Slovakkia referaat (3)

SISUKORD
Sissejuhatus 3
1.Loodus 4
1.1Taimestik
1.2Looduslikud riigipiirid
1.3Madalikud
1.4Jõed
1.5Järved
1.6Põhjavesi

2.Kliima 6
2.1Aastaajad
2.2Pinnamood
2.4Siseveekogud

3.Keeled 7
3.1 Rahvuslik koosseis
3.2 Usundid

4.Linnad 8
4.1 Külaelu
4.2 Rahvakunst
4.3 Söök

5. Riigikord 9
5.1 Kirikud
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11

LISA 12

SISSEJUHATUS
Slovakkia on Kesk-Euroopa riik, mis 1. mail 2004 liitus Euroopa Liiduga. Naaberriigid on Poola, Tšehhi, Ukraina , Ungari ja Austria. Slovakkial puudub otsene väljapääs merele , kuid Doonaud mööda on tal ühendus Musta merega. Slovakkia pealinn on Bratislava. Kuigi Slovakkia pole pindalalt eriti suur, leidub seal kaunist loodust siiski külluslikult.
1. Loodus
Maastik on mitmekesine : kõrged mäetipud vahelduvad sügavate orgudega ja mäekurdudega, tihedatesse metsadesse lõikuvad kevadistes lilleõites aasad ning madaliku viljakaid põlde palistab karjamaade lopsakas rohelus. Mühisevad mäed vahelduvad voolavate jõgedega lauskmaal. Kiired mägijõed lähevad sujuvalt üle rahulikeks jõgedeks tasandikel. On koski, mineraalveeallikaid, mitmekülge loomariik . Loodus on üle terve Slovakkia puistanud ammu kustunud vulkaane, uuristanud kanjoneid ja koopaid ning seal leidub rohkesti mitmesuguseid taime- ja loomaliike . Paljud loomad ja taimed kuuluvad looduskaitse alla ja nende asupaigaks on määratud mitmed suured maa-alad: seadusega turvatud rahvuspargid, kaitstud loodusega piirkonnad ja reservaadid. Terves riigis on selliseid üle tuhande ja nende üldpind peaks ületama 10 000 ruutkilomeetrit. Tänaseni on alasid, kuhu inimese jalg on harva sattunud. See potentsiaal on kasutamata. Slovakkia fauna on vaheldusrikas , sealsetes metsades elab enam kui 40 000 liiki loomi. Suuremateks metsaelanikeks on karud, hundid , metssead ja punahirved. Sealne piison on suurim maismaal elav imetaja Euroopas. Kõrgetel mägedel pesitsevad mõistagi röövlinnud: kotkad , kanakullid ja pistrikud. Slovakkia madalatel aladel on aegade kestel tehtud lausraiet, kuid mägedes on suuri metsi veel säilinud. Teiste Euroopa riikidega võrreldes on Slovakkias metsapiirkondi sootuks rohkem – tervelt 36 % riigi üldpindalast. Paljud loomad pesitsevad põldudel ja aasadel; tüüpiliste elanike hulgas on jänesed, vutid ja põldpüüd. Kalu kohtab looduslikes ojades ja jõgedes ning tiikides. Säga, haugi ja karpi saab püüda Kesk- ja Põhja-Slovakkia veekogudes. (1,2 )

1.1 Taimestik

Madalamas piirkonnas kasvavad põhiliselt pärnad ja pöögid. Kõrgemal mägedes kasvavad eelkõige okaspuud , sest neil on seal ideaalsed kasvutingimused . Tatra mäestiku tippe katvate kivirünkade vahel võivad areneda ainult kõige vähemnõudlikud alpitaimed ja samblikud . (2)

1.2 Looduslikud riigipiirid

Slovakkia põhja- ja loodepiir järgib Karpaatide ahelikke, eraldades Slovakkiat Poolast ja Tšehhist. Piiri Ungari ja Austriaga markeerivad edelas kolm jõge: Morava, Doonau ja Ipoly (Ipel'). Paljud luuletused ja laulud viitavad Slovakkiale kui maale, mis jääb Tatra mägede ja Doonau jõe vahele. Tatrate tipud ulatuvad 2654 meetrini. Sellesse piirkonda kuuluvad Slovakkia ühed mõjusamad maastikuvaated – liustike uuristatud orud, mägijärved ja kosed. Karpaatide mäestiku moodustavad mitmed paralleelsed ahelikud, mille vahele jäävad orud. Just niisugune mäeahelike ja madalike vaheldumine iseloomustab Slovakkia maastikku kõige paremini. (2)

1.3 Madalikud

Slovakkias on kolm põhilist madalikupiirkonda. Need on Zahorska Nižina läänes, Vychodoslovenska Nižina kagus ja Kisalföld edelas. Eripärased on ka arvukad lubjakoopad. Mitmed nendest on külastajatele avatud ja nii saab tutvuda sealsete jäiste kambritega. Üsna mitmed koopad on kantud UNESCO ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi nimistusse.(1)

1.4 Jõed

Slovakkia suurim jõgi on Doonau. See voolab läbi Saksamaa ja Austria ning tähistab looduses ka piiri Ungariga. Suvel, kui jääväljad hakkavad sulama tõuseb veetase. Teistes Slovakkia jõgedes nagu Váh, Hron ja Ipoly (Ipel'), on nivoo kõrgeim märtsis. Doonau järel pikkuselt teine jõgi Váh voolab peaaegu terves pikkuses Slovakkia territooriumil. (1)

1.5 Järved

Enamik Slovakkia järvi on moodustunud jääajal. Igal järvel on oma värvus, mille määrab ümbrus ja kohalik geoloogiline eripära. Iidsed jäämassiivid on uuristanud koski ka Tatardesse. Kõrgeim (umbes 80 meetrit) on Nefcerka. (1)

1.6 Põhjavesi

Slovakkia võib uhkustada paljude mineraalveeallikatega ja tohutu põhjaveevaruga. Allikaid leidub kõikjal, samas kui põhjavee reserv on koondunud Doonau jõe ümbrusesse lõunas. Slovakkias on üle 1200 mineraalveeallika ja pole ühtki piirkonda, kus neid ei leiduks. Mõned on parajalt leige veega (üle 20 kraadi), teistest voolab üsna kuum. Mitme Slovakkia mineraalveeallika kohta arvatakse, et need taastavad tervist. Tervist otsivad inimesed on neid küllastunud juba sajandeid . (1)

2. Kliima

Slovakkia kliima on mõõdukas, kuigi erineb madalikel ja mägedes oluliselt. Allpool kohtab kuiva ja sooja ning seal on ka ilm enamasti ettearvatav. Mägedes võib seevastu olla hoopis jahedam ja niiskem. Kõige soojema koha Slovakkiast leiab Kisalföldist ja jahedama Tatra mäestikust. (1)

2.1 Aastaajad

Aastaajad Slovakkias eristuvad selgesti ja igaühel neist on eripärane veetlus. Kevadeti õitsevad värvikad aasad. Suve iseloomustab viljapõldude kollane, samuti suplejate hordid sinistes veesilmades. Sügis toob kaasa niinimetatud vananaistesuve – kestvamad päikeselisemad perioodid. Talved on Slovakkias üsnagi karmid , eriti just põhjaosas, kus lumi jääb maha enamaks kui sajaks päevaks.(2)

2.2 Pinnamood

Kõrgeim tipp on Kõrg-Tatrates asuv Gerlachovský štít (2655 m). (1)

2.3 Siseveekogud

Slovakkia suuremad jõed on Doonau, Hron, Váh. (1)

3. Keeled

Ametlikuks keeleks on slovaki keel. 10% räägib rahvastikust räägib ungari keelt. Tänini elab Slovakkias ka sakslasi. Nn Zips'i saksilased (Zipsersachsen) on üks osa keskajal ja uusaja alguses Karpaatidesse asunud sakslastest. Kõige tuntum Slovakkia sakslane on Slovakkia Vabariigi teine president Rudolf Schuster. (1)

3.1 Rahvuslik koosseis

5,5 miljonit inimest. 109 in/km2. Rahvastiku koostis: 86% slovakid, ungarlased, 9,7% lõunas, 1,7% mustlasi – ametlik, tegelikult rohkem – registreerumata või registreerunud ungarlaste või slovakkidena. Neil on niisugune kord, et nendes regioonides, kus on vähemusi 20% või enam, on informatsioon kahes keeles ja turistil on kerge ära arata, milline rahvus antud regioonis peale slovakkide domineerib . Maa on üldiselt katoliiklik. 69% rooma -katoliiklased. 7% on protestante, 5% kreeka-katoliiklasi ja 13% ateiste. (1)

3.2 Usundid

Rooma -katoliiklasi on 60,3%, protestante 6,2% rahvastikust. (1)

4. Linnad

4.1 Esimesed tekkisid 11.-12. sajandil. Linnade tähtsus kasvas tormiliselt peale tatari-mongoli sissetungi ja saksa kolonisatsiooni. 13. sajandil oli Slovakkias 30 linna. 14. ja 15. sajandil ka seoses kasvas linnade arv seoses mäetööstuse arenguga järsult. Tänapäeval on Slovakkias 138 linna ja neis elab 57% kogu elanikkonnast. Tähtsamad linnad on Bratislava (367 km2, 429 000 inimest). Suuruselt järgmised linnad on Tarnava, Košice, Brešov, Bradejov, aga ka suured tööstuskeskused nagu Banská Štiavnica ja Banská Bystrica ja Strevnica. (1)

4.2Külaelu

Küla ajalugu ulatub keskaega . Esimesed külad tegelesid põllumajanduse, kalapüügi ja metsamajandusega. Slovakkia küla omandas juba algselt väga täpse struktuuri – üksteise vastu ehitatud majade read moodustasid tänava, mis keskuse poole laienes ja moodustas omakorda väljaku. Väljakul asus reeglina kirikukene ja ka nn külanõukogu. Tänapäeva Slovakkia küla on kompaktne, küllalt suur. Umbes 5000 elanikku. Slovakkias on olnud ka hajali taludega külasid. Tänapäeval on need muutunud puhkebaasideks. (2)

4.3 Rahvakunst

Rahvuslikud traditsioonid on väga tugevad. Imepärane tikand – iga regioonil on oma. Kohe, kui turistid tulevad, pannakse rahvariided selga . Väga populaarne on puulõige, igasugused puunõud ja nad ka kasutavad neid tänaselgi päeval – hapupiima lass.
Metallitöötlus – kannud, taldrikud; regioonile omase mustriga. Väga peetakse kinni kalendripühadest ja perekondlikest traditsioonidest. Populaarsed on rahvalaulud ja tantsud, need on mitmehäälsed. Moes on folkfestivalid ja laulupeod. (2)

4.4 Söök

Slovakkia köögi põhikomponendid on piim, kartul ja kapsas . Piima kasutatakse nii värskelt kui hapendatult. Kõige popimad piimatooted on cmar – kohupiim, hapukoor , brõnza, lambajuustud. Peamine rahvustoit on brõnzaklimbid praetud pekiga – sama popp kui jaapanlaste hulgas sushi , itaallaste hulgas pitsa ja meil kama. Klimpe tehakse kartulijahust, segatakse brõnzaga, valatakse juurde sulapekk ja fetajuust. Hapupiim juurde. Slovaki originaalne alkohoolne jook on vodka borovicka ehk kadakamarjaviin. Samuti on popid slivovica ja grjato – piirituse, mee ja sularasva segu, kuumutatakse 60-70°C ja juuakse . (1)

5. Riigikord

Slovaki Vabariik parlamentaarne vabariik. Parlament on Slovaki Vabariigi Rahvusnõukogu (Národná Rada Slovenskej Republiky), mis valitakse otsevalimistel proportsionaalse süsteemi alusel neljaks aastaks.
Valitsus allub parlamendile.
President valitakse viieks aastaks, alates 1999. aastast otsevalimistel. (2)

5.1 Kirikud

Võrreldes Lõuna-Euroopaga hakati neid Slovakkias ehitama palju hiljem. Esimesed ilmusid alles 9. sajandil. Vanemad sakraalehitised on näiteks Püha Jüri kirik Kostolianis. Basiilika Banská Štiavnicas. Gooti stiilis Püha Martini toomkirik . Püha Elsbeta toomkirik Ostices. Sakraalarhitektuuris on ka muid stiilinäiteid: renessanss , barokk , klassitsism – protestantide kirik Banská Bystricas. Slovakkias on väga levinud ka puukirikud. Nad on väga vanad, nende arhitektid on tundmatud. Nendes ehitistes väljeldub inimhinge ja looduse vaheline harmoonia . Inimese püüe seista kõrgemal argiaskeldustest ja muredest . Vanimad neist on Krvatovis, Dvrdošines, Oravas. 15.-17. sajandil on nii nimetatud artikulaarsed puukirikud, mis ehitati seadusparagrahvi arvestades imperaator Leopold I käsul 17. sajandil. Need on protestantlikud kirikud.
Neid on Grõzis, Leštinys, Oraval ja Gezmarkis. Nende kirikute põhiplaan on kreeka risti kujuline. Need kirikud ehitati reeglina asustatud punkti äärealadele. Neil puudub kellatorn ja sissekäik on seljaga linnavärava poole. Puuarhitektuuri tõelised pärlid asuvad Ida-Slovakkias. Need kirikud on Karpaatide puusseppade meisterteosed. Enamjagu 18. sajandist. Algselt kuulusid nad kreeka-katoliiklastele, hiljem õigeusklikele. Nende kirikute ikonostaasides on unikaalsed Karpaatide ikoonid. (1)
KOKKUVÕTE

Slovakkia loodus on väga mitmekesine : seal on jõgesid, järvi, kõrged mäetipud, sügavad orud, kõrgelt alla langevad kosed, väga palju erinevaid loomi. Slovakkia võib uhkustada ka paljude mineraalveeallikatega ja tohutu põhjaveevaruga.

Slovakkide põhitoiduaineteks on piim, kartul ja kapsas.
Muidugi ei puudu ka Slovakkias suured Gooti stiili kirikud.
Slovakklastel on väga omapärane tikand. Neil ei puudu ka rahvariided pidulikelt sündmustelt. Käsitöös kasutatakse väga palju puitu. Nendest tehakse kuulsaid puukingi ja puunõusid.

KASUTATUD KIRJANDUS:

Wikipedia.URL=wikipedia.org 07.03.2008

Reisijutud .URL=www.reisijutud.com 07.03.2008
LISA :
10