Maastikumaal (1)

Kilingi -Nõmme Gümnaasium
Diana -Maria Vahtramäe
10 RL klass
MAASTIKUMAAL
Referaad
Mõisaküla veebruar 2010

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
HEROLINE MAASTIKUMAAL 5
INGLISE MAASTIKUMAALITRADITSIOON 18. SAJAND 5
Temaatika ja Stiil 5
KUULSAMAD MAASTIKUMAALI KUNSTNIKUD 6
Joseph Mallord William Turner (1775- 1851 ) 6
John Constable (1776- 1837 ) 6
Caspar David Friedrich (1774-1840) 7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD KIRJANDUS 9

SISSEJUHATUS

Oma referaadis uurin lähemalt mida kujutab endas maastikumaal, millal see tekkis ja milliseid alaliike sellel leidub. Lisaks uurin veel tuntumaid maastikumaalijaid.MAASTIKUMAAL
Maastikumaal on maal, mille pealmine temaatika ja inspireeriv idee on looduslik maastik . Maastikumaali liik sai iseseisaks haruks 17.sajandil ja 19.sajandi lõpuks vahetas välja ajalomaali kui ambitsioonika noore kunstniku põhieesmärg
(Silmaringi teadmik- “ Kunst ”; lehekülg 488)
“Ivy Bridge ”, Joseph Mallord William Turner, 1813
[--]Maastikumaali kaudu vaimustub vaataja jumala kaunist kätetööst. Puhas maastikumaal sai eluõiguse alles 17. sajandil, mille ühe koolkonna nn ideaalmaastiku rajajateks olid prantslased Nicolas Poussin ja Claude Lorraine. Oma kontseptsiooni töötasid nad aga välja Itaalias elades ja nende maastike näol kangastus neile miljöö, mis nende arvates sobis antiikkangelaste vaprate tegude taustaks. Ideaalmaastikul on kindlad kompositsioonireeglid. Vaataja ees rullub lahti suursugune maastik veekogude, silmapiiril sinetavate mägede ja külgedel olevate puude, kaljude või varemetega, mis mõjusid nagu teatrikulissid. Siia juurde kuulusid ka mõned figuurid . Kunstnikud ei mõelnud sellist maastikku siiski otsast lõpuni välja. Nad tegid looduses innukalt eskiise küll puust, lillest, ojast, millest siis ateljees komponeerisid mõjurikka vaate . [--]
(Õpetajate Leht; 01.03.02; artikkel: “Kaks kuulsat Meistrit” http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/01.03.02/elu/2.shtml )

HEROLINE MAASTIKUMAAL

Maastikumaali üheks alaliigiks on ka heroiline maastikumaal, mille algatajaks oli 17. sajandil Prantsuse päritolu Nicolas Poussini.
( http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/05_leksikon/a_z/h.ht m )

INGLISE MAASTIKUMAALITRADITSIOON 18. SAJAND

Juba 1750.aastatest alates hakkas Ingslimaal ilmnema oma eriline maastikumaalitraditsioon, mis osaliselt peegeldas 18.saj inglise maastikukujundusstiili – aristokraatliku maitse järgi looduse osavat ümberkujundamist 17. sajandi klassikaliste maastike vaimus à la Claude Lorrain . Erakordsete kunstnike pintsli all kujunes sellest selgelt inglasliku loodsenägemise suurejooneline esitlus

Temaatika ja Stiil

Maastike käistati harva pelgalt maasikena. Pigem nähti neis tõendit looduse jumalikust harmooniast, eriti Inglismaasugusel rikastuval ja enesekindlal maal, kus loodust kodustati. 18. sajandi inglise kunstis valitses sellele seisukohale vastav mõtlik ja rahulik laad . Intiimsust ja korrapära väärtustati rohkem kui dramatismi. Seega on loomulik, et enamik tolleaegsetest teostes on väiksemõõtmelised.
“The White house at Chelsea ” (Eesti keeles: Valge maja Chelsea’s) Thomas Girtin, 1800, akvarell paberil
(Silmaringi teadmik- “ Kunst ” lehekülg 243)

KUULSAMAD MAASTIKUMAALI KUNSTNIKUD

Joseph Mallord William Turner (1775-1851)

J. M. W. Turner sündis vaeses perekonnas Inglismaal, Londonis. Turneri habemeajajast isa armastas poja pilte oma töötoa aknale välja panna. Turner õppis Kuninglikus Akadeemias ja tema varakult ilmnenud andekus võimaldas tal üsna noorelt akadeemias täisliikmeks saada.Turner saavutas kiirelt edu oma maastike ja merevaadetega, mille vanu meistreid respekteeriv stiil meeldis aristokraatlikele kunstikogujaile.

Peamised Tööd

• Kalamees merel, 1796.
  Tate Gallery , London.
  
• Calais’ kaipealne, 1802.
  Rahvusgalerii , London.
  
• Laevavrakk, 1805.
  Tate Gallery, London.
  
• Dido Kartaagot ehitamas, 1815.
  Rahvusgalerii, London.
  
• “Tèmèraire’i “viimane sõit, ~1839.
  Rahvusgalerii, London
  

Calais’ kaipealne, 1802, Turner
(Teejuht maailma: “Suuri Kunstnikke” lehekülg 66)

John Constable (1776-1837)

J. Constable oli väga sügava loodustunnetusega, aga tema loomingut ei mõistetud ning oma eluajal ei olnud ta kuigi tunnustatud kunstnik. Ta sündis jõukas veskiomaniku perekonnas ning veetis oma elu äärmiselt paiksena. Constable ei käinud kunagi väljaspool Inglismaad. Hariduse omandas ta värskelt asutatud Royal Academy Schools ’is Londonis ning õppis palju maastikumaali suurmeestelt Rubens Claude Lorrain ja Hollandi meistrid. Constable’i eesmärgiks oli viia maastikumaal uuele tasemele – tabada päevavalgus selle ehedal moel ning püüda maalile looduse kastevärskust. Oma loomingus oli ta tõeline kompromissitu revulutsionäär, söandas teha seda, mida keegi varem ette polnud võtnud.

Peamised Tööd

• Heinavanker, 1821
  Rahvusgalerii, London.
  
• Salisbury katedraal , 1823.
  Victoria ja Alberti muuseum ,
  London
  
• Viljapõld, 1826.
  Rahvusgalerii, London.
  
• Arundeli veski ja loss, ~1835.
  Ohio kunstimuuseum
  

Arundeli veski ja loss, ~1835 , Constable
(Teejuht maailma: “Suuri Kunstnikke” lehekülg 68)

Caspar David Friedrich (1774-1840)

Friedrich oli traagilisest lapsepõlvest muserdatud melanhoolne ja üksildane inimene. Ta elu polnud lihtne, see tõi kaasa vaid veidi tunnustust ja mitte raasugi rikkust. Friedrichi sündis Balti mere ääres Pommeris, kuid veetis suurema osa elust Dresdenis, mis oli üks Euroopa kultuurielu keskusi. Pärast õpinguid kuulsas Kopenhaageni Akadeemias ei käinud Friederich iialgi Saksamaalt väljas ning keeldus isegi sõidust Rooma , arvates, et see võiks rikkuda tema kunsti puhtust. Kuigi ta tegi looduses palju skitse, on tema peamised tööd kujutluse vili. Ta maalid on tulvil sümboolikat ning äärmiselt hingestatud.

Peamised Tööd

• Rist mägedes, 1808.
  Dresdeni riiklik kunstikogu
  
• Munk mere ääres, 1810
  Rahvusgalerii, Berliin .
  
• Talvine maastik, 1811.
  Rahvusgalerii, London.
  
• Lootuse riismed, 1824.
  Hamburgi Kunsthalle
  

Talvine maastik, 1811, Friedric
(Teejuht maailma: “Suuri Kunstnikke” lehekülg 63)

KOKKUVÕTE

Oma referaadis sain teada, milline on maastikumaal ja mida see endast kujutab. Kuulsamatest maastikukunstnikest sain teada, et Constable üritas välja tuua oma maalidel ehedat valgust ja kastevärskust, seevastu Turner’ile meeldis maastuke maalida väga romantililselt ning soojades toonides. Friedrich’i maastikumaalid olid pigem täis sümboolikat. Paljud maalid olid tal melanhoolsetes toonides.

KASUTATUD KIRJANDUS

• “Kaks kuulsat meistrit”, Õpetajate Leht, Nr.9, 01.03.2002
  http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/01.03.02/elu/2.shtml
  

• Robert Cumming (Eesti keelde tõlkinud Rinna Jürgens, Tiina Kanarbik, Mari Kelve-Liivsoo, Anu Lamp, Ave Randviir) 2007, Silmaringi Teadmik- “Kunst” Tallinn: Kirjastus Varrak
  

• Robert Cumming (Eesti keelde tõlkinud Lore Listra ) 2000, “Suuri Kunstnikke” , Kirjastus Koolibri
  

• http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/05_leksikon/a_z/h.ht m