LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut
annavad väga suure ja tähtsa panuse selleks, et mina saaksin olla edukas ettevõtja! Mina ettevõtjana See aasta on mulle ettevõtjana palju kogemusi ja teadmisi juurde andnud. Tänu projektidele olen näinud erinevaid ettevõtteid ja saanud tunda ettevõtte võlusid ja valusid omal nahal. Oma õpilasfirma asutamine oli mulle väga oluline kogemus. Meid visati justkui pea ees tundmatusse vette. Muidugi tegi see mulle ainult head. See arendas minu loovust ja pani mind aktiivselt teistega koostööd tegema. Ei ole nii, et sa lihtsalt teed õpilasfirmat. Sul on vaja äriideed, vajalikke oskusi idee elluviimiseks, vaja luua oma müügistrateegia jne. Minu rühmal ja kindlasti ka teistel rühmadel ei olnud äriideed kiired tulema. Üle kivide ja kändude saime sellega hakkama. Ja kui idee oligi leitud, oli vaja mõelda, kuidas seda valmistada, kui palju see kasumit tooks ja miljon muud asja
asuvas Tartu maakonnas. Põhjus on selles, et ühes maakonnas on üks suurlinn ja teises mitte ning see mõjutab märgatavalt töötasude erinevust. Negatiivne on ka see, et vahe on iga aastaga suurenenud alates 2003-st aastast.(Statistikaamet, 2015). Brutopalga erinevused on aastate jooksul suurenenud ning tõenäoliselt süvenevad lõhed veelgi. Kuigi riigil on keeruline sekkuda töötasude reguleerimisse, siis peaks riik suutma teha igast piirkonnast atraktiivse regiooni, kus tegeleda ettevõtlusega, mis omakorda suurendaks töötasusid. Siiamaani, aga ei ole suudetud lõhesid vähendade ning ei ole oldud väga edukad selles valdkonnas. 6 Tabel 3. Palgatöötaja kuuskeskmine brutotulu ja brutosaajad piirkonna/haldusüksuse, soo ja vanuserühma järgi. Statistikaamet, 2015 2.3 Vaesus
suuna 11,24 miljardi krooniga. Regionaalset ja kohalikku arengut toetatakse 5,29 miljardi krooniga. Erilist tähelepanu pööratakse regionaalse arengu ühtlustamisele. Teadus- ja arengutegevust toetatakse Euroopa sotsiaalfondist 1,60 miljardi krooniga. Tervishoiu- ja hoolekandesüsteemi ülesandeks on toetada inimeste iseseisvat toimetulekut ning luua kõigile ühiskonnaliikmetele võrdsed võimalused. Antud valdkonda toetatakse 2,646 miljardi krooniga. Riik toetab EL struktuurivahendite abil transpordi valdkonda 9,7 miljardi krooniga. Euroopa Sotsiaalfondi rakendamist reguleerib inimressursi arendamise rakenduskava, milles on määratletud toetatavad tegevusvaldkonnad ning toetuse eelarve. Töövaldkonna tegevuste kogum kannab nimetust ,,Pikk ja kvaliteetne tööelu". Toetuse kogusumma on 2,36 miljardit krooni. Eesti peab laienemist Euroopa Liiduga üheks edukamaks poliitikaks. See on olulisel
Euroopa on väga suur. Me keegi ei tea, kus algavad ja kus lõppevad Euroopa piirid. See piir on muutuv ja kokkuleppeline. Nagu ütleb meie uus president Toomas Hendrik Ilves: «Euroopa lõpeb seal, kus lõpeb meie endi euroopalikkus.» Geograafiliselt hõlmab Euroopa vaid väikest poolsaart Aasia hiigelmandri lääneosas. Sinna kuulub päris palju riike ning see on omamoodi tore. Need kõik riigid kokku teeksid nagu ühe väga suure maa. Eesti on väga väike riik, kuid siin on ka silmapaistvaid inimesi nagu näiteks olümpiavõitjad Andrus Veerpalju ja Kristiina Smigun. Jaapanis teeb oma karjääri sumokas Baruto ehk Kaido Höövelson, Saksamaal aga jällegi ansambel Vanilla Ninja. Ja on veel palju teisigi silmapaistvamaid inimesi ning selle üle võib Eesti ainult rõõmustada. Teised Euroopa riigid austavad meie riiki meie tubliduse pärast. Mul on hea meel, et Euroopa Liitu kuuluvad just need riigid, kes seal on. Ning järjest rohkem riike
olla täiesti iseseisev väikeriik. Võrreldes varasemate raskete aegadega, mis eestlased on üle elanud, pole praegune majanduskriis nii hull, kui esmapilgul paistab. Meie, eestlased, oleme uhked oma kodumaa üle, nagu kõigil rahvastel on kombeks oma kodumaad armastada. Kuid siiski ihkavad meist paljud välismaale elama minna ja paremaid maid otsima minna, kuid kodumaalt kaugel olles tekib koduigatsus, hakatakse meenutama oma kodumaal olnud head elu ja ühtäkki võõras riik polegi nii südamelähedane nagu esmapilgul paistis. Eestlastele on omane oma kodukoha armastus ja sinna naasmine. Ükskõik kui kaugel ollakse mõlgub meeles ja südames vaid üks, Eestimaa, meie kodumaa. Kui tekiks soov tuua tüüpilisest eestlaste sugukonnast näide, siis sobiks selleks iga perekond. Minu arvates kõige tavalisem eesti pere on korralik ja koduhoidev. Vahel küll, ei usaldata üksteist ja ollakse kinnised, ei väljendata
Õigekiri oli igas kirjandis väga hea. Aasta esimesel kahel kirjandil oli stiil hea, kuid kahel viimasel väga hea. Vorm oli igas kirjandis väga hea. On toimunud silmnähtav areng. Paranenud on õigekiri, stiil ja vorm. Gümnaasiumi viimases klassis õnnestus mul saada ka enda kõrgeim punktiskoor- 80, mille üle olen väga uhke, sest nii kõrget sihti polnud julenud ma varasemate tulemuste põhjal endale seada. 2. ÕIGEKIRI Õigekiri ei ole minu tugevaim külg, kuigi kolme aasta jooksul on see kõvasti arenenud. Tavaliselt on see hea või väga hea. 2.1. Täheortograafia kahjulikusest- kahjulikkusest aksepteeris- aktsepteeris _ Honor de Balzac'i- Honore de Balzaci enamikele- enamikule varjant- variant Ksenja Balta- Ksenija Balta _ koheselt- kohe kaugkõned- kaugekõned 2.2. Suur ja väike algustäht Don Jose- don Jose _ Olümpiamängudele- olümpiamängudele Pronkssõdur- pronkssõdur Power cup- Power Cup
............................................................................. Lisa 2 Pildid.................................................................................................................................... SISSEJUHATUS Paljud Eesti noored ja ka vanemad mehed ning naised on läinud välismissioonile Afganistani. Olles huvitatud nende valikute põhjustest ja ka üldiselt välismissioonide vajadustest, valisin oma uurimistöö teemaks "Eestlased Afganistani missioonidel". Minu töö eesmärgiks on uurida milline on Eesti Kaitseväelaste roll Afganistani missioonidel ning kirjeldada selle mõju nende hilisemale elukäigule. Soovin selgitada Afganistani konflikti ajaloolist tausta ning selgitada mis on selle põhjused. Samuti annan ülevaade ka Afganistani senisest ajaloost ja eestlaste varasematest kokkupuudetest Afganistaniga- seda näiteks NSVL ajal okupatsiooni kui Eestist pärit noormehed olid ajateenituse käigus sunnitud teenima ka NSVL relvajõudude koosseisus
Kõik kommentaarid