Türgi (9)

Türgi
Sisukord
1. ÜLDANDMED
2. TÜRGI LÜHIAJALUGU
3. GEOGRAAFILINE ASEND
3.1. Türgi regioonid
4.LOODUSLIKUD TINGIMUSED
4.1. Pinnamood
4.2. Vetevõrgustik
4.3. Mullastik
4.4. Loodusvarad
5. LOOMASTIK JA TAIMESTIK
6. KLIIMA
7. KESKKONNAKAITSE
7.1. Rahvuspargid
8. MAJANDUS
8.1. Energia
8.2. Põllumajandus
8.3. Metsandus ja kalandus
8.4. Tööstus
9. RAHVASTIK
9.1. Religioon
9.2. Linnastumine
9.3. Kultuur
9.3.1. Türgi keel ja selle kujunemine
9.4. Tervishoid
9.5. Haridus
10. TÜRGI KUULUMINE RV ORGANISATSIOONIDESSE
10.1. Türgi ja Euroopa Liit
11. TURISM
Kasutatud materjal
Üldandmed

Riigivorm : Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti)
Pealinn: Ankara (39°55'48.00′N, 32°50′E)
Suurim linn: Istanbul
Pindala: 780 580 km²
Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga)
Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km²
Usk: 99% rahvastikust moslemid
Riigikeel : türgi keel
Riigihümn: İstiklal Marşı
President : Ahmet Necdet Sezer
Iseseisvus : 29.10.1923
Rahaühik: Türgi liir (YTL)
Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg

Türgi lipp Türgi vapp
Türgi lühiajalugu

Türgi ajaloo saab jagada kolme suurde ajajärku: Türgi- eelne Anatoolia , türklased ja Ottomani impeerium ning Türgi Vabariik.
Türgi-eelne Anatoolia
Anatoolia poolsaar, millel asub enamik tänapäeva Türgist, on üks Euroopa vanimaid asustatud alasid. Just sealt on leitud ühed maailma vanimad inimasustused nagu näiteks Çatalhöyük, Göbekli Tepe ja Mersin. Esimene põhiline asundus Türgi aladel oli hetiitide impeerium 18.-13. saj eKr. Järgmisena tulid nendele aladele früügialased ning saavutasid ülemvõimu, kuni nende kuningriiki purustati teiste lõunamaalaste poolt 7.saj eKr.
Lääne-Anatoolia on tuntud Ioonia nime all, kuna seal asusid elama ioonlased- Antiik-Kreeka rahvas. Terve Anatoolia vallutati aga 6. saj eKr pärslaste ning hiljem Aleksander Suure poolt. Peale seda oli Anatoolia jagatud väikestes hellenistlikeks kuningriikideks, mis allusid Rooma ülemvõimule.
Aastal 324 valis rooma keiser Constantine uue rooma riigi pealinnaks Byzantiumi ning nimetas selle enda järgi Constantinopoliks(praegune Istanbul). Peale Ida-Rooma impeeriumi langust sai Constantinopolist Bütsantsi riigi pealinn.
Türklased ja Ottomani impeerium
9. saj asusid Türgi aladele elama Oguz’i hõimkonnast pärit seljukid. Nad olid nomaadid Kaspia mere äärsetelt steppidelt, kes pöördusid umbes 10. sajandi paiku islami usku. Saanud ülemvõimu Bütsantsi impeeriumis tänu Manzikerti lahingule 1071. aastal, lõpetasid türklased oma rändava eluviisi ning jäid paikseks. Tänu sellele algas ka Seljuki impeeriumi edu.
Kuningriik ei saanud aga kaua püsida, kuna juba 1243. aastal vallutasid impeeriumi pärslased. Ühe Türgi printskonna juhi Osman I juhtmõte oli välja arendada Ottomani impeerium, et täita tühjaks jäänud valitseja kohta kokku varisenud seljukide ning bütsantslaste kuningriigis. Ottomani impeerium toimis vastastikku koos ida ja lääne kultuuriga läbi 623-aastase ajaloo. 16. ja 17. sajandil oli see impeerium oma olemuselt maailma võimsaimate hulgas, ulatudes isegi Euroopasse- Balkanimaadesse ning isegi Poola-Leedu Liitvabariigi lõunaosani. Riigi langusaastatel võttis impeerium osa isegi I maailmasõjast 1914. aastal, kuuludes Ottomani-Saksa liitu, kuid just seal hävitatigi riik täielikult. Peale sõda jaotati impeerium võitjate poolt Sevres rahulepingu alusel.
Türgi Vabariigi ajastu
Istanbuli ja Izmiri okupatsioon liitlasvägede poolt peale I maailmasõda viis Türgi Rahvusliku Liikumise asutamiseni. Mustafa Kenal Pasha juhtimisel toimus Türgi Iseseisvussõda, mille eesmärk oli Sevres rahulepingu tingimuste tühistamine. 18. septembril 1922. aastal tõrjuti tagasi okupatsiooniväed ning sündis uus Türgi riik. 1923. aastal tunnustati Türgi Vabariigi suveräänsust ning riik kuulutati välja 29. oktoobril 1923. aastal- pealinnaks nimetati Ankara. Esimeseks presidendiks sai Kemal Pasha, kes tegi kohe palju radikaalseid reforme proovides samas säilitada jäänuseid Ottomani Impeeriumist. Vastavalt Türgi nimede seadusele, nimetas riigi parlament Kemal Pasha aunimeks "Atatürk" (tõlkes türklaste isa).
Türgi liitus II maailmasõjaga, olles liitlasvägede poolel. Peale osalemist Korea konfliktis koos ÜRO jõududega liitus Türgi 1952. aastal NATO -ga, saades nõnda kaitsevalliks Nõukogude Liidu vastu, kes tahtis laieneda Vahemere riikidesse.
1945. aastal lõppes üheparteiline periood ning riigis tekkisid mitmed uued parteid, mis tõi endaga kaasa palju siseriiklikke pingeid ning ajavahemikku 1960-1980 loetaksegi poliitiliselt väga ebapüsivaks.
Geograafiline asend
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia osa nimetatakse Anatooliaks. Euroopa osa aga Traakiaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia , Armeenia , Aserbaidžaani ja Iraaniga, läänest Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Türgi geograafilised koordinaadid on 39°00′N, 35°00′E.
Türgi kogupindala on 780 580 km², millest maismaa alla kuulub 780,580 km² ning vee alla 9,820 km².
Türgi ulatub idast läände umbes 1600 km, kuid vähem kui 800 km põhjast lõunasse. Maismaast 755,688 km² asub Aasias ning 23,764 km² Euroopas.
Anatoolia on üldiselt ristkülikukujuline poolsaar, mis asetseb just kui sillana Kagu-Euroopa ja Aasia vahel. Istanbul on ainus linn maailmas, mis asub kahel kontinendil. Anatoolia osa moodustab Türgi kogupindalast 97 %. Seda kutsutakse tihti ka Väike-Aasiaks, Aasia Türgiks või Anatoolia platooks.
Traakia on eraldatud Anatooliast Bosporuse väina, Marmara mere ning Dardanellide kaudu.
Türgi regioonid
Türgi 7 regiooni on jaotatud rahvastiku järgi. Türgi on jaotatud sellisteks regioonideks, et lihtsustada rahvastiku statistika edastamist ning nendel piirkondadel pole oma eraldi valitsust või juhti.

• Egeuse regioon (8 provintsi)
  
• Musta mere regioon (18 provintsi)
  
• Kesk-Anatoolia regioon (13 provintsi)
  
• Ida-Anatoolia regioon (14 provintsi)
  
• Marmara regioon (11 provintsi)
  
• Vahemere regioon (8 provintsi)
  
• Kagu-Anatoolia regioon (9 provintsi)
  

Looduslikud tingimused
Pinnamood
Türgi mitmekesine pinnamood on mitmete tektooniliste protsesside tulemus. Need on kujundanud Anatooliat miljoneid aastaid ning see jätkub ka tänapäeval läbi korduvate maavärinate ning juhuslike vulkaanipursete . Türgi on geoloogiliselt osa Alpide vööndist, mis ulatub Atlandi ookeanist Himaalaja mäestikuni. See vöönd tekkis testsiaarajastikul( ~ 65-1,6 mln a eKr), kui Araabia , Aafrika ja India laamid hakkasid kokku põrkuma Euraasia laamiga. See protsess jätkub tänapäevani ning seetõttu on Türgi kaguosas tihti maanihkeid. Türgi ala on üks maailma aktiivseimaid maavärinate ning vulkaanide piirkond.
Türgi pinnareljeef on struktuurselt keerukas. Keskmaastikus on kõrgeid ning samas ka madalaid kohti ning annab mulje järsust platoost. Kõrged mäestikud on koondunud aga just Ida-Türki. Väga madal maa on Lääne-Türgis, Traakias , kuna seal suubuvad jõed Egeuse ja Marmara merre ning samuti asub Lääne-Türgis Must meri ja Vahemeri .
Rohkem, kui 80 % Türgi maapinnast on järsk, mägine ning paljude pankadega- seetõttu vähese põllumajandusliku väärtusega. Maastiku reljeef on mägisem idas, kus koonduvad kaks mäestikuahelikku- keskmine kõrgus on seal 1500 meetrit.
Türgi kõrgeim tipp on Ararati mägi(5166 meetrit kõrge)- samuti koht, kus ühtivad nelja riigi piirid.
Türgi topograafiline kaart
Vetevõrgustik
Jõed
Enamik Türgi jõgedest suubuvad meredesse, mis ümbritsevad maad. Tigris ja Eufrat ühtivad ning suubuvad Pärsia lahte . Türgi pikimad jõed Kizilirmak, Yesilirmak ja Sakarya suubuvad Musta merre. Teised tähtsamad jõed voolavad Marmara, Egeuse ja Vahemerre . Aasia poolne Türgi on enamasti mägine, kuid leidub ka tasandikke - näiteks Kuzilirmaki jõe delta.
Järved
Kui võtta arvesse järvede rohkus , siis Ida-Türgis on neid rohkem, kui läänes. Just idas asub Türgi suurim järv Van( 3713 km²). Tegu on vulkaanilise tekkega soolajärvega.
Samuti asuvad Ida-Türgis teised suuremad järved- Ercek, Cildir ja Hazar. Ka paiknevad paljud järved Tauruse mägede alas . Kesk-Anatoolias asub Tuzgolu järv, mis on väga soolane ning madal. Seoses Tammide ehitusega viimasel 30 aastal, on tekkinud palju suuri tammjärvi. Suurim neist on Atatürki tammi järv.
Türgi vetevõrgustik
Mullastik
Türgi reljeefilised erisused ning kliima muutlikkus on põhjuseks, miks sise- ja ääremaal on mullastik niivõrd erinev. Detailne pinnastik on väga keerukas. Vöötmelised mullad on tihti „ära lõigatud“ suurte reljeefsete erinevuste tõttu. Välja võib tuua seitse põhilist mullastiku gruppi, kus juures igaüks neist sisaldab mitmeid mullastikutüüpe.
Punased ning hallikaspruunid leetmullad koos pruunide metsamuldadega esindavad kõige laiaulatuslikumat gruppi, kattes ligi 1/3 kogu riigi pindalast. Pruunid metsamullad on üldiselt arenenud lubjakivist ning on vähem happelised , kui punased ja hallikaspruunid leetmullad.
Pruunid ning punakaspruunid mullad on iseloomulikud riigi kuivemates osades, põhiliselt poolkõrbetes Kesk-Anatoolias ning Türgi kaguosas ning katavad umbes 1/5 riigi pindalast.
Lubjatud pruunid mullad on huumuserikkad ning asuvad Türgi niiskemates osades.
Ülejäänud mullatüübid on raudjad mullad, leelismullad, settemullad, preeriamullad.
Loodusvarad
Türgi on maavarade poolest üpriski mitmekesine maa, kuigi väheseid loodusvarasid leidub väga suures hulgas. Iraani kõrval on Türgi ainus Kesk-Ida riik, kellel on palju kivisöe varasid - põhiliselt Zonguldak’i aladel. Puusöe toodang on samuti mahukas. Väiksemamastaabiline nafta tootmine toimub Ramani lagendikel, kuid see katab vaid murdosa riigi tegelikust naftavajadusest. Seega sõltub Türgi suuresti imporditud naftast. Pruunsüsi ja nafta on kasutusel elektrienergia tootmisel. Praegusel ajal areneb jõudsasti ka hüdroelektrienergia. Suurimad hüdroelektrijaamad asuvad Sakaria, Kemer’i, Kizil’i ja Seihan’i jõgedel.
Tähtsaimad metallimaagid on raud, peamiselt Sivas provintsist, ning kromiit, mis põhiliselt eksporditakse välismaale. Ka leidub Türgis palju mangaani , tsinki, pliid , vaske ning boksiiti.
Loomastik ja taimestik
Türgis on küllalti palju erinevaid liike metsloomi ning jahilinde. Riigi eraldatud ning metsarohketes paikades elutsevad hunt, rebane , metssiga , metskass, kobras , nugis, šaakal, hüään, karu, gasell jne. Kodustatud loomade hulka kuuluvad näiteks vesipühvel, Angoora kaljukits , kaamel, samuti ka hobune, lammas ning teised traditsioonilised koduloomad . Põhilised jahilinnud on nurmkana, metshani ja vutt.
Türgis on kaks põhilist taimestiku tüüpi: stepp -rohumaad, mis paiknevad põhiliselt Kesk-Anatoolias ning metsad . Üldiselt on aga mõlemad taimestiku tüübid tekkinud inimtegevuse tagajärjel- nii otseselt (metsalangetuse ning põlluharimise tõttu) kui ka kaudselt (rohutoiduliste koduloomade tegevuse tõttu).
Musta mere rannikul on palju sademeid, puudub suvine põud ning talved on leebed- seetõttu leidub seal palju erinevaid puuliike , nagu näiteks valgepöök, kastan , kuusk , lepp . Samuti on Türgis palju põõsastaimi, nagu näiteks rododendror, loorber , astelpõõsas, sarapuu.
Kuivematel aladel (stepi-rohumaadel) moodustub heitlehine metsavöönd, kus leidub selliseid puid, nagu tamm, kadakas, mänd, nulg .
Kliima
Türgi paljudes regioonides on erinev kliima. Rannikualade ilmastik on üpriski kontrastiks sellele, milline on ilm sisemaal . Egeuse ja Vahemere rannikualade suved on kuumad ning kuivad, talved jahedad ning vihmased. Iga-aastased sademed nendel aladel on 580-1300 mm, olenevalt täpsest asukohast. Üldiselt sajab vähem Türgi idaosas. Kõige rohkem sajab Musta mere rannikualadel . Mere idarannikul sajab iga aasta keskmiselt 1400 mm sademeid ning on ainus piirkond Türgis, kus sademeid on terve aasta jooksul.
Rannikualadel asuvad mäestikud hoiavad ära Vahemere mõjud Türgi sisemaale ning seetõttu on maal kontinentaalne kliima selgesti eristuvate aastaaegadega. Anatoolia Platoo aladel on palju äärmuslikumad kliimatingimused. Platoo talved on väga külmad. Mägistel ida-aladel võib temperatuur kohati langeda isegi -40 °C-ni ning lumikate püsib kuni 120 päeva aastas.
Lääne-aladel on talvel keskmine temperatuur +1 °C. Suved on kuumad ja kuivad, keskmine temperatuur püsib +30 °C juures. Aastas langeb seal keskmiselt 400 mm sademeid.
Kõige kuivemad Türgi alad on Malatya Ovasi ja Konya Ovasi, kus aastane sademetehulk on keskmiselt 300 mm. Kõige sademeterohkem kuu on mai, kõige kuivem aga august.
Antitauruse mäestiku regiooni kliima Ida-Türgis võib olla üpriski karm. Suved kalduvad olema väga kuivad ning ülimalt kuumad, talved aga karedalt ning püsivalt külmad ning tiheda lumesajuga. Nende alade inimesed evakueeritakse tihti kevadtormide ajaks.
Aasta keskmine temperatuur Türgis
Keskkonnakaitse
Türgi suur majanduskasv ning tehaste massiline ehitamine 90ndatel aastatel viis suure hulga energia tarbimise, importimise, vee ning õhu saaste ning suurte ohtudeni keskkonnas. Lisaks sellele on kasvanud nafta transport Kaspia mere regioonist Venemaa ja Gruusia sadamatesse üle Musta mere ning see on viinud selleni , et tankerite õlireostusi on iga aastaga üha enam.
Kuna Türgi on nüüd Euroopa Liidu kandidaat, kontrollitakse riigi keskkonnatingimusi ning –kaitset eriti põhjalikult. Türgi ehitab praegusel ajal põhjalikku hüdroelektrijaamade võrgustikku ning keskkonda saastav kivisöe põletamine energia saamiseks on asendumas maagaasiga.
Merereostus
Suurenenud laevaliiklus kitsas Bosporuse väinas on kasvatanud hirmu keskkonnakatastroofi ees- see võib kaasa tuua kogu väina vee reostumise ning ohustada kümne miljoni inimese elu, kes elavad mõlemal pool väina. Väin on 30 km pikk, üpriski käänuline ning laevaliiklus on seal kasvanud alates Külmast sõjast- praegusel ajal sõidab seal aastas ligi 50,000 alust. Ligi kümnendik neist on naftat vedavad laevad. See on viinud aga laevaõnnetuste ja leketeni ning näiteks vahemikus 1988.-1992. a toimus väinas 155 laevakokkupõrget ja –õnnetust. Bosporuse väina suurim õlireostus toimus 1999. a, kui Vene naftatanker vajus ümber Istanbuli külje all. Rohkem kui 4300 tonni laeva 8000 -st tonnist naftast lekkis Marmara merre, kattes mere ranniku ligi 12 km² õlikihiga.
Samal ajal on Mustas meres ülekalastamise ning naaberriikidest tuleva saaste tõttu rikutud algne ökosüsteem. Mere suurpuhastus läheks maksma 15 miljardit dollarit- palju rohkem, kui Musta mere ümbruses elavad 6 riiki suudaksid maksta.
Õhusaaste
Õhusaaste on Türgi suurim probleem- põhilisteks reostajateks on vääveldioksiidid, lämmastikoksiidid ning karbonaatdioksiidid. Sudu on eriti suur probleem paljudes Türgi linnades, eriti Istanbulis. Suurenev energiatarbimine ning kasvav autode hulk on suurendanud õhusaastet ning kui Türgi jätkab samal moel oma majanduse arendamist halveneb olukord veelgi. Nende probleemide tõttu on Türgi riigi valitsus ning linnavalitsused võtnud käsile mitmeid meetmeid, et vähendada õhusaastet, mis on tekkinud energia tootmisel.
Rahvusvaheline Energiaagentuur on kritiseerinud Türgi katseid vähendada saastet, märkides, et praegused meetmed on olnud liiga leebed ning ei paranda midagi. Agentuuri väitel peaks Türgi kasvatama ühissõidukite arvu, eriti linnades, et vähendada muude sõidukite arvu ja seega ka õhusaastet.
Energia tarbimine
Türgi energiatarbimine on dramaatiliselt tõusnud viimase 20 aasta jooksul. Ühelt kvardmiljonilt Btu-d(energiaühik)1980. aastal on Türgi siseriiklik energiatarbimine kolmekordistunud- 2000. aastaks oli see 3,2 kvardmiljonit Btu-d. Umbes pool Türgi tarbitavast energiast tarbib tööstussektor, veerand elanikkond ning ülejäänud energiast transport ning kaubandus. Aastal 2000 tuli 42% Türgi energiast naftast, 31% kivisöest, 17 % maagaasist.
Rahvuspargid
Türgi esimene rahvuspark loodi 1958. aastal. Sellest ajast on nende arv tõusnud 35-ni.Mõned neist parkidest, mis olid algselt loodud arheoloogilistel ning ajaloolistel eesmärkidel. Olympos - Bey mäestiku rahvuspark Antalya provintsis sisaldab rikkalikku taimestikku ning loomastikku, mis on omased vaid antud piirkonnale.
Köprülü kanjoni rahvuspark samas provintsis on koduks vahemere küpressi metsadele. Mitte kuskil mujal maailmas pole need metsad enam säilinud. Lisaks arheoloogilistele ning ajaloolistele aaretele, asuvad seal pargis suur osa piirkondlikke haruldasi looma- ja taimeliike.
Kuigi enamik rahvusparke asuvad metsade piirkondades, on Türgis asutatud ka parke, mis asuvad stepitaimestikuga aladel. Sellisteks parkideks on näiteks Munzuri oru rahvuspark(Ida-Anatoolias), Baskomutan(Kesk-Anatoolias), Nemruti mäe rahvuspark (Ida-Anatoolias).
Rahvusparkide hulgas on ka kuulus Kuscenneti rahvuspark, mida iseloomustab eriti suur ökoloogiline struktuur. Kuscenneti park on üks vähestest puhastest niisketest aladest Türgis ning asub Marmara regiooni lõunaosas. See piirkond kuulutati rahvuspargiks 1959 . aastal ning on saanud „Euroopa Diplomi “ Euroopa Nõukogult aastatel 1981, 1985 ning 1991.
Hiljuti , 2004. a, lisandus Türgi rahvusparkide hulka veel Ararati mägi Agris ning Allahüekberi mägi Karsis. Tänapäeval on Türgis 35 rahvusparki ning nende kogupindala on 797,000 hektarit.
Ararati mägi
Majandus
Türgi dünaamiline majandus on keeruline segu tänapäevasest tööstusest ja ärist ning traditsioonilisest põllumajandussektorist, mille arvele veel 2001. aastal tuli 40% tööhõivest. Erasektor on tugev ja kiiresti kasvav. Sellele vaatamata on riigil ikka veel suur roll tööstuses, panganduses, transpordis ja kommunikatsioonides. Kõige tähtsamad tööstusharud, mis toodavad ka kõige suurema osa ekspordist, on tekstiili ja rõivatööstus, mis on peaaegu täielikult erakätes.
Stagneerunud ning isoleeritud süsteemi 80ndatel aastatel oli vaja kiiresti muuta ning seetõttu alustaski Türgi mitmeid reforme- eesmärgiks erasektoril ja turumajandusel põhinev moodsam majandus. Tulemuseks oli tugev majanduskasv- rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%.
Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on järjest suurenenud ning regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus. Seetõttu on riigis kõrge (vähemalt 10-protsendiline) inflatsioon ning nõrk pangandussektor .
Bülent Eceviti valitsuse ajal (1999–2002) taasalustati struktuurireforme vastavalt IMF(Rahvusvaheline valuutafond)-iga allakirjutatud lepingule. Nende seas on sotsiaalkindlustusreform, rahandusreform, riiklike pankade reform , pangandussektori reform, läbipaistvuse suurendamine avalikus sektoris ning telekommunikatsiooni - ja energiaturu liberaliseerimine. Vahetuskursipoliitika abil püüdis valitsus inflatsiooni tõkestada.
Suured laenud IMF-ilt koos ulatuslike struktuurireformidega võimaldasid Türgil stabiliseerida intressimäärad ja valuuta ning rahuldada võlakohustused. Aastatel 2002 ja 2003 hakkasid reformid tulemusi andma. Kui mitte arvestada turu tõmblusi Iraagi sõja eel, on inflatsioon ja intressimäärad märgatavalt langenud, valuuta on stabiliseerunud ja usaldus hakanud taastuma. Majandus pole aga ikkagi veel piisavalt püsiv ning kasvu ja stabiilsuse säilimise eelduseks on reformide jätkumine. Kasvu raskendavad ülemaailmse majanduskasvu aeglus ning poliitilised pinged Lähis-Idas.
Energia
Türgi on suhteliselt hästi varustatud nii energia kui ka maavaradega. Laiaulatuslik mägine maastik tagab hüdroelektri paljudele inimestele, kuigi paljud jaamad asuvad elanikkonnast eemal. Riigil on samuti suures koguses puusöe reserve ning väiksemad kivisöe, nafta ning maagaasi varud.
Kuigi Türgi energiatööstus oli 1990. aastate keskel vähearenenud, oli riigil siiski hea energia tootmise potentsiaal olemas. Tähtsaim looduslik energia on hüdroelekter. Teisel kohal on puusüsi, mille varusid on hetkel umbes 6,4 miljardit tonni. Siiski sisaldab Türgi puusüsi suures koguses vett ja väävlit ning seda on raske töödelda, mis omakorda saastab tugevalt õhku.
Türgi eeldatavad naftavarud on umbes 16 miljonit tonni.
Maagaasi varusid on ligikaudu 12,4 kuupmiljardit meetrit.
Kivisöe varusid on umbes 1 miljard tonni.
Türgi maavarad on märkimisväärselt suured, kuid arvatakse, et siiamaani pole kõiki maavarade leiukohti veel täielikult uuritud.
Vajadus elektri järele on kasvanud tormakalt, suuresti just 56% riigi elektrit tarbiva tööstuse tõttu.
Põllumajandus
Põllumajandus on Türgi tähtsaim majandusharu , kus töötab umbes 40% töötavast elanikkonnast.
Umbes 37% maast sobib maaharimiseks ja veel 12% karjakasvatuseks. Suurem osa paremast põllumajanduslikust maast on rannikutasandikel ja jõeorgudes. Platoo- ja mägedepiirkonnas on palju sellist maad, mis sobib ainult karjamaaks.
Üks kaheksandik haritud maast on viinamarjaistanduste, puuviljaaedade, oliivisalude ning aiamaade all.
Palju kasvatatakse teravilja, valdavalt nisu. Kuivemates piirkondades kasvatatakse otra . Vähesel määral kasvatatakse ka rukist, maisi ja riisi.
Nisu on odav teravili ning seetõttu kasutatakse seda palju karjaloomade söödaks. Kõrge väärtusega saagid on aga tubakas , tee, pähklid, tsitruslased ning teised puuviljad .
Et vihma sajab vähe, on paljudes kohtades hädavajalik niisutus . Riik on ehitanud tamme, veehoidlaid ja kanaleid .
Tähtsaim tehniline kultuur on puuvill , mis on kodumaise tekstiilitööstuse tooraineks . Puuvilla kasvatatakse põhiliselt Kiliikia tasandikul. Tähtis eksportkultuur on ka tubakas, mida kasvatatakse põhiliselt riigi edelaosas ja Musta mere rannikul. Et suhkrut vähem importida, kasvatatakse ka suhkrupeeti.
Vaatamata vähesele tasasele maale teevad hea temperatuur ning niiskus Musta mere rannikualad kõige enam põllumajanduslikult haritumaks.
Metsandus ja kalandus
Metsandus
Metsandus ei ole eriti tähtis haru Türgi majanduses, kuid selle areng on kasvutempos.
1990. aastate algul katsid metsad hinnanguliselt 20,2 miljonit hektarit (26% riigi kogupindalast). Spetsialistide väitel on metsade all olev maa alates 1950. aastatest kahekordistunud. Parimad raiepuidu alad asuvad Musta mere regioonis. Riigi idaosas asuvad puud on halvas olukorras ning ebakvaliteetsed- neid kasutatakse vaid küttepuuks. Paljud puud on liiga vanad, et neid enam raiuda halva haldusjuhtimise ning harva hõrendamise tõttu. See on ka põhjus, miks ainult 20 % metsades asuvatest puudest on kaubanduslikult kasutatavad.
1950ndate aastate keskel võttis riik kõik eraomanduses olevad metsad enda valdusesse. Selle hüvitiseks pakuti inimeste odavat küttepuitu. 1/3 maapiirkondades elavatest inimestest on just riigi kõige vaesemad. Suurem osa nende sissetulekust moodustab põllundus, metsandus aga varustab neid täiendsissetuleku ning küttega. Alternatiivkütuse puudumine raskendab illegaalse metsaraie peatamise riigi metsades.
Metsanduse areng on olnud aeglane tarvilike masinate ja tehnika puudumise ning halbade teeolude tõttu.
Kalandus
Vaatamata Türgi pikale merejoonele ning suurele värske vee hulgale, on kalandus vähearenenud majandusharu. Must meri ning Marmara meri moodustavad enamiku kalanduspiirkondadest. Kalanduslaevastiku arv on tasapisi tõusnud, kuid 1990. aastatel oli traditsioonilisi kalalaevu vaid 7000, millest 1500 olid tavalised , ilma mootorita. Iga aastane püügimaht tõusis 430,000 tonnilt 625,000-le 80ndate aastate paiku, kuid vähenes taas 1991. aastal.
Euroopasse eksporditakse konnajalgi, tigusid, krevette ning jõevähke.
Tööstus
Türgis on palju erinevaid tööstusliike. Tööstustehased asuvad kõikjal üle maa, kuigi põhiline osa toodangust tuleb tugevalt industrialiseeritud piirkondadest: Istanbulist, Marmara mere rannikualadelt, Egeuse mere rannikualadelt Izmiri linna ning Ankara regiooni ümbrusest. Juhtivad tootmisalad on keemia-, toiduaine-, joogi-, tekstiili-, riide - ning tehnikatööstus.
Türgi Kesk-Aasia juhtiva terasetootjana varustab enamiku oma riigi terasevajadusest ise.
Väiksemamastaabiline raua tootmine toimub paljudes paikades, näiteks Göktas, Ergani, ja Antalya aladel. Tehnikatööstused arenesid tormakalt 1970. ja 1980. aastate paiku ning asuvad nüüd kõikjal riigis, põhiliselt on nad koondunud aga Istanbuli, Izmiri ning Ankara lähedusse.
Keemiatööstused paiknevad naftatööstuste, eriti just Mersini, Izmiri ja Izmiti läheduses.
Põhiline tööstusala, kus töötab kõige rohkem inimesi, on tekstiilitööstus. Suurimad tehased asuvad puuvillaistanduste juures. Põllumajanduslike toorainete töötlemine toimub kõikjal riigis. Juhtivaimad on tubakatööstus, mis asub põhiliselt Musta mere ääres, ning suhkru tootmine suhkrupeedi kasvukohtades sisemaal.
Rahvastik
Ligikaudselt 3/5 Türgi rahvastikust elab linnades. Enne 20. sajandit elasid inimesed valdavalt maakohtades ning nende levik oli tugevalt seotud põllumajandusega. Seega on teada, et riigi sise- ning äärealadel oli asustus väga erineva tihedusega. Türgi Euroopa osa ning läänerannikud olid tihedaimalt asustatud alad. Anatoolia sisemaa ning idaosa hõlmavad küll 2/3 kogu maa pindalast, kuid seal elab vähem kui pool riigi elanikest.
2005. aasta seisuga oli Türgi rahvastikuarv 73 miljonit, kasvutempoga 1,25% aasta kohta. Türgi rahvastik on suhteliselt noor- 25,5% inimestest on 0-15 aastased. Üle 1 miljoni inimese on mitte-türklased ning 1 miljon on Türgisse elama asunud välismaalt.
Keskmine eluiga meestel: 70 a
Keskmine eluiga naistel: 75 a
Vanuseline koosseis:
0-14 a : 25,5 % ( 9,1% mehi, 8,8 % naisi)
15-64 a : 67,7 % ( 24,2% mehi, 23,4 % naisi)
65-.. a : 6,8 % ( 2,2 % mehi, 2,6 % naisi)
Elanikkond:
Põhiliselt türklased.
Väiksem osa on: kurdid , tšerkessid, mustlased , araablased, kreeklased , juudid , armeenlased.
Kirjaoskus
Kirjaoskus on 86,5% (2003), sealhulgas meestel 94,3% ja naistel 78,7%.
Türgi rahvastiku tihedus
Religioon
Nominaalselt 99% türgi rahvastikust on moslemid, kes kuuluvad Islami usu sunniitide usulahku. Suurim osa vähemususkudest on Alewi usku. Ülejäänud usud on kristlus , judaism ning ateism . Juute on umbes 20,000 ning kristlasi 200,000.
Türgis on traditsiooniks ka sekularism . Kuna sellel usulahul pole kindlat piirkonda, siis eksisteerib ta lihtsalt paljude teiste uskude kõrval.
Kuigi usuvabadus kõigile isikutele on kirjas Türgi põhiseaduses, on religiooniühendused ikkagi riigi kaitse all. Samuti on põhiseaduses selgesõnaliselt kirjas, et need ühendused ei tohi sekkuda riigi poliitikasse või asutada usulise kallakuga koole . Ükski poliitiline partei ei tohi tunnistada, et esindab mõnd ususekti.
Türgi seadus keelab kanda religioosseid peakatteid ning rõivaid valitsuse asutustest, koolides ning ülikoolides.
Linnastumine
Enamik Türgi linnu on keskmise suurusega, kuigi mõned neist on alates 70ndatest aastatest märgatavalt kasvanud. Suurim linn on Istanbul, mis pole küll enam riigi pealinn, kuid just seal asub Türgi majanduslik, kaubanduslik ning kultuuriline keskus. Just seetõttu elabki Istanbulis väga palju immigrante ning välismaalasi. Koos oma äärelinnadega Bosporuse väina juures moodustab see linn väga suure elanikkonna- ligi 10 miljonit inimest.
Suuruselt teine linn, Ankara, on palju noorem. Enne pealinnaks saamist oli ta lihtsalt üks tavaline Kesk-Türgi provintsilinn. Alates pealinnaks saamisest on Ankara kõvasti arenenud ning suurenenud. Rahvaarv 2005. aasta seisuga on 4,2 miljonit elanikku.
Kolmas linn, Izmir, on Türgi sadama- ning kaubanduskeskus. Izmir asetseb Egeuse mere jõukal idarannikul ning on Edela-Türgi keskus.
Nendest kolmest keskusest eemal asub Adana tasandik, kus paiknevad sellised linnad nagu
Adana ning Mersin ning mõned väiksemad linnad, moodustades kokku umbes ühe miljonilise populatsiooni.
Mujal paiknevad suuremad linnad kõik regioonide keskel ning on umbes poole miljonilise elanikkonnaga.
Istanbul
Kultuur
Türgi on nii kultuuriliselt kui ka geograafiliselt ida ning lääne vahel, võttes natuke ühelt ning natuke teiselt kontinendilt ja rahvastelt ning nõnda luues oma unikaalse segu. Territoorium, kus tänane Türgi asub, on olnud mõjutatud paljude rahvaste poolt- pisut klassikalist Euroopat ning islamistlikku Kesk-Ida.
Rooma Impeeriumi jagamisel ida ning lääne osadeks jäi Väike-Aasia Bütsantsi valdusesse ning selle riigi keskuseks sai Konstantinoopol (tänane Istanbul). Islamiusuliste saabumine tänapäeva Türgi aladele jagas maa kristlikuks Bütsantsiks läänes ning islamlikuks ida-osaks.
Ottomani impeerium oli paljurahvuseline ning mitmekultuuriline . Uue Türgi riigi looja Atatürk arendas riigis just keelt ning religiooni. Atatürki ning tema järgijate juhtimisel sai Türgist äärmiselt ilmalik ning Lääne-suunitlusega riik. Uuendati keelt- araabia kiri vahetati rooma tähestiku vastu.
Türgi muusika ning kirjandus on suurepärased näited kultuurilisest segunemistest. Paljud muusikakoolid üle Türgi on populaarsed nii hip- hopi kui ka rahvamuusika levitamise tõttu.
Türgi muusikas on elemente nii Kesk-Aasia folgist, pärsia ning araabia klassikalisest, iidsest kreeka-rooma ning modernsest Euroopa ja Aasia pop-muusikast. Türgil, rikka muusikalise pärandusega maal, on kaks muusikalist põhisuunda- Türgi klassikaline muusika (sarnane kreeka-rooma stiiliga) ning folkmuusika (sarnane kesk-aasia stiiliga).
Türgi kirjandust on tugevalt mõjutatud araabia ning eriti Pärsia kirjandus. Suurem osa Türgi kirjandusest, enne Islami usu saabumist, oli suusõnaline. 19. sajandi ning tanzimati perioodiga hakkasid kirjanikud kasutama lääne-stiili.
Türgi arhitektuur on samuti suurepärane näide eri rahvuste segust. Tavapärastele Bütsantsi ehitistele lisaks leidub palju Ottomani impeeriumi-aegseid maju. 18. sajandist alates on Türgi arhitektuuri mõjutanud lääne stiilid- seda on eriti märgata Istanbulis, kus Sultan Ahmedi mošee on kõrvuti pilvelõhkujatega. Türgi rahvuslik arhitektuuri on kõige paremini näha just mošeede põhjal.
Sultan Ahmedi mošee („Sinine mošee“)
Türgi populaarseim spordiala on kindlasti jalgpall nii professionaalsete kui ka amatööride võistkondade mängudega, mis naelutavad kümneid miljoneid inimesi iga nädal teleri ette. Populaarsus on toonud ka edu- Türgi saavutas 2002. a jalgpalli MM-il 3. koha. Viimastel aastatel on paljud Türgi mängijad läinud mängima välismaa tippklubidesse, nagu näiteks Inter Milan , Barcelona, Parma jne.
Sellest hoolimata on ka paljud teised spordialad, nagu näiteks korvpall ning motosport, saavutanud viimasel ajal suure populaarsuse.
Türgi rahvusspordiks on Ottomani aegadest pärit „õli-maadlemine“.
Türgi kandideeris isegi 2012. aasta olümpiamängude korraldajamaaks (selleks ehitati isegi 80,000 pealtvaatajale mõeldud Atatürki staadion ), kuid eemaldati juba „eelvoorudes“.
Türgi köögi koostisained ning retseptid on suures osas segu, mis on pärit Ottomani impeeriumi erinevatelt aladelt. Türgi kööki kuuluvad tavaliselt igasugused kasted ning teraviljad, erinevad köögiviljad, supid , kondiitritooted ning vahel ka liha(tavaliselt lambaliha ).
Üldiselt on türgi köök väga mitmekesine. Türgi rahvustoitude kõrval, mida võib leida üle maa, on igal regioonil eraldi omad rahvusroad .
Laialdaselt kasutatakse ka baklažaani, rohelist pipart, sibulat, küüslauku, kaunvilju, ube ning tomatit.
Pistaatsial, piiniaseemnel, mandlil ja pähklil koos erinevate vürtsidega on Türgi köögis eriline koht.
Jogurtil on tähtis osa rahvusköögis, kuna seda lisatakse kõikidele lihatüüpidele, köögiviljaroogadele ning muudele toitudele. Isegi Türgi populaarseim jook , ayran, on tehtud jogurtist. Samuti juuakse palju musta teed.
Kuigi kiirtoit kasvatab populaarsust ning McDonald’sid ning teised sarnased toiduketid on avatud kõikjal üle Türgi, süüakse kodudes põhiliselt ikkagi rikkalikke ning maitsvaid riigi rahvusroogi.
Türgi „pöörlevad dervišid“
Türgi keel ja selle kujunemine
Esimesed kirjapanekud türgi keeles on pärit 732. ning 735. aasta vahel pKr, kui püstitati kaks türgi kirjaga monument - plaati Orgoni orgu Goktürki printsi Kul Tigini ja tema venna imperaator Bilge Khani auks. Peale monumendi põhjalikku uurimist jõuti järeldusele, et kiri tahvlitel on vana türgi keel, täpsemalt öeldes Orkhoni kiri.
Türklaste rändamisega Varakeskajal (6.-11. saj) levis ka nende keel üle Kesk-Aasia, kattes tohutu geograafilise ala Siberist Euroopasse ning Vahemere äärde.
Seljukid, türklaste esirahvas, tõid oma keele, Oghuzi türgi keele, mis on otseselt tänapäevase türgi keele eellane, Anatooliasse 11.sajandil. Samal ajal avaldas türgi keelte spetsialist Kaşgarlı Mahmud esimese laialdase türgi keele sõnastiku, mis sisaldas omakorda veel kaarti keele leviku kohta maal.
Peale Türgi Vabariigi loomist ning kirjareformi loodi 1932. aastal Türgi Keele Ühendus. Üks keelereformi põhieesmärke oli vahetada araabia ning pärsia keelest laenatud sõnad uute, türgikeelsetega. Ühendusel õnnestus see väga hästi ning eemaldati mitusada võõrast sõna oma rahvuslikust keelest.
Selliste kiirete muutuste tõttu hakkasid vanemad ning nooremad inimesed rääkima pisut erinevat türgi keelt- eakamad kasutasid araabia ning pärsia keelest laenatud, nooremad aga uusi sõnu.
Viimastel kümnenditel on Türgi Keele Ühendus tegelenud uute sõnade lisamisega keelde, põhiliselt on tulnud laenamised inglise keelest.
Tervishoid
Tervishoid on Türgis tagatud nii riiklikul kui ka provintsitasemel. Kõik töötajad pole aga varustatud sotsiaalse turvalisuse eest, mille alla kuulub ka tervisekindlustus. Türgis on piisav arv doktoreid ning teisi tervishoiutöötajaid, kuid tihti jääb neil puudu just abivahenditest- tehnikast jms. Hästi varustatud haiglad asuvad vaid suurtes linnades. Et seda korvata, püüab valitsus luua küladesse„tervisemajade“ võrgustikku-seal töötavad ämmaemandad; „terviseüksusi“ suurematesse alevikesse- seal töötavad perearstid .
Pensione ning teisi sotsiaalse toimetuleku programme juhivad erinevad organisatsioonid , mida juhib Tervise- ning Sotsiaalabi Ministeerium. Samas jällegi osalevad väga vähesed põllumajandusega tegelevad inimesed nendes programmides ning ei saagi pensioni.
Haridus
Türgi haridussüsteem kohustab kõiki lapsi läbima põhikooli 8 aastat- vanuses 7-15 a.
Põhi- ning keskharidus on kättesaadav avalikes ning kutsekoolides.
Kui lapsed saavad 6 aastaseks võivad nad minna kas avalikku või privaatlasteaeda. Privaatlasteaiad maksavad palju, avalikud aga ei mahuta kõiki soovijaid lapsi. Siiski on viimasel ajal kõvasti kasvanud avalike lasteaedade hulk Türgi haridussüsteemi uuendamise tõttu.
Põhikool kestab 8 aastat ning on mõeldud lastele vanuses 7-15 a. Põhikoolis õpetatakse türgi keelt, matemaatikat, loodusteadusi, filosoofiat , kunsti, muusikat, kehalist kasvatust, käsitööd, inglise keelt ning mõningaid teisi aineid. Türgis on kaht tüüpi põhikoole- avalikke ning privaatseid. Põhikoolid on vabad ning neid toetavad provintsid ise.
8. klassi lõpus peavad kõik õpilased tegema eksami- keskkooli sisseastumiseks, mis kestab kaks tundi ning koosneb sajast küsimusest. Testi tulemuste põhjal paigutatakse õpilased erinevatesse keskkoolidesse.
Keskkool kestab 4 aastat, mõndades koolides on ka üks lisa-aasta inglise keele eriõppeks. Türgi erinevad keskkoolid on näiteks:
* Avalikud keskkoolid (kõige tavalisemad),
* Anatoolia keskkoolid (õpetatakse lisaainetena valitud võõrkeeli- inglise, saksa või prantsuse),
* Teaduse kallakuga keskkoolid ( spetsialiseeruvad tehnikaaladele),
* Kutsekeskkoolid ( spetsialiseeruvad kindlale erialale , nagu näiteks turismikeskkool, tööstuskeskkool jne),
* Imam -Hatip keskkoolid (eesmärk on ette valmistada imaame religioosseteks talitlusteks mošeedes),
* Privaat -keskkoolid (rajatud privaat-ettevõtete poolt; peaaegu kõik privaat-keskkoolid on inglisekeelsed ning õpetavad veel mõnd teist võõrkeelt).
Kõrgkooli astumiseks peavad õpilased edukalt läbima ÖSS(türgi keeles Ögrenci Seçme Sınavı) testi, peale mida jätkavad õpilased omad haridusteed ülikoolis.
Ülikoolid pakuvad nii kahe- kui ka nelja-aastaseid õppeprogramme. Türgis on umbes 820 kõrgharidusinstituuti koos ülikoolidega ning seal õpib üle ühe miljoni õpilase. Tähtsaimad ülikoolid asuvad Istanbulis ning Ankaras. Türgis on 93 ülikooli, mis on jagatud avalikeks ning privaatseteks. Avalike ülikoolide aastamaksud on tavaliselt üpriski madalad, kuid erakoolide tasud on ülimalt kõrged, ulatudes lausa 180,000 Eesti kroonini aastas. Seega õpivad enamik üliõpilasi avalikes koolides.
Haridus, mida pakuvad Türgi ülikoolid, erineb väga laialdaselt. Näiteks tehnikaülikoole võib taseme poolest võrrelda Ameerika Ühendriikide omadega, samas paljud teised ülikoolid on üpriski nõrga tasemega.
Ülikoolis õppimine kestab 2-4 aastat algtasemel ning 2 lisa-aastat, et saada kätte lõpetamise tunnistus.
Türgi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse
Mõned tähtsamad organisatsioonid:
Türgi on järgnevate organisatsioonide asutajaliige:
* Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)
* Islami Konverentsi Organisatsioon
* Rahvusvaheline Majandusliku Koostöö ja Arenguorganisatsioon
* Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon
Järgnevate organisatsioonide liikmesriik:
* Euroopa Nõukogu (alates 1949. a)
* NATO (alates 1952. a)
* G20
* Maailma Kaubandusorganisatsioon (alates 1995. a)
Türgi ja Euroopa Liit
Türgi tegi ametliku taotluse astuda Euroopa Ühendusse- organisatsiooni, millest tänapäeval on välja arenenud Euroopa Liit, 14. aprillil 1987. Türgi on olnud Euroopa Majandusühenduse liige aastast 1964.
Kõige esimesena märgiti Türgit, kui uut võimalikku Euroopa Liidu liiget 12. detsembril 1999 Helsingis Euroopa Nõukogu tippkohtumisel. Türgi alustas läbirääkimisi 3. oktoobril 2005. aastal ning see protsess võib kesta kuni kümme aastat. Türgi vastu võtmine Euroopa Liitu ongi hetkel EL-i laiendamise programmi tähtsaim ja kohati ka teravaim punkt.
Türgi vastuvõtmise plaane on varjutanud suur hulk sise- ning välisriiklikke probleeme. Mõned riigid, nagu näiteks Austria, on selgelt näidanud välja vastumeelsust Türgi liitumise soovile. Vaatamata tagasilöökidele, on Türgi läbinud esimene faasi jõudmaks Euroopa Liitu.
Vastavalt kõige uuemale Euroopa Liidu raportile võitleb Türgi suureneva natsionalismi, jätkuva religioosse ning etnilise diskriminatsiooniga ning liiga suure sõjaväe seotusega poliitikaga.
Teised EL maad on suhtunud Türgi liitumisse jahedalt ning ka liitumiseks vajalikud kvalifikatsiooninõuded on väikse aja jooksul kahekordistunud. See on ka põhjus, miks türgi rahvas on muutunud viimasel ajal üpriski euroskeptiliseks. 2006 aasta suvel läbi viidud uuring näitas, et 43% Türgi elanikest suhtub Euroopa Liitu positiivselt, 35% usaldavad liitu, 45% toetavad Euroopa Liidu laienemist ning kõigest 29 % toetavad liidu põhiseadust.
Kõige varasem aeg, kui Türgi võib EL-iga ühineda, on 2013. aasta- kuupäev, mil järgmine kuueaastane eelarve jõustub. Ankara on praegu sihtmärgiks võtnud liituda Euroopa Liiduga just sel aastal, kuid Brüssel on selle, kui kindla aastaarvu, tagasi lükanud, arvates ,et tegelik vastuvõtmine ning Türgi kõigi nõuetele vastavusse viimine võtab aega vähemalt 15 aastat.
Türgi plussideks EL-iga liitumisel on peetud:
* väga dünaamilist ja kiiresti arenevat majandust,
* NATO liikmesriigiks olemist,
* religiooni(kogu ülejäänud Euroopa on kristlik, kuid Türgi on islamimaa - EL ei tohiks põhineda religioossetel vaadetel , seega on hea, kui liidus on ka mõni teist usku tunnistav riik),
* rahvastikku (Türgi rahvastik on väga noor ning seega toob see endaga kaasa ka Euroopa Liidu üldise rahvastiku noorenemise).
Türgi miinusteks EL-iga liitumisel on peetud:
* Liiga suured erinevused kultuuriliselt ja religioosselt muu Euroopaga,
* Inimõigused, demokraatia ning teised siseriiklikud küsimused,
* Suhted naaberriikidega,
* Halb mõju edasisele Euroopa Liidu suunale.
Avalik küsitlus hetkel Euroopa Liidu liikmesriikides elavate inimeste hulgas tehti viimati 2006. a mais ning tulemuseks olid: 48% inimesi olid Türgi liitumise vastu, 39 % olid poolt. Suurimat poolehoidu Türgi liitumise suhtes on näidanud üles just uued liitunud riigid(sh ka Eesti)- 44% küsitletutest on liitumise poolt.
Turism
Türgi pikk ning mitmekesine rannik, kõrged mäed ning kaunid järved, paljud ajaloolised, religioossed ning arhitektuurilised paigad annavad riigile suurepärase turismipotentsiaali.
Kuni 1980. aastateni oli Türgi turism kõvasti maas teistest Vahemeremaadest. Özal’i valitsuse esilekerkimine tõi kaasa tormilise muutuse Türgi turismimaastikul. Turistide arv kasvas suurel kiirusel 90ndate aastate algul.
Regiooniline päritolu näitab üpriski palju , kuhu turistid Türgis reisida soovivad. Keskklassi türklased eelistavad rannakuurorte Egeuse ning Vahemere kaldail; lääne-euroopa, iisraeli ning ameerika turistid kalduvad külastama randu ning ajalooehitisi; ida-euroopa turistid lähevad aga Istanbuli või Musta mere rannikule ostma või kaupu vahetama ; iraani või muude kesk-aasia turistide meelispaigaks on samuti suured linnad nagu Istanbul või Bursa ning nemad lähevad sinna tihti lihtsalt tooteid ostma.
Türgi suurimas linnas, Istanbulis, on suures hulgas turistide atraktsioone linna pika ajaloo tõttu- Sultan Ahmedi mošee, Hagia Sophia , Dolmabahçe palee jne. Istanbulist on viimasel ajal saanud Euroopa suurimaid ostukeskusi oma poodide ning kaubanduskeskustega. Samuti asub Istanbulis Euroopa suurim ning maailma suuruselt teine ostukeskus “Cevahir’i poekompleks”.
Rannakompleksid on praegusel ajal Türgi ühed tähtsaimad “turismimagnetid”. Enamus puhkekeskusi paiknevad Egeuse mere ning Vahemere rannikuil. Antalya on tunnistatud Türgi turismipealinnaks.
Turistide arv kasvas oluliselt 2002. ja 2005. aastal- 12,8 miljonilt 21,2 miljonile, mis teeb Türgist top-10 riigi turistide külastatavuse poolest maailmas.
Bodrum
Kasutatud materjal
http://countrystudies.us/turkey/
http://www.britannica.com/ebc/article-9381357
http://en.wikipedia.org/wiki/Turkey
http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%BCrg i
http://www.turkishembassy.org/index.php?option=com_content&task=view&id=196&Itemid=199
http://www.eia.doe.gov/emeu/cabs/turkenv.html
http://www.allaboutturkey.com/millipark.ht m
Kasutatud pildid
http://en.wikipedia.org/wiki/Turkey
http://en.wikipedia.org/wiki/Istanbul
http://en.wikipedia.org/wiki/Geography_of_Turkey
http://www.arksearch.com/
http://www.meteor.gov.tr/2006/english/eng-climateofturkey.aspx
http://www.armgate.com/ararat/index.html
http://www.britannica.com/eb/article-44465/Turkey
http://www.usak.org.uk/junction.asp?lid=1_4_17&ln=EN
http://www.britannica.com/eb/article-9106446/Istanbul
http://thescotsman.scotsman.com/international.cfm?id=2420632005
http://en.wikipedia.org/wiki/Antalya
http://en.wikipedia.org/wiki/Bodru m