Maastikuarhitektuuri ajalugu (1)

1. Maastikuarhitektuuri mõistest.
Maastikuarhitektuur  on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele. Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19. sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistsetele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, aiakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhitektide, aednike, taimekasvatajate jne koostööna.Esimese professionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses  Frederick Law Olmsted .
2. Aed kui inimese looming. Aed Eedeni peegeldusena (3.)
Eedeni aed, kus inimesed elasid harmoonias ja rahus, enne kui nad maa peale kukutati. Mütoloogiline paik põhineb originaalse Pärsia paradiisi paiknemise mõistmisel. Rippuvad aiad ja paradiis : Rippuvad aiad paigutati iidse Babüloonia linna kindluse sisse. Paradiisi aed loodi loodusliku maailma tõlgendusena linnakeskuse kontekstis. Eufrati jõgi suunati ümber, et kontrollida voolu ning kasutada niisutust.
4. Aiakunsti areng Muinas-Egiptuses.
Üleujutuste poolt määratud elurütm ja majanduslik tegevus. Niisutustööd ja viljakasvatus. Metsikute loomade kodustamine . Egiptuse aed: Korrapärase planeeringuga, ristküliku- või ruudukujuline. Tasasel maa-alal ja suhteliselt väikse. Piirdega piiratud. Teljeline orientatsioon . Arhitektooniliste elementidena kasutati lehtlaid ja väravaid. Tsentraalne , nelinurkne või T-kujuline bassein. Rikkalik taimestik. Teeba aed.
5.Aiakunsti areng ja planeerimispõhimõtted Vana-Kreekas ja Vana-Roomas.
Kreeka – maastikuks järsk maapind , kus kohtuvad meri ja ebaregulaarse rannajoonega katkendlik manner. Linnaaiad. Mõisaaiad. Pargid. Linnades väiksemad eraaiad, mis moodustasid eeslinnades rohelise vööndi. Rajati puu-, köögivilja- ja ürdiaedu. Maal põllumajandussaaduste kasvatamise kõrval nn. mõisaaiad. Pühad hiied kujunesid üldkasutatavateks parkideks. Hellenismi perioodil linnaplaneerimise käigus rajati linnadesse haljasalasid. Parnassose mägi Delfis . Linnaplaneerimine: Turgudel oli läheduses sadamad ja mererannad. Mileetos: Rannajoon on pikem ja teravam ja vastavalt rannajaotusele on välja kujunenud linn. Teater oli rohkem vaesemate inimeste poolel. Pärsia aedade sünd. Aleksander Suure rajatud Egiptuse Aleksandria linn, aastast 331/332.a.e. Kr. Niiluse deltas. Rooma : Egiptuse aedade suletus. Roomas sündis renessansarhitektuur. Villa urbana – linnaelamu. Täisnurksete elamukvartalite vahel aatriumid, peristüülid, suletud aiad ja avatud haljasalad. Villa surbana – eeslinnaelamu. Ehitamisel arvestati ümbritsevat maastikku . Villa rustica – maamaja e. mõis. Oluline koht majapidamisruumidel. Suured siseõued, tornid ja väravaehitus, millel on kaitsefunktsioon. Kindlustatud lossid.
6.Aiakunsti areng Mesopotamias.
Sumeri tsivilisatsioon oli esimene rahvas, kes arenes kirjaoskajaks rahvaks u. 4000 a. eKr. Elu keskendus vajadusele leevendada etteaimamatut kliimat ja jõe üleujutuse periooditi . Mesopotaamiat peetakse terrass - ja katusaedade tekkekohaks. 2) Kastmissüsteemide ehitamine. 3) Metsa- ja jahiparkide tekkimine. Asüürlaste aed- Puude alla on istutatud põõsaid ja hästilõhnavaid rohttaimi. Teed on nöörsirged ja hästi hooldatud. Aiad olid korrapärased. Sumeri aiad moodustusid seoses elamute ühendamisega jõgede kaldapervedega. Maa muudeti tugimüüride abil astanguliseks. Majad ehitati tasapindadele. Pärsia aiad- olid üsna suured; ka pärsia pargid olid assüüria omadega sarnaselt jahipidamiskohad.
7. Islami aiad.
Islami aia ideoloogia: paradiisiaia peegeldus , prohveti õpetus, karm kohalik elu- olustik ja looduslik keskkond, teatavad kohustuslikud elemendid. Konseptioon: baseerub ideele – universum koosneb kahe suure jõe poolt jaotatud neljaks kvartaliks, aed sisaldab vett, lilli ja puid, aia floorat isoleerib karmist kõrvest aeda ümbritsev müür. Kujunduselemendid: 1.)Korrapärasus ja korduvus, 2.)kõrge müür, milles varjualused, 3.) lõhnavad lilled, põõsad, puud, 4.) sulisev allikavesi , peegelsile veepind , 5.) vähemalt 2 kanalit, mis jaotavad aia kvartaliks, kanalid on sirged ja piirnevad kõnniteega. 5.) peenrad asuvad kõnniteedest madalamal. Basseinid: rangelt geomeetrilise kujuga, hulk väiksemaid basseine suure tehisveekogu ümber, basseinides purskkaevud . Paviljonid: Sügava kaarja katusega varjualused on ehitatu aeda ümbritseva kõrge müüri sisse.
8. Keskaja aiad.
Varakeskaeg(5.-11.saj) Kõrgkeskaeg (11.saj-14.saj lõpp) Hiliskeskaeg (15.saj-16 .saj algus)
Kloostrikultuuuri ja kloostriaiad: Klooster – kinnine hoonetekompleks munga - ja nunnakloostritele. Esialgu kloostrid rajati asustamata paikadesse(benediktlased eelistasid mäeharju, tsitertslased orupõhja). Alles karjusmungaordud( frantsisklased , dominiiklased )rajasid oma kloostrid linnadesse, et suhelda elanikkonnaga. Kloostrikompleksid: 6.saj asustatud benediktlaste Monte Cassino klooster Itaalias. Vanim säilinud hoonete asendiplaan koos aiaplaanidega pärineb a 820 Sant Galleni klooster Sveitsis . Keskaja kloostrid, loosid ja linnad – ümbritseti kaitseotstarbel müüride, tornide ja väravaehitustega. Seega keskaja aiad enamasti suletud müüridega. Roosiaed – heki või müüriga eraldatud aed, purskkaevude, jalgteede, lehtlate ja hekiga. Ees-Aasiast üle võetud rooside jm lillede kasvatamise traditsioonid.
9.Hiina aiad.
Ehituskunst on põhiliselt puitarhitektuur . Aia loomisel lähtuti tavistlikust süüvimisest looduse olemusse ja konfutsianistlikus mõttes enesetäienduse võimalustest. Aed pidi pakkuma mägede rahu ja eraldatust. Kujunduspõhimõtted: Shanshui aed – mäed ja vesi luuakse maastikupiltide seeriana. Igal aiaosal on nimi – veemastik, mägine maastik jne. Kive valitakse aia kujundamisel värvi, vormi ja fraktuuri järgi. Elemendid: Vesi, veekogud, sillad , kivid , kaljud, paviljonid, haljastus . Pagood : Mitmekorruselised hulknurksed tellistest vm materjalidest tornid. Paviljonid: Kivialusega puuvailjon, mille sammastest ja taladest võrestik toetab kaarekujulist kivikatust. Puitosad kaetakse värvilise lakiga. Ting – pargipaviljon.
10. Jaapani traditsioonilised aiad.
Aiakujunduse elemendid: vesi ja sillad, kivid ja skulptuurid , miniatuursed liivast ja kivist sümbolid, teerajad, paviljonid-teemajad, haljastus. Aiarada sümboliseerib spirituaalset rännakut. Aiaruumid on eraldatud kas haljastusega, seinaga, aiaga, väravaga, taraga, piiretega jne. Astekivid viivad tavaliselt teemaja juurde. Aiatüübid: Tiigiaed, kuiv maastikuaed – mediteerimiseks, teeaed – puhastavaks teejoomiseks.
11. Renessanssaiad Itaalias jm.
Kujunduspõhimõtted: 1.) aia kompositsiooniline peatelg oli orienteeritud hoonele ja läbis terasse. 2.) Telgede lõikumiskohtadesse rajati arhitektuurilised elemendid, maja ja parter, purskaevude basseinide, skulptuuridega. 3) Aed oli täisistutatud boskette, väike salu või ilupõõstastik – rajati kujundustelgi arvestades. 4.) Villa ette või nõlva jalamile peateljel istutati lilled ja madal pukspuuhekk. Näited: Villa Medici, Villa d’ Este , Villa Lanite. Itaalia aed: reeglipäraselt sümmeetriline: terasside ja treppidega, parterid/lillepeenrad, madalamad hekid , hekid, skulptuurid, pingid. Vabakujuline aed jahipargina: varemed ( loomulikud ,kunstlikud), kalatiigid , linnumajad, loomaaed .
12. Regulaarplaneeringulise aiastiili õitseng (17.-18. saj aiad Itaalias, Saksamaal, Austrias, Hollandis, Inglismaal jm).
Itaalia aiateooria ja prantsuse aiapraktika(renessanssbarokk) said aluseks euroopa regulaaraedadele. 1. Itaalia : Villa Aldobrandini regulaaraed – asub Rooma lähedal Frascatis. Kardinal Aldobrandini tellimus, ehitusaeg 1601-1618. Arh. G. della Porta, C. Maderno, G. Fontana. Isola Bella lossiansambel koos barokaiaga – Milaano piiskopi C.Borromeo poegade tellimusel Isola Bella kaljusaarele. 2. Saksamaa: Hortus Palatinus – Kuningalossi aed Heidelbergis. Tellija kuurvürst Friedrich V. Ehitusaeg 1613 -1638. Arc. Salomon de Caus ja õukonnaaednik Leonhard. Sanssouci Potsdamis lossi ja aiansambel – Frederick II aed endisel Preisimaal. 3. Austria: Hellbrunni lossiaed Salzburgis – Tellija peapiiskop M.S. von Hohenems. Ehitusaeg 1613-1618. Arc. Santiano Solari. Schönbrunni lossipark Viinis , kui hilisbaroki näide – Habsburgide dünastia kuningaloss koos aedadega. Ehitusaeg 1696-1788. Parter, jahialad, kammeralad, bosketid, puiesteed. 4. Holland: Het Loo – Tellija Madalmaade asevalitseja Oranje prints Willem III. 5. Inglismaa: Tudori-aegne aiaplaan – Hampton Court – kuninglikud aiad Theimsi ääres, prantsuse stiilis alleed , hollandi stiilis partnerid . 6.Venemaa – Kuningliku perekonna suveresidentsid Sankt -Peterburi lähistel: Peterhof / Petrodvorets/ Tsarskoje Selo / Puskin/ Oranienbaum/ Lomonossov. Peterhof – 18.-19.sajand – Prantsuse stiilis alumine park koos Suure lossiga. Arc. B.Rastrelli ja N.Michetti. Inglise stiilis ülemine park koos lossidega 18.saj lõpul-19.saj I poolel. Tsarskoje Selo 18.-19 sajandi pargid – Pariansambel: Vana aed, Inglise aed, Aleksandri park(klassitsistlik). Oranienbaumi paleed ja pargid - Suur palee ja barokkstiilis alumine park(1710-1725), varaklassitsistlik Hiina palee koos inglise stiilis maastikupargiga(1762-1768). 7.Eesti: Kadrioru lossi ja barokkstiilis pargi rajamine 18. Sajandil (Peeter I). 8.Rootsi: Drottningholm – Kuningaloss Mälari järve saarel, pargiplaan valmis 1681.a. Prantsusmaalt laenatud detailide omanäolise kompositsioonina. 9. Taani: Frederiksborg – Kuningas kindluslossi parterite ja boskettidega barokkstiilis aiad a. 1720-1740, arhitektuurikompleks asub kolmel saarel, mis on seotud omavahel sildadega. Fredensborg – barokksitiilis kindlusloss. Aed ja park rajatud Taani kuulsa maastikuarhitekti Johan Cornelius Kriegeri pooolt. Ehitusaeg 1710-1720. Kaasaja regulaarpark Bahai aiad Haifas.
13. Prantsuse renessanssaiad.
Alpidest põhja pool lauskmaa rajati aiad tagasihoidlikumalt. Kesk- Euroopa lauskmaa ei sobinud terassilise aia rajamiseks. Kesk-Euroopa valitses pöögi- ja taimesalud. Lossid vaheldusid viljaväljadega. Keskaja losside õuedes säilisid nelinurksed tükeldatud ja erinevad aiaosi eraldanud piirded ja põõsashekid. Suurte veekogude rajamise eelduseks, juhul kui looduslikud järved või jõed puudusid, olid geograafilised tingimused- soine ala, kõrge põhjavesi või hõlpsasti kaevandatavad pinnad. Soine madalik kujundati järveks, lossi ümbritsetud vallikraave muudeti kanaliteks. Esimesed prantsuse renessanssaiad: Villandry , Fontaineblau
14. Prantsuse barokkaiad.
Aed koosneb osadest: 1) parter, 2) boskett , 3) allee . Aias peavad valitsema kolm kunstilist põhimõtet: 1) proportsioon : õiged suhted pikkuse, laiuse ja kõrguse vahel; 2) sümmeetria; 3) variatsioon . Barokkaeda iseloomustab: Point de vue, veekaskaadid, kanal, bosketid, Parterre en broderie, terrass, loss, Cour d´honneur, alleed. Iseloomulik oli ansamblilisuse printsiip, ühtsuse saavutamine eluhoone, kõrvalhoonete ja pargielementide planeeringus.
15. Barokk Eestis: Kadrioru park 18 – 20 sajand.
Itaalia-prantsuse-hollandi sugemetega regulaaraiad hõlmasid vaid osa pargist. Lossiümbruse mitmetasandiliseks lahenduseks andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, mille taha, poolkunstliku astangu servale paigutati loss ja tiibhooned otsekui poodiumile. Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Keerukaima kompositsiooniga Alumine aed oli ristkülikukujuline, kolme pikiallee ning nendega nurga all ristuvate alleedega. Lossi ette rajati kümme musterpeenart. Ülemine aed ehk nn. Lilleaed moodustas lossitaguse sisehoovi, mille küljed olid piiratud võrestikkäikudega. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega (balustraadiga) ümbritsetud Miraaži tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega. 1897 . aastal koostas Riia aedade ja parkide direktor G. Kuphaldt projekti pargi uuendamiseks. Inglise pargistiili kohaselt eelistati vabakujunduslikku lähenemist. Eesti Vabariigi aegne, 1924. aastal esitatud pargi perspektiivse planeerimise ja rahvapargi loomise kava nägi parki ette võimalikult vähe hooneid , maksimaalset tähelepanu tuli pöörata haljastuselementidele. Suuremad ümberkujundused toimusid Ülemises aias. Likvideeriti Miraaži tiik. Teedevõrk kujundati uusbaroksena, madalamale terrassile rajati purskkaev ja Roosiaed. 
16. Klassitsism ; vabaplaneeringulise pargi võidulepääs. Inglise maastikuaed.
Sissejuhatus maastikuaeda kui nähtust käsitletakse – 18.sajandi inglise maastikustiilina, inglise stiilis pargina, varaste avalike parkidena, romantismiaja aedadena, vabakujulise aiana, loodusliku aiastiilina. Maastikupark – kui looduslik lahendus on eksisteerinud paralleelselt regulaaraiaga, kuid pole domineerinud, 18.sajandil toimus üleminek regulaaraiast vabakujuliseks maastikuaiaks. Maastikupargi ajaloolised eelkäijad: Mesopotaamia aiad ja Pärsia jahipargid, Antiikaja pargid ja pühad salud/hiied, Keskaja Euroopa looduspargid jahialad linnalähedasemad metsad , Renessanssaja puhke - ja jahipargid. Venekeelsetes allikates on maastikupargi ja vabakujulise aia areng arhitektuuristiilidega: klassitsism ja romantism.
17. Inglise aed 19.-20. sajandil. Eklektika ja regulaarstiil.
18.-19.saj algul Inglise maastikuaia/pargi arengu peasuundadeks on vabakujuline, hiina/inglise stiil, pastoraalne , pitorestkne maastikukujundus . 19.sajandil arenesid välja avaliku haljasala ja linnamaetsa/puiste mõõtmed. Linnade kasv tõi kaasa aedlinnade planeerimise vajaduse. Pargiarhitektuuri said iseloomustama puiesteed ja promenaadid. Tähtsalt kohal püsis uute taimede aklimatiseerimine. 19.saj on klassikalise aiakunsti arengu lõpp-staadiumiks ning modernismile eelnevaks perioodiks . Kujunduslikud katsetused, stiililised segadused ja kopeerimised 20 saj esimesel poolel tähistavad modernismi ja sajandi teisel poolel postmodernismi. Peasuunad: Vabakujuline, Hiina/inglise stiil, Pastoraalne, Pitoreskne, Arenesid välja avaliku haljasala ja linnametsa/pitstu mõõtmed, Linnade kasv tõi kassa aedlinnade planeerimise vajaduse. Pargiarhitektuuri said iseloomustama puietseed ja promenaadid. Tähtsal kohal püsis uute taimede aklimatiseerimine. Uute taimede sissevedu. 19.saj esimesel poolel: Vastandus Inglismaal maastikupärasele kujundusele uusklassitsistlik aiakunst . Fookusse tõusis korrapärase plaseeringuga lille - ja/vüi arhitektuuresete elementidega aed. Kodanlase aed eeslinnas või maavillas oli lihtne, suuruselt vähem kui 1 ha ja stiililt sageli varasemate kujundussuundade süntees. Kasutusele võeti renessanssparterid(prnts, hollanid ja inglise stiilis lillepeenrad). Uus nähtus- kiviktaimlad ehk alpinaariumid. 20.saj alguse aiakunsti tunnusjooned: Korrapärane aiakujundus ja intiimne mõõtkava. Peenelt väljatöötatud detailid. Kohalike looduslike materjalide kasutamine. Kodumaiste ja „vanaaegsete“ taimede kasutamine
18. Pargid ja aedlinnad (19.-20. saj).
19 saj. Oli toimunud regulaaraia „ tagasitulek “; 19-20 saj. vahetusel jätkus maastikuaia ja regulaaraia vaheline võitlus; Aedades võeti kasutusele itaalia ja prantsuse analoogiate põhjal parterid jm regulaaraedade detailid; Aiaarhidektuuris püsisid jätkuvalt lehtlad, aiamaja , pergolad, skulptuurid; 19 saj. teise poole arhitektuuris valitses historitsism - ajalooliste stiilide jäljendamine; 19/20 saj. vahetusel tõusid esiplaanile juugend ja heimatstiil ; 1920 a. funktsionalism soodustas regulaarseis planeeringuid ja kujundusi. 20 saj. linnaparkide loomisel järgiti valdavalt Volkspark’i ideed: Lõbustuspargid, Spordipargid, Looduspargid, Lastepargid. Aedlinn : Aedlinna tekkimise põhjus: urbaniseerunud linnas kasvavad probleemid, samas sureb maaelu migratsiooni ja põllumajandus kriiside tõttu välja. Max suurus 30 000 elanikku; Hoonestuse moodustavad aiaga ridaelamud; Läbisõiduliikluse vältimiseks umbtänavad; Elamurajoonide vahel ja ümber roheline tsoon- pargid. Esimesed aed- eeslinnad ja aed-külad: Letchworth Garden City- 1903, Hampstead Garden Suburb- 1908, Welwyn Garden City- 1919.
19. Aedlinnade areng Eestis 20. sajandil.
Suurlinnade ümber rajavate aedlinnade rajamine hoogustus Esimese maailmasõja eelsetel aastatel. Tallinna aedlinnade propaganda seostus aedeeslinnadega, mis tuli hoonestada avarate aedadega eramutega. Tallinna aedlinnade asumid: Nõmme, Lilleküla, Pirita, Merivälja. Riigiametnike suvitus piirkonnad ja esindusresidentsid: Pühajärve loss ja park, Keila Joa loss ja park. Tartu aedlinnad: Tamme, Tähtvere.
Mis stiilis või mis ajastutest pärinevad järgnevad aiad/ pargid:
Alhambra- Islamiaed; Belvedere-Barokk; Daisen-in-Jaapani aed; Generalife-Islamiaed; Het Loo- Barokk; Kadriorg- barokk stiilis; Keila-Joa- neogooti stiilis; Kunda- varaklassitsistlik; Padova botaanikaaed- Renessans ; Palmse- barokk stiilis; Peterhof- Barokk; Raadi - pärineb keskajast. Nii välis- kui ka sisekujunduses domineerisid neorenessanss ja neobarokk.; Sangaste - Gooti stiil; Sanssouci- Rokokoo ; Stourhead- itaalia stiilis; Stowe- inglise stiil; Suuremõisa- Barokk; Toila Oru- renessanss ; Vaux-le-Vicomte- Prantsuse stiil; Versailles - Barokk; Villa d´Este- renessans; Villa Lante- Prantsuse stiil; Villa Medici- Itaalia stiil; Wörlitz- renessans
21. Mõisted
Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi.
Allee- regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus.
Akvedukt- üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega.
Arabeskornamentika- stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim) ornament , islami dekoratiivkunsti kaunistusmotiive.
Arboreetum- puude kollektsioon teaduslikeks eesmärkideks.
Arhitektooniline- ehituskunstiline, ehituskunsti seadustele vastav; kunstiteose ülesehitusse puutuv.
Avenüü- lai ja sirge puude, skulptuuride vms servatud tee, millel on tavaliselt monumentaalne peamotiiv (pr. point de vue); ka teatud iseloomuga tänav; peatänav.
Balustraad - käsipuuga vm ühendatud balustrite reast koosnev rinnatis, eriti rõdude ja balkonite avakülgedel, veekogude ääres jm. Baluster - lühike, altpoolt või keskelt tüsedam profileeritud sambake , tulband.
Basiilika - keskajal kuninglik koda; kirikutüüp, mis on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega lööviline ehitis.
Boskett- lõigatud puudest või põõsastest kujundatud iseseisvat ruumi moodustav tervik, oma olemuselt geomeetriline või ebareeglipärane.
Broderiiparter- väga peen parteriliik, meenutab pitsilist mustrit.
Eklektitsism - erinevaid stiilielemente ja -võtteid vms laenav ja omavahel formaalselt ühendav stiil.
Ekseeder- aedades üldiselt poolkaarekujuline väljak, poolkaarekujuline või hulknurkne seinasüvis või -nišš.
Funktsionalism- arhitektuuris ehitise funktsioone rõhutav suund ehituskunstis, eitab rahvuslikke traditsioone.
Galerii- algselt lossiehituses mitmeid ruume ühendav pidulik käik, mille üks külg on kujundatud tiheda akendereaga.
Grotesk - põimitud taim-, loom- jm ornament, mis tekkis renessansi ajal, jäljendades Vana-Rooma ehitiste varemeis (mida rahvas nimetas grottideks) avastatud eeskujusid.
Grott - tehislik võlvkoobas, kus oli sageli vee-element, samuti vabakujulisi funktsionaalseid figuure ja/või taim- ning loomornamentikat.
Historitsism- ajalooliste stiilielementide mehaaniliselt kopeeriv rakendamine uusaegsetel ehitistel.
Juugendstiil -19. saj lõpul ja 20. saj algul Euroopa kunstis (eriti arhitektuuris, tarbekunstis ja sisekujunduses) levinud dekoratiivseid taimemotiive rakendav stiil.
Kaskaad - vesitrepp, joastik, astmeliselt langev tehislik veejuga või veevärav.
Klassitsism- üldiselt antiigi, enamasti Kreeka ja Rooma aja kunsti tagasivaatav hilisem kunstivool, vrdl neo- ehk uusklassitsism (18. saj lõpus ja 19. saj algul).
Kolonnaad- piilaritele või sammastele toetub talastik.
Labürint- labürindi kujund aias oli algupäraselt ring või kuusnurk, hiljem kohtame ka ruutu .
Manerism-stiiliperiood kujutavas kunstis kõrgrenessansi ja baroki vahel, eesmärgiks tuntud meistrite stiili, maneeri jäljendamine. Manerismi iseloomustas vormiline ülepingutatus, ka liialdavalt peenutsev kunstistiil.
Modernism - uuenduslikkust rõhutav või moodsust taotlev suund kunstis 19. saj lõpul ja 20. saj algul.
Nišš- poolümar või täisnurkne, tavaliselt võlvitud ja avatud ruum seinas.
Obelisk - ülalt ahenev , neljakandiline püramiidtipuga kivisammas, Vana-Egiptuses kasutati põhiliselt mälestussambana: suured vertikaalsed nurgeliste ja suunatud tippudega kivid, mida austati hardalt kui looduse jõu sümboleid.
Orangerie-oranžerii, apelsinikasvuhoone või tsitrusviljaliste aed, kus kasvatati ja eksponeeriti troopilist külmaõrna taimmaterjali, eriti apelsini ja sidrunit.
Palissaad - tõke tihedalt üksteise kõrvale maasse rammitud, teravdatud ülaotsaga palkidest.
Parter- aias oma olemuselt korrapärane dekoratiivistutus, tihti hoonega seotud: käsitleb tavaliselt geomeetrilisi vorme või taimornamentikat; võib moodustada pügatud puudest ja hekkidest, lilleistutustest, murukujunditest või modelleeritud murupindadest, basseinidest, värvilisest kruusast vms.
Paviljon - tavaliselt väikesevõitu katusega aiaehitis; läänemaailmas tihti klassitsistlik aiatempel või omapärane vaatepaviljoni või -torniga.
Pergola - lehtla, sammaste, piilarite vms püsttugedega ristikujulise katusega või ümarehitis, millel kasvasid vääntaimed.
Peristüül- katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu avanesid maja üksikud toad.
Perspektiiv- ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest.
Piilar- nelinurkne, kaheksanurkne või ristkülikukujulise läbilõikega tugipost.
Pilaster - nn "vastu seina laiaksvajutatud sammas".
Portikus- lahtine sammaseeskoda, sageli viilkatusega.
Rokokoo - iseloomustavad kergus, pehmed voolavad vormid, spiraalsed jooned ning mänglev taimornamentika.
Rondeel- ümar väljak, üldiselt radiaalsete alleede keskusena, vrdl tähtväljak.
Skväär- väike, haril. nelinurkne haljastusala või väljak hoonestuse vahel.
Terrass- aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast maastikus kõrgemal ja tugimüüri või nõlvaga eraldatud; kallakule võidakse teha trepisarnane terrasside kogum.
Topiaarium- puude ja põõsaste modelleerimine lõikamise teel.
Viridarium- puudesalu rooma aias, ümbritsetud müüriga. Kasutati õhtusteks lõbustusteks tule valgel.
Kes olid need isikud:
Leon Battista Alberti- Itaalia arhitekt , teadlane ja teoreetik. Leon Battista Albertit võib pidada kõrgrenessansi stiili leiutajaks aedades.
Charles Bridgeman- Inglise aiakujundaja, kes oli suuresti mõjutatud prantsuse stiilist. Kujundas Kensington Gardens 'is ümmarguse tiigi.
Lancelot ´Capability´ Brown- üks kuulsamaid Inglise maastikukujundajaid.
Antoni Gaudie- Hispaania arhitekt ja Kataloonia patrioot.
Gertrude Jekyll - oli kunstnik, käsitööline, kirjanik ja aednik .
Geoffrey Jellicoe- inglise arhitekt, linnaplaneerija, maastikuarhitekt ja aiakujundaja. Suurim huvi oli maastiku ning aiakujunduse vastu.
Le Corbusier - tuntud kui Le Corbusier, oli Šveitsi-Prantsuse arhitekt ja maalikunstnik. Tal oli sügav mõju modernsele liikumisele arhitektuuris ning teerajaja roll modernistlike aedade loomisel.
André Le Nôtre- Suurim prantsuse aia- ja maastikukujundaja.
Andrea Palladio - Itaalia arhitekt ja arhitektuurilise stiili ellukutsuja, mida nimetatakse palladionismiks. Ehitised olid templisarnased, inspireeritud Platoni vormide teooriast.
Vitruvius Pollio- Rooma arhitekt, insener ja planeerija.
Frank Lloyd Wright- Ameerika arhitekt, algselt õppis linnainseneriks.