Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Kunstiajalugu III kursus ehk 12. klass (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu
1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on neoimpressionism?
  • Millal valitses sümbolism?
  • Milline on sümbolismi väljakujunemise ajalooline ja ideoloogiline taust?
  • Milliseid teemasid käsitlesid sümbolistid?
  • Milliseid süzeesid kasutas sümbolistlik kunst?
  • Millistes kunstiliikides avaldus juugendstiil?
  • Millal valitses juugendstiil?
  • Kuidas avaldus juugendstiil kujutavas kunstis?
  • Mis tähendus oli moodsale kunstile Pariisi Sügissalongil?
  • Kust on tulnud nimetus foovid?
  • Mis aastal esinesid foovid esmakordselt Pariisi Sügissalongis?
  • Kumb maal meeldib Sulle rohkem?
  • Millisest sõnast tuleb nimetus futurism?
  • Miks valiti see nimetus kunstivoolule?
  • Kes kus ja millal avaldas futurismi esimese manifesti?
  • Milliseid seisukohti kuulutas futurismi esimene manifest?
  • Milliseid seisukohti esitati 1910 aasta maalikunstnike manifestis?
  • Kuidas andsid futuristid maalil edasi liikumist?
  • Mis on kubofuturism?
  • Kuidas on futuristid ja kubofuturistid seotud poliitikaga?
  • Mida tähendab abstraktne kunstiteos?
  • Keda peetakse abstraktsionismi rajajaks?
  • Milline juhtum aitas tal selleni jõuda?
  • Kus ja kuidas sündis abstraktsionismi ekspressiivne suund?
  • Kus ja kuidas millisest voolust sündis konstruktiivne e geomeetriline abstraktsionism?
  • Kes nimetas oma loomelaadi suprematismiks?
  • Milline kunstiteos kollaaz tähistab Inglise pop-kunsti algust?
  • Mida arvad Sina sellest teosest?
  • Kuidas suhtusid noored Inglise popkunstnikud kommertskultuuri ja USA elulaadi?
  • Millal sündis pop-kunst USAs?
  • Mille poolest erineb USA pop-kunst Inglise omast?
  • Kes on op-kunsti kuulsaim esindaja?
  • Kus ja millal sündis mõiste internatsionaalne stiil?
  • Mida sellega tähistati?
  • Mida tähendab arhitekt Ludwig Mies van der Rohe põhimõte less is more?
  • Kuidas mõjutas internatsionaalne stiil linnaehitust?
  • Millega on arhitektuuri ajalukku läinud Brasiilia riigi pealinn Bras�lia?
  • Mis on internatsionaalse stiili negatiivsed küljed?

KUNSTIAJALOO III KURSUS
Impressionism
1) Vaata Claude Monet ` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust!
* Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus.
* Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid
* Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist.
2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal!
Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi. Naised maalis kunstnik väga kenana ning veetlevatena. Inimesed maalidel olid täis rõõmu ning samas ka ilu. Tulvil tervist. Värvid aja jooksul muutuvad aina heledamaks, hiljem domineerivad roosa ja sinine. Kohati on maalid liiga magusad.
3) Vaata Edgar Degas` maali Täht ehk tantsijatar laval kl 229 ja nimeta sellel kaks iseloomulikku joont, mille järgi võib autori ära tunda!
* maali sisulise külje rõhutamine
  • suur tähelepanu on valgusel
  • toonid on heledad

Neoimpressionism . Postimpressionism
1) Mis on neoimpressionism? Nimeta kaks kunstnikku! (§ 5)
Puäntillism, kunstivool, mis oli tekkinud Prantsusmaal u 1885 impressionismist. Erinevalt impressionistidest, kelle käsitluslaad oli spontaanne, kandsid neoimpressionistid värvid lõuendile korrapäraste punktide ja laikudena, puhtalt (segamata), lähtudes spektri analüüsil põhinevast värviõpetusest. Värvused pidid segunema nägemistajus. Eesmärk oli valguse tõepärane kujutamine ja esteetilise harmoonia saavutamine. Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne .
  • Vincent van Gogh – elu ja looming (§ 4)
    Jõudis kunsti juurde alles keskeas . Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna-Prantsusmaa linnas Arles 'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu. Kuid seal lõi välja ka ta ammu peidus olnud närvihaigus. Edasi järgnesid käigud ühest haiglast teise, nädalatepikkused haigushood, mille vahel selgetel hetkedel on maalitud van Goghi parimad teosed - maastikud, portreed, pildid kunstnikku ümbritsevatest lihtsatest esemetest. Van Goghi looming näitab, milline omaette väljendusvõime on värvidel, kui kunstnik püüab oma tundeid ja meeleolusid väljendada eelkõige värvide kaudu. Punase, sinise ja rohelise kõrval oli van Goghi lemmikvärviks kollane kuldse viljapõllu, päevalillede, lõõmava lõunamaise päikese värv. Tundub, nagu oleks van Gogh meeletult kiirustanud: ta kasutas ägedaid jõulisi pintslitõmbeid ning vahel pigistas värvi lõuendile otse tuubist. Kõik liigub ja võbeleb ta maalidel: tuul raputab küpresse, taevas veereb lõõskav päikeseketas või siravad suured lõunamaised tähed, isegi maapind näib voogavat. Tema tööde väljendusjõust leidsid inspiratsiooni 20. sajandi alguse ekspressionistid.
    3) Paul Gauguin – elu ja looming (§ 4)
    Nagu van Gogh, oli iseõppija ka prantslane Paul Gauguin (1848-1903), kes samuti hakkas maalima alles keskeas. Soovides luua värsket ja uudset kunsti, läks ta muljeid otsima lihtsate looduslähedaste inimeste juurde-algul Bretagne 'i poolsaarele, hiljem aga Lõunamere saartele. Gauguin arendas välja oma isikupärase laadi . Ta maalid on väga dekoratiivsed , puhaste säravate värvidega, selgete ühtlaste värvipindadega, mida eraldavad tumedamad kontuurid. Tahiti saarel töötades ning sealseid inimesi kujutades lisas ta oma maalidele veel erilist salapära ja tähenduslikkust, milleks teda oli innustanud kohaliku rahva kultuur. Gauguinile ja van Goghile ei piisanud kõige nähtu täpsest jäljendamisest, vaid nad tahtsid luua ise midagi uut, midagi niisugust, mida looduses sellisel kujul polnud olemaski; nad tahtsid leida uusi vahendeid oma isiklike tunnete ja mõtete väljendamiseks. Oma püüdlustelt olid nad seega vastandlikud impressionistidele. Kui impressionistid olid väljastpoolt saadud muljete maalijad, siis postimpressionistid seevastu, tegelesid eneseväljendusega. Nad astusid teadlikult impressionismi vastu välja ja näitasid edaspidisele kunstile teed täiesti uues suunas.
    4) Paul Cézanne – elu ja looming (§ 4)
    Kõige rohkem on hilisemale ajale mõju avaldanud Paul Cezanne (1839-1906). Üksiku ja tundmatuna töötas ta Lõuna-Prantsusmaal oma sünnilinnas Aixis. Ta lõi maastikke, natüürmorte, portreesid. Seejuures tahtis ta luua “õigemat” kunsti kui impressionistid. Esemete muutliku pealispinna alt tahtis ta tabada nende muutumatuna püsivat ehitust. Looduses nähtavad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid (kera, silindrit, koonust jne.). Nii inimese pea kui õun olid tagasi viidavad kerale, Aixi läheduses kõrguv Sainte-Victoire'i mägi oli tegelikult hiiglaslik lõunamaises päikeses helendav koonus jne. Niimoodi , soovides võimalikult täpselt loodust edasi anda, moonutas Cezanne seda siiski. See oli ka üheks põhjuseks, miks kunstiarvustajad suhtusid tema teostesse äärmiselt vaenulikult . Alles elu lõpul sai Cezanne'ile osaks ka juba tunnustust ja tema taotluste mõistmist. Lausa täht-tähelt võtsid tema teoreetilisi arutlusi 20. sajandi kubistid. Alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on kujutatud vägivaldseid sündmusi. 1870-ndate aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel. Näituse kriitikutelt sai Cezanne aga veelgi rohkem mõnitada, kui teised impressionistid, sest tema piltide joonistuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutlus tundus kohmakas. Tema maalid ei taotle mööduva hetke või mulje tabamist, vaid looduse põhistruktuuri leidmist . Pidades värvi kõige tähtsamaks, andis ta vormi edasi värviliste pindadena, nagu kristalli tahkudena.
    5) Henri de Toulouse -Lautrec – elu ja looming (§ 5)
    Kes kujutas ilmekalt elu 19. sajandi lõpu Pariisis, inimesi teatritest ja igasugustest kahtlastest lõbustusasutustest. Tema tööd on selgete sujuvate piirjoontega ning väliselt dekoratiivsed, kuigi inimesed neil on enamasti inetud ja labased. Tihtipeale meenutab Toulouse-Lautrec oma ainestikult Edgar Degas'd, kellega tutvusime impressionismi peatükis. Sama on tal ka mingi sapine joon, milleks põhjust andis ilmselt kunstniku traagiline saatus: ta oli lapsest saadik vigane . Toulouse-Lautreci eriliste teenete hulka kuulub see, et oma teatri- ja kohvikuplakatitega sai ta meieaegse reklaamikunsti rajajaks.

    Sümbolism

    Iseseisev töö 12. kl. õpiku § 1 ja 3 põhjal


  • Millal valitses sümbolism?
    1880-1905.aastatel valitses sümbolism.
  • Milline on sümbolismi väljakujunemise ajalooline ja ideoloogiline taust?
    Just 19.sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnikke pettumine oma kaasajas . Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest,huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni.
  • Milliseid teemasid käsitlesid sümbolistid?
    Sümbolistid jäljendasid meelsasti niinimetatud suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika , armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses.
  • Milliseid süžeesid kasutas sümbolistlik kunst ?
    Mõned sümbolistid kasutasid akademistlikku, idealiseeritud vormi, teised kujutasid väljamõeldud süžeede detaile realistlikult, kolmandad uut moodi, juugendlikku vormi.
  • Kes olid (lühike iseloomustus, kokkuvõte)
    • Pierre Puvis de Chavannes -prantsuse sümbolismi eelkäija, kes oli tunnustatud ametlik kunstnik. Aegamööda asendusid tema töödes kindla tähendusega kristlikud süžeed sellistega, mille tähendus on mõistatuslik ja avatud. Kujutas ideaalset ja ajatut maailma.

    • Gustave Moreau –oheldamatu fantaasiaga paistis silma, kes andis mütoloogilistele või religioossetele tegelastele ebatavalise ja isikliku tõlgenduse. Tema looming ei jäljenda värvid tavalist loodust, vaid on salapärase muinasmaailma loomise vahend.

    • Odilon Redon –oheldamatu fantaasiaga paistis silma, kes andis mütoloogilistele või religioossetele tegelastele ebatavalise ja isikliku tõlgenduse. Tema looming ei jäljenda värvid tavalist loodust, vaid on salapärase muinasmaailma loomise vahend. Tööde religioosne, sümbolistlik ja erootiline temaatika pärineb kirjandusest

    • Mihhail Vrubel –kuulsaim vene sümbolist, kes kujutas inimhinge siseheitluste traagikat, isikupärane,nagu mosaiigitaoline oli tema käsitlus.

    • James Ensor -oli maaliliselt kõige huvitavam ja uuendsulikum. Eredate ja kaunite värvidega maalis ta aga kummituslikke, groteskseid nägemusi skelettidest, monstumitest, maskeeritud inimestest või lihtsalt maskidest.

    Jätkub § 3
    • Akseli Gallen- Kallela –olustikurealistina alustanud kunstnik lahendas mõned eepose teemad realismilähedaselt, kuid leidis varsti, et rahvamaailm vajab tinglikumat, ornamentaalsemat, aga ka jõulisemat ja tündeküllasemat stiili. Selle loojana saavutas ta üldrahvaliku tunnustuse . Eriti kuulsad on tema „ Kalevala “ ainelised kompositsioonid.

    • Nikolai Roerich ja „Mir Iskusstva” –19.sajandi lõpul Peterburis kujunenud rühmitus „Mir Iskusstva“ seostus juugendstiili ja sümbolismiga. Selle kunstnikerühmituse liige Nikolai Roerich ( 1874 -1947) maalis Põhjamaade rahvusromantikutega sarnases stiilis pilte Vana-Vene legendidega seotud ajaloost, eriti varjaagidest. Hiljem Indiasse siirdunud Roerich sai kuulsaks idamaa-ainelise sümbolismiga.

    • Edvard Munch –(1863-1944), tema looming oli põhiliselt sümbolistlik. Sünged lapsepõlvekogemused ja boheemlik seltskond eraldasid teda rahvuslastest ning välisreisid tutvustasid sümbolismi ja süntetismiga. Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud , haigused ja surm. Sarjale 22-st sellise sisuga maalist andis ta nime „Elu friis “. Tema tööde allikaks polnud niivõrd loodusevaatlus kui mõni mälestus või idee, mille väljendamiseks ta otsis visuaalset kujundit . Nähtust võttis ta üksnes sobivad elemente. Ilmekaima kujundi otsinguil tegi ta palju kavandeid ja sama süžee üha uusi variante nii maalis kui graafikas. Maastikupildid on rahulikumad ja oma üldistatud sünteetilise vormi poolest meenutavad need rahvusromantikute töid. Munch sõnastas oma kunsti eesmärgiks avada oma hing teistele inimestele. Värvid ja vormid ei pea jäljendama loodust, vaid teenima kunstniku eneseväljendust. Oma loomingu ja ideedega on Munch üks olulisi ekspressionismi eelkäijaid.

    Juugendstiil

    Iseseisev töö12. kl. õpiku § 2 põhjal


    1) Millistes kunstiliikides avaldus juugendstiil?
    Juugendstiil hõlmab arhitektuuri, sisekujundust, maalikunsti, raamatuillustratsioone ja ehtekunsti.
    2) Millal valitses juugendstiil?
    Umbes 1890- 1910 .aastatel valitses juugendstiil.
    3) Iseloomusta juugendstiilis interjööri, kasutades lk 19-21 olevaid näiteid!
    Arhitektuuris oli pearõhk sisekujundusel. Püüti kavandada kõik interjööri elemente ühtses harmoonilises, selges kooskõlas ja tihti algas kujundusprotsess seespidiselt ning suundus hiljem hoonest välja. Kujunduse ühtsuse huvides viidi miinimumini põrandate, seinte ja lagede erinevused (juugendus rakendus Wagneri idee totaalsest kunstiteosest – “Gesamtkunstwerk” – antud juhul kogu interjöör ühtses disainis). Iga juugend -interjöör on omapärane, teist sellist ei ole. Sünteesi nõue tähendas kõige ruumis leiduva kordumatust (samas võis see piirata tellija individuaalseid soove kui kogu ruumide sisustus oli ette määratud).
    4) Kuidas avaldus juugendstiil kujutavas kunstis?
    Kujutatavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuma seina pinnale. Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks ning nende kontuurid said rütmilise lineaarse ornamendi osaks. Värvid on ebatavalised ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid vorme. Juugendliku vormi üheks omapäraseks variandiks oli süntetism. Nii hakati nimetama maalimisviisi, kus peaaegu ilma ruumikujutuseta piltidel eraldati puhaste värvidega kaetud pinnaosad tumedate kontuuridega. Süntetism toetus arhailisele või Euroopa-välisele monumentaalkunsti eeskujudele.
    Fovism
    Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu 12. klassile § 6 põhjal
    1) Mis tähendus oli moodsale kunstile Pariisi Sügissalongil?
    * Pariisi Sügissalongi tähendus moodsale kunstile oli see, et hüljati täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjude modelleerimine objektidel ainuomaste värvide kujutamisega.
    * Nende peaeesmärk oli mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid eelkõige kunstniku enese tunnete ja meeleolu väljendamine.
    2) Kust on tulnud nimetus foovid ?
    Prantsuse keelest fauves ehk metsikud .
    3) Mis aastal esinesid foovid esmakordselt Pariisi Sügissalongis?
    1905. aastal esinesid foovid esmaklordselt Pariisi Sügissalongis.
    4) Iseloomusta foovide maalimislaadi!
    Nende maalide joonistus oli tinglik , värvid olid aga puhtad ja kõlavad. Peaaegu segamata värvid polnud lõuendile pandud mitte „komadena“ nagu impressionistidel või „punktidena“ nagu neoimpressionistidel, vaid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Säärased tasapinnalised maalid mõjusid erakordselt jõuliste, peaaegu metsikutena. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nähema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased, taevas mürkroheline, jõevesi sidrunkollane jne.). Seetõttu ei pidanud nad vajalikuks olla täpsed kõigis üksikasjus.
    5) Iseloomusta Henri Matisse `i loomingut ja maalide meeleolu! (vt tekst lk 43-44)
    Tema arvates ei sõltunud värvid ja jooned lõuendil otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Näiteks võib loodusmotiiv olla täis liikumist. Selle asemel, et püüda kujutada liikuvaid inimesi või esemeid, püüda jäädvustada liikumise mõnda hetke, visandas Henri Matisse liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. Matisse esimesed maalid olid väga radikaalsed, ta kasutas erksaid tugevaid värve, modelleeris harjumatult (tolleaegse maitse kohaselt julmalt ja oskamatult) portreid. Seetõttu nimetati teda foovoks. Matisse tundis sügavat huvi Ees- Aasia ja Põhja-Aafrika kultuuri vastu ning idamaine värvikultuur ja ruumi kujutamine on tema loomingut palju mõjutanud. Erinevalt paljudest eakaaslastest oli Matisse seisukohal, et kunsti eesmärk on inimese mõjutamine positiivselt. I maailmasõja lõpuks oli Matisse saavutanud arvestatava rahvusvahelise tuntuse . Matisse tööd on harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid .
    6) Nimeta foovide rühmituse teisi liikmeid ja iseloomusta nende loomingut!
    * Raoul Dufy (1877-1953) armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive , mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Tema maalide värviilu on siiski õrnem, võib-olla magusam, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem.
    * Andre Derain (1880-1954) ja Maurice de Vlaminck (1876-1958) kasutasid aastail 1904 -1907 eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming.
    * Erandlik kuju foovide hulgas oli Georges Rouault (1871-1958). Teda sidus nendega (ja ainult ajutiselt ) üksnes välised tunnused, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Nooruses töötas ta klaasimaalijana keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. See töö mõjutas Rouault´ hilisemat loomingut, mille sisu muutus religioosseks.
    7) Vali lehekülgedelt 42-43 üks Henri Matisse`i maal ja analüüsi seda:
    * maali nimi –„ Vestlus “
    * maali kirjeldus -siin maalil on kujutatud kahe inimese vestlus, kellest üks on meesterahvas ja teine naisterahvas . Nad vestlevad akna juures kus on kujutatud vaatepilt aeda . Naisterahvast on kujutatud toolil istumas. Naise rõivad on maalitud mustaks ning mees on kujutatud triibulises sinises ülikonnas. Taustaks sinine sein.
    • tunded ja mõtted, mida see maal minus tekitab -kahjuks ei tekita see maal minus mitte mingeid tundeid ega mõtteid, sest see maal tundub olevat liiga lihtne ja ilma erilise sisuta.

    8) Vali leheküljelt 44 üks maal ja analüüsi seda nii nagu eelmises küsimuses!
    * maali nimi ja autor – „ Westminsteri sild Londonis“ ja autor Andre Derain.
    * maali kirjeldus -maalil on kujutatud Westminsteri silda Londonis. On kujutatud roheliseks värvitud silda kauge linna taustal. Sillal on kujutatud mõned hobusega vankrid. Silla äärde on paigutatud üksikud puud. Värvidest on ikka kasutatud punast, sinist rohkem kui muid värve.
    * tunded ja mõtted, mida see maal minus tekitab -järjekordselt mitte mingisuguseid tundeid, nii nagu eelmise küsimuse juures.
    Ekspressionism
    Iseseisev töö 12. klassi õpiku § 6 lk 45-47 kohta
    I Täida lüngad!
    1) Ekspressionismi eelkäijateks olid Vincent van Gogh ja Edvard Munch 2) Terminit ekspressionism kasutatakse just saksa väljenduskunsti kohta. 3) Saksa ekspressionismi eripära on see, et neile meeldis pildi juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. 4) Osa ekspressioniste moodustas 1905. aastal „Die Brücke“ , linnas nimega Dresdenis . 5) Juhtivad saksa ekspressionistid on Ernst Ludwig Kirchnen , Emil Nolde ja Karl Schmidt - Rottluff . 6) Kuulsad austria ekspressionistid on Egon Schiele ja Oskar Kokoschka .
    7) Kui foovid ja Henri Matisse väljendasid rahu ja rõõmu, siis saksa ekspressionistide looming oli rahutu , mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavalu ning parema ühiskonna igatsuses. 8) Saksa ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides inimesi ja esemeid oma töödes. 9) Nad armastasid tooreid värvikontrste või jällegi meelega „poriseks“ ning tuhmiks muudetud koloriiti. värve. 10) Inimesed saksa ekspressionistide töödes on sageli sünge ja karikatuurse ilmega.
    11) Ekspressionistide meelest oli ka ühiskond ja inimesi ümbritsev loodus on esitatud äreva ja pingestatuna.
    12) Lisaks maalimisele tegelesid saksa ekspressionistid graafikaga.
    13) Lemmiktehnikateks olid lito ja puulõige.
    II Võrdle prantsuse foovi André Deraini maali Püha Pauli katedraal Londonis
    (lk 45) ja saksa ekspressionisti Karl Schmidt-Rottluffi maali Maastik jahtidega (lk 47)! Leia maalide erinevused ja sarnasused maalitehnikas, värvigammas, vormis, meeleolus jne.
    sarnasused
    erinevused
    Sarnane maalimis meetod või motiivid. Mõlemad autorid on kasutanud suhteliselt samasuguseid värve. Näiteks punast, sinist, kollast ja rohelist.
    Karl Schmidt-Rottluff erineb Andre Derainist selle tõttu, kuna Rottluff rõhutab rohkem primitiivsust, ning on rohkem robustne
    Kumb maal meeldib Sulle rohkem? Miks?
    Tegelikult ei meeldi mitte kumbki neist. Nagu öeldakse maitse üle kakeldakse.
    Kubism
    Iseseisev töö 12. klassi õpiku § 8 kohta lk 54-60
    I Täida lüngad!
    1) Kubismi kujunemist on mõjutanud Cezanne looming, eriti tema püüe näha looduses nähtavais esemeid nende põhivorme ja püsivaid struktuure.
    2) Veel avaldas kubismi kujunemisele mõju aafrika neegriplastika..
    3) Kubismi rajajaks peetakse hispaanlast Pablo Piccasot . 4) Suurema osa oma elust veetis ta Prantsusmaal. 5) Picasso „sinise perioodi” tööd on meeleolult õnnetu ja sünge , ta kujutab muserdatud inimesi . 6) Picasso „sinisele perioodile” järgnes roosa periood. 7) Kubismi kujunemises mängib tähtsat rolli Picasso 1907. aastal loodud maal „Avignoni neiud “.
    8) 1909. aastal algas kubismis analüütiline periood. 9) Sellel perioodil armastati kujutada maju, puid, nõude, muusikariistasid ja muid esemeid, neile oli omane kindel geomeetriline vorm. 10) Kubismi põhilisteks väljendusvahenditeks on pinnad. , heletumedusega modelleeritud mahud ja jooned . 11) Põhitoonid olid pruun, rohekas ja hall . 12) Tähelepanu pöörati vormide ja masside kombineerimisele..
    13) Ajaleheväljalõigete, riidetükkide jne kleepimisel maalile tekkisid kollaažid.
    14) Sünteetilise kubismi puhul kunstnik kombineeris pildile ennem vormid ja värvid ning alles siis viis sisse mingi motiivi, tavaliselt natüürmordi.
    15) Kubismi rajajate hulka kuulub ka Picasso stiiliga sarnane prantsuse kunstnik Georges Braque . 16) Fernad Léger` stiilile on tüüpilised tumedat värvi silindrid ja torud...
    II Võrdle Georges Braques`i maali Majad Estaque`is (lk 57) ja Robert Delaunay maali Hommaaž Bleriot`le (lk 59) ! Leia sarnasusi ja erinevusi
    sarnasused
    erinevused
    Kahe maali sarnasus on maalimistehnikas, kus juures, mõlemad on maali pildi suhteliselt kokku pannud . Geomeetrilised kujundid
    Kahe maali erinevus on värvitoonide kasutamises, ühel pastellsemad toonid. Täiesti sõltumatud objektid.
    Kumb maal meeldib Sulle rohkem? Miks?
    Mulle meelib rohkem Georges Braque looming, kuna sellest on vähemalt midagi aru saada.
    Futurism
    Iseseisev töö õpiku Kunstikultuuri ajalugu. 12. klass § 9 põhjal
    1) Iseloomusta Itaalia kui riigi arengut 19.-20. saj vahetusel! Kuidas mõjutas see kunsti arengut?
    Itaalia kujunes üheks rahvusriigiks alles 19.sajandi lõpul. Eri provintside poolfeodaalsed traditsioonid sattusid teravasse vastuollu uue elulaadiga,mis arenes eriti tormiselt mõnes Põhja-Itaalia tööstuslinnas. Uue ja vana kontrastid olid siin suuremad kui Lääne-Euroopas. Paljudele noortele tundusid seetõttu igasugused traditsioonid, sealhulgas ka Itaalia ülirikkalik kunstipärand koorma või tõkkena kaasaega sobiva kultuuri loomise ning arenenud Lääne-Euroopa järelejõudmise osas. Nende meelest oli Itaalia ikka veel väga mahajäänud ja provintslik maa ning tema uuenemine liiga aeglane. Seepärast muutus uudsus neile erilise kultuuri objektiks ja nad tahtsid luua kunsti, mis võimalikult selgelt katksestaks sidemed minevikuga.
    2) Millisest sõnast tuleb nimetus futurism? Miks valiti see nimetus kunstivoolule?
    Sõna futurism tuleb itaalia keelsest sõnast fututo. See valiti sellepärast, et futuro tõlge on „tulevik“, sest mineviku asemel oli neile tähtis tulevik ja sellepärast nimetasid nad oma kavatsetava loomingu futurismiks.
    3) Kes, kus ja millal avaldas futurismi esimese manifesti?
    Poeet Filippo Tommaso Marinetti avaldas 1909.aastal maailma kunstipealinnas Pariisis esimese futurismi manifesti ( ajalehes „Le Figaro“).
    4) Milliseid seisukohti kuulutas futurismi esimene manifest?
    * et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad.
    * eriti vaimustab futuriste tehnika areng ja selle kajastamist peavad nad väärtuslikumaks kui inimhinge probleeme. Tehnika on loonud ka täiesti uue ja kõrgema ilu.
    * masinateajastu olemuseks on dünaamika, liikumine ning kunsti ülesandeks on väljendada dünaamikat.
    5) Milliseid seisukohti esitati 1910. aasta maalikunstnike manifestis?
    * maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist.
    * ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas, s.o. ühel pildil esitada ajas järgnevaid olukordi või seisundeid.
    * teiseks kästi kasutada võimalikult teravaid või kriiskavaid värvikombinatsioone, mis mõjuvad jõulisemalt kui senise kunsti mahedad ja maitsekad värvid.
    6) Nimeta futurismi tähtsamaid esindajaid maalikunstis!
    * Umberti Boccioni
    * Carlo Carra
    * Giacomo Balla
    * Gino Severini
    7) Kuidas andsid futuristid maalil edasi liikumist? Nimeta kaks peamist võimalust, nimeta õpiku illustratsioonide seast mõni näide ja kirjelda viimast oma sõnadega!
    1. esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise on kujutatud enam-vähem realistlikult.
    Näide: Daamide kostüümid. 1912.a.
    Kirjeldus: daamidel on kujutatud ühesugused jakid ja seelikud , kuid need erinevad värvide ja muude pisidetailide suhtes,kuid muidu on üks ja sama.
    2. nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud geomeetrilisteks kildudeks või tahkudeks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel.
    Näide: Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf
    Kirjeldus: siin peaks olema kujutatud hieroglüüfe, väga erksates värvides. Kuid kahjuks ei saa mina sellest aru ega oska ka seda kirjeldada.
    8) Kuidas avaldus futurism
    a) skulptuuris – kujutati hoogsat liikumist vormide ähmastamise ja väljavenitamisega.
    b) kirjanduses – iseloomustas futurismi hüüdsõnade ja loosungitaoliste lühikeste lausete või karjatuste eelistamine. Trükitud tekst esitati tihti hakituna rahutult lühikesteks ridadeks.
    c) arhitektuuris – leidsid futuristid ka rakendust, kuigi ainult kavandites.
    9) Mis on kubofuturism ?
    Üllataval kombel jõudsid nii kubism kui futurism Venemaale üheaegselt, sulades kokku nn. kubofuturismiks
    10) Kuidas on futuristid ja kubofuturistid seotud poliitikaga?
    Futuristide liikumise lõhkus I maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse, teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumistega (näiteks Marinetti Mussolini fašismiga).
    Abstraktsionism
    Tööleht 12. klassi õpiku Kunstikultuuri ajalugu § 10 kohta
    1) Mida tähendab abstraktne kunstiteos ?
    Abstraktne kunstiteos tähendab, et abstraktne on pilt või kuju, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast.
    2) Keda peetakse abstraktsionismi rajajaks? Milline juhtum aitas tal selleni jõuda?
    Vene kunstnik Vassili Kandinsky . Ta püüdis abstraktseid teoseid lüüa. Kandinsky tunnistas , et ta toetub maalikunsti eelnenud arengule, kuid leidis, et tema loominguga jõuab see areng lõpule. Kandinsky arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutanud põhimõtteliselt uue, vaimsema ja väärtuslikuma taseme.
    3) Kus ja kuidas sündis abstraktsionismi ekspressiivne suund?
    Kandinsky (sel ajal elas Saksamaal) ümber koondus rühmitus nimega „Sinine ratsanik “, mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistusepärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhutasid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Seda laadi kunsti hakati nimetama ekspressiivseks (väljenduslikuks).
    4) Kus ja kuidas (millisest voolust ) sündis konstruktiivne e geomeetriline abstraktsionism?
    Samal ajal kui Saksamaal sündis ekspressiivset tüüpi abstraktsionism, arenes Prantsusmaal kubismist teist tüüpi, niinimetatud konstruktiivne ehk geomeetriline abstraktsionism.
    5) Kes nimetas oma loomelaadi suprematismiks? Nimeta tema kuulsaim töö!
    Oma loomelaadi nimetas supermatismiks Kazimir Malevitš. Ning tema kuulsaim töö on „Must ruut“.
    6) Vali lehekülgedel 66-71 toodud illustratsioonide hulgast üks abstraktsionismi ekspressiivse suuna näide (nimeta see) ja konstruktiivse suuna näide (nimeta). Võrdle neid omavahel!
    Paul Klee „ Maagiline kanaarilind“
    Piet Mondrian „Punane puu“
    Paul Klee poolt loodud Maagiline kanaarilind tundub olevat palju puhtam. Rõhutatud rohkem värve, kui seda on teinud Piet Mondrian oma loomingus. Paul Klee loomingul on värvilaikudeasetus palju tundeküllasem. Kuid see eest Piet Mondriani tunnistab vaid punast ja sinist värvitooni. Loomingu juures on selgelt näha sirget vertikaal - ja horisontaalseid jooni. Paul Klee on kasutanud oma loomingut luues oma tunnete avamiseks värvilaikude vabat paigutust.
    7) Milliste väljendusvahenditega abstraktsionismi esindavad kunstnikud annavad edasi oma tundeid ja meeleolusid? (vastamiseks kasuta maalinäiteid, mõtle oma peaga)
    Loobuti nähtava ümbruse või looduse jäljendamisest. Nautisid värvide jõudu, mis seletabki maalidel olevaid paljusid värve. Kandinsky maalide meeleolud tunduvad natuke tõsisemadja sellise kurvatooniga. Meeleolult sünged ja mahedad. Tunnete väljendamine oli tähtis.
    8) Vali välja üks peatükki illustreeriv Vassili Kandinsky, Paul Klee, Franz Marci või Piet Mondriani maal ja analüüsi seda!
    maali nimi: „Sinised hobused “
    kunstniku nimi:Franz Marc
    maali kirjeldus: kunstnik on kujutanud sellel maalil siniseid hobuseid. Hobused on paigutatud põllule, rohtu või midagi sellist sööma. Hobused on kahe peenikese puu vahel, ning taga taustal on erinevatest värvitoonidest loodud taevas.
    minu tunded ja mõtted seda tööd vaadates: Erilisi tundeid see maal ei tekita minus. Aga mõte lõi küll esile, et mis ajast maalitakse siniseid hobuseid. See on ju nii naljakas. See on kusjuures esimene kord ka kui ma näen sinist hobust maalil. Selle pärast see maal meeldibki, ainult nende siniste hobuste pärast.

    Dadaism ja sürrealism


    Iseseisev töö 12. klassi õpiku Kunstikultuuri ajalugu § 12 ja 13 põhjal
    I Täida lüngad!
    1) Kunstnikke vapustas 1914. aastal puhkenud I maailmasõda . 2) Dadaistid koondusid Šveitsis, linnas nimega Zürichis . 3) Dadaistid naeruvääristasid traditsioonilisi väärtusi. 4) Šokeerivaid töid esitas näitustel New Yorgis elav prantslane Marcel Duchamp . 5) Ta eksponeeris näitustel mitte maale, vaid vabrikutooteid . 6) Sürrealism toetus paljuski psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele.
    7) Sürrealismi põhimõtted sõnastas prantsuse kirjanik Andre Breton . 8) Sürrealistid püüdsid lammutada kapitalistlikku ühiskonda. 9) Sürrealistid püüdsid väljendada inimese mõistlikkust, et vabastada teda mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. 10) Kuulsaim sürrealismi esindaja kunstis on Salvador Dali (1904-1989). 11) Tema maalidel korduvad lemmikmotiivid: pannkoogitaolised kellas, leegitsevad kaelkirjakud ja ämblikujalgadega elevandid. 12) Kummalisi olendeid kujutas prantslane Yves Tanguy . 13) Fantaasia - ja värviküllased, laste joonistusi meenutavad on hispaanlase (täpsemalt katalaani ) Joan Miro tööd.
    14) Sürrealism skulptuuris ilmneb näiteks Alberto Giacometti loomingus.
    II Vali õpikust lehekülgedelt 83-89 üks kunstnik Miro, Dali või Magritte`i maal ja kirjuta, mis mõtteid see Sinus tekitab!
    Salvador Dali maal „Mälestuse püsivus“.
    Mulle meeldib see maal, kuna sellel maalil on kujutatud mälestuse püsivust. Kõige naljakamad on need pannkoogitaolised kellad, mis on üks Salvador Dali lemmik motiive. Selles maalis on hästi kujutatud reaalsuse ja ebareaalsuse piiri, mis on ikka silmaga nähtav. Värvitoonide poolest meeldis ka see maal mulle, kuna sellel maalil ei ole mitte mingit värvitooni mis ei sobiks siia, arvestades seda et olen alati hästi kriitiline. Seekord on Dali poolt ikka kasutatud selliseid värvitoone nagu sinist, pruuni ja kollast, kuid muid värve on suhteliselt vähe. Juhul kui seal on mingeid muid värve, hetkel ei ole luupi, siis kahjuks jääb ka kontrollimata. Miks see maal mulle siis nii väga meeldib. Aga vastus on nii lihtne, nende pannkoogi taoliste kellade pärast, mis peaksid meelde mingeid mälestusi tuletama . Isegi kellaseierid on...
    Pop-kunsti tekkimine. Pop-kunst USAs. Op-kunst
    Inglise kunst. Pop-kunsti tekkimine.
    1) Milline kunstiteos (kollaaž) tähistab Inglise pop-kunsti algust?
    Richard Hamiltoni trükitud kollaaž pealkirjaga „Mis teeb tänapäevased kodud nii eriliseks ,nii meeldivaks“?
    2) Toetudes õpiku tekstile ja reproduktsioonile lk 159 kirjelda eelmises küsimuses nimetatud tööd! Mida arvad Sina sellest teosest?
    Kahjuks mulle see erilist ei meeldi, tänu sellele pool paljale mehele kes sinna suure pulgakommiga asetatud on...kui ma midagi vaatan, siis meeldib mulle see et, seal pildi peal poleks midagi kujutatud, mis võiks mu tuju rikkuda. Isegi siis kui see kollaaž on loodud massikaubaks, ei tähenda et see mulle meeldima peaks. Saan aru võib-olla sel ajal olid sellised kollaažid hästi meeldivad ja ilusad, kuid mina läheks sellisest kollaažist tänava peal suure kaarega ringi.
    3) Kuidas suhtusid noored Inglise popkunstnikud kommertskultuuri ja USA elulaadi?
    Inglise popkunstis polnud ühiskonnakriitilist taotlust ja tähendust. Pigem vastupidi, suhtumine uude ja rijastuvasse elukeskkonda oli positiivne. Noorte kunstnike seltskond oli siiralt huvitatud koku niinimetatud kommertskultuurist,mis lähtus peamiselt USA-st, ning ei nõustunud selle nimetamisega ainult kitšiks. Liialdus on väita, et nad seda alati imetlesid, kuid põnevaks ja oluliseks pidasid kindlasti. Trostlikult, lausa väljakutsuvalt tunnustasid nad ka USA elulaadi, mida traditsiooniline inglise kunstielu ja „hea maitse“ olid pidanud labaseks ning alaväärtuslikuks.
    Pop-kunst USAs.
    1) Millal sündis pop-kunst USAs?
    Popkunst sündis USA-s 1960.aastate alguses.
    2) Mille poolest erineb USA pop-kunst Inglise omast?
    * võrreldes inglastega on ameerika kunstnikud suurejoonelisemad.
    * nad on tihti hüljanud mitte ainult tahvelmaali tavalised mõõdud, vaid ka tehnika mitmesuguste senipruukimata materjalide ja tehnika suhtes.
    * on ameerika pop- kunstnikel isikupärane, selgemalt üksteisest eristatav „firma stiil“.
    3) Kirjelda lähemalt kolme kuulsa USAs tegutsenud pop-kunstniku loomingut (teemad, motiivid, tehnikad jne)! Vaata ka vastavaid reproduktsioone!
    Claes Oldenburg
    Roy Lichtenstein
    Andy Warhol
    Kuulsuse võitis ta kolmemõõtmeliste teostega, mis jäljendasid tavalisi objekte—ameerikalikke standardtoite või kodumajapidamise esemeid. Teoste materjaliks oli erksate emailvärvidega kaetud kile ja madratsitäidis. Väga oluliseks pidas ta teoste suurust. Eriti šokeerivalt mõjusid kõvade esemete imitatsioonid poolpehmes materjalis , näiteks hiiglaslik kirjutusmasin, mille seenetaolised ja suurused täheklahvid olid igas suunas viltu vajunud. Oldenburg leidis, et kunst peab valikuta kujutama kõike seda, mis on olemas. Vaieldamatu on ainult visuaalse kogemuse teravus .
    Sai kuulsaks suuremõõtmeliste tahvelmaalidega, mille aine oli võetud kommertstrükistest, plakatitest, aga just eriti koomiksitest. Tema teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendamist. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena. Väljarebituna koomiksi pildirea kontekstist, kus tal oli kindel süžeeline tähendus. Eriliselt iseloomulik tema stiilile on korrapärane punktistik, mis jäljendab trükipildi rastrit,aga muidugi taas paljukordses suurenduses. Lichtensteini teosed ei hinda kommertskultuuri heaks ega halbaks, kuid igatahes kujutamisväärseks. Punktide kasutamine muutus tal hiljem formaalsuseks ja dekoratiivsemaks. Ta ei kaunista nendega mitte ainult suuri pildipindu, vaid ka näiteks keraamilisi objekte.
    Kuulsaim, järjekindlaim ja mõjurikkaim popkunstnik. Ka tema alustas tarbegraafikuna,mis aitas tal äärmsuseni arendada popkunstile omase kommertslike ja standardsete valmiskujundite kasutamise. Oma töödes tõhutas ta samuti masinlikkust, standardsust, isikupäratust, valides motiiviks „kõige kulunuma“ visuaalse materjali. Niisama tuttavad ja banaalsed on ka tema teiste teoste motiivid-dollarilised rahatähed, kokakoola pudelid, sammude skeemid tantsuõpikust, TV-s ja ajakirjanduses levinud üldtuntud fotod liiklusõnnetustest, rassirahutustest või elektritoolidest, aga ka Mona Lisast, Jaqueline Kennedyst, Marilyn Monroest või ainult viimase naeratavast suust . Sellistele motiividele lisas ta mõnikord plakatliku värvi, muus osas midagi muutmata. Tavaliselt kordus sama motiiv kümnetel piltidel.
    4) Millise eelmises küsimuses mainitud kunstniku looming tundub Sulle kõige huvitavam? Miks?
    Arvan, et meeldib ikkagi kõige rohkem Claes Oldenburg. Kuna tema looming tundub olema selline keskpärane ja loomutruu. Tema poolt loodud kujutised on nii ehtsad , et petab kohe ära ka.
    5) Kuidas suhtusid pop-kunsti modernistliku kunsti pooldajad ja kuidas tavaline publik ?
    Modernistliku kunsti pooldajad suhtusid seepärast popkunsti tõrjuvalt või irooniliselt, aga suur publik , kes seni oli võib-olla igavlenud abstraktse kunsti näitusel, rõõmustas, kui nägi näitusel talle tuttavaid asju. Popkunstnikud tekitasid elevust ja muutusid massimeedia lemmikuteks.
    Op-kunst.
    1) Kes on op-kunsti kuulsaim esindaja?
    Op-kunsti kuulsaim esindaja on ungarlane Victor Vasarely .
    2) Kirjelda op-kunsti olemust, kasutades õpiku teksti ja reproduktsioone lk 174 (vt ka sõnaseletusi õpiku lõpus)!
    Op-kunst manipuleerib inimese nägemise nende psühholoogiliste ja füsioloogiliste omadustega, mida silm igapäevaelus muifu ignoreerib. Ümberpööratavaid geomeetrilised kujundid ning ruumilised illusioonid . Joonte erilise paigutustega on saavutatud silmapetteid.
    Arhitektuur pärast II maailmasõda. Internatsionaalne stiil. Postmodernism
    Arhitektuur pärast II maailmasõda. Internatsionaalne stiil.
    1) Miks asusid 1930. aastate lõpul paljud kuulsad Euroopa arhitektid ( Gropius , Mies van der Rohe jt) elama USAsse?
    1930. aastate lõpul asusid paljud kuulsad Euroopa arhitektid elama USA-sse, sellepärast, et otsida sealt pelgupaika Euroopas tugevnenud natsismi eest.
    2) Kus ja millal sündis mõiste internatsionaalne stiil? Mida sellega tähistati?
    Mõiste internatsionaalne stiil võeti kasutusele 1932. aastal. Sellega tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri ning selle iseloomulikuks tunnusteks peeti risttahukakujulisi mahtusid, siledaid valge krohviga kaetud pindu, lamekatuseid ja igasuguse mittefunktsionaals kaunistuse vältimist.
    3) Mida tähendab arhitekt Ludwig Mies van der Rohe põhimõte less is more?
    Arhitekt Ludwig Miesvan der Rohe põhimõte less is more („vähem on rohkem“) väljendab veendumust, et just võimalikult lihtne vorm on kõige ilusam.
    4) Kuidas mõjutas internatsionaalne stiil linnaehitust?
    Internatsionaalne stiil mõjutas ka linnaehitust. Lammutati mitte ainult varemeid, vaid ka lihtsalt vanu linnaosi, et teha ruumi uuele arhitektuurile. Osalt oli see paratamatu, sest linnad kasvasid plahvatuslikult ja inimhulki oli vaja majutada. Üheks lahenduseks oli suurte elurajoonide rajamine keskustest eemale, kusjuures hooned paigutati tihti hajusalt. See nõudis rohkem sõiduvahendeid, aga vanade linnade tänavad jäid autouputusele kitsaks . Kiirteede rajamine nõudis aga omakorda uusi lammutusi.
    5) Millega on arhitektuuri ajalukku läinud Brasiilia riigi pealinn Brasília?
    Brasiilia pealinn Brasilia on läinuda ajalukku sellega, et ta rajamisel oli uus linn, ning uus linn rajati tühjale kohale.
    6) Mis on internatsionaalse stiili negatiivsed küljed?
    Internatsionaalne stiil näis rahuldavat mitte ainult esteetilised , vaid ka sotsiaalsed vajadused, pakkudes elu- ja tööruume miljonitele inimestele. Siiski tähendas just stiili triumf tema maine langust. Kui funktsionalistlikke hooneid oli üksikuid, mõjusid need värskelt ja põnevalt, kuid massiliseks muutunud stiil hakkas tunduma igavana. Hiigelmagalad sünnitasid ka uusi sotsiaalseid probleeme, eriti seal, kus ühiskond oli vaesem ja ehituse kvaliteet viletsam.
    7) Iseloomusta internatsionaalse stiili alaliiki nn orgaanilist arhitektuuri Frank Lloyd Wrighti loomingu näitel! (vt teksti lk 141-142 ja fotot lk 140)
    Orgaaniline arhitektuur on moodsa kunsti suund, mis taotleb ehitise vormi ja funktsiooni looduslähedast kooskõla ning sobivust maasstikku. Hoonete üldkuju pole rangelt geomeetriline vaid otstarbest ja asukohast olenevalt ebakorrapärane, ka skulpturaalne. Eelistatakse looduslikke materjale ja rakendatakse niinimetatud voolava ruumi põhimõtet.

    Moodne kunst. Kordamine


  • Impressionistlikule maalikunstile on omane:
    * armastati heledaid,erksaid ja rõõmsad värve
    * maaliti terveid seeriaid ühest ja samast motiivist
    * musta värvi peaaegu ei kasutatud
  • Kuulsaim impressionismi esindaja maalikunstis on Claude Monet
  • Van Goghi, Cezanne`i, Gauguini ja Toulouse-Lautreci kunsti kohta kasutatakse ühist nimetust - postimpressionistid.
  • Impressionismist lähtuvat kunstisuunda, kus maalitakse väikseid puhtaid värvilaike kõrvuti asetades (värvid pidid “segunema” alles vaataja silmas), nimetatakse puäntillismiks.
  • Sümbolistid käsitlesid järgmisi teemasid:
    * sünd ja surm
    * erootika, armastus ja üksindus
    * eluringkäik ja inimese osalus looduses.
    6) Itaalias esinevat kubismi sugulasnähtust nimetatakse futurismiks.
    7) Ekspressionism esines kõige silmapaistvamal kujul Saksa maal, seal kasutati tooreid värve ja rõhutati süngeid meeleolusid.
    8) Henri Matisse on fovismi peaesindaja, voolu nimetus eesti keeles tähendab metsikud .
    9) Sigmund Freudi teooriast lähtub kunstivool nimega sürrealism.
    10) Kandinskyst lähtub abstraktsionismi suund ekspressiivsele suunale , Malevitšist ja Mondrianist sai alguse konstruktiivne abtraktsionism ehk geomeetriline abstraktsionism.
    11) Esimese maailmasõja koledustest vapustatud Šveitsi koondunud kunstnikud, kes tahtsid šokeerida enesega rahulolevat kodanlust, rajasid moodsa kunsti skandaalse voolu nimega Dada.
    12) Sürrealismi tuntuim esindaja, ühtlasi värvikas isiksus oli hispaanlane Dali.
    13) Postimpressionist Gauguin elas Lõunamere saartel ja maalis sealseid eksootilisi inimtüüpe kauni lopsaka looduse taustal.
    14) Postimpressionist Vincent van Gogh müüs elu jooksul vaid ühe maali ja lõpetas oma elu enesetapuga. Tema maale iseloomustavad intensiivsed, heledad värvid ja rahutu meeleolu.
    15) Hispaanlane Pablo Picasso, väga andekas ja mitmekülgne kunstnik, on kubismi peaesindaja.
    16) Kubismi teket on mõjutanud postimpressionist Cezanne, kes, tahtes ületada impressionistlikku ebamäärasust, rõhutas taas esemete vormi, taandades need geomeetrilisetele põhivormidele.
    17) Andy Warhol on USA popkunsti kunsti tähtsamaid esindajaid.
    18) Põhimõttest less is bore lähtusid arhitektuuristiili postmodernismi loojad .
    • .ODT Laadi alla originaalfail 17 lk · .odt · 180 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Kunstiajalugu III kursus ehk 12-klass #1 Kunstiajalugu III kursus ehk 12-klass #2 Kunstiajalugu III kursus ehk 12-klass #3 Kunstiajalugu III kursus ehk 12-klass #4 Kunstiajalugu III kursus ehk 12-klass #5 Kunstiajalugu III kursus ehk 12-klass #6 Kunstiajalugu III kursus ehk 12-klass #7 Kunstiajalugu III kursus ehk 12-klass #8 Kunstiajalugu III kursus ehk 12-klass #9 Kunstiajalugu III kursus ehk 12-klass #10 Kunstiajalugu III kursus ehk 12-klass #11 Kunstiajalugu III kursus ehk 12-klass #12 Kunstiajalugu III kursus ehk 12-klass #13 Kunstiajalugu III kursus ehk 12-klass #14 Kunstiajalugu III kursus ehk 12-klass #15 Kunstiajalugu III kursus ehk 12-klass #16 Kunstiajalugu III kursus ehk 12-klass #17
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-06-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 180 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Ingrid Lettermo Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Põhjalik kokkuvõte
    impressionism claude monet auguste renoir edgar degas neoimpressionism postimpressionism puäntillism vincent van gogh paul gauguin paul cézanne henri de toulouse-lautrec sümbolism pierre puvis de chavannes gustave moreau odilon redon mihhail vrubel james ensor akseli gallen-kallela nikolai roerich ja ?mir iskusstva? edvard munch juugendstiil juugendstiilis interjöör juugendstiil kujutavas kunstis fovism pariisi sügissalong foovid foovide maalimislaad henri matisse raoul dufy andre derain georges rouault ekspressionism ernst ludwig kirchnen emil nolde karl schmidt-rottluff egon schiele oskar kokoschka graafika lito puulõige kubism aafrika neegriplastika pablo piccaso avignoni neiud kollaa? natüürmort fernad léger robert delaunay futurism itaalia futurismi esimene manifest filippo tommaso marinetti umberti boccioni carlo carra giacomo balla gino severini futurism skulptuuris futurism kirjanduses futurism arhetktuuris kubofuturism abstraktsionism abstraktne kunstiteos vassili kandinsky abstraktsionismi ekspressiivne suund konstruktiivne e geomeetriline abstraktsionism suprematism franz marc dadaism sürrealism marcel duchamp sigmund freud andre breton salvador dali yves tanguy joan miro alberto giacometti pop-kunsti tekkimine pop-kunst usas op-kunst richard hamilton claes oldenburg roy lichtenstein andy warhol victor vasarely arhitektuur pärast ii maailmasõda internatsionaalne stiil postmodernism internatsionaalne stiil ludwig mies van der rohe internatsionaalne stiil linnaehituses orgaanilist arhitektuur frank lloyd wright moodne kunst

    Sarnased õppematerjalid

    Kunstiajalugu 3-kursus
    13
    doc

    Kunstiajalugu 3. kursus

    Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Huysmansi puhul kaasnes see suundus huvi tekkimisega religiooni ja spirituaalsuse vastu. 3) Milliseid teemasid käsitlesid sümbolistid? Inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. 4) Milliseid süzeesid kasutas sümbolistlik kunst? Tahtlikult mitmetähenduslikud, salapärased, irreatsionaalsed - kunst ei pea olema tegelikkuse peegeldus, vaid müsteerium. 5) Kes olid (lühike iseloomustus, kokkuvõte) · Pierre Puvis de Chavannes - Pierre Puvis de Chavannes oli prantsuse maalikunstnik, kes sai presidendiks ja kaas- asutajaks Société Nationale des Beaux-Arts ja kelle töö mõjutas paljusid teisi kunstnike. · Gustave Moreau ­ Gustave Moreau oli prantsuse sümbolismi maalikunstnik, kelle põhieesmärgiks oli piibli

    Kunstiajalugu
    20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR
    68
    doc

    20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

    kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane. Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku vaateid, ka Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt

    Kunstiajalugu
    Kunstiajalugu - Kubism-Futurism-Abstraktsionism
    7
    rtf

    Kunstiajalugu - Kubism, Futurism, Abstraktsionism

    Carlo Carra. ,,Isamaaline pidustus" Gino Severini ,,Sinised tantsijannad" Kubofutorism oli kubismi ja futurismi segu mis tekkis Moskvas. Sealsel ühiskonnal ja vaimuelul oli Itaaliaga kõige rohkem ühist. Vastandati Peterburi ,,mõõduka ja vanamoelisele euroopalikkusele" ning samas ühendati vene külade algelisi kultuuri jooni. Neid ühendasid enamvähem korraga Venemaale jõudnud Kubistid ja Fovistid. Ljubov Popova ,,Varahommik" Abstraktne kunst Abstraktne kunst ei püüa kujutada looduses olemas olevat. Abstraktne maal on omaette nähtus, mille loomiseks on kujutatud maalikunsti vahendeid : punkte , jooni , pindu ja värve. Kunstnikud püüdsid oma töödele anda sügavamat sisu. Jooned, pinnad, värvid pidid väljendama kunstniku tundeid ja meeleolusid. Abstraktsionismi eelkäijaks olid Kubism, Futurism ja Dadaism. Kõigis neis vooludes eemalduti loodusest, kuid säilitati sellega veel nõrk side. Abstraktsionismi ,,isaks" peetakse venelast Vassiili

    Kunstiajalugu
    Konspekt
    9
    doc

    Konspekt

    de Toulouse-Lautrec Eesti . Paul Burman .........................................................................paljud sisult sümbolistid, vormilt juugendlikud. 10Rahvusromantismi olemus. Gallen-Kallela 2 tööd, E. Munchi 2 tööd. Rahvusromantism: Laiemalt: teosed, mis tõlgendavad rahvuse mütoloogiat, rahvaluulet, ajalugu väärtustavalt, idealiseerivalt. Avaldub temaatikas, aines (võib olla stiililiselt mitmekesine) Kitsamalt: 19-20 saj. vahetuse kunst. Lisaks rahvuslikule temaatikale püüti luua ka rahvuslikku stiili. Akseli Gallen-Kallela (1865-1931) 11 Lemminkäise ema.1897, 12 Kullervo needmine 1899. Edvard Munch (1863-1944) 13 Karje 14 Suudlus 15 Madonna 16Postimpressionism. Van Gogh 2 tööd, Gauquin 1 töö, Cezanne 1 töö. Prantsuse kunsti ajaloos ,,post" ehk pärast impressioniste tulijad. Ühendas mitut suurt kunstnikku. Lähtusid impressionismist, kuid lahknesid. Põhjus ­

    Kunstiajalugu
    20-sajandi kunst
    14
    doc

    20. sajandi kunst

    20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890

    Ajalugu
    Kunstiajalugu kokkuvõte - tabel ja tekst
    9
    doc

    Kunstiajalugu kokkuvõte - tabel ja tekst

    Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 000­3000 e.m.a. neoliitiline kunst 4000­1530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Egiptus u 3000­1100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.­539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480­323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.­476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus

    Kunstiajalugu
    Kunsti ajalugu 12klass
    5
    docx

    Kunsti ajalugu 12klass

    Kubismi kaks järku on enne Legerit ja pärast Legerit. Pärast Legerit olid objektid veelgi abstraktsemad. Nt inimesed olid keraja peaga nukud. Kubistide lemmik värvid olid kahvatud pruunid ja hallikad toonid.Maalisid enamasti portreesid, hooneid ja natüürmorte. Leger arendas kubismi edasi abstraktsemaks ja ebareaalsemaks. A. Vabbe, M. Laarman, A. Akberg on eesti kunstnikud kes on viljelenud kubismi. Eesti päraselt on abstraktsionism esemete kunst. Abstraktsionismi rajaja on V. Kandinsky. K. Malevits hakkas oma maalidel kujutama üksned ristkülikuid ja ruute. ''Valge ruut valgel pinnal'' on taies mis on piiriks, kust kunst enam edasi minna ei saa. Kaasaja eesti kunstnikest on suurim abstraktsionismi viljeleja S. Runge Dadaism/Sürrealism Pärineb pr. keelest kus see tähendas lastekeeles mängukaotust. Kunstniku vanust arvestades võib öelda, et dadaism sai alguse Sveitsist.Kuna

    Kunstiajalugu
    Moodsa kunsti voolud 20 saj
    42
    docx

    Moodsa kunsti voolud 20 saj.

    Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult

    Kunstiajalugu


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun