Inimtegevuse mõju loodusele (1)

LÜHI-REFERAAT
Inimtegevuse mõju loodusele
Kaitsealad ja kaitstavad objektid
Eesnimi Perekonnanimi
2010
Looduskaitsealad on alad, mille abil kaitstakse ökoloogilist tasakaalu ja ka haruldlaste loomaliikide ja taimeliikide kaitseks. Kaitse alasid kasutatakse ka katsete tegemiseks. Kaitsealadesse kuuluvad kõik rahvuspargid, maastikukaitsealad , looduskaitsealad ja programmialad. Praegu on Eestis üle 300 kaitseala , kus kaitstakse metsi, soid , rohumaid, ja teisi meie jaoks olulisi kooslusi, liikide kasvukohti ja elupaiku. Eestis leidub ligikaudu 60 Loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 50 looma- ja taimeliiki, kelle kaitseks on vaja moodustada loodushoiualad ning sadakond Linnudirektiivi alusel kaitset vajavat linnuliiki, mille kaitseks on vaja luua linnuhoiualad. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala , loodusparki või maastikukaitseala . Need kõik on külastajatele avatud.
Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise
mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark.
Looduskaitsealad on looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja üksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Tuntumad looduskaitsealad on Matsalu , Viidumäe, Nigula ja Endla looduskaitseala.
Maastikukaitseala on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke-eesmärgil. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. Maastikukaitseala looduspargi territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Nimetagem siin Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa , Hiiumaa laidude maastikukaitseala; Haanja , Otepää ja Naissaare loodusparki.
Loodus ja inimene on omavahel vägagi tugevasti seotud. Inimene hakkas loodust mõjutama juba muistsetest aegadest . Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Tavaliselt reostavad inimesed pinnast, vett, õhku, maapinda. Vee reostuse taga on üsna sageli nafta tankerid. Kui näiteks kuskil peaks suur tanker põhja minema on tagajärjed katastroofilised. Vee reostus omakorda kahjustab loomi, õhku, pinnanst jne. Vett peaksime igaljuhul hästi hoidma. Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Paneb mõtlema, et raiskame kõlbulikku joogivett ainuüksi 30% WC-s.
Õhureostus tekib kütuste põlemiselt autode, vabrikute saasteained , heitgaasid, raskemetallid jne. Õhureostust vähendab näiteks tuuled. Samas võivad tuuled tuua palju väga kahjulikke ained teistest riikidest.
Eestis on probleemiks on kõigi suuremate linnade prügimäed, mis ei vasta tänapäeva nõuetele. Senisel viisil prügi ladustamine võib põhjustada inimeste, taimede, loomade mürgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase
pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Nende prügimägede kahjulik toime võib olla lühikeses perspektiivis üsna väike. Pika ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Eelmine aasta toimus ka väga korda läinud üritus „Teeme ära 2008“
kus ma ka ise osalesin. Aitasime koos perega koristada Tallinna ümbrust. Kokku koristati kogu eestipeale umbes 10 000 tonni prügi ja seda rohkem kui 50 000 inimesega.
(TEEME ÄRA 2008) (Nafta reostus meres)
(prügi reostus kalda ääres)
(Lahemaa rahvuspark)
Kasutatud allikad:
http://www.greengate.ee
http://www.teeme2008.ee
"Muutuv kekkond ja tervis"Tallinna Tehnika Ülikool 1993
" Globaalsed keskkonna probleemid"Tallinna Tehnika Ülikool 1993
"Inimene, ökosüsteem ja kultuur"kirjastus"PERIOODIKA" Tallinn 1976
Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999
www.Google.ee