Eesti loodusgeograafia - kokkuvõte (0)

1. Mis on  maastik ? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? 
Moreen  on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Põhja- Eestis on moreen hall, Lõuna- 
Maastik-  geokompleks  (e. geosüsteem), mille koostisosad e.  maastikukomponendid  (n. kliima, reljeef, 
Eestis  punakaspruun . 
taimkate,  muldkate ,  veestik ,  loomastik  jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises 
13. Leia sobiv võõrsõnaline  vaste : 
paiknemises. Selgita maastike  liigituse  ( hierarhia ) põhimõtteid.  Paik kui väikseim geokompleks, paigas 
Eestis esinevad pinnakatte  setted  ja pinnavormid jagunevad tekkelt: 
on ühel mesoreljeefivormil kujunenud geokompleks, paigastik on morfomeetrilisel reljeefitüübil 
ajutise vooluvee tekkelised – delluviaalsed (c) 
kujunenud, maastikurajoon reljeefi suurvormil kujunenud. Selgita Eesti suure  liigilise  mitmekesisuse 
elutekkelisi – biogeensed (b) 
põhjusi.  Sisevete  rohkus , kliimatingimuste  mitmekesisus , pikk  rannajoon  ja meresaarte rohkus, paljude 
jõetekkelised – alluviaalsed (a) 
liikide areaalipiiri ulatumine Eestisse, mullatingimuste mitmekesisus 
järvetekkelised – limnilised (h) 
2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti  loodusele ?  
jääjärvetekkelised – limnoglatsiaalsed (i) 
Kährikkoer,  kodutuvi , viinamäetigu, vikerforell,  karuputk , rändkarp,  lupiin , ondatra, kitsasõraline vähk. 
liustikujõetekkelised – glatsiofluviaalsed (f) 
Võõrliigid võivad ohustada kohalikke liike- need välja tõrjuda, mõjutada nende arvukust, koosluste 
liustikutekkelised –  glatsiaalsed  (e) 
struktuuri, aine- ja aenrgiavahetust. Võõrliigid võivad muuta ka eluta keskkonna omadusi ning kiirendada 
meretekkelised  – mariinsed (j) 
toksiliste ainete ringet toiduahelas. 
raskusjõutekkelised – gravitatsioonilised (g) 
3. Mis on  puisniit ? (teke, väärtus,  levimus  Eestis)  Puisniit on puude ja põõsastega  heinamaa  ehk 
tuuletekkelised  – eoolilised (d) 
regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.  Puisniidud  kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 
 
4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb 
14. Mis on  neotektooniline  liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? 
puisniidud nende kõrge  liigirikkus . 
litosfääri vertikaalsihiline liikumine. Viimase mandrijääga mõnevõrra kokku surutud maakoores toimub 
4. Mida tähendab ‘ platvorm ’ (geoloogilise terminina) ? Kirjelda selle ehitust Eesti näitel.  
kompensatsiooniliikumine, mida tuntakse ka neotektoonilise liikumisena ehk maakoore kerkena. Eesti 
Geoloogiline platvorm on ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist. Ka Eesti paikneb tervenisti 
mandriala kasvab. 
platvormil, täpsemalt Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. 
15. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate 
5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. 
karstivormide kohta. 
Eesti  aluskord  - Eesti aluskord on  tard - ja moondekivimitest koosenev pealiskorra alune kivimkeha. Eesti 
Aluspõhjakivimitega, mis on lõhenenud ja vees kergesti lahustuvad. Põhjaveega 
aluskorra  moodustavad peamiselt Proterosoikumi moondekivimid, mille sees on kohati nooremaid 
Tuntumad Kostivere ja Uhaku.  
tardkivimeid. Eesti aluskord ei  paljandu . Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas 
Krstivormid:  kurisu  ehk neeluauk, koopad, karstilehtrid, karrid 
Suursaarel.  Eesti alsupõhi - Aluspõhi on pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseid kivimeist 
16. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited) 
koosnev kiht, millel saub  pinnakate . Eesti aluspõhi koosneb Proterosoikumi tard- ja moondekivimeist nind 
Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis 
Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja  Devoni  ajastu settekivimeist. Eesti pinnakate - Pinnakate on pudedaist 
nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg.  
setetest  koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal. Eesti pinnakate kosoneb põhiliselt moreenist. Pinnakate katab 
17. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele) 
suuremat osa Eesti pinnast. Eesti pinnakate on suhteliselt õhuke. Põhja- ja Lääne- Eestis enamasti 5- 10 m. 
Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud geoloogilised sisejõud. 
6. Järjesta Eestis  avanevad  aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või  avanemise  järgi 
18. Mis on  otsamoreen ?  (teke,  siseehitus , kuju, suurus,  levimus Eestis, näited jmt) 
alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud  settekivimid .  
Otsamoreen ehk  otsmoreen  on piklik vallitaoline  pinnavorm , mis on kujunenud kunagise liustikuserva ette.  
Ediacara  (settekivimid,  fossiilid ) Kambrium ( liivakivi , aleuroliit, aleuruliitsavi, savi)  Ordoviitsium  
Otsamoreenid tekivad tavaliselt siis, kui liustikuserv püsib pikemat aega samas kohas, nii et liustikust 
(llivakivi, aleuroliit, savi, diktüoneemargilliit, karbonaatkivim) Silur ( lubjakivi ,  dolomiit ,  domeriit , savi) 
väljasulanud moreen saab kuhjuda piklikuks pinnavormiks. 
Devon  (settekivimid, liivakivi, savi, dolomiit, lubjakivi, dolomiit) 
(Lääne-Saaremaa kõrgustik,  Vaivara , Sinimäed.) 
7. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised  maavarad ? Kus esineb: geol  ladestu  
19. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) 
ja lade? 
Oos ehk vallseljak on pikk  kitsas  ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud 
Põlevkivi,  turvas ,  viirsavi ,  ravimuda ,  meremuda,  savi  
liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Oose tekitavad liustikujõed tekivad 
lubjakivi – Kunda-Toolse,  Maardu , Kohtla-Järve dolomiit – Saaremaal ja Kesk-Eestis: Kaarma, Mündi 
peamiselt siis, kui  liustik  taganeb ehk  sulamine  liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. 
liivakivi – Piusa,  Kaku  liiv – tuntumad Toolse ja Kuusalu, Männiku kruus – Tammiku, Aardlapalu, 
N: Siimusti- Ebavere,  Tapa -Pikasaare, Ohepalu- Viitna , Porkuni- Neeruti  
Mustjala  fosforiit  – Maardu, Rakvere, Kabala  mineraalvesi  – Värska 
20. Mis on  voor ? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) 
8. Mis on viirsavi? (teke ja levimus Eestis)  
Voor on mandrijää voolimisel ehk kuhje ja kulutuse koostoimel tekkinud piklik leivapätsi  meenutav  
Viirsavi on liustikuesistes jääjärvedes settinud varvidest koosnev sete. Esineb Lääne- Eestis. 
pinnavorm. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, 
9. Mis on  glatsiokarst ? (mõju Eesti reljeefile) 
keskmiselt poolteist kilomeetrit. 
Glatsiokarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete  pinnavormide  (alasside) 
Eestis levinud Jõgeva  maakonnas  nt:  Vooremaa  
kujunemine.  Termokarst  oli mandrijää taandumise järel tavaline nähtus ka Eesti alal, sest mandrijääst jäi 
21. Mis on mõhn? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) 
maha palju irdjää panku, mis pinnakatte all aeglaselt sulasid. Nt:  Pandivere  veelahkmeala 
Mõhn on liustikujõesetetest koosnev positiivne pinnavorm. Tekivad mandrijää sulamisvee setetest kas 
10. Mis on Madal-Eesti? Kirjelda Madal-Eesti loodusgeograafilist eripära võrreldes Kõrg- Eestiga .  
liustikualuses või liustikupeases väiksemas veekogus või jääjärve setetesse mattunud jääpankade hilisemal 
Madal-Eesti on  tasased  ja soised Põhja- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud. 
sulamisel kujunenud sulglohkude vahele. 
11. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? 
Nt:  Kurtna , Illuka, Mustoja  
Maakoore kerkimine ja  vajumine , samuti suured veetaseme muutused/kõikumised. Veel põhjusi: setete 
22. Mis on  sandur ? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) 
liikumisest   tingituna  liituvad paljud saared omavahel ja mandriga,  saades  poolsaarteks, samas ilmub merest 
Sandur on pealt  lauge  liiva- ja kruusakuhjatis. Levik on Lõuna- Eestis. 
uusi maalappe. 
23. Mis on  paetasandik ? (teke, siseehitus, liigitus, levimus Eestis, näited) 
12. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis.  
Paetasandikud – valdavalt mandriliustiku kulutusel tekkinud tasandikud, kus pinnakatte paksus on