Looduskaitsealad (2)

5 VÄGA HEA

Looduskaitsealad
Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks.
Kaitsealad on:

rahvuspark ;

looduskaitseala ;

maastikukaitseala ( looduspark )

Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark.
Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse,
samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Looduskaitseala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
Looduskaitsealadest on tuntumad Matsalu , Viidumäe, Nigula ja Endla. 1994. aastal lisandus neile uus, Alam- Pedja looduskaitseala ning see loetelu täieneb lähemal ajal veelgi.
Maastikukaitseala - on haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitse- ala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhke -eesmärkidel. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. Maastikukaitseala (looduspargi) territoorium jaotatakse
sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
Maastikukaitsealadest tuleks nimetada Kõrvemaa, Vooremaa , Paganamaa, Hiiumaa laiud; loodusparkidest - Haanja , Otepää ja Naissaare. Ka maastikukaitsealade ja loodusparkide loetelu täieneb lähemal ajal kaitsealade korrastamise käigus.
http://www.envir.ee/loodus/7page.html

Looduskaitseseadus lubab, et kaitseala piiresse võivad kuuluda nii riigi-, munitsipaal- kui eramaad.
Kõik kaitsealad ei ole inimestele suletud, enamikul neist võib matkata ja loodusest elamusi saada.

Kaitseala reeglid

reservaadid on matkajaile suletud (neisse võivad siseneda vaid järelevalve- ja päästetöötajad, eriloa alusel ka uurijad );
sihtkaitsevööndites võib küll käia (välja arvatud teatud ajaks kehtestatud keeluajal), kuid endast sinna jälgi jätmata;
kaitseala administratsiooniga tuleb kirjalikult kooskõlastada massiüritused (üle 50 osavõtja) ja tasub meeles pidada, et kõikjale need ei sobi;
auto jätke alati parklasse või teeveerele;
igasugune looduse risustamine või muul viisil kahjustamine on keelatud: kui tee ääres või parklas ei ole prügikaste, siis võtke oma prügi kaasa;
maaomanikud võivad piirata eramaadel viibimist ja mingil juhul ei tohi omaniku loata siseneda tema valdustesse loojangust päikesetõusuni. Marju-seeni võib korjata ka eramaadel, kui sellega ei tekitata omanikule kahju (alati on parem nõusolekut küsida kui hiljem arusaamatusi klaarida);
telkida ning lõket süüdata tohib vaid selleks ette nähtud kohtades.

Neeruti maastikukaitseala
http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=193
Neeruti Maastikukaitseala asub Lääne - Virumaal Kadrina ja Saksi vallas. Kaitseala moodustati 1957.a. 1999.a. korrigeeriti selle välispiiri. Neeruti - oosid ja mõhnad. Kaitseala jaguneb viieks sihtkaitsevööndiks (313 ha) - Sinijärve, Kiisa , Hobujärve, Juuru ja Karuaugu ja üheks piiranguvööndiks (959 ha). Neeruti lähedal sündis 1803.a. Fr. R. Kreutzwald . Neeruti mäed: Pistamägi, Tammemägi, Unimägi, Vallgeristimägi, Nuuskaugumägi, Kure-söödimägi, Mustakatkumägi, Paatermägi, Rebaste mägi, Vesiaugumägi, Ämmamägi, Ussimägi, Emumägi. 4 järve ja kümmekond järvikut, mis suve jooksul enamasti kuivaks jäävad. Tagajärv (3,2 ha ja suurim sügavus 7,9 m). Selgeveeline, külm. Eesjärv (2,7 ha ja suurim sügavus 4,5 m). Ujumiskõlbmatu. Orajärv (2,7 ha ja suurim sügavus 5,1 m). Ujumiskoht, kalapäev. Sinijärv (1,2 m ja suurim sügavus 4,8 m). Raskelt ligipääsetav, hapnikuvaene. Telkimisplats Eesjärve kadal, suplemiseks Tagajärv koos ujumissillaga. Mitmed matkarajad on puudel tähistatud eri värvidega ja saavad alguse Kuresöödilt. Kaitseala lõunapiiril asub suusatajatele mõeldud puhkebaas koos suusaradadega. Kaitsealal võib liikuda jalgsi või suuskadega, jääda laagrisse ja teha lõket selleks ettevalmistatud kohtades, liikuda järvedel mootorita ujuvvahenditega, püüda kala ning korjata marju ja seeni.Ülle 50 osalejaga rahvaürituste korradamiseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek.
Viidumäe looduskaitseala
http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=74
Raja pikkus on 2 km, alguspunkt on kaitseala keskuses Viidus, mis asub 28 km kaugusel Kuressaarest. Võimalik on tutvuda püsinäitusega ning juhendaja saatel läbida õpperada. Looduskaitseala on rajatud 1957.a. haruldaste taimeliikide ja -koosluse kaitseks, selle suurus on 1873 ha. Saaremaa lausikut pinnamoodi ilmestab Sõrve ja Pammana poolsaarte vahel looklev Lääne-Saaremaa kõrgustik ehk nn. Saaremaa selgroog. See on saare kõrgem ja vanem osa, mis hakkas tekkima ligi 10 000 aastat tagasi. Nimetatud rannaastang on tänaseni püsinud kuni 18 m kõrgusena. Just siin paikneb Viidumäe Looduskaitseala. Kaitsealal kasvab üle 660 liigi soontaimi, mille seas 59 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust. Samblikuliike on teada 137, samblikke on leitud 207, vetikaid 287, suurliblikate fauna sisaldab üle 610 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki. Astangu jalamit piirab allikate vöö, neid on loendatud 70-80. Suurem osa ehk 85 % Viidumäest on kaetud soosalu-ilmelise metsaga, valitsevaks puuliigiks on mänd - soo-ja palumännid, männimetsades kohati alusmetsana jändrikud tammed . Siin leidub ka mitmeid stepi päritoluga taimeliike. Sood võtavad enda alla umbes 10 % looduskaitsealast. Allikasood on eriti rikkad siinsetesse omapärastesse kasvu ja kohanemistinimustesse püsima jäänud taimeharulduste poolest. Kuulsaim on Saaremaa ronirohi. Hooldavate puisniitude pindala on praegu umbes 5 ha.
Elva-Vitipalu maastikukaitseala
http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=105
Asub Tartumaal , Nõo vallas Elva linna külje all. Maastikukaitseala pindala on 860 ha.
Tilleoru maastikukaitseala
Tilleoru maastikukaitseala asub Põlva ja Kanepi valla maadel . Kaitseala moodustati 1957 aastal, et säilita ürgorgu ja käänulise jõeluha maastikulist terviklikkust. Jõe ääres on veel tänapäevani säilitanud osaliselt kunagised luhaniidud mitmete mitmete allikatega.
Vooremaa Maastikukaitseala
http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=215
Asub Jõgeva maakonna Palamuse - Tabivere valla ning Tartu maakonna Tartu valla maadel. Loodud 1964.a., üldpindala 9932 ha ehk 9,6 % voorte levikualast Eestis. Kaitsealal asub 18 selgekujulist voort , valdava pikkusega 2,5 kuni 5 km, lauisega 0,5 kuni 0,8 km ning kõrgusega 20 kuni 40 m. Maastikukaitsealal asub 8 järve.
Looduskaitseobjektid:

1. Luua park. Üldpindala 15,2 ha, inglise stiilis, dendroloogilselt huvipakkuv. Euroopa lehis (kõrgus - 30,5 m, ümbermõõt 4 m).
2. Luua arboreetium (dendropark). Pindala 8,5 ha. Kasvab ligi 800 erinevat taksoni puud-põõsast.
3. Künnapuude loodusliku leviku ala, pindala 0,7 ha. Künnapuu on "Punase raamatu" valge lehel.
4. Haljasalad Nigula, Udu ja Tutika talu maade. Kasvab ligi 300 taksoni ilupuud-põõsast.
5. Põõsaskaskede ja kääbuskaskede kasvuala Udu talu maadel. Pindala 0,36 ha.
6. Kaiavere park, 12 ha, koosneb huvitava ruumilise lahenduse ja põlispuudega pargist endise häärberi ümbruses ning metsapargi osast.
7. Elistvere park, pindala 17,3 ha, üks ilusamaid maastikule orienteerutud parkidest, praegu üsna ürgmetsa seisundis. Pori nõiakolla ainus kasvukoht Eestis. 1780-ndatel aastatel ehitatud esinduslikust mõisaansamblist säilinud ait on barokkperioodist, üks ilusamaid Eestis.
8. Pikkjärve park. Pindala 6,5 ha, vale ehituspoiitika tuemusena hävitatud, imeteda jääb vaid üksikuid põlispuid.
9. Kalevipoja lingukivi on Jõgevamaa üks suuremaid rändrahne (9,0 x 5,0 x 2,2 m).
Neeruti maastikukaitseala
http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?id=193&pg=object
Neeruti Maastikukaitseala asub Lääne - Virumaal Kadrina ja Saksi vallas. Kaitseala moodustati 1957.a. 1999.a. korrigeeriti selle välispiiri. Neeruti - oosid ja mõhnad. Kaitseala jaguneb viieks sihtkaitsevööndiks (313 ha) - Sinijärve, Kiisa, Hobujärve, Juuru ja Karuaugu ja üheks piiranguvööndiks (959 ha). Neeruti lähedal sündis 1803.a. Fr. R. Kreutzwald. Neeruti mäed: Pistamägi, Tammemägi, Unimägi, Vallgeristimägi, Nuuskaugumägi, Kure-söödimägi, Mustakatkumägi, Paatermägi, Rebaste mägi, Vesiaugumägi, Ämmamägi, Ussimägi, Emumägi. 4 järve ja kümmekond järvikut, mis suve jooksul enamasti kuivaks jäävad. Tagajärv (3,2 ha ja suurim sügavus 7,9 m). Selgeveeline, külm. Eesjärv (2,7 ha ja suurim sügavus 4,5 m). Ujumiskõlbmatu. Orajärv (2,7 ha ja suurim sügavus 5,1 m). Ujumiskoht, kalapäev. Sinijärv (1,2 m ja suurim sügavus 4,8 m). Raskelt ligipääsetav, hapnikuvaene. Telkimisplats Eesjärve kadal, suplemiseks Tagajärv koos ujumissillaga. Mitmed matkarajad on puudel tähistatud eri värvidega ja saavad alguse Kuresöödilt. Kaitseala lõunapiiril asub suusatajatele mõeldud puhkebaas koos suusaradadega. Kaitsealal võib liikuda jalgsi või suuskadega, jääda laagrisse ja teha lõket selleks ettevalmistatud kohtades, liikuda järvedel mootorita ujuvvahenditega, püüda kala ning korjata marju ja seeni.Ülle 50 osalejaga rahvaürituste korradamiseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek.
Alam-Pedja looduskaitseala
http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=95
Alam-Pedja Looduskaitseala moodustati 1994.a. Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakonda . Pindala on 260 ruutkilomeetrit.
Kaitseala asub endises Võrtsjärve nõos. Idast piirab looduskaitseala laeva jõgi, lõunast Emajõe luha lõunaserv, läänest Pedja ja Põltsamaa jõgi.
Põhjast piirneb Kamari - Umbusi kultuurmaastikuga. Üldse on kaitsealal 12 vooluveekogu kogupikkusega 115 km, 55 vanajõge kogupikkusega 51 km. Erilise kaitse all on 4 loodusreservaati: Karisto, Peterna, Tõllasaare ja Võiviku
Kõrvemaa maastikukaitseala
Kõrvemaa Maastikukaitseala asub Harjumaa Anija, Aegviidu ja Kõue, ning Järvamaa Albu, Lehtse, Paide ja Roosna - Alliku valdade maadel, hõlmates kokku 20 390 ha ehk ligi 204 ruutkilomeetrit. Ulatus põhjapiirilt Tallinna-Aegviidu raudtee joonelt lõunapiirini Tallinna-Tartu maantee lähistele on ligikaudu 36 km, ulatus läänepoolseimast punktist Põhjaku raba servas Roosna-Alliku soo idaservani on ligikaudu 16,5 km.
Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu- Kakerdi soostikus ( Kakerdaja , Kautla, Kodru , Seli, Laiksaare, Tartussaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Kilingi soo ), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luidestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ning paljusid väikevoore. Kaitsealal pesitseb rida kaitsealuseid linnuliike, sealhulgas kaljukotkas , väike-konnakotkas ja must- toonekurg , siin asub ka mitmeid metsise mängukohti. Kaitseala on rikas kaitsealuste taimede leiukohtade poolest, muuhulgas on kaitsealalt viimaste aastate andmetel leitud 23 liiki käpalisi ( Eestis kasvab üldse 36 liiki käpalisi ). Huvilistele Kõrvemaa loodusega tutvumise hõlbustamiseks on rajatud rida matkaradasid: Simisalu-Matsimäe, Vargamäe-Järva- Madise , Noko-Kakerdaja järv jt.
http://www.korvemaamaastikukaitseala.ee
Loodi looduspark
http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=55
Loodi Looduspark asub Sakala kõrgustiku keskosas, mis reljeefselt on ürgorgudest läbitud moreentasandik. Pindala 3480 ha ja raja pikkus on 18,3 km. Liikumiseks on kõige sobilikum jalgratas, talvel aga suusad . Tee mööda punktist 1 - 10 on jõukohane läbida ka jalgsi.
Alam-Pedja looduspark
Alam-Pedja looduskaitseala asub endises Võrtsjärve nõos, veel 7500 - 10000 aastat tagasi oli praegune soomaastik suures osas kaetud veega. Kaitseala piiridki kulgevad valdavalt mööda suuremaid veesooni: lõunast piirab teda Emajõe luha lõunaserv, idast Laeva jõgi, põhjast aga Pedja, Umbusi ja Pikknurme jõed ning läänest Pede ja Põltsamaa jõgi.
Praegune kaitseala pindala on 260 km2 ulatudes Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakonda. Looduskaitseala põhieesmärgiks on ulatuslikul alal ökosüsteemide loodusliku mitmekesisuse kaitse, tagades võimalikult suurel osal kaitsealast metsa- ja sookoosluste loodusliku arengu ja niidukoosluste püsimise ning kaitsealuste liikide ja elupaikade kaitse.
http://www.alam-pedja.ee
Haanja Looduspark
Haanja looduspark on loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilimiseks. Looduspark sündis kunagiste väiksemate üksikalade (Suure-Munamäe ja Vällamäe, Rõuge ürgoru ja Kütioru) liitmisel üheks suuremaks , siinseid loodus-ja kultuuriväärtusi tervikuna hõlmavaks kaitsealaks, mis sai oma praegused piirid 1991. aastal. Kaitseala pindala on 16 903 ha. Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Haanja looduspark kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. Siin on kindlaks tehtud 19 Natura elupaigatüübi ja 36 Linnudirektiivi liigi esinemine.
Otepää looduspark
http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=155
Otepää looduspark asub Valga maakonna põhjaosas Otepää, Palupera, Puka ja Sangaste valla maadel. 1180 km2 suurusest Otepää kõrgustikust hõlmab Otepää looduspark hästi väljakujunenud künkliku reljeefiga kõrgustiku keskosa pindalaga 22 430 ha (19% kõrgustiku pindalast). Oma territooriumi ulatuselt on Otepää looduspark suurim maastikukaitseala Eestis. Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomuliku kuppelmaastiku ja bioloogilise mitmekesisuse, kohaliku elulaadi ja kultuuripärandi ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamine, uurimine ja tutvustamine
Vaatamisväärsused:
Pühajärv on Otepää kõrgustiku suurim jrv (292,6 ha,pikkus 3,5 km, suurim laius 1,6 km, kaldajoone pikkus 16,4 km, suurim sügavus 8,5 m. Viis saart : Sõsarsaard, Kloostri saar, Suur- ja Väike Lepasaar. Pühajärve sõjatamm. Tüve läbimõõt 1,3 m kõrguselt on 2,1 m, puu kõrgus 20 m, vanus 400.a. 1841 .a. toimunud Pühajärve mõisa talupoegadest vastuhakkajate karistamise "tunnistaja". Murrumets. Kaldad on siin järsud, 4-6 m kõrged. Angunina - poolsaare lõunapoolseim tipp. Siia lähedale jääb Pühajärve sügavaim koht. Kitsemägi on Pühajärve läänekalda kõrgeim küngas, järgmisse vaatepunkti jääb 1500 m. Juusa järv on kolmnurga kujuline. Väike-Munamägi. Absoluutne kõrgus 207,5 m, nõlvad on üldiselt järsud. Gustav Wulff-Õie maja asub Nüpli järve kaldal . Wulff-Õis on populaarse laulu "Õrn ööbik" autor. Pühajärve rahvapark laiub järve laskuval nõlval ja tasasel rannikualal kuni järveni välja. Supluskoht, vetelpääste.
Vilsandi rahvuspark
Vilsandi rahvuspark moodustati 1993.a. Siinsete alade looduskaitseline korraldus ulatub aga 20.sajandi algusesse. 1910 .a. moodustati Vaikadel esimene looduskaitseala Baltimaades kaitsmaks saarte rikkalikku linnustikku. 1971 .a. laiendati kaitsvat territooriumi ning asutati Vilsandi Riiklik Looduskaitseala. Kaitse alla võeti Vilsandi koos rohkem kui 160 ümbritseva saarega . Rahvuspargi pindala on 191 ruutkilomeetrit, millest 114 ruutkilomeetrit võtab enda alla meri. Vilsandi rahvuspark jääb tervikuna 1990.a. moodustattud Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala piiridesse .
http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=71

Lahemaa rahvuspark

Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. a. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha .Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi ( loopealsed ), geoloogiamälestisi (balti klint ) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid.
http://www.lahemaa.ee
Soomaa rahvuspark
http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=35
Vahe-Eesti loodusmaastiku lõunapoolne piirkond on oma suurte rabade ja regulaarsete üleujutiste poolest unikaalne kogu Põhja-Euroopas. 1993.a. loodi Pärnumaa ja Viljandimaa piirile Eesti suuremate soode , lammi-niitude ja metsade kaitseks Soomaa Rahvuspark. Siin on võimalus puhkuseks täielik - rabaretked, matkad, jalgrattamatkad, kanuumatkad.
Karula Rahvuspark
http://matkarajad.maaturism.ee/index.php?pg=object&id=150
Karula Rahvuspark asutati 1979.a. maastikukaitsealana, mis 1993.a. muudeti rahvuspargiks. Pindala on 11097 ha ja hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Siinne maastik on vaheldusrikas : metsade ja niitudega kaetud kuplid paiknevad kas külgkülje kõrval või hajusalt, nende vahel on sood ja soostunud metsad , järved ja ojad. Karula kõrgustiku kõrgeim tipp on Rebasejärve Tornimägi - 137 m üle merepinna.Karula kõrgustik on Kagu-Eesti tähtsamaks veelahkmeks. Põhja ja loodeosa veed jõuavad Soome lahte , kõrgustiku lõunaosa veed aga Riia lahte. Järvi on Karula kõrgustikul 60, neist 38 paiknevad rahvuspargis. Enamasti on järved õõtsikulise kaldaga, liivarandu leidub vähem. Rahvuspargi suurim ja ilusaim järv on Ähijärv oma 176 ha veepeegliga. Karula sood on väikesed. Mets katab ligikaudu 70 % rahvuspargi territooriumist. Karula oluliseks kaitseväärtuseks on pärandkultuurimaastikud. Lüllemäe läheduses on inimesed elanud juba umbes 2000 aastat. Umbes viimase 200 aasta jooksul on Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. välja kujunenud Kagu-Eestile omane maastikutüüp - hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles.
13

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 156 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

156 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kerli84 Õppematerjali autor

Põhjalik kirjeldus Eesti looduskaitsealadest. Eraldi välja toodud Neeruti, Tilleoru, Vooremaa, Kõrvemaa ja Elva-Vitipalu maastikukaitseala, Viidumäe, Alam-Pedja looduskaitseala, Loodi, Otepää ja Haanja looduspark, Vilsandi, Lahemaa, Soomaa, Karula rahvuspark.

kaitseala rahvuspark haanja lahemaa soomaa karula

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti kaitsealad (referaat)

..2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark..........................................................................27-31 10. Endla looduskaitseala.....................................................................32-35 11. Viidumäe looduskaitseala..............................................................36-38 12. Vooremaa maastikukaitseala.....

Keskkonnakaitse

doc

Kaitsealade jagunemine ja nende kaitsekorrad

Kaitsealade jagunemine ja nende kaitsekorrad Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks:rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala(looduspark), programmiala RAHVUSPARK Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Looduskaitseseaduse §26 lõike 1 kohaselt on rahvuspark kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitstakse ühe või mitme ökosüsteemi terviklikkust, vältides ala laialdast majanduslikku kasutamist ja üleasustamist. Rahvuspark koosneb täiesti kaitstud aladest ehk reservaatidest, loodust tutvustavaist piirkondadest (näiteks õpperajad) ja puhkepiirkondadest. Esimene natsionaalpark oli Yellowstone'i rahvuspark, mis moodustati 1872

Bioloogia

doc

Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid Eestis

jne. Loomulikult käib keskkonnakaitsega käsikäes ka loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Eestis tegeleb riiklikul tasemel keskkonna probleemidega Keskkonnaministeerium ja tema haldusalas olevad ametid: Maa-amet, Metsaamet ja Kalaamet, Looduskaitse Inspektsioon ja Mereinspektsioon. Kaitsealasid on 12% Eestimaa teritooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala. Neid kõiki on lubatud külastada, peale loodusreservaatide, mida saab vaadata vaid asjatundliku juhendaja saatel. Reservaadid hõlmavad Eestimaast vaevalt ühe sajandiku. Need on ürgilmelised sood ja metsaosad või muud haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad. [http://www.envir.ee/loodus/0page.html] (16.03.08)

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

pdf

Eesti rahvuspargid

Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark Soomaa Rahvuspark on loodud suurte soode, lamminiitude ja metsade kaitseks Vahe-Eesti edelaosas. Maastikuliselt liigestuselt paikneb Soomaa Madal- ja Kõrg-Eesti piiril: Sakala kõrgustiku läänenõlval ja Pärnu madalikul Navesti, Halliste ja Raudna jõe vesikonnas, jäädes siiski Madal-Eestisse. Matsalu rahvuspark Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Ramsari konventsioon tunnustab neid kaitsealasid, kus märgalad on säilitatud ning nende kasutamine on jätkusuutlik. 2004. aastal nimetati Matsalu looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks (pindala 48 610 ha).

Geograafia

docx

Referaat Lahemaa rahvuspark

Geenitehnoloogia instituut Ökoloogia Lahemaa rahvuspark Referaat Üliõpilane: Angela Pärn Üliõpilaskood: 082615 Rühm: YAGB-31 Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Eesti kaitsealade süsteem on aastakümnetepikkuse arengu tulemus. Esimene looduskaitseala loodi 1910. a Vaika saarte linnustiku kaitseks. Enne II maailmasõda oli 1935. a looduskaitseseaduse alusel asutatud üle viiekümne erineva kaitseala: metsa-, taime-, raba- ja linnukaitsealad, ka palju geoloogilisi ja tervisemuda kaitsealasid. Meie praegune kaitsealade süsteem on suures osas loodud nendel neljal aastakümnel, mil tegutseti 1957. aastal jõustunud looduse kaitset käsitleva seaduse alusel. 1

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

docx

Ramsari konventsioon

Ramsari konventsioon Juhendaja: Marje Loide Koostaja: Raili Kivisalu Lihula, 2010 Sisukord Ramsari konventsioonist............lk 3 Matsalu Rahvuspark...................lk 3 Alam-Pedja looduskaitseala.......lk 3 Emajõe Suursoo ja Piirissaar......lk 4 Endla looduskaitseala.................lk 4 Muraka looduskaitseala..............lk 4 Nigula looduskaitseala................lk 5 Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala...lk 5 Soomaa Rahvuspark...................lk 5 Vilsandi Rahvuspark..................lk 6 Laidevahe looduskaitseala.........lk 6 Kasutatud materjalid..................lk 7 Ramsari konventsioonist

Ökoloogia

odt

Inimtegevuse mõju loodusele

LÜHI-REFERAAT Inimtegevuse mõju loodusele Kaitsealad ja kaitstavad objektid Eesnimi Perekonnanimi 2010 Looduskaitsealad on alad, mille abil kaitstakse ökoloogilist tasakaalu ja ka haruldlaste loomaliikide ja taimeliikide kaitseks. Kaitse alasid kasutatakse ka katsete tegemiseks. Kaitsealadesse kuuluvad kõik rahvuspargid, maastikukaitsealad, looduskaitsealad ja programmialad. Praegu on Eestis üle 300 kaitseala, kus kaitstakse metsi, soid, rohumaid, ja teisi meie jaoks olulisi kooslusi, liikide kasvukohti ja elupaiku. Eestis leidub ligikaudu 60 Loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 50 looma- ja taimeliiki, kelle kaitseks on vaja moodustada loodushoiualad ning sadakond Linnudirektiivi alusel kaitset vajavat linnuliiki, mille kaitseks on vaja luua linnuhoiualad. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada

Geograafia

doc

Eesti rahvuspargid

läbirändavate lindude kaitseks. Kaitseala pindala on 486,1 km². Matsalu rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu (alates Risti-Virtsu maanteesillast), lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart (neist suurimad on Tauksi, Liia, Sõmeri, Kumari ja Papilaid). Teised tuntumad laiud on Sipelgarahu ja Tondirahu. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal, 1976. aastal kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastast kannab nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitsealasid ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealasid. Registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukamad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi keskus asub Penijõel, 3 km Lihulast.

Bioloogia

Rohkem sarnaseid