50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
36 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
oiapdf ijpajpdsf
Õppematerjali autor
Kaitsealade jagunemine ja nende kaitsekorrad Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks:rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala(looduspark), programmiala RAHVUSPARK Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohaselt on rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk reservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872. aastal
Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis Sissejuhatus Looduskaitse vajadus seisneb looduse hoidmises ja selle säilitamises. Kuna 20. sajandi alguses võeti kaitse alla vaid haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme, siis aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et sellest ei piisa. Hakati rääkima keskonnakaitsest, mis tähendab elu ja loodusliku mitmekesisuse kaitset elupaikade hoidmise ja ökosüsteemide säilitamise kaudu. Me peame enda ellujämise nimel hoidma iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta- nagu need kõik oleks haruldased. Tuleb tegelda paljude erinevate keskkonnaprobleemidega, mis ohustavad õhku, vett jne. Loomulikult käib keskkonnakaitsega käsikäes ka loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Eestis
Looduskaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliiki
tulevastel põlvedel oleks samaväärne või isegi parem elukeskkond. Ehk see rahuldab meie praegused vajadused mõjutamata tuleviku omi. Põhimotted: 1. Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslikud otsused peavad olema seostatud nende (otsese ja kaudse) mõjuga keskkonnale 2. Põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskkonnapoliitilised otsused ning sellealane praktiline tegevus peavad arvestama nende mõju tulevastele põlvkondadele (peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi efekte) 3. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on võrdne õigus puhtale keskkonnale 4. Keskkonna kaitsmine: loodusressursside säilitamine ja keskkonna kaitsmine Millised on looduskaitse eesmärgid Eestis? Looduskaitse eesmärk on looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamine kõigil selle avaldumise tasanditel. Kaitsekorralduse esmane eesmärk on kehtestada kõigile kaitse all
Programmiala üldvöönd on programmiala see osa, mis jääb eespool nimetatud vöönditest välja. Seal majandusliku tegevuse suhtes erilisi nõudeid ei kehtestata. · Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste areng, säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine, majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Inimeste viibimine loodusreservaadis on lubatud ainult järelvalve, päästetööde ning loodusobjekti valitsemise eesmärgil samuti teadustegevuse ja loodusobjektide seisundi jälgimise ja hindamise eesmärgil vaid kaitseala valitseja nõusolekul. · Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks
Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisimat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Maapinna lähedal tekkiv osoon on õhusaaste. Viiekümnendatest aastatest alates on osoonisisaldus Euroopas suurenenud 1% aastas.Osa sellest tekib n.ö. looduslikult, kuid sel moel moodustub vaid väike osa maapinnalähedasest osoonist. Märksa enam täieneb see kiht inimtegevuse läbi. Atmosfääri satub mürgiseid gaase (CO, CH4, NOx, SO2, lenduvad orgaanilised ühendid) millest hiljem kujuneb keemiliste reaktsioonide läbi maapinnalähedane osoon. f. Kliima soojenemine Kasvuhoonenähtus on looduses tavaline ilming – kui seda poleks, oleks maakera keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C vaid -18°C. Viimase saja aasta jooksul on täheldatud süsihappegaasi sisalduse vähest ent järjekindlat
ja liigne mitmekesisus ning samas vältida ulatuslikke kahjustusi metsamajandusele ja muule majandustegevusele. · Eestis on jahiulukite hulka arvatud 17 imetajaliiki ja 36 linnuliiki. · Jahinduse põhihuvi on suunatud sõralistele, kellest saadakse nii liha kui trofeesid. · Väikekiskjate küttimine on eelkõige looduskaitselise iseloomuga, kus arvukuse reguleerimine on vajalik nende liikide negatiivse mõju tõttu teistele liikidele. · Suurkiskjad on eelkõige väga hinnalised trofeeloomad, mida jahimehed üle maailma Eestisse küttima tulevad. Teisest küljest võivad suurkiskjad olulist kahju tekitada kariloomadele ning jahinduse põhiorbiidis olevatele sõralistele. 11. Põllumajanduse seisund ja mõju keskkonnale 11.1. Poollooduslikud kooslused · Ekstensiivne põllumajandus võib bioloogilist mitmekesisust tunduval suurendada
Kaitsealad on: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitsealad. Rahvuspargid- Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu. Looduskaitseala-Viidumäe, Nigula, Endla, Alam-Pedja Maastikukaitseala- Laulasmaa, Järveotsa, Padaoru, Viljandi jne. Looduspark: Haanja, Otepää, Naissaare, Osmussaare, Saarjärve, Loodi (Erijuhud: park, arboreetum ja puist) Hoiuala: elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Nt. Linnualad, loodusalad. Kaitsealune liik- nt.rabapüü. taime-, seene-, loomaliik, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse. Liigid jaotatakse: I kategooria (rangeim) II kategooria III kategooria Püsielupaik- väljaspool kaitseala asuv, LKSi kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: • kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid