Türgi (9)

Türgi

Sisukord
1. ÜLDANDMED
2. TÜRGI LÜHIAJALUGU
3. GEOGRAAFILINE ASEND
3.1. Türgi regioonid
4.LOODUSLIKUD TINGIMUSED
4.1. Pinnamood
4.2. Vetevõrgustik
4.3. Mullastik
4.4. Loodusvarad
5. LOOMASTIK JA TAIMESTIK
6. KLIIMA
7. KESKKONNAKAITSE
7.1. Rahvuspargid
8. MAJANDUS
8.1. Energia
8.2. Põllumajandus
8.3. Metsandus ja kalandus
8.4. Tööstus
9. RAHVASTIK
9.1. Religioon
9.2. Linnastumine
9.3. Kultuur
9.3.1. Türgi keel ja selle kujunemine
9.4. Tervishoid
9.5. Haridus
10. TÜRGI KUULUMINE RV ORGANISATSIOONIDESSE
10.1. Türgi ja Euroopa Liit
11. TURISM
Kasutatud materjal


Üldandmed

Riigivorm : Vabariik (Türkiye Cumhuriyeti)
Pealinn: Ankara (39°55'48.00′N, 32°50′E)
Suurim linn: Istanbul
Pindala: 780 580 km²
Rahvaarv: 74 709 400 (2006 a seisuga)
Rahvastiku tihedus: 95,7 in/km²
Usk: 99% rahvastikust moslemid
Riigikeel : türgi keel
Riigihümn: İstiklal Marşı
President : Ahmet Necdet Sezer
Iseseisvus : 29.10.1923
Rahaühik: Türgi liir (YTL)
Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg

Türgi lipp Türgi vapp
Türgi lühiajalugu

Türgi ajaloo saab jagada kolme suurde ajajärku: Türgi- eelne Anatoolia , türklased ja Ottomani impeerium ning Türgi Vabariik.
Türgi-eelne Anatoolia
Anatoolia poolsaar, millel asub enamik tänapäeva Türgist, on üks Euroopa vanimaid asustatud alasid. Just sealt on leitud ühed maailma vanimad inimasustused nagu näiteks Çatalhöyük, Göbekli Tepe ja Mersin. Esimene põhiline asundus Türgi aladel oli hetiitide impeerium 18.-13. saj eKr. Järgmisena tulid nendele aladele früügialased ning saavutasid ülemvõimu, kuni nende kuningriiki purustati teiste lõunamaalaste poolt 7.saj eKr.
Lääne-Anatoolia on tuntud Ioonia nime all, kuna seal asusid elama ioonlased- Antiik-Kreeka rahvas. Terve Anatoolia vallutati aga 6. saj eKr pärslaste ning hiljem Aleksander Suure poolt. Peale seda oli Anatoolia jagatud väikestes hellenistlikeks kuningriikideks, mis allusid Rooma ülemvõimule.
Aastal 324 valis rooma keiser Constantine uue rooma riigi pealinnaks Byzantiumi ning nimetas selle enda järgi Constantinopoliks(praegune Istanbul). Peale Ida-Rooma impeeriumi langust sai Constantinopolist Bütsantsi riigi pealinn.
Türklased ja Ottomani impeerium
9. saj asusid Türgi aladele elama Oguz’i hõimkonnast pärit seljukid. Nad olid nomaadid Kaspia mere äärsetelt steppidelt, kes pöördusid umbes 10. sajandi paiku islami usku. Saanud ülemvõimu Bütsantsi impeeriumis tänu Manzikerti lahingule 1071. aastal, lõpetasid türklased oma rändava eluviisi ning jäid paikseks. Tänu sellele algas ka Seljuki impeeriumi edu.
Kuningriik ei saanud aga kaua püsida, kuna juba 1243. aastal vallutasid impeeriumi pärslased. Ühe Türgi printskonna juhi Osman I juhtmõte oli välja arendada Ottomani impeerium, et täita tühjaks jäänud valitseja kohta kokku varisenud seljukide ning bütsantslaste kuningriigis. Ottomani impeerium toimis vastastikku koos ida ja lääne kultuuriga läbi 623-aastase ajaloo. 16. ja 17. sajandil oli see impeerium oma olemuselt maailma võimsaimate hulgas, ulatudes isegi Euroopasse- Balkanimaadesse ning isegi Poola-Leedu Liitvabariigi lõunaosani. Riigi langusaastatel võttis impeerium osa isegi I maailmasõjast 1914. aastal, kuuludes Ottomani-Saksa liitu, kuid just seal hävitatigi riik täielikult. Peale sõda jaotati impeerium võitjate poolt Sevres rahulepingu alusel.
Türgi Vabariigi ajastu
Istanbuli ja Izmiri okupatsioon liitlasvägede poolt peale I maailmasõda viis Türgi Rahvusliku Liikumise asutamiseni. Mustafa Kenal Pasha juhtimisel toimus Türgi Iseseisvussõda, mille eesmärk oli Sevres rahulepingu tingimuste tühistamine. 18. septembril 1922. aastal tõrjuti tagasi okupatsiooniväed ning sündis uus Türgi riik. 1923. aastal tunnustati Türgi Vabariigi suveräänsust ning riik kuulutati välja 29. oktoobril 1923. aastal- pealinnaks nimetati Ankara. Esimeseks presidendiks sai Kemal Pasha, kes tegi kohe palju radikaalseid reforme proovides samas säilitada jäänuseid Ottomani Impeeriumist. Vastavalt Türgi nimede seadusele, nimetas riigi parlament Kemal Pasha aunimeks "Atatürk" (tõlkes türklaste isa).
Türgi liitus II maailmasõjaga, olles liitlasvägede poolel. Peale osalemist Korea konfliktis koos ÜRO jõududega liitus Türgi 1952. aastal NATO -ga, saades nõnda kaitsevalliks Nõukogude Liidu vastu, kes tahtis laieneda Vahemere riikidesse.
1945. aastal lõppes üheparteiline periood ning riigis tekkisid mitmed uued parteid, mis tõi endaga kaasa palju siseriiklikke pingeid ning ajavahemikku 1960-1980 loetaksegi poliitiliselt väga ebapüsivaks.

Geograafiline asend
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias. Aasia osa nimetatakse Anatooliaks. Euroopa osa aga Traakiaks. Tähtsama osa riigist moodustab Musta mere ja Vahemere vahele jääv Väike-Aasia poolsaar. Türgi piirneb idast Gruusia , Armeenia , Aserbaidžaani ja Iraaniga, läänest Iraagi ja Süüriaga ning läänest Egeuse mere ning Kreeka ja Bulgaariaga. Türgi geograafilised koordinaadid on 39°00′N, 35°00′E.
Türgi kogupindala on 780 580 km², millest maismaa alla kuulub 780,580 km² ning vee alla 9,820 km².
Türgi ulatub idast läände umbes 1600 km, kuid vähem kui 800 km põhjast lõunasse. Maismaast 755,688 km² asub Aasias ning 23,764 km² Euroopas.
Anatoolia on üldiselt ristkülikukujuline poolsaar, mis asetseb just kui sillana Kagu-Euroopa ja Aasia vahel. Istanbul on ainus linn maailmas, mis asub kahel kontinendil. Anatoolia osa moodustab Türgi kogupindalast 97 %. Seda kutsutakse tihti ka Väike-Aasiaks, Aasia Türgiks või Anatoolia platooks.
Traakia on eraldatud Anatooliast Bosporuse väina, Marmara mere ning Dardanellide kaudu.

Türgi regioonid
Türgi 7 regiooni on jaotatud rahvastiku järgi. Türgi on jaotatud sellisteks regioonideks, et lihtsustada rahvastiku statistika edastamist ning nendel piirkondadel pole oma eraldi valitsust või juhti.

• Egeuse regioon (8 provintsi)
  
• Musta mere regioon (18 provintsi)
  
• Kesk-Anatoolia regioon (13 provintsi)
  
• Ida-Anatoolia regioon (14 provintsi)
  
• Marmara regioon (11 provintsi)
  
• Vahemere regioon (8 provintsi)
  
• Kagu-Anatoolia regioon (9 provintsi)
  

Looduslikud tingimused
Pinnamood
Türgi mitmekesine pinnamood on mitmete tektooniliste protsesside tulemus. Need on kujundanud Anatooliat miljoneid aastaid ning see jätkub ka tänapäeval läbi korduvate maavärinate ning juhuslike vulkaanipursete . Türgi on geoloogiliselt osa Alpide vööndist, mis ulatub Atlandi ookeanist Himaalaja mäestikuni. See vöönd tekkis testsiaarajastikul( ~ 65-1,6 mln a eKr), kui Araabia , Aafrika ja India laamid hakkasid kokku põrkuma Euraasia laamiga. See protsess jätkub tänapäevani ning seetõttu on Türgi kaguosas tihti maanihkeid. Türgi ala on üks maailma aktiivseimaid maavärinate ning vulkaanide piirkond.
Türgi pinnareljeef on struktuurselt keerukas. Keskmaastikus on kõrgeid ning samas ka madalaid kohti ning annab mulje järsust platoost. Kõrged mäestikud on koondunud aga just Ida-Türki. Väga madal maa on Lääne-Türgis, Traakias , kuna seal suubuvad jõed Egeuse ja Marmara merre ning samuti asub Lääne-Türgis Must meri ja Vahemeri .
Rohkem, kui 80 % Türgi maapinnast on järsk, mägine ning paljude pankadega- seetõttu vähese põllumajandusliku väärtusega. Maastiku reljeef on mägisem idas, kus koonduvad kaks mäestikuahelikku- keskmine kõrgus on seal 1500 meetrit.
Türgi kõrgeim tipp on Ararati mägi(5166 meetrit kõrge)- samuti koht, kus ühtivad nelja riigi piirid.
Türgi topograafiline kaart
Vetevõrgustik
Jõed
Enamik Türgi jõgedest suubuvad meredesse, mis ümbritsevad maad. Tigris ja Eufrat ühtivad ning suubuvad Pärsia lahte . Türgi pikimad jõed Kizilirmak, Yesilirmak ja Sakarya suubuvad Musta merre. Teised tähtsamad jõed voolavad Marmara, Egeuse ja Vahemerre . Aasia poolne Türgi on enamasti mägine, kuid leidub ka tasandikke - näiteks Kuzilirmaki jõe delta.
Järved
Kui võtta arvesse järvede rohkus , siis Ida-Türgis on neid rohkem, kui läänes. Just idas asub Türgi suurim järv Van( 3713 km²). Tegu on vulkaanilise tekkega soolajärvega.
Samuti asuvad Ida-Türgis teised suuremad järved- Ercek, Cildir ja Hazar. Ka paiknevad paljud järved Tauruse mägede alas . Kesk-Anatoolias asub Tuzgolu järv, mis on väga soolane ning madal. Seoses Tammide ehitusega viimasel 30 aastal, on tekkinud palju suuri tammjärvi. Suurim neist on Atatürki tammi järv.
Türgi vetevõrgustik
Mullastik
Türgi reljeefilised erisused ning kliima muutlikkus on põhjuseks, miks sise- ja ääremaal on mullastik niivõrd erinev. Detailne pinnastik on väga keerukas. Vöötmelised mullad on tihti „ära lõigatud“ suurte reljeefsete erinevuste tõttu. Välja võib tuua seitse põhilist mullastiku gruppi, kus juures igaüks neist sisaldab mitmeid mullastikutüüpe.
Punased ning hallikaspruunid leetmullad koos pruunide metsamuldadega esindavad kõige laiaulatuslikumat