Renessanssi tekkimine (0)

Kunstiajalugu :
1.Millised olid renessanssi tekkimise ajaloolised tingimused?
Langeb kokku uusaja algusega. Lagunes naturaalmajandus , laienes tööjaotus. Tekib tootmine müügiks ja tekkisid esimesed manufaktuurid . Areneb pangandus . Võetakse ette merereise.
2.Milles seisnes 15. sajandi kultuuri vastandumine keskajal?
Kreeka ja Rooma kultuuri hakati pidama väärtuslikuks, enne seda oli see küll kasutusel, aga seda hinnati oma kristliku ajaga võrreldes madalamaks.
3.Mida tähendab sõna renessanss , miks see kasutusele võeti?
Sõna renessanss tähendab uuestisündi (itaalia keelest).Hakati õppima antiikaja kunsti,kirjandust,filosoofiat ja igapäevast elu.Siiski ei loodetud antiikaega korrata või
jäljendada, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat.
4.Mida tähendab termin humanism ?
Humanism on inimlikkuse ja inimese väärtustamine.Renessanssliku maailmavaate telg .Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste
järgi.Ideaaliks oli üksikisik,kes teostabennast iseseivalt ja edukalt.Maailm muutus ühtseks ja ühemõõtmeliseks.
5.Milliseks kujunes inimese suhe kirikuga?
Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid, eriti kui võrrelda väga religioonikeskse keskajaga.
Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus
inimesekesksemaks.
6.Millised muutused leidsid aset kunsti käsitluses?
Kunstnikud hakkasid erinema käsitöölistest. Arhitektuur , skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn.vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid
kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda.Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning
tundsid antiikaega.
7.Renesanssi arengu perioodid.
1) 14.sajand-eelrenessanss
2)15.sajand-vararenessanss
3)16.ajand-kõrgrenessanss
8. Nimeta renessanssi keskus Euroopas.
15.sajandil oli Euroopa tähtsaim kunstkeskus Firenze .
9.Kes oli ajasu suurmeister arhitektuuris? Kirjelda tema ehitisi . filippo brunelleschi
Esimene suurmeister arhitektuuris.Ta oli mitmekülgne looja.Ta oli õppinud kullasepaks,kuid saavutas suuremat menu ehitajana ja kunstiteoreetikuna.Tema uuendusliku ja julge kava järgi hakati ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit,mis tegi ta kuulsaks arhitektina.Renessansslik hoone oli Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu .Antiigipäraseid sambaid ja kolmnurkset viilu ukse kohal kasutas ta väikese Pazzi kabeli ehitusel Firenzes.Tsentraalperspektiivi õpetus.Ta oli veendund ,et arhitekt peab kasutama õigeid proportsioone.Tsentraalperspektiivi leiutajaks peetakse teda.
10. Millised elamuid hakati linnadesse ehitama, kirjelda neid.
Fierenzes lasid perekonnad endale paleesid ehitada.Need olid kolmekorruselised,neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega.Katus oli madal.Küllalt raskepärased kindlusetaolised ehitised.Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte,jämedalt tahutud kiviplokkidega.On jooni mis on seotud gootikaga.Vertikaalse suuna asemel horisontaalne.Esimene korrus,mis pidi kandma kaht ülemist,võis olla massiivsem ja raskepärasem.Esimene korrus-rustikas.Korruseid eraldas karniis.Majanurkades vapiornamentika.All suur sammaskäik,mis võis olla ka teistel korrustel .
11. Nimeta vararenessanssi skulptorid, kirjalda ja nimeta loomingut.
Dontello-Püha Jüri,seisab kahel jalal.Taavet-keerukas kuju.Hakati looma ratsamonumente.(Gatlamelata ratsakuju-Padovas).Hobune seisab 4 jalal.Andrea del' verrocciho-Colleoni ratsakuju Veneetsias,hobune seisab kolmel jalal,lihaseline,propotsionaalnehobune ja inimene.Taavet-päris naiselik ,viimistletud.
12. Millised muutused toimusid 15 saj. Skulptuuri alal?
Proovitakse teha iseseisvaid skulptuure.Kasutati ka kontraposti. Skulptuurid realistlikumad.Riided muutusid tõelisemaks.Hobust ratsamonumendil kujutati lihaselisemana.Kasutati majoolikat(-põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga).
13. Levinud teemad maalikunstis, maalitehnikad ja mis värvid?
Teemad enamasti usulised.Pühalik ja ilmalik sulasid kokku.Kirikute ja kabelite seintele maaliti peamiselt freskotehnikas,puutahvlitele temperavärvidega. 15.saj.teisel poolel hakkasid levima ka õlivärvid.Tuleb kasutusele ühe-punkti perspektiiv .hakkatakse paigutama varje ja tekitama ruumilisust
14. Nimeta renessanssi maali isa. Kirjalda tema loomingut.
Masaccio- maalikunsti esisia, realistliku suuna rajaja. Esmakordselt tõusab maalikunst teistest kunstidest tähtesamaks. Maalid sai kustnike nimed. Tuleb jälle kasutusele perspektiiv, hakatakse tegema varje. „Püha Kolmainsus“ maalil oli näha nagu maali taust jätkub ( kirik läheb edasi).Usutav ja haarav on dramaatiliste tunnete kujutamine( Aadama ja Eeva paradiisist pagendamine.)
15. Ilmalik maal. Kustnik , teosed, mida kujutati.
Ilmaliku kunsti tõus leidis aset 15 saj lõpul.Tähelepanu suunati kunstnike osavusele, mitte materjali väärtusele. Suured ilmalikud maalid olid mõeldud eramajadesse olid varem enamjaolt rüütliteemalised gobeläänid, mis olid kõige kallimad suuremõõtmelised kunstiteosed. Sandro Botticelli-"Kevad".
16.Portreemaal.Kustnik, teosed, mida kujutati.
Piero della Francesca -"Federico da Montefeltro ja tema naine."Portreemaal näitab täpset seisust .Nende näod on rahulikud ja miimikata,kuid pilgud ilmekad ja tähendusrikkad.
17. 16. sajandi suurim ehitis ja tema ehituslugu.
Suurim 16 sajandi rajatis on Rooma Peetri Kirik. See rajati vana kiriku asukohale. See koht on veel tähtis kuna selles kohas löödi Peetrus risti. Selle püstitamist
alustas arhitekt Bramante . Tema vaate järgi pidi see olema suure kupliga tsentraalehitis. Tema arvates pidi see ehitis täitma kõigetavalisemaid ja lihtsamadi vorme – kuup ja kera, Aga kuna Bramante suri võttis tema koha üle Michelangelo . Michelangelo muutis mõnevõrra projekti, tänu sellele sai see veel ühtsama ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Michelangelo tegi kupli välimuse kergemaks. Seestpoolt on ehitis sama ilus. Seal sees on 4 saali mis kõik on ühepikkused.
18.Millised muutused leidsid kunstielus aset 16. sajandil? Tingimused.
Kunstielu uueks keskuseks saab Rooma. Paavstideks said suurperekondade esindajad, kellele paavstitroon tähendas au-ja kasuahnete plaanide täitmist. Oma hiilguse rõhutamiseks kutsusid nad Roomasse väljapaistvaid vaimuinimesi, eelkõige kunstnike.
19.Leonardo da Vinci ja tema looming
Leonardo da Vinci (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli itaalia maalikunstnik, skulptor , arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius . Leonardo on meile pärandanud meile suhteliselt vähe lõpetatuid teaosed.Aga see eest uskumatult palju kavandeid. Leonardo kunst on üldistav ja suurejooneline, kuid selle loomisel toetub ta rohkem kogemusele ja nägemustajule kui matemaatikale. „Madonna kaljukoopas “ on õlimaal, kus pildi vormid ja värvid sulavad kokku.Ta arvestab õhupiirjoonega, see aitab luua kaunist tervikkujundit ja unistuslikku meeleolu. Maalil „Püha õhtusöömaaeg“ on iga tegelase nägu maalitud nii nagu oleksid nad erinevad portreed Harmoonia pildi terviku ja detailide vahel ongi kõrgrenesanssi üks olulisemaid stiilitunnuseid. Leonardo arendast täiuseni inimeste välimuse jäljendamise, aga süvenemist inimeste hingeellu hinnatakse veel kõrgemalt. Ta pidas inimese hingeliigutuste kujutamist maalija raskeimaks, aga väärikaimaks ülesandeks.Tema kuulsaim teos „ Mona Lisa“ veenab meid, kuivõrd kuuruline ja ammendamatu võib olla inimese sisemaailm .
20.Millepoolest on maal „Püha söömaaeg“ eriti tähtis?
Sellel maalil ütleb Jeesus , et ta teab kes ta sellel söömaajal reedab. Kunstnik näitab selle lause erinevat mõju kuulajatele, maal haal haarab ka oma täiusliku perspektiiviga"Püha õhtusöömaaeg", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel 1495– 1498 . See on maalitud Santa Maria delle Grazie kiriku söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitu korda restaureeritud,
on Leonardo originaalist säilinud ainult fresko kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed. Osaliselt on pildi halvas säilimises süüdi Leonardo kasutatud uuenduslik värv, osaliselt marodöörid ning 1945. a sõjapurustused, aga kindlasti ka varem kasutatud algelised restaureerimistehnikad. Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist kiiresti, sest juba 1642. aasta ülestähendused märgi märgivad, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada.Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid.1506 asus Leonardo taas Milanosse. Seal lõpetas ta ka vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" ( 1508 ), mis praegu asub Louvre 'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud La Gioconda nime all).
21.Miks hinnatakse maali „Mona Lisa“ kõrgel?
Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid.
1506 asus Leonardo taas Milanosse.Seal lõpetas ta ka vist maailma tuntuima maali "Mona Lisa" (1508), mis praegu asub Louvre'is Pariisis. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud La Gioconda nime all).
22.Raffael ja tema looming.
Raffael oli eelkõige tuntud maalijana. Ta töötas paavstide juures. Vatikanis kaunistas ehitisi seinamaalidega ja kuulsaim on „ Ateena kool“. Veelgi tähtsamad on Raffaeli tahvelmaalid. Tema oli esimene suur kunstnik kes kasutas oma tööde juures õpilase abi. Kõigis tema töödes valitseb ülev rahu ja harmoonia, tasakaal värvi ja vormi, lüürikalise ja dramaatilise, keha ja vaimu vahel.Raffaeli lemmik motiiviks oli madonna. Raffaeli üksikfiguuri paigusus on ideaalses kooskõlas pildi põhiiseloomuga. Tema teoste tavaline kompositsioon on sümmeertiline ja sageli kolmnurkne. Keskel on kõrgem figuur, mis on tähtsaim pildi teema seisukohalt, tema mõlemal küljel asuvad näiteks madalamad põlvitavad figuurid. („Sixtuse madonna“) Maastiku ja ümbritseva kujutamine jääb sageli tahaplaanile.
23.Michelangelo ja tema looming
Michelangelo – Peetri kiriku ehituse juhtimine oli ainult väike osa tema loomingust. Skulptuurile ja maalikunstile pühendas ta oliliselt rohkem aega ja jõudu. Michelangelo esindab kõige äärmislikumal viisil kõrdrenessanssi tüüpilist usku kunsti väärtuse ja kunstniku erilisusse. Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusesse paavstiga, kas olid tema kunsti peamise peamised tellijad. Ta uskus oma inspiratsiooni. Ta maalis inimesi ja raius neid välja marmorist. Talle meeldis neid kujutada pingesisundis. Ta väljandas kiriku sõnumit, individualistlikku, enesetteostavat renessansiinimest. Michelangelo Taavet oli jõuline kangelane kes oli valmis otsustavasse heitlusesse minema. Moosese figuur pidi olema osa hauamonumendist, aga see jäi lõpetamata. Mooses oli kuju.Mooses oli kujutatud istuvana, kuid tema poosis ja näos väljendub raev . Tema üks suur tellimus oli Sixtuse kabeli ja altari kaunistamine. Ta tegi seda üksi mitmeid aastaid. Maalinkute motiivid on võetud piiblist.
24. Millise linnas tegutses Tizian . Mille poolest erines Rooma linna maaliga?
Tizian tegutses Veneetsias. Rooma maalijate peapüüdluseks oli kompositsiooni matemaatiline täiuslikkus ja kehade joonistuslik ning plastiline ilu, siis Veneetsias oli tähelepanu keskmes värvid.
25.Ciorgione looming.
Giorgione – Kuulsaim töö on „Magav Venus “.Maalis esimese aktimaali. Teoses valitsevad unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit . Giorgione maalide maastikulised taustad on tähtsaks etapiks maastikumaali arenguloos ja samm edasi maastiku kui iseseisva teema poole