnoloogilise tasemega lahendusi, suurendamaks tööstuslikku tootlikkust ja efektiivsust . Teadus- ja arendustegevus ning koostöö välisfirmadega on aidanud kaasa  uute riikliku tähtsusega majandusvaldkondade arengule, sealhulgas tarkvara - ja sidetehnoloogia, kosmosetehnoloogia, inseneritööstus ja biotehnoloogia.
Norra ekspordib umbes 40% oma toodetud kaupadest ja teenustest, import aga moodustab ligi kolmandiku sisemajanduse kogutoodangust. Norra põhilised sihtturud on Põhjamaad ja Euroopa riigid, kuid mitmeidki tooteid – naftat, gaasi, mineraalseid maavarasid ja mereande – turustatakse edukalt kogu maailmas. Kuigi Norra ei ole Euroopa Liidu (EL) liige, tagab osalemine Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) talle piiranguteta juurdepääsu Euroopa Liidu siseturule. Euroopa Liidu osa Norra väliskaubanduses on hetkel umbes 75%.
4.1. PÕLLUMAJANDUS
Norra on endiselt väikeste üksiktalude maa, kuid talude arv on pidevalt vähenenud ja allesjäänud talude pindala suurenenud. Osa väikesi talusid on müüdid naabritele, osa lihtsalt hüljatud või suvilateks muudetud. Endiselt väikeomanikud pole maatöölisteks jäänud, vaid on läinud linnadesse tööd otsima . Palgatöö osa põllumajanduses on alla 5 %, sest vaid vähesed talu suudavad maksta vastuvõetavat palka ja enamasti polegi abijõudu vaja. Talupidajad koos abikaasaga peavad hakkama saama ka suurte taludega ja saavadki, sest mehhaniseerimisaste on kõrge ja keskendutakse ainult paarile põllukultuurile või ühele loomaliigile. Rohkem kui pooltel taluperedel on talutöö ainult kõrvalharrastus. (vähem kui 50% sissetuleust).
Põllumajandust pidurdab muidugi Norra loodus. Üle 75% Norra pindalast on mäed, kõrglava, liustikud jm mittetootlik maa., 22% on metsa all ja alla3% pindalast on põllumajanduslikult kasutatav. Klimaatiliselt ja pinnamoest soodsamad põllumajanduspiirkonnad on Edela-Norra (Jæren), Kagu-Norra (Østfold) ja Trøndelag.
Eeskätt ebasoodsate looduslike tingimuste tõttu ei suuda põllumajandus tulukuselt võistelda mitmete teiste elualadega ning toodete omahind on tihti kõrgem kui välismaal. Norra küla oleks tühjenenud palju kiireminigi, kui riiklik hinnapoliitika poleks taganud talurahvale elutaseme tõusu. Riik on niihästi sotsiaalsetel ja majanduslikel kaalutlustel põllumajandust turgutanud ja toetanud, kuid selle ümber on olnud ja on palju poliitilisi vaidlusi. Toetused on piirkonniti erinevad, et tasandada looduslike tingimuste ebavõrdsust. Riik tahab ka vältida ületootmist ning seetõttu toetatakse põllumajandust kindla piirini. Igale tootjale on kinnitatud kvoot, toodangu ülempiir, mille järgimist kontrollivad tootjate koperatiivid. Oma kvooti müüa ei saa. Kõigile põllumajandustoodetele, mida Norras piisavalt toodetakse, on kehtestatud impordikvoodid ja kõrged tollid, mis võrdsustavad kodu – ja välismaiste toodete hinna.
Norra põllumajandus on selgelt karjakasvatusliku suunitlusega. Seal on ligi miljon veist,
700 000 siga, ligi 2 miljonit lammast, 80 000 kitse ja linnufarmides 4 miljonit kodulindu. Karjandus kindlustab elanikkonna enam-vähem täielikult lihaga, aga 340 000 lüpsilehma toodangust jätkub ka piimasaaduste (eelkõige juustu) ekspordiks.
Toiduteravilja veab Norra suuremalt jaolt sisse, oma viljatoodang (30-40 ts/ha) läheb peamiselt loomasöödaks.
Omaette tootmisharu on karusloomakasvatus. Viimaseil aastail on peetud keskmiselt 1,5 miljonit naaritsat ja 300 000 sinirebast. Põhja-Norra laplastel on umbes 150 000 põhjapõtra. Hobuste arv on peale vahepealset madalseisu pisut kasvanud, kuid muidugi mitte niivõrd põllumajanduses kui turisminduse huvides.
4.2. METSANDUS
Metsanduses, mis kunagi oli Norra ekspordi alus, töötab umbes 140 000 inimest, kuid enamasti hooajalise tööjõuna. Aastaringselt töötab Norra metsanduse ala ainult
ca 10 000 inimest. Iga aasta langetatakse ligi 10 000 000 kuupmeetrit puid, kuid eksporditakse sellest ainult 0,5 milj. kuumeetrit. Enamik läheb tööstusele ja, mille tarbeks puitu Soomest ja Rootsist isegi juurde ostetakse. Metsandusspetsialistid usuvad, et puidutoodang võiks põhimõtteliselt tõusta 25 milj. kuupmeetrini aastas, sest metsa uuendamine on süstemaatiline. Puidu müügilt võetakse erilist maksu, mis kulutatakse metsa istutamisele (viimasel ajal 60-70 miljonit puud aastas).
4.3. INFO – JA SIDETEHNOLOOGIA
Info- ja sidetehnoloogiatööstusest (IST) on saanud Norra uus lipulaev. Hetkel on see käibe poolest Norra suuruselt teine maismaal baseeruv tööstus, mis ainult ei loo riigile rikkust, vaid on ka teiste tööstusharude ja avaliku sektori elutähtis partner. Tööstusharu hõlmab suurt hulka kõrgtehnoloogiaettevõtteid, kus töötatakse välja uusi side-, IST riist - ja tarkvara ning tööstuselektroonikatooteid ja pakuvad nõustamisteenuseid .
Norra on IST kasutamiselt elaniku kohta maailma tippriikide seas. Riigi hästiarenenud infrastruktuuri kuuluvad satelliitsidejaamad ja kiudoptilised kaablivõrgud digitaalseks andmeedastuseks. Norra sidevõrk laieneb kiiresti ning sidesektoris tegutseb üha rohkem rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtteid ja teadlasi. Pakutavate toodete valikusse kuuluvad satelliitside-, globaalsed positsioneerimissüsteemid (GPS), mobiiltelefoni-, võrguhaldus- ja ülekandesüsteemid ning kiudoptilised tehnoloogiad .
Norra uuendusmeelsed riistvaratootjad on loonud hulgaspetsialiseeritud tooteid nagu videokonverentsisüsteemid, multimeediatehnika, digitaalsed raadiosaatjad , lindipõhised andmesalvestussüsteemid, krediitkaarditerminalid ja energiavarustusseadmed.
Norra tarkvararevolutsioonile andsid tõuke arengud riigi traditsioonilistes tööstusharudes nagu naftatööstus, laevandus ja kalandus. Nende sektorite vajadused ning suutelisus luua ja osta edumeelseid, säästlikke lahendusi on hoogustanud uue tarkvara ja integreeritud süsteemide arengut. Täna on IST tööstuses mitmeid ettevõtteid, mis pakuvad modulaar- ja tarkvaralahendusi (k.a andmehaldus-, kliendisuhtlus-, administratiiv- ja finantshaldussüsteeme) peaaegu terve era- ja avaliku sektori ulatuses. Norra firmad on olnud pioneerid ka telemeditsiini ja internetipõhise õppe valdkondades. Avalikule sektorile suunatud keerukad lahendused on leidmas rahvusvahelist tunnustust ja turgu.
Norras on Interneti kasutamine laialt levinud ning kasutajate arv kasvab jätkuvalt kiires tempos. Norra ettevõtted on Interneti-põhiste tehnoloogiate arendamise esirinnas, töötades välja multifunktsionaalseid veebilehti ja sisevõrke, ülikiireid brausereid, interaktiivseid mänge ja e-kaubanduse rakendusi. Norra IST tööstus hiilgab kasutajasõbralike lahenduste poolest, mis panevad rõhku kasutaja vajadustele ja inimestevahelisele suhtlusele.
4.4. KALANDUS
Norra on Euroopa suurim kalaliha ja -toodetega varustaja . Viimase 10 aasta jooksul on sellest saadavad eksporditulud kahekordistunud, kasvades rohkem kui 30 miljardi Norra kroonini. Norra pikk rannajoon ja riiki piiravad mered kindlustavad Norrale igal aastal 2,5 kuni 3 miljoni tonni suuruse kalasaagi. See on lähedal maksimumile, mistõttu püügimahtude suurendamine ei ole lähemal ajal tõenäoline. 95% toodangust veetakse Norrast välja ja müüakse rohkem kui 2000 erineva toote vormis umbes 150 riiki. Kalatööstuses töötab ligikaudu 30 000 inimest, kellest 14 000 tegelevad kalapüügiga, 6000 kalakasvatusega ning 10 000 kala töötlemisega. Riigis on umbes 800 kokkuostu- ja töötlemisrajatist ning ligi 500 ametlikku ekspordiettevõtet, kes seisavad hea tööstuse müügipoole eest. Norras on registreeritud umbes 10 000 kalapüügialust, millest ligikaudu 1000 on töös aastaringselt. Umbes 800 rajatist on seotud püügil põhineva akvakultuuriga ning ookeanikala kokkuostu ja töötlemisega.
Norras toodetakse rohkem kui 2000 erinevat kalatoodet, k.a värske kala, külmutatud kalafilee, suitsukala, kuivatatud ja soolatud kala, kalaburgerid jt töödeldud tooted (paneeritud, omas mahlas või õliga konserveeritud ja marineeritud kala). Norras kasvatatud kala kasutatakse laialdaselt rahvusvahelises köögis, k.a Jaapani kvaliteediteadlikus sushitööstuses. Sushi ja sushimi traditsioonid levivad järjest enam kogu maailmas (aastane kasv umbes 15 protsenti).
4.5. TÖÖTLEV TÖÖSTUS
Kolmandik toodetud hüdroenergiast kasutatakse metallide, kemikaalide, naftakeemiatoodete, mineraalsete maavarade, paberi ja tselluloosi tootmiseks. Norra töötlev tööstus moodustab riigi suurima maismaapõhise ekspordisektori. Norra toetub pea täielikult hüdroenergiale, mis muudab tööstusobjektide käitamise paljude teiste riikidega võrreldes ökonoomsemaks ja keskkonnasõbralikumaks.
4.5.1. Tselluloos ja paber
Suur metsaressurss ja odav hüdroenergia on taganud Norrale tähtsa osa maailma tselluloosi- ja paberiturul. Umbes 90 protsenti riigi tselluloosi- ja paberitoodangust läheb ekspordiks. Norra tselluloositootjad tarnivad mitut liiki tselluloosi, sealhulgas ajalehe- ja ajakirjapaberi tootmisel olulist lühi- ja pikakiulist sulfaattselluloosi.
4.5.2. Keemiatooted
Norra esimene suuremahulise hüdroenergiakompleksi ehitamise lõpetas Norsk Hydro 1907. aastal. Euroopa tollal suurim elektrijaam oli mõeldud põllumajandusväetiste tootmise varustamiseks elektrienergiaga. Nüüd on Norsk Hydro Euroopa juhtiv nitraadi , seguväetiste, karbamiidi ja ammoniaagi tarnija. Tähtsa Euroopa nafta- ja gaasitootjana on Norra ühtlasi plastmaterjalide – nt vinüülkloriidmonomeer ja polüvinüülkloriid (PVC) – toormeallikas. Veel ühe Norra keemiatööstuse haru moodustavad tehnilised tooted – värvid, liimid , puhastusvahendid, alginaadid ja peenkemikaalid.
4.5.3. Metallid
Norra on alumiiniumi, magneesiumi ja rauasulamite suurtarnija ning ühtlasi üks maailma suurimaid primaaralumiiniumi tootjatest ja eksportijatest. Valmistoodete valmistajad kasutavad alumiiniumist pooltooteid ehitus-, transpordi- ja pakenditööstuses. Rauasulameid – rauaränisulamit (ferrosiliitsium), rauamangaanisulamit (ferromangaan) ja rauakroomisulamit (ferrokroom) kasutatakse peamiselt terasetootmises. Norra toodab ka ränimetalli, tsinki , niklit ja vaske.
4.5.4. Keskkonnakaitse
Norra töötleva tööstuse ettevõtetele on kehtestatud rida saastemakse. Nendega eesmärk on tagada, et tarbija kataks keskkonnasäästliku tootmise kulud. Viimase kümne aasta jooksul on kahjulike ainete heitkogused vähenenud 90 protsendi võrra ning kasvuhoonegaaside heitkogused umbes 10 protsendi võrra.
4.6. MERETÖÖSTUS
Norra on Euroopa mitmekülgseim mereriik . Norralastel on suured laevandusalased teadmised ja kogemused, parimad seadmed ning erakordne oskus hõivata uusi turunišše. Norra meremajandus – üha laienev laevanduse ja akvakultuurimajandusega seotud tööstusharude kogum – hõlmab üha kasvavat hulka erinevaid tooteid ja teenuseid.
4.6.1. Spetsialiseeritud laevatehased
Norra laevaehitustööstus koosneb rohkem 50 rahvusvaheliselt tunnustatud ning kõrge tehnoloogilise tasemega väikesest ja keskmise suurusega laevatehasest. Peamised tegevusalad on laevaremont ning spetsialiseeritud laevade, sealhulgas veeremilaevade, kemikaalitankerite, nüüdisaegsete kala- ja külmutuslaevade, avamere varustuslaevade, kiirkatamaraanide, kaablikinnituslaevade ja seismilisi uuringuid teostavate aluste ehitamine.
4.6.2. Kaasaegsed laeva- ja kalapüügiseadmed
Norra laevaseadmetetööstus on arenenud kõrvuti Norra laevastiku pideva kasvuga. Laevaseadmete valmistajad pakuvad laias valikus kaasaegseid tooteid – tekivintsidest ja laevavalgustusseadmetest kõige nüüdisaegsemate elektrooniliste lastimis - ja stabiilsussüsteemideni. Tähtsaks nišiks on ka spetsiaalsete seadmete valmistamine ranna- ja süvamerepüügilaevade tarbeks. Moodsad ja vastupidavad seinnoodad, nakkevõrgud, mootorid, vintsid , kraanad ja kalatöötlusseadmed ning kõrgtehnoloogilised navigatsiooni-, põtkur- ja manööverdussüsteemid aitavad kalamehi saagi kiirel leidmisel, püüdmisel ja transpordil.
4.6.3. Akvakultuuriseadmed
Norra akvakultuurimajandus on viimase kolmekümne aasta jooksul olnud maailmas juhtpositsioonil. Norra akvakultuurivarustuse valmistajad on välja arendanud ja toodavad laias valikus kalakasvatusseadmeid, kaasa arvatud aretus-, sumba - ja söötmissüsteemid, seirevahendid ja kalatöötlustehnoloogia.
4.7. MAAVARAD
Norra on rikas suurte energiavarude poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tsinki, püriiti, niklit, rauamaaki, grafiiti, puitu, hüdroenergiat. Osa neist ta ka ekspordib põhiliselt Euroopa piires: nafta, metallid, maagaas. Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit.
4.7.1 Nafta – ja gaasitööstus
Naftatööstus on Norrale väga oluline tööstusharu. Sealt pärineb koguni kolmandik riigi tuludest (2005. aasta andmetel). Naftaga seotud ettevõtetes töötab ligi 80 000 inimest, lisaks mõjutab selles valdkonnas toimuv olulisel määral ka teisi tööstusharusid. Norra on suuruselt kolmas nafta- ja gaasieksportija maailmas. 2006. aasta riigieelarves hinnati Norra mandrilaval peituvate naftavarude jäägi väärtuseks 4210 miljardit Norra krooni. Tänaseks on Norra arvatavatest naftareservidest ära kasutatud vähem kui kolmandik. Norra mandrilaval käib kibe tegevus: 2005. aastal toodeti 250 miljonit standardkuupmeetrit õliekvivalenti, millega saab katta rohkem kui 100 miljoni Norra majapidamise aastase tarbimisvajaduse.
Peaaegu 40 aastat väldanud nafta ja gaasi tootmisega merel, kus ilmastikuolud on pidevalt maailma raskeimate killast, on Norra omandanud naftavarude tõhusaks ja turvaliseks ammutamiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Selle kogemustepagasi arendamine on olnud Norra naftapoliitika oluline osa. Esialgu toetuti Norras peamiselt välisfirmade teadmistele ja oskustele, kuid tänaseks on riigi naftatööstus hästiarenenud ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. See ei käi ainult naftafirmade, vaid ka varustava tööstuse ja teadusasutuste kohta. Nafta- ja gaasitööstus innustab uuendusmeelsusele ja tehnilise arengule teisigi Norra tööstusharusid.
Norrast on saamas maailma juhtivaid riike nii tehnoloogia kui keskkonna säästmise alal – on ju oluline tagada, et naftatööstus ei satuks vastuollu keskkonnakaitseliste kaalutlustega. Tähtis samm selles osas on püüd luua CO2 väärtusahel.
Norra tarnijad tegutsevad agaralt enamikus väärtusahela lülides – alates maapõueuuringutest ja arendustegevusest ning lõpetades tootmise, töötlemise ja transpordiga. Praegu on Norra tarnijad juba mitmel alal maailma ettevõtete seas juhtpositsioonil. Tarnijaettevõtteid leidub riigi kõigis maakondades, ning mõned naftatööstuse kohalikud ja regionaalsed mõjud puudutavad oluliselt ka neid riigi piirkondi, mis tegelikult ei ole selle tööstusharuga kuigi palju seotud.
2007. aastal algab tootmine kahes suures gaasirajatises, mille ülesehitamisel on kasutatud maailmatasemel teedrajavaid tehnoloogiaid.
Snøhvit on Hammerfesti nõos 340 m sügavusel laiuv kondensaati sisaldav gaasiväli. Selle all asub naftaala. Tootmisrajatis hõlmab 19 tootmispuurauku ja üht CO2 süvainjektsioonikaevu.
Piirkonnas on 160 miljardit kuupmeetrit taastuvaid gaasivarusid. Töötlemata gaasi vool suunatakse 160 km pikkuse torujuhtme kaudu Melkøyas asuvasse rajatisse, kus gaasi töödeldakse ja jahutatakse kuni veeldumiseni (veeldatud maagaas – LNG). Gaasist eraldatakse CO2, mis saadetakse tagasi gaasiväljale, kus see jälle merepõhja pumbatakse. Veeldatud gaas transporditakse laevadega turgudele üle maailma.
375 miljardit kuupmeetrit gaasi sisaldav Ormen Lange paikneb 800–1100 meetri sügavusel meres Kesk-Norra ranniku lähedal. Ormen Langesse kavatsetakse rajada 24 neljal merepõhja tugipadjal puurauku. Töötlemata gaasivool juhitakse läbi kahe mitmefaasilise torujuhtme maismaal Nyhavnas asuvasse rajatisse, kus gaas kuivatatakse ja survestatakse ning saadetakse seejärel maailma pikima gaasimagistraali kaudu 1200 km pikkusele teekonnale Ühendkuningriiki.
4.8. TARBEKAUBAD
Norra annab rahvusvahelisele turule üha suuremas valikus tarbekaupu ja valmistooteid. Tänu laialdasele looduslike materjalide kasutamisele ja norralaste traditsioonilisele käsitöömeisterlikkusele on Norras valmistatul kvaliteetse ja usaldusväärse kauba maine. Arvukad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted pakuvad laias valikus igasuguseid asju, alates mööblist ja erilistest norrapärastest toitudest kuni lõbusõidulaevade ja matkavarustuseni.
Enamik tarbekaupu tootvaid Norra firmasid keskendub nišitoodetele. See kaubandussektor kasvab kiiresti, sest hulk margitooteid võidab maailmaturul üha suuremat populaarsust. Nende edu põhineb pikaajalistel käsitöötraditsioonidel, looduslike materjalide (nt puit, kivi ja vill) kasutamisel ning kaasaegsetel tootmismeetoditel ja turundusstrateegial. Modernset disaini ja tootmisoskusi ühendades toodetakse kaupa alatest mööblist, matka- ja spordirõivastest kuni  lõbusõidulaevade, kingituste ja Norra rahvuslike hõrgutisteni..
Norra mööblitööstus toodab elegantseid sisustustarbeid. Norra puit on ideaalne tooraine , millest valmistatakse kerget ja vastupidavat tuntud headuses põhjamaist disainmööblit. Norra mööbli – nii büroomööbli, diivanite kui lastetoolide puhul – on esikohale seatud ergonoomiline mugavus. Suuremad ekspordiartiklid on lamamistoolid, diivanid, koosolekuruumide istmelahendused ja tervishoiusektori mööbel.
Üleriideid tootvad Norra rõivatöösturid on ühendanud oma toodetes soojuse, mugavuse ja moodsa disaini. Tulemuseks on lai valik populaarseid villaseid sviitreid, kampsuneid, jakke, mütse, salle ja käpikuid.
Vabaõhutegevused – matkamine , küttimine, kalastamine ja suusatamine – on norralaste elustiili lahutamatu osa. Selleks otstarbeks toodetakse suusavarustust, kelke, kalapüügivahendeid, matkasaapaid, sooja aluspesu, magamiskotte, telke, seljakotte ja veekindlaid rõivaid.
4.9. TEENUSED
Norra eksportis 2005. aastal teenuseid umbes 193 miljardi Norra krooni (ehk umbes 24 miljardi euro) eest, millest umbes poole (42%) andis laevatööstus. Kokku moodustasid teenused veidi vähem kui neljandiku (22%) Norra koguekspordist.
Norra külluslike loodusvarade kasutamine eeldab mitmete keeruliste probleemide lahendamist. Ületada tuleb karmi kliima, pikkade talvede, ebatasase maastiku ja maailma kõige tormisemate meredega seotud raskused. Seda tehes pole Norra ettevõtted mitte üksnes rikkust kogunud, vaid omandanud ka suurel hulgal väärtuslikke tehnilisi kogemusi. Kõik tänapäevased Norra konsultatsioonifirmad, mis tegutsevad meretehnoloogia, hüdroenergia, maavarade kasutamise, akvakultuuri, kalatööstuse, metsanduse ning nafta- ja gaasitööstuse alal, on otseselt või kaudselt riigi mitmete traditsiooniliste tööstusharude järglased.
Nüüdisaegsed tööstussektorid toetuvad tõhusalt toimivale veondusele. Norra veondussektor hõlmab laeva- ja lennukompaniisid, ekspediitor - ja logistikafirmasid. Kuigi riigi elanikkonna suurus on ainult 4,6 miljonit inimest, moodustab Norra laevastik ligi kümnendiku kogu maailma laevastikust ning tal on üks suurimaid kaubalaevastikke. Norra on tõenäoliselt ainus riik maailmas, millel on sedavõrd ulatuslik ja mitmekülgne merendussektor.
Norra konsultatsioonifirmad ei piirdu ainult tehnilise nõustamisega, vaid pakuvad üha rohkem teenuseid ka sellistes eripalgelistes valdkondades nagu rahandus ja kindlustus , õigusabi ja auditeerimine , turundus ja suhtekorraldus ning juhtimiskonsultatsioon. Lisaks pakuvad rahvusvahelisi konsultatsiooniteenuseid ka paljud erakonsultatsioonifirmad ning riiklikud ja poolriiklikud teadus- ja arendusasutused, mis on tihedalt seotud ülikoolide, ülikoolide kolledžite ning teiste uurimis- ja õppekeskustega.
4.10. EHITUS
Norra ehitustööstus on äratanud rahvusvahelist tähelepanu oma uuenduslike projektide ja eriliste toodetega. Norra arhitektid on võitnud rahvusvahelist tunnustust, kasutades uudsel viisil traditsioonilisi materjale nagu puu, kivi ja metall . Norra omab eesrindlikke teadmisi ja kogemusi suurte puitehitiste püstitamise, tunnelite rajamise, koobaste kaevamise ning teede ja sildade ehituse alal.
4.10.1. Allmaarajatised
Norra mägise maastiku tõttu on otsustatud paljud rajatised, sh hüdroelektrijaamad, naftahoidlad, reoveepuhastusjaamad, metroojaamad, sõjalised objektid ja spordihooned, ehitada maa alla. Peaaegu pooled maailma neljasajast allmaaelektrijaamast asuvad Norras. Mägede ja fjordide maal on ka teedeehitus suureks väljakutseks. Norra geoloogiainsenerid on aja jooksul kogunud laialdasi teadmisi ja kogemusi tunnelite ja koobaste rajamise, sillaehituse, kivimite omaduste tundmise, geoloogilise analüüsi, puurimis - ja lõhketööde alal.
4.10.2. Puit ja kivi
Norra mänd on suurepärane ehitusmaterjal. Norra tootjad ekspordivad maailmaturule selliseid esmaklassilisi puidutooteid nagu põrandaparketid, kokkupandavad elamud ning muud ehitustooted . Liimkihtpuit (“glulam”) on eriline väga kerge ja äärmiselt tugev toode, mis on viinud eramute, suurte ühiskondlike ja ärihoonete ning isegi sildade ehituse täiesti uuele tasemele . Oslo Gardermoeni lennujaama peaterminali hoone on maailma suurim liimpuitehitis.
Norra tarnib maailmaturule ka suurtes kogustes graniiti, larvikiiti (“sinine pärl”), marmorit ja mitut tüüpi ehituses kasutatavat tahvelkilti.
4.11. TRANSPORT
Norras on infrastruktuur küll üsna hästi arenenud. Looduslikud olud aga ei soodusta seda, sest Norra on äärmiselt mägine ja suure pindalaga riik. Osa riigist asub ka heitlike kliimaoludega piirkonnas.
Sisevedudeks kasutatakse raudteed ja maanteid, reisijateveoks ka lennutransporti. Raudteed sellepärast, et vahemaad on suured ja nii tuleb odavama kaupu vedada. Autoteid kasutatakse põhiliseks ühenduseks linnade vahel. Fjordide vahel töötab laevaliiklus ja kaubavahetus.
Autotransport on riigis kõige rohkem levinud tavaliste kodanike seas. Teed on korras ja hooldatud kogupikkusega 91,454 km . Tihedamad on need lõunaosas, sest seal on suurem rahvastiku tihedus ja kaupu liigub enam kui põhjapoolsetel aladel.
Norra raudteevõrk on kõikehõlmav ja efektiivne kuid suhteliselt kallis. Rongid on kiired ja mugavad . On võimalik osta ka selliseid pileteid millega saab reisida Rootsi ja Soome kuna Norra on ühenduses nendega raudteevõrgu kaudu. Raudteede kogupikkus ulatub üle 400 km. Esimene raudtee avati Oslo ja Eidsvolli vahel 1854 aastal saematerjali transportimiseks. Tulevikus plaanitakse raudteid juurde ehitada ja suurendada rongide kiirust.
Norra jõetransport piirdub kruiisidega ja kaubavedudega fjordide vahelistesse sadamalinnadesse. Riigi rannik on tugevasti lõhestunud suurteks fjordideks, mis ulatuvad sisemaale. Korraldatakse palju laevakruiise näitamaks inimestele ilusaid fjorde ja kaljusid. Seega ei saa öelda, et Norras oleks palju laevatatavaid jõgesid vaid kaugele sisemaale ulatuvad väiksed lahesopid.
Sisemaal laevatatavaid jõgesid peaaegu pole. Meretransport on riigis väga tähtis. Norral on üks maailma pikimaid rannikupiire. Selle kaudu liigub suur osa nafta- ja kalavedudest. Suuremad sadamad on Borg Havn, Bergen , Mo i Rana, Molde, Mongstad, Narvik, Oslo, Sture. Sadamate kaudu veetakse kallimaid ja suurtes kogustes veoseid kaugetesse piirkondadesse nagu USA, Aafrika, Venemaa Põhjamere kaudu. Suuremad kaubalastid, mis tulevad kaugele saabuvad samuti Norrasse ja sealt edasi veetakse mööda teid teistesse Põhjamaadesse.
Õhutransport omab tähtsat osa eelkõige reisijateveos, sest tulenevalt riigi pinnamoest on kõige otstarbekam ja kiirem reisida lennukiga. Rahvastik on majanduslikult kindlustatud ja suudavad lennupiletite eest maksta. Lennujaamad pole küll nii tähtsad kui näiteks Kogenhaageni või Stockholmi lennujaamad, mis on muutunud ühenduspunktideks paljude lennuliinide vahel.
4.10 ELEKTER
Elektrit toodetakse pea kogu ulatuses hüdroenergiast, mida on tänu kiirevoolulistele mäestikujõgedele üsna palju. Viimastel aastatel on tootmine tarbimisele alla jäänud ja seetõttu otsitakse lisavõimalusi elektri saamiseks. Need oleksid maagaasist energia tootmine või tuuleenergia laialdasem kasutuselevõtt. Viimast on valitsus ka palju toetanud, sest Norra on avataud meretuultele.
Norra on maailmas teisel kohal elektri tarbimisega inimese kohta. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000 kWh. Võrreldes Eesti 6000 kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see ka loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedat aega. See näitab ka riigi arengutaset , sest elekter pole odav ja energiamahukad tööstused asuvad reeglina kõrgelt arenenud riikides. See saastab vähe keskkonda ja on taastuv energiaallikas.
Miinuspoolel on sõltuvus ilmastikuoludest. Riik on jõudnud elektri tootmisel oma laeni ja peaks otsima mõningaid alternatiivseid energiaallikaid.
5. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONUD
Üldiselt tundub, et Norra ei ole agar liituma rahvusvaheliste organisatsioonidega, sest soovib olla neutraalne ja mitte ennast liigselt siduda. Kuid siiski kuulub Norra osadesse Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:

• WTO- Maailma kaubandusorganisatsioon
  
• ÜRO – Ühendatud Rahvaste Organisatsioon
  
• EEA- Euroopa Majanduspiirkond
  
• EFTA -Euroopa Ühenduse deklaratsioon
  
• Shengeni leping
  
• NATO
  
• OECD-Majanduskoostöö
  
• Arengu Organisatsioon
  
• UNICEF
  

6. RAHVUSVAHELISED ETTEVÕTTED
Norral on ka mõned rahvusvahelised ettevõtted, milledel on maailmas tähtis roll. Rahvusvahelistest firmadest on tuntumad:

• SAS- lennukompani.
  
• Jarlsberg- juust
  
• Statoil- naftakompanii
  
• DnB- pangandus
  

7. TURISM
Norras on loomukukult turistide põhitõmbenumbriks imeline loodus ja puhtus. Talvel minnakse sinna aga sportima . Seal on vaikseid ja rahulikke nurgakesi loodukaunites kohtades kus lihtsalt puhata ning lõõgastuda. Norrakad ise reklaamivad puhkust Norras kui viibimist looduse rüpes ning imelist vaadete nautimist, millest Norra looduslikke olusid arvestades puudust ei ole.
6.1. LOODUSLIKUD VAATAMISVÄÄRSUSED
Norras avaneb lõputult hingematvalt kauneid looduspilte . Mägipiirkondades leidub hulganisti avaraid platoosid ja imelisi tippusid. Jääliustike taandumisel tekkinud fjordid kuuluvad maailma kauneimate vaatamisväärsuste hulka.
Ida-Norras ja Trøndelagis laiuvad suured metsad , edela- ja põhjarannik aga on täis pikki liivarandu. Norra on jõgede, allikate ja jõuliste koskede maa; tänu nendele on riik saanud tuntuks ka välismaal. 21 rahvusparki annavad loodusesõpradele võimaluse nautida rikkumata loodust. Mäeharjade vahel, eriti riigi lääne- ja põhjaosas, saab näha ka liustike valgeid tippe.
Neile, kes soovivad tutvuda puutumata loomastikuga, korraldatakse fotosafarisid – näiteks põdra-, muskusveise-, vaala-, kopra - ja kotkasafarisid. Rikka linnustiku tõttu on Norra ka suurepärane koht linnuvaatlusteks.
KOKKUVÕTE
Seda tööd tehes veendusin ma veelgi, et Norra on üks parimaid paiku nii reisimiseks kui ka elamiseks. Sealne mägine maastik ning kõik selle juurde kuuluv peaks hurmama igat inimest oma kaunidusega. Eks see pole ju tegelikult riigi enda teha, milline on selle riigi loodus, pinnamood ja milliseid maavarasid leidub. Järelikult on siis Norral vedanu, sest sellist vara nii silmailu poolest kui ka majandusliku kasulikkuse suhtes on vähestel.
Ka ühiskonnageograafiliselt on Norras kõik väga hästi korraldatud ning toimiv. Oma näitajate poolest on tegemist täiesti tavalise arenenud riigiga ning rahvaga.
Pole kahtlust, et Norra on ja jääb koos teiste Põhja-Maadega üheks „iidolriigiks,“ turistide meelis paigaks ning rahvusvaheliselt arvestatavaks partneriks.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.scribd.com/word/full/2415461?access_key=key-1pj7yewod89frq
http://et.wikipedia.org/wiki/Norra
http://www.norra.ee/
Jaan Kaplinski “NORRA Maa, rahvas, kunst ” Koolobri, Tallinn 2000
LISA 1
Norra kaart
LISA 2
Rahvastiku muutuse graafik aastatel 1970-1996
LISA 3
Norra aasta 2003 rahvastikupüramiid
1 Lisa 3 (Norra aasta 2003 rahvastikupüramiid)
38