Kordamisküsimuste vastused 2011 (4)

Eesti Maaülikool - Geograafia - Eesti loodusgeograafia

4 HEA

Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

EESTI LOODUSGEOGRAAFIA
A. Vasta lühidalt: (Arvestustöös on 15-20 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le
küsimusele. )

Mis on maastik ?
Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate , muldkate, veestik , loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises.
Kõnekeeles:
Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne.
Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde.

Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele ?
Võõrliigid: karuputk , hiina villkäppkrabi, mink , viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasakaalu.

Mis on puisniit ?
Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus (kuni 76 liiki/m2). Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslusedühed maailma liigirikkaimad.

Mida tähendab ‘ platvorm ’ (geoloogilise terminina)?
Platvorm on ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist.
Platvormi setendeist koosneva pealiskorra all on varasemate deformatsioonide ja metamorfismi läbi konsolideerunud kristalseist kivimeist koosnev aluskord .
Platvormid on tektooniliselt stabiilsed ning reljeefilt suhteliselt madalad ja vähese liigestatusega alad.
Ka Eesti paikneb tervenisti platvormil, täpsemalt Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval.
4) Platvorm- ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist (kraaton- tektooniliselt jäik ja stabiilne mandrilise maakoore osa).

Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet.
Aluskord
Geoloogiliselt on Eesti tard - ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa, täpsemalt selle lõunanõlv. Eestis ei paljandu aluskord kusagil, küll aga Soomes, Rootsis ja Koola ps-l. Eestile lähimad aluskorrapaljandid on Suur-Tütarsaarel Soome lahes. Tallinnas on aluskorrakivimite sügavus 118-130m. Lõuna suunas sügavus suureneb ja küünib Võrus 600m-ni. Haanja kõrgustiku all Mõniste ümbruses on vallitaoline kerkeala, kus aluskorra sügavus on vaid 295- 400m . Aluskorra väiksemaid kerkealasid on teada veel mujalgi, näit. Uljaste kuplid , Hiiumaal Kärdla lähedal Palukülas jne.
Olulisus:_ tagab meile seismiliselt suhteliselt stabiilse jalgealuse.
Pealiskord
Kristalseid aluskorrakivimeid katab settekivimeist pealiskord (vanuses ~600-350 milj aastat.)
Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine . Kuna kivimikihid on lõunasse kaldu, siis avanevad Põhja-Eestis kõige alumised ja ühtlasi kõige vanemad kihid . Lõunapoole liikudes avanevad lääne-idasuunaliste
vöötmetena järjest nooremad kihid.
Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol. välisjõududega mujalt kohale kantud .
Pinnakate on kujunenud kvaternaaris (s.o. viimase 2 milj. Aasta jooksul), mis jaguneb:
* pleistotseeniks e. jääajaks; setted : moreen (gl), jääjärve(lgl) ja jääjõe(gfl) setted
* holotseeniks e. jääajajärgseks ajaks; setted: turvas , jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne. Vastandina aluspõhjakihtidele on pinnakatekihid üldjuhul lõunas ja kagus vanemad, põhjas aga nooremad. See on tingitud mandrijää taganemisest kagust loode suunas.
Olulisus:
_ Pinnakate on meil peamine ehitusalus ja muldade lähtekivim, oluline veerežiimi ning vete keemilise koostise kujundaja.
_ Pinnakattest koosnevad kuhjepinnavormid ja see on üks olulisem tegur, mis määrab maastike ning taimkatte kohalikud erijooned .
_ Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena: ehitusliiv ja -kruus, turvas, mere- ja järvemuda jne.
VEND = EDIACARA > 600 mln a
! liivakivi setendis peitub suur puhta vee varu. Eestis (merepinnast kõrgemal) ei paljandu
KAMBRIUM 542-488 mln a
! liivakivi setendist ammutatakse mineraalvett (Värska, Häädemeeste) sinisavi (80m) kaevandatakse Kundas, Loksal, Aseris. Liivakivi paljandub klindi alumises osas: Pakril, Türisalus, Rannamõisas. Sinisavi tõuseb üle merepinna Tallinna kohal ja kõrgeneb ida suunas
ORDOVIITSIUM 488-443 mln a
! Pakerordi lade – nn oobulusfosforiidis leidub fosforit (P2O5) sisaldavate peajalgsete kodade fossiile, sellel lasub diktüoneema argilliit (1-7m). Kukruse lade – kukersiit e põlevkivi.
Põhja-Eesti klindist 40-50 km: moodustab Harju ja Viru lavamaa , Vormsi ja Põhja- Hiiumaa geoloogilise aluse. Peam. karbonaatsed settekivimid
SILUR 443-416 mln a
! Paekivi ja dolomiit leiab kasutamist ehitusmaterjalina: killustik , tsement , viimistluskivi
Jaagarahu lademes leidub kuni 16m paksusi bioherme (kivistunud korallriffe). Jäänukkõrgendikud: Kõinastu, Kesselaid, Salevere, Kirbla , Lihula , Vilsandi ja Muhu põhjaosa pank (Üügu). Hõlmab Eesti keskosa ja Lääne-Eestit.
DEVON 416-359 mln a
! Gauja lade – vähese rauasisaldusega klaasiliiv . Ülem- Devoni karbonaatkivimid paljanduvad : Ööbikuorus, Meeksi oja orus, Peetri jõel, Irboska lavamaa põhjapiiril. Mustvee-Pärnu joonest lõunas. Valdavalt terrigeensed liivakivid – jõgede poolt kantud krist. kivimite murend (SiO2), mis pärineb Skandinaavia kilbilt, settis Lõuna-Eesti kohal olnud järvedes, deltades,
rannikumeres.

Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid.
Vend (liivakivi, liiv, savi, aleuroliit), Kambrium (liivakivi, savi), Ordoviitsium (valdavalt lubjakivi , veidi ka liivakivi ja savi), Silur (lubjakivi, dolomiit), Devon (valdavalt liivakivi, veidi ka lubjakivi ja dolomiiti).

Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad ? Kus esineb: geol ladestu ja lade?
Aluspõhjakivimeis asuvad meie põhjaveevarud. Aluspõhja kivimitega on seotud meie peamised maavarad: põlevkivi, fosforiit , paekivi, dolomiit, savi, mineraalvesi , klaasiliiv, diktüoneema argilliit jne.
_Aluspõhja kivimid määravad suures osas ära seda katva pinnakatte iseloomu. (Näiteks Põhja- ja Kesk-Eestis domineerib lubjakivirikas moreen, Lõuna-Eestis aga lubjavaene.) See omakorda määrab ära muldkatte ja taimkatte iseärasused.
Lade (inglise stage) on väikseim kronostratigraafiline üksus. Lademeist koosneb ladestik.
Lade on kivimkompleks, mis on tekkinud ea jooksul. Lademete nimed on piirkondlikud . Eestis kehtivad lademete nimed on peale Eesti kasutusel vaid lähiümbruses. Mitte segi ajada lademiga, mis on suurim kronostratigraafiline üksus.
Ladestu (inglise system) on ladekonnast järgmine väiksem kronostratigraafiline üksus, mis jaotatakse ladestikeks. Ladestu on kivimkompleks, mis on tekkinud ajastu jooksul. Näiteks Ordoviitsiumi ajastul (488...443 Ma) tekkinud kivimkiht moodustab Ordoviitsiumi ladestu. Maa ajalugu on alates Proterosoikumi algusest kuni tänaseni jagatud ajastuteks, millel on ülemaailmselt kokkulepitud nimed.

Mis on viirsavi ? (teke ja levimus Eestis)
Jääjärvetekkeline (limnoglatsiaalne) pinnakatte sete . Kvaternaari kihis.
Viirsavi- liustikuesistes jääjärvedes settinud varvidest(varv on seisva veega veekogus ühe aasta jooksul settinud settekiht) koosnev sete. Levimus: Lääne-Eesti (Pärnu ja Kasari jõgikonnas) ja saartel.

Mis on glatsiokarst ?
Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide (alasside) kujunemine.
Termokarsti olemus seisneb selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku, moodustades negatiivse pinnavormi.
Termokarst oli mandrijää taandumise järel tavaline nähtus ka Eesti alal, sest mandrijääst jäi maha palju irdjää panku, mis pinnakatte all aeglaselt sulasid.
Termokarsti nõgudesse kujunevad tihti termokarstijärved.
Termokarstil ei ole mingit pistmist karstinähtuse ehk kivimite lahustumisega, sellest ka nimetus pseudokarst. Karstiga on seda nähtust seostatud sellepärast, et termokarsti poolt jäetud pinnavormid sarnanevad karsti langatuslehtritega.

Mis on Madal-Eesti?
Madal-Eesti on tasased ja soised Põhja- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud.

Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad . Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta.
Karstivormide levik Eestis on seotud lahustuvate(karbonaatsete) kivimite avamusaladega. Tuntumad karstialad: Põhja-Eesti paelava,Lääne-Eesti saartel, Hiiumaal, Rapla ümbruses ja isegi Kagu-Eestis paikneval Devoni lubjakivide väikesel avamusel. Eestis esinevad karstivormid: karrid, karstikoopad, salajõed, karstiallikad, langaatuslehtrid, kuivsängid, kurisu ( pinnavesi neeldub karstiõõnsustesse).
Karstikanalid on mitmekorruselised, pinnalähedaste õõnsuste all on sügavamad korrused, mis on pidevalt veega täidetud. Suurvee ajal täituvad veega ka maapealsed vormid. Seost maa-aluste ja maapealsete veevoolude vahel tähistavad kurisud , mis vett neelavad, maa-alused jõed (Kuivajõe, Jõelähtme) ja paljud veerikkad karstiallikad. Pindmisi kuni 5–6 m sügavusi karstilehtreid ja keerukamaid karstivorme on Eestis ehk üle tuhande. Neist 352 on loendatud Pandivere kõrgustikul kui Eesti kõige enam karstunud alal. Samas kõige suuremad ja tuntumad karstialad — Kostivere, Kata (Tuhala), Kuimetsa, Pae — paiknevad Harju lavamaal. Teistest suurematest karstialadest on märkimisväärsed Savalduma Pandivere kõrgustikul ning Uhaku Viru lavamaal. Umbes 30 karstikoopast pikim (54 m) avastati hiljuti Kata karstialal. Suuri karstiallikaid on Eesti paelavadel sadu; neist arvukamad ja veerikkamad (10 kuni 100 l/s ja enam) asuvad aga taas Pandivere kõrgustiku nõlvadel, andes alguse niisugustele jõgedele nagu Pärnu, Jägala, Valgejõgi, Kunda, Avijõgi, Pedja ja Põltsamaa.

Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres?
Meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres põhjustab: maakerkimine (tänapäeval kuni 2,8 mm/aastas), setete liikumisest tingituna liituvad paljud saared omavahel ja mandriga, saades poolsaarteks, samas ilmub merest uusi maalappe, meretaseme ajutised kõikumised
13. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis.
Lõuna-Eestis lubjavaene, Kesk- ja Põhja-Eestis lubjarikas .
Moreen on sorteerumata liustikusete, materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasahaaratud ning sulades maha jäetud. Põhja-Eesti lubjakive katab hallika värvusega kividerohke (rähkne) moreen. Lõuna-Eesti liivakivide alal on see punakaspruun , savikas ning suhteliselt kividevaene.
Levinuimaks kvaternaari ajastu settetüübiks on moreen, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Selle peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreen ei ole kõikjal ühesugune. Selle koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on:
* Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike;
* Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen.
14. Leia sobiv võõrsõnaline vaste :
Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt:
ajutise vooluvee tekkelised ………. C - delluviaalsed
elutekkelisi ………. B - biogeensed
jõetekkelised ………. A - alluviaalsed
järvetekkelised ………. H - limnilised
jääjärvetekkelised ………. I - limnoglatsiaalsed
liustikujõetekkelised ………. F - glatsiofluviaalsed
liustikutekkelised ………. E - glatsiaalsed
meretekkelised ………. J - mariinsed
raskusjõutekkelised ………. G - gravitatsioonilised
tuuletekkelised ……… D - eoolilised
15. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele?
15) Neotektooniline liikumine- litosfääri vertikaalsihiline liikumine. Viimase mandrijääga mõnevõrra kokku surutud maakoores toimub kompensatsiooniliikumine, mida tuntakse ka neotektoonilise liikumisena ehk maakoore kerkena (2mm/aasta). Eesti mandriala kasvab.
Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass.
Mida raskem on maapinna kohal olev liustik , seda sügavamale astenosfääri vajub litosfäär. Kui liustik sulab, siis selle mass väheneb ningplastiline astenosfäär taastab külgnevate litosfääriosade survel oma esialgse kuju ning surub maapinda ülespoole. Seetõttu kerkib maapind aladel, kust liustik hiljuti taandus. Glatsioisostaatilisi liikumisi nimetatakse glatsioisostaatiliseks korrektsiooniks.
Ka Eesti maapinna aeglast kerkimist (Loode-Eestis mõni millimeeter aastas) seostatakse glatsioisostaatilise korrektsiooniga, mis järgnesWeichseli jäätumise lõppemisele. Seda maapinna liikumist on Eestis nimetatud ka maakerkeks, maatõusuks, neotektooniliseks maakerkeks ja neotektooniliseks maatõusuks.
Praegusaegset Peipsi järve iseloomustab põhjarannikul suhteliselt püsiv veetase ja rannajoone kuju ning lõunaosas aeglane veetaseme tõus. Seda seostatakse maapinna ebaühtlase neotektoonilise liikumisega. Nii kerkib maapind järve põhjaosas 0,2–0,4 mm aastas, samal ajal kui järvenõo lõunaosa vajub kiirusega 0,8 mm aastas. Nõnda valgub vesi aeglaselt lõuna suunas. Seda tõestavad kas või madalate rannikupiirkondade üleujutused, jõesuudmete äge soostumine aga ka väidetav Piirissaare pindala vähenemine.
16. Mis on mattunud org? (teke, suurus, levimus Eestis, näited jmt)
! Purdsetetega täitunud ürgorud on heaks põhjavee reservuaariks:
Raadi -Maarjamõisa vagumus , Vasavaere vagumus jt
Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km
N: Põhja-Eesti jõed suubusid Ürg Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse. Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg.
• Kurtna mõhnastik paikneb 70 m sügavuse Vasavere mattunud oru kohal, liiv pärineb Soome lahes avanevatest Kambriumi liivakividest.
• Pikk suures osas mattunud org Valga-Mustvee joonel (Pühajärv, Elva ja Kääpa jõed)
• P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m
17. Mis on tektoonilised lõhed? (teke, levimus, mõju Eesti loodusele)
Tektoonilised rikked on maakoore lasumusrikked, mida on põhjustanud geoloogilised sisejõud.
18. Mis on otsamoreen ? (teke, siseehitus , kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt)
Otsamoreenid on liustiku jääserva lähedases vööndis kuhjunud ja enamasti läbilõikes ebasümmeetrilised seljakud (vastu jääd suunatud nõlv on järsk, vastasnõlv laugem). (Lääne-Saaremaa kõrgustik, Vaivara Sinimäed.)
19. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt)
Oosid on vallilaadsed pikad ja suhteliselt kõrged pinnavormid (Eestis on nad kuni 35 m kõrged ja 60-80 m laiad ; nõlvakalded 10-300(420))
N: Siimusti- Ebavere, Tapa -Pikasaare, Ohepalu-Viitna, Porkuni -Neeruti
Oosid koosnevad vooluvetes settinud põimkihilistest liivadest, kruusadest ja veeristest ning kohati ka munakatest, mille vahelt on peenem materjal välja uhutud.
Radiaaloosid on tekkinud liustikuservaga risti voolanud sängides (enamik Eesti oose).
Marginaaloosid on tekkinud liustikuserva ees voolanud sängides ja tähistavad liustikuserva kunagist asupaika (n Risti-Palivere ~60 km, Linnuse-Audru- Sauga -Lelle-Paluküla-Pärnamäe ~150 km).
Morfol. tüübid: harioos, lavaoos, komeetoos, helmesoos jne
20. Mis on voor ? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt)
Voorteks nimetatakse mandrijää kulutava ja kuhjava tegevuse koostoimel tekkinud ovaalse või piklik-ovaalse põhijoonisega künnised või seljakud, mis oma kujult meenutavad leivapätsi või veetilka.
_ Pikkus: mõnesajast m-st m kuni 13 km-i (Koimula voor);
_ Suhteline kõrgus: 50-80 m (Emumägi 79 m, Laiuse voor 60 m);
Voored e drumlinid jagunevad:
_ voorjad künnised e drumlinoidid
_ tuumikvoored ( tuumik aluspõhja kivimitest , fluviolimnoglatsiaalsest settest või vanast moreenist)
_ moreenvoored (koosnevad tervikuna viimase jäätumise moreenist)
* pealtvaates ei ole voored tihti ühelaiused – proksimaalne osa võib olla laiem kui distaalne osa.
* pikiprofiil võib olla ebasümmeetriline – voore proksimaalne osa kõrgem ja järsem kui distaalne.
Kaljuvoor on enamasti munaja (voolujoonelise) kujuga seljak , mille pikitelg on orienteeritud jää liikumise suunas. (Kirbla, Salevere, Lihula, Vilsandi, Kessulaid Suures väinas, osaliselt ka Muhumaa; Kopli ja Kakumäe aluspõhjalised kõrgendikud jne)
21. Mis on mõhn? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt)
Mõhnad on korrapäratu põhijoonisega künkad või lühikesed künnised. Harva üksikvormidena, enamasti mõhnastikena (Kurtna, Illuka , Mustoja; Haanja ja Otepää kõrgustike
keskne kõrgem osa).
_ Jääjärvetekkelised mõhnad (e. limnoglatsiaalsed mõhnad) koosnevad rõhtkihilisest liivast , liivsavist, savist või viirsavist.
_ Jääjõetekkelised mõhnad (glatsiofluviaalsed mõhnad e. fluviomõhnad) koosnevad põimkihilistest liivadest ja kruusadest.
22. Mis on sandur ? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt)
Sandur (islandi keelest) on kaldpindne või nõrgalt lainjas kruusa -liiva tasandik . Sandurid koosnevad jääsulavete poolt jääst eemale kantud ja kallakutel settinud kihilistest setetest .
23. Mis on paetasandik ? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt)
Paetasandikud – valdavalt mandriliustiku kulutusel tekkinud tasandikud, kus pinnakatte paksus on 1 m.
Levimus – Põhja-, Loode- ja Lääne-Eestis (Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatsete kivimite levialal) Sõltuvalt pinnakatte paksusest muutuvad paetasandike mullad , taimekooslused ja looduskasutuse võimalused.
Jagatakse 3-ks alltüübiks:
• 0-30cm – väga õhukese kattega pt (loometsad, K’)
• 30-100cm - õhukese kattega pt ( salumetsad , K’’) kui pinnakatte paksus > 50cm siis reeglina head toitaineterikkad põllumullad
• 30-100 cm – liivase kattega pt
24. Vali kõige tõepärasem variant (A...E):
Millist mulda võiks esineda:
paetasandikul ........... C - Kh’
jõelammil .......... A - AG
sootasandikul .......... E - S’’
künkanõlval .......... D - LkIe
künkajalamil .......... B - D
25. Iseloomusta Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti jõgesid pikiprofiili alusel. (Jõgede lang ülemjooksul ja alamjooksul – üldised seaduspärasused.)
Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Äravool moodustub põhiliselt vabariigi territooriumil. Veevarude killustatus väikesteks veekogudeks ja ebaühtlane jaotumine piirab nende kasutamise võimalusi. Madalveeperioodi suhteliselt väikesed, tihti ka nullilähedased miinimumvooluhulgad mõjutavad jõe kasutamist asulate veega varustamisel, hüdroenergia tootmisel, vihmutusvee võtmisel ja heitvee eesvooluna. Veevarude killustatuse kõrval on pinnaveele omane ka ebaühtlane levik. Suhteliselt veevaesem on Põhja-Eesti. Samas on Eesti tööstus koondunud just sinna.
Kõige hõredam on vetevõrk Pandivere kõrgustikul, sest pinnas on karsti tõttu väga hea läbilaskevõimega ja ei soodusta vooluvetevõrgu kujunemist.
Eesti looduse omapäraks on karstinähtuste (salajõed, kurisud jms) esinemine Põhja-Eestis ja saartel. Karsti tõttu voolab osa jõgesid kohati maa all (Jõelähtme, Tuhala, Kuivajõgi jt). Pandivere piirkonnale on iseloomulik maapealsete ja maa-aluste valgala piiride erinevus.
Eesti jõgede äravoolu aastasisene jaotus on muutlik . Kevadsuurvesi moodustub enamasti lume sulamise veest ja esineb enamikul jõgedest ühel ajal, välja arvatud tugevasti reguleeritud äravooluga Narva jõgi ja Emajõgi. Kevadine suurvesi algab märtsis ja saavutab tipu aprillis . Suvine miinimum algab tavaliselt juuni keskel ja lõpeb septembri keskel või oktoobri alguses (samuti v.a Narva ja Emajõgi). Sügisese äravoolu tipp langeb novembrikuusse. Talvine madalveeperiood kestab jaanuarist märtsini. Talvise ja suvise miinimumäravoolu suurus on peaaegu võrdne.
Jõgede pikiprofiili kuju on Soome lahe vesikonnas ja saartel astmeline:

ülem- ja keskjooksul on lang väike, alamjooksul suur.

Paekaldal moodustuvad joad (Narva, Jägala, Keila ja Valgejõel). Vastavalt klindi kõrgusele väheneb lang alamjooksul idast läände.
Suudmealal on lang väiksem neil jõgedel, mis voolavad sügavates kvaternaarieelsetes orgudes (Vääna, Pirita ,Valgejõgi jt.)

Liivi lahe vesikonna jõgede pikiprofiil on sujuv. Nende lang väheneb suudme suu-nas.

Narva-Peipsi vesikonna jõed on territooriumi põhja- ja lõunaosas erinevad:

Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavate jõgede suurim langus jääb nende ülem- ja keskjooksule.
Pandivere kõrgustikult Peipsi järve voolavad jõed on astmelise pikiprofiiliga, põhiline langus on kõrgustiku piires.

Saartel on vähese languga väikesed jõed ja ojad.

26. Mis on lamm ?
Lamm (ka üleujutustasandik) on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust.
Lamm koosneb alluuviumist ehk jõe poolt mahajäetud setetest. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Valdavaks on küljeerosioon, mistõttu võivad lammi omavad jõed olla väga looklevad ehk meandreerunud.
27. Selgita oruterrasside teket?
Jõeorus võivad esineda oruterrassid, mis on kunagise lammi jäänukid. Oruterrasse suurvesi üle ei ujuta.
28. Reljeefi mõju klimaatilistele erisustele (3 näidet).
29. Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (Temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, lumikate , tuul jne.) Too näiteid.
Määrab kliima iseärasused:
• temperatuuri ööpäevase ja sesoonse käigu
• sademete hulga ja jaotuse
See omakorda määrab:
• vetevõrgu
• taimkatte
• mullastiku iseärasused
Kõige üldisemalt määrab Eesti kliimaolusid geograafiline laius ja paiknemine Läänemere rannikul.
Geograafilisest asendist ja Läänemere naabrusest tulenevalt on sademete hulk 2X suurem kui aurumine . Sellest tuleneb:
ı• niiske kliima;
ı• tihe vetevõrk;
ı• ulatuslik soostumine (valgvete halva äravooluga aladel).
Rannajoone suure liigestatuse tõttu on ulatuslikul alal tunda mere mõju.
Eesti kliima on üleminekuline mereliselt mandrilisele ( paras -jahe niiske merelise ilmega kliima).
Läänemeri – Eesti-siseste kliimaerinevuste suurim põhjustaja
• Mere kiirgusbilanss suurem kui maismaal
• Mere albeedo 8-10 % on väiksem kui maismaal (üle 20 %)
• Merel on suurem soojuse akumuleerimise võime, vee segunemine
Tulemuseks mere aeglasem soojenemine ja jahtumine
Läänemere mõju ranniku kliimale
• Termiline inertsus
• Õhu vertikaalse kihistuse kaudu mõju pilvedele ja sademetele
• Tugevamad tuuled ja tormid
• Briisid
• Sademete ümberjaotumine ranniku lähistel
Lumikate
Esineb oktoobrist maini, kusjuures rannikualadel moodustub see palju hiljem kui sisemaal
Kestab rannikul 80-100 päeva. Paksus alla 10 cm.
Rannikul on suurem tuule kiirus.
Rannikualadel päikesekiirgust rohkem.
Rannikul väiksem madalpilvisus. Vähem udu, kui sisemaal, kõige enam talvel ja kevadel. Tuiskude minimum. Kõige vähem äikest. Vähem rahet, jäidet, härmatist.
• 2 km kaugusel merest lõpevad öökülmad 10 päeva ja 7 km kaugusel 15 päeva hiljem kui rannikul
• Sügisesed öökülmad algavad kõige varem turvasmuldadel – 12. septembril, kõige hiljem
rannikul – 14. oktoobril
30. Milles avalduvad kõrgustike klimaatilised erisused? (Temperatuur, sademed, lumikate, tuul jne.) Too näiteid.
Lumikate kestab max 120-130 päeva. Paksus kuni üle 40 cm. Kaob hiljem, kui mujal.
Kõrgustikel on päikesekiirgust vähem. Kõige rohkem äikest Kagu-Eestis. Rohkem rahet, jäidet, härmatist.
Tuiskude maksimum.
Kõrgustiku mõju öökülmadele Võrumaal
Kevadel lõpevad öökülmad:
• Haanja kõrgustiku kõige kõrgemas osas 6-15. mail
• Enamasti mujal on viimane öökülm 16-21. mail
• Madalatel aladel ja ürgorgudes toimub see 25-29. mail
Kõrgustike toime pilvedele ja sademetele
Pilvede hulk ja sademed kasvavad kõrgustiku tuulepealsetel nõlvadel ja väheneb tuulealustel nõlvadel.
Lõunanõlv saab rohkem päikesekiirgust.
Tuule kiirus
• Künklikus maastikus küngaste lagedel 1,3-1,4 korda suurem, tuulepealsetel nõlvadel 1,2-1,3
korda, tuulega paralleelsel nõlval kuni 1,1 korda suurem
• Väheneb tuulealustel nõlvadel kuni 0,7-0,8 korda, suletud nõgudes isegi 0,6 korda
• Need näitajad kehtivad kõige paremini tuule kiirusega 3-5 m/s
31. Järvede liigitus toitelisuse järgi (3 põhitüüpi, lühike iseloomustus).
• Hüpertroofne e ülirohketoiteline (liigtoiteline)
Üleküllastunud sissekantud toitainetega . Kuna vee läbipaistvus on väga väike, on veesisene taimestik hävinud. Ohter pms sinikuist koosnev fütoplankton areneb ainult mõnekümne cm paksuses pinnakihis. Veekogu põhja katab sapropeel, põhjalähedases vees ei ole lahustunud hapnikku. Jääkatte all kaob hapnik täielikult, selle asemele ilmub H2S.
Hüpertroofsed veekogud on tavaliselt madalad, veevahetus aeglane, neil puudub kala- ja puhkemajanduslik väärtus.
Jämedates joontes võib Eestis eristada kolme tüüpi järvi:
• Oligotroofsed e vähetoiteline järved on toitainete poolest vaesed (Palkna, Nohipalu, Udsu, Kurtna Ahnejärv, Viitna Pikkjärv). (mineraal- ja orgaaniliste ainete vaene)
• Eutroofsed e rohketoiteline (mineraalainerikas ja huumusainevaene)järved on toitainete poolest rikkad.
• Düstroofsed järved on huumustoitelised. (huumusainerikas)
32. Iseloomusta Eesti jõgede veerežiimi.
Aasta jooksul esineb kõikidel jõgedel veetaseme muutusi, mida nimetatakse veerežiimiks. Kõrgvee (e. suurvee) ja madalvee vaheldumine on küllalt korrapärane, tulvade esinemine aga juhuslik. Viimased on Eestis tingitud peamiselt tugevatest hoovihmadest.
Veetaseme kõikumised on erinevatel jõgedel aastati erinevad. Siiski võib kõigi Eesti jõgede veetasemete muutumises esile tuua teatud seaduspärasusi.
Kevadine suurvesi, mis on kõige märgatavam, esineb lume sulamise ajal ja peale seda. Kui kiirele lumesulamisele lisanduvad ka rohked sademed, siis võib kevadine suurvesi põhjustada kõige ulatuslikumaid ja kauakestvamaid üleujutusi. Pehmete ja lumevaeste talvede järel kevadine suurvesi aga peaaegu puudub.
Suvine madalvesi
esineb kuiva aja lõpul juulis või augustis, kui jõed toituvad vaid põhjaveest. Mõnel eriti põuasel suvel võivad väikesed jõed isegi päris kuivaks jääda.
Sügisene suurvesi
on tingitud suvelõpu ja sügise sademeterohkusest ning väiksest auramisest.
Talvine madalvesi
Talvel on vett jõgedes taas vähe, kuid enamikel aastatel siiski rohkem kui suvise madalvee ajal.
33. Kirjelda madalsood või raba (veerežiim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne).
Madalsoo
Madalsood on soo arengu algetapiks. Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks ja taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest. Madalsoo on võrreldes teiste soodega küllaltki liigirikas. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi.Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed . Tüüpiliseks puuks on sookask , leidub ka mändi ja sangleppa. Rohttaimedest kasvab pilliroogu, tarnu ja muid taimeliike. Peale turbasambla leidub ka teisi samblaliike.
Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad .
Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood.
Õõtsiksood kujunevad õõtsuva kamarana veekogule. Toitumuselt võivad õõtsiksood olla mitmesugused, enamasti siiski rohke- kuni kesktoitelised.
Luhasood paiknevad jõgede üleujutusaladel, harvemini suurte järvede ääres, ning toituvad tulvavetest, olles seega rohketoitelised.
Allikasood on enamjaolt väikesed, sest paiknevad surveliste põhjavete avamusaladega nõlvade jalamil või veekogude kaldail. Nende toitumus oleneb põhjavete karedusest.
Nõosood on kõige tavalisemad madalsood. Jagunevad lubjarikasteks ja lubjavaesteks nõosoodeks.
Madalsood moodustavad Eesti lagesoode pindalast peaaegu poole.
Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. Raba on soo arengu toitevaene ( oligotroofne ) järk. Raba kummub ümbruse vete tasemest kõrgemale, seetõttu voolavad ojad alati rabast välja. Järsku rabaserva nimetatakse rabarinnaks. Suurtes rabades koguneb vesi rohkeisse pisiveekogudesse (älvestesse ja laugastesse), mis koos mätaste ja rabapeenardega moodustavad rabale iseloomuliku maastiku.
Kõik praegused Eesti rabad on kujunema hakanud pärast viimast jääaega. Rabaturba keskmine juurdekasv on 1 mm aastas.
Rabade elustik on liigivaene. Taimedest on rabadele iseloomulikud turbasamblad (Sphagnum).
Ökoloogilise tasakaalu säilitamise seisukohast on looduslikel turbaaladel, eriti ombrotoofsetel rabadel, oluline tähtsus orgaanilise süsiniku akumuleerijatena. Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt umbes 2 tonni süsinikdioksiidi. Tänu sellele aitavad sood leevendada tööstusettevõtete poolt atmosfääri paisatavate gaaside mõju Maa kliimale ehk nn kasvuhooneefekti. Kuivendatud taimestikuta turbaalad muutuvad seoses turba orgaanilise aine lagunemisega paraku ise õhku lenduva süsihappegaasi allikateks.
34. Defineeri kasvukohatüüp. Too näide.
Kasvukohatüüp (ka metsakasvukohatüüp) on mullastikult ja taimestikult ühtlane metsaala. Nimetus tuleb enamesineva taime järgi (näiteks kasvab naadi kasvukohas väga palju naate, jänesekapsa kasvukohatüübis jänesekapsaid jne).
35. Nimeta vähemalt 2 poollooduslikku elupaigatüüpi. Kirjelda lühidalt nende tekke- ja säilimise tingimusi.
Pärand- ehk poollooduslike kooslustena mõistetakse eelkõige puudeta lagedaid, traditsiooniliselt majandatavaid niite või puude-põõsastega puisniite. Poollooduslikud kooslused püsivad üksnes inimtegevuse kestes, niitmise ja karjatamise abil. Kui see lõpeb, kasvab niit varem või hiljem uuesti metsaks.
Niitmine ja karjatamine toimib kooslusele samamoodi nagu looduslikud tegurid, näiteks suured rohusööjad loomad või tuli. Seetõttu saavad poollooduslikes kooslustes hakkama paljud looduslikud taime- ja loomaliigid, kes kultuurkooslustes vastu ei peaks. Tugevam inimmõju, näiteks rohukamara ümberkündmine, väetamine või mürgitamine, kahandab liigirikkust tunduvalt.
36. Miks on oluline säilitada pärandkooslusi?
37. Millal leidis aset? a) eesti vabanemine jääkattest 10 000-11 000 a tagasi. ; b) metsade arengu algus peale jää taandumist; c) laialehiste metsade valitsemisaeg Viis tuhat aastat tagasi praegusest soojema kliima ajastul levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe.; d) vikati kasutuselevõtt 4-7 sajandil ja põllunduse hoogsa arengu algus 4000 a tagasi; e) metsakasvatuse ja metsakuivenduse 1957 algus Eestis.
Maavarade kaevandamine Kukersiit 1918.a.;
oobulusfosforiit 1924.a.
Intensiivne põllumajandus ja 1950.a.
maaparandus
Maanteede ja raudteede rajamine Raudteed alates 1870.a.
Maaparandus drenaažkuivendusega ~1820.a.
Maaparandus kraavitamise teel 15.-16. saj, ulatuslikum pärast 1650 .a.
Vete paisutamine manufaktuuride 17.saj. keskpaik
jaoks
Vete paisutamine vesiveskite jaoks, 13. saj.
Paisjärvede ehitamine
Maaviljelus Alepõllundus ~3000 a.t.;
Künni laiendamine 17.saj.
38. Kui suur on tänase Eesti a)metsasus; b) soostumus; c) järvede pindala? (pluss- miinus 5%).
Järvi 4.8%. 51% metsa.
Enamik allikaid annab soode levikuks Eestis 21,5%.
• madalsood 57%
• siirdesood 12%
• rabad 31%
B. Vasta põhjalikult: (Arvestustöös on 4 analoogilist pikemat vastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata
ühele küsimusele. )

Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused.
Maastikumuutused Eestis 20. Sajandil
Olulised sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupilti mõjutanud:
_maareformid (1919, 1940, 1947, 1989);
_küüditamised (1940 ja 1949) ja kollektiviseerimine (1940-ndatel);
_nõuk. piiritsooni moodustamine;
_põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine;
_ulatuslik maaparandus;
_linnastumine.
Sotsiaal-majanduslike mõjude peamised
peegeldused maakasutuses ja maastikupildis:
_põllumajandusliku maa osakaalu langus 65%-ilt 1918. a. kuni 30%-ni 1994. a.;
_metsa osakaalu suurenemine 14%-ilt 47%-ni sama ajavahemiku jooksul;
_looduslike rohumaade osa jätkuv langus;
_rannikualade säilimine suhteliselt heas looduslikus seisus;
_maastikustruktuuri lihtsustumine ja polariseerumine ;
_ökoloogilise võrgustiku väljakujunemine.

Iseloomusta Eesti geoloogilist ehitust (aluskord, aluspõhi, pinnakate; kivimiline koostis, maavarad, mõju teistele maastikukomponentidele, n veerežiimile, mullastikule, taimkattele jne)
Kõige üldisemalt on antud piirkonnale omased järgmised tunnused:
1. mereline asend Läänemere rannikul (vastu Fennoskandia kristalset kilpi);
2. vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras;
3. kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste tähtis osa pinnamoe kujunemisel;
4. paras-jahe niiske merelise ilmega kliima;
5. järvede, jõgede ja soode rohkus (positiivse veebilansiga ala);
6. segametsade vööndile omane mullastik, taimestik ja taimkate, samuti loomastik (flooras ja faunas esineb võrdlemisi palju lääne päritoluga liike);
7. inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisel.
3. Iseloomusta Eestis levinud pinnakatte setteid (pinnakatte setete liigitus tekke järgi, sisestruktuur , kasutamine, levimus
Eestis jne).
4. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veerežiim, muld - ja taimkate,
kasutuspotentsiaal) kujunemisele.
5. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited).
Aluspõhjalised kõrgendikud meie nüüdisreljeefi kõrgendike all.
N: Haanja all aluspõhjaline kõrgendik +160m
aluspõhjalised kõrgendikud→ irdjääväljade moodustumine→ paks settelasund→
künklik reljeef
Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km
N: Põhja-Eesti jõed suubusid Ürg Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse
Praegu on täidetud mandrijääsetetega (mattunud orud), kuid mõned orud on ka praeguses reljeefis nähtavad: Elva, Aardla, Rõuge ürgorg
• Kurtna mõhnastik paikneb 70 m sügavuse Vasavere mattunud oru kohal, liiv pärineb Soome lahes avanevatest Kambriumi liivakividest.
• Pikk suures osas mattunud org Valga-Mustvee joonel (Pühajärv, Elva ja Kääpa jõed)
• P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m
! Purdsetetega täitunud ürgorud on heaks põhjavee reservuaariks: Raadi-Maarjamõisa vagumus, Vasavaere vagumus jt.
6. Mandrijäätekkelised pinnavormid (liigitus, levimus Eestis).
Mandrijää tegevuse tagajärjel kujunenud pinnavormid jagunevad 3 suurde rühma:
• glatsiaalsed e jäätekkelised pinnavormid
• glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pinnavormid
• limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid
Glatsiaalsed e jäätekkelised pinnavormid:
a) - kulutusvormid e eksaratsioonivormid (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused )
b) - kuhjevormid e akumulatsioonivormid (moreentasandikud, otsamoreenid, moreenkünkad)
c) - kulutus -kuhjevormid (voored)
Glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pinnavormid:
a) - kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud)
b) - kuhjevormid (oosid, sandurid, glf. mõhnad, glf. deltad)
Limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid
a - kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja - astangud )
b - kuhjevormid (jääpaisjärve akumulatsioonitasandikud, rannavallid , lgl mõhnad)
c - kulutus-kuhjevormid(jääpaisjärvede abrasiooni-akumulatsiooni tasandikud)
Mandrijää kulutusvormid
jääkriimud kuuluvad glatsiaalsete pisivormide e nanovormide hulka. sügavus - mõni mm kuni mõni cm . pikkus - kuni mõni meetrit. Neid kriimusid/uurdeid on tekitanud jää alumise pinna
sisse külmunud kivimiosakesed. Tähtsus – näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda.
silekaljud e oinapead - positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid. pikkus - mõnest m kuni mõnesaja meetrini. kõrgus - 2/3 kuni 10/20 m. Silekaljud on n Skandinaavias rannikualadel laia levikuga väikesaared. Sellist rannikuala nimetatakse skäärrannikuks.
c) kaljuvoored - ovaalse v. pikliku põhiplaaniga positiivsed pinnavormid.
Morfoloogialt ja tekketingimustelt sarnased silekaljudele.
d) kulutusnõod ja kulutusvagumused . Suhteliselt suurte mõõtmetega negatiivsed
pinnavormid.
* Kulutusnõod on enam-vähem ovaalse (pikliku) kujuga, suletud negatiivsed pinnavormid, mida
jää oma liikumisel süvendas ja silus.
* Kulutusvagumused on pikemad ja kitsamad, avatud negatiivsed pinnavormid. Ka need on
jää poolt kulutatud ja silutud.
Mandrijää kuhjevormid - moodustuvad jääst väljasulava moreeni arvelt, kusjuures materjal jääb tekkekohale.
a) moreentasandikud tasandikud, mille pinnakatteks on moreen, mis paljandub otse maapinnal. Moreentasandiku pind ei ole tavaliselt ideaalselt sile vaid on liigestatud (lainjas).
- orustatud moreentasandikud (n Tartu ümbrus kuni Põlvani).
- lainjad moreentasandikust (positiivsed ja negatiivsed vormid moreentasandikul ei oma orientatsiooni ja paiknevad korrapäratult)
- künklikud moreentasandikud - need on tasandikud, milled pinnal kõrgub hajusalt v rühmiti selgeilmelisi künkaid ja kühme.
b) otsamoreenid - positiivsed pinnavormid, mis koosnevad moreenist ja markeerivad kunagist
jääserva asendit. Kuuluvad marginaalsete kuhjevormide hulka moodustudes jääservaga paralleelselt. Nende mõõtmed on väga varieeruvad ulatudes mõnesajast meetrist kuni mõne km. Otsamoreenidele on iseloomulikuks tunnuseks ristlõike asümmeetria - proksimaalne külg on
järsk ning distaalne külg lauge .
Otsamoreene liigitatakse:
a - survelised otsamoreenid. Teke - edasitungiv aktiivse jää serv lükkab enda ees kivimimaterjali positiivseks pinnavormiks. Sealjuures surub liustik kokku igasugust materjali, mis ta teele satub nii vanemaid moreene, gfl, lgl setteid. Seal võib olla ka aluspõhjast kaasahaaratud pangaseid. Kõik see materjal on segi paisatud ja kokku surutud.
b) kuhjelised e puistelised otsamoreenid - kujunevad passiivse jääserva tingimustes. Liustikuserva ette kuhjub moreen künniste ja vallidena. Kuhjelised otsamoreenid koosnevad jää
enda poolt kantud moreenist. Ristlõikes on need pinnavormid asümmeetrilised - proksimaalne külg vastu jääd on järsem. Peenem materjal kandub sulamisvetega distaalsele nõlvale kujundades sanduri.
Mandrijää kulutus-kuhjevormid
Voored on ovaalse v. piklik-ovaalse põhikuju radiaalkünnised ja -seljakud, mis koosnevad valdavalt moreenidest ning on kujunenud aktiivse liustiku kulutaval ja kuhjaval (voolival) tegevusel.
* pikkus võib ulatuda 100 m kuni kümnete km; laiust võib samuti tihti mõõta km ning suhteline kõrgus võib ulatuda 40-50 m.
* pealtvaates ei ole voored tihti ühelaiused - proksimaalne osa võib olla laiem kui distaalne osa.
* pikiprofiil võib olla ebasümmeetriline – voore proksimaalne osa kõrgem ja järsem kui distaalne. Kuid ka sümmeetrilise pikiprofiiliga voored pole haruldased . Voorte nõlvad on lauged 5-100.
Koostise ja ehituse alusel jagunevad voored:
1) pseudovoored - drumlinoidid (voorelaadsed pinnavormid)
2) pärisvoored
kaljuvoor _ ebasümmeetrilised tilga v. komeedi kujuga pinnavormid _ aluspõhjalised voored õhukese moreenkattega _ aluspõhjalise tuumaga voored _ vanemast moreenist
tuumaga voored _ läbinisti moreenist koosnevad voored.
Glatsiofluviaalsed kulutusvormid (e. erosioonilised vormid)
Jääsulamisvee uuristusorud e ürgorud on orud, mis on täielikult kujundatud jää sulamisvee erodeeriva tegevuse tagajärjel. Neid jaotatakse vastavalt asendile jääserva suhtes:
*radiaalsed
*marginaalsed
Jääsulamisvee äravooluorud on vanad orud, mida jääsulamisvesi on äravoolu teena kasutanud ja kus sulavee orgu kujundav tegevus ei ole tarvitsenudki kuigi märkimisväärne olla. Enamus neist orgudest on kujunenud aluspõhja ning täidetud kvaternaarsete setetega nn mattunud orud . Glatsiofluviaalsed kuhjevormid
1) Oosid - pikad, kitsad ja suhteliselt kõrged vallilaadsed positiivsed pinnavormid ( vallseljakud ). Eestis on need kuni 35 m kõrged, 60-80 m laiad jalamilt, olles tavaliselt harja kohal vaid mõned
meetrid laiad, kuni 420 nõlvakaldega. Oosid koosnevad glatsiofluviaalsetest setetest - jämedateralistest liivadest, kruusadest, veeristest, munakatest, võib esineda ka rahnusid. Setetele on iseloomulik põimjas kihilisusVastavalt erinevale välisilmele ja kujunemisele eristatakse mitut
tüüpi oose:
harioosid - ristlõikes kitsad, suhteliselt kõrged, terava laega; kujunenud kitsastes jääalustes tunnelites
lavaoosid - platookujulised oosid - laiad, tasase laega. Nende ooside ristlõikes näeme, et glatsiofluviaalsete setete kihid jälgivad (on sellega paralleelsed) oosi lage. Need oosid on kujunenud mandrijääs paiknevates avatud lõhedes.
komeetoosid ka ooskuhik - nagu nimigi viitab on tegemist piklik ovaalsete asümmeetriliste pinnavormidega. Proksimaalne osa on reeglina kõrgem, distaalne osa madalam, lamedam ja
kitsam. Ka settematerjal nendes osades on erinev - proksimaalses osas jämedamaterine materjal, distaalses osas peenem materjal.
helmesoosid on pikad oosid, kus laiemad laugemate nõlvadega osad vahelduvad kitsamate ja järsuveeruliste osadega. Iga üksikoos meenutab komeetoosi ja helmesoos komeetooside rida.
2) Sandur on kihilistest liivadest ja kruusadest koosnev kaldpindne lainjas tasandik. See moodustub glatsiofluviaalsetest setetest vahetult liustikuserva ees, sagedamini siiski on nende kujunemine seotud otsamoreenidega, milliste distaalsele küljele kujunevad sandurid.
* elementaarsandur e. sandurkuhik - see on paljude ojade v. voolude poolt kujundatud väikese kaldega tavaliselt koonusekujuline kuhjevorm.
* liitunud sandurid e. sandurtasandik - need on ulatuslikud tasandikud, mis on moodustunud
elementaarsandurite liitumisel olles märksa levinumad kui viimased
Saarkõrgustikud ja nende kujunemine
Mandriliustikud jagunevad erinevateks liustikuvooludeks ja nendevahelisteks jäälahkmealadeks.
Jäälahkmealadega on seotud isoleeritud, saarekujulise paigutusega kõrgustike nn. saarkõrgustike esinemine.
Saarkõrgustikud jagunevad:
* aluspõhjalised jäälahkmekõrgustikud (n. Pandivere)
* akumulatiivsed kõrgustikud (n. Haanja, Otepää)
Mõhnasid jaotatakse geneesi ja koostise alusel:
1) Glatsiofluviaalsed – ümara, ovaalse või pikliku põhijoonisega, seljakukujulised; koosnevad
põimkihilisest kruusast ja liivast; kujunenud mandrijää lõhedes v. irdjää tingimustes; seljakmõhnad e. oosmõhnad
2) Limnoglatsiaalsed - valdavalt ümara põhijoonisega, kuplikujulised; koosnevad rõhtkihilisest liivast ja savist; kujunenud irdjää tingimustes aga ka mandrijää lõhedes; kuppelmõhnad, lavamõhnad
3) Keeruka ehitusega mõhnad - need on üleminekuvormid, kus mõhna alumine osa võib olla
tüüpiline limnomõhn, millele on settinud glatsiofluviaalsed setted.
7. Iseloomusta soode teket, arengut ja leviku iseärasusi Eestis.
Soo on ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus ning kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on üle 30 cm.
Soo võib kujuneda veekogust selle kinni kasvades e. mültudes või mineraalmaa muldade soostudes.
Soostumine toimub niiske kliimaga aladel, kus ökosüsteemi aineringe on tasakaalustamata –
taimejäänuseid ladestub rohkem, kui veerohkes ja hapnikuvaeses keskkonnas laguneb. Osaliselt lagunenud taimejäänused ladestuvad turbana – suure veesisaldusega orgaanilise ainena.
Rabaturbas vett ~13 x rohkem kui taimejäänuseid
Soo areng
Eestis on erinevas arengujärgus soid :
• madalsoid,
• siirdesoid ja
• rabasid.
Soo läheb ühest faasist teise seoses turbalasundi kasvu ja toitelisuse muutumisega.
Soode ulatuslik levik on tingitud:
• Positiivsest niiskusbilansist (sademete hulk ületab aurumise)
• Geoloogilistest iseärasustest (tasane pinnamood , ulatuslikul alal levivad vett halvasti läbilaskvad savikad setted)
• Mandrijäätumise pärandist (hulgaliselt järvi)
Soode tähtsus
• saastunud sademetevete filtreerija ;
• reostunud pinnavete puhastaja;
• süsinikuringe reguleerija;
• puhta vee säilitaja;
• bioloogilise mitmekesisuse säilitaja.
8. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket.
Mineraalmaaline teke:
• Jääjärvetasandikel
Soodustab – viirsavi, kõrge põhjavee tase, naaberaladelt valguvad veed
Näited: sood Peipsi ja Võrtsjärve madalikul ja Lääne-Eestis
• Jõe- ja järvelammidel
Soodustab – reg üleujutused, kaldavallid
Näited: Emajõe äärsed sood, Alam-Pedja soo, Laeva soo
• Rannikul
Soodustab – rannavallid ja luited
Näited: Tolkuse raba, kerkiva ranniku ribasood: Nõva ümbruses, Tahkuna ps-l, Harasoo (Juminda ps-l)
Mineraalmaa soostumist soodustavad veel:
• Allikad - allikasood on enamasti väikesed. Neid kohtab kõrgustike jalamil ja oruveergudel
Näiteks: osa Endla soostikust
• Nõrgkivi moodustumine – mustjaspruun Fe, Mn, Al jt metallide ühenditest kiht.
• Metsapõlengud
• Kopratammid
• Inimtegevus – teetammide jmt ehitus, järvede veetaseme alandamine, vee reostamine .
Järveline teke
• Madalaveeliste ja aeglaselt sügavnevate järvede kinnikasvamine toimub enamasti kogu kaldavööndi ulatuses.
Taimkatte vööndid:
1. Mändvetikate kooslus
2. Penikeele kooslus (kardhein, vesikuusk)
3. Ujulehtedega veetaimede kooslus ( vesiroos , vesikupp, vesi-kirburohi)
4. Roostik (pilliroog, hundinui , võhumõõk, järvkaisel)
5. Suurtarnakooslus ( tarnad , konnaosi )
6. Sanglepa kooslus
…liiguvad järkjärgult järve keskosa suunas
• Sügavate või järsult sügavnevate järvede kinnikasvamine algab õõtsiku e õõtskamara tekkega. Ubaleht, soopihl , samblad , konnaosi jt niiskuslembesed taimed.
9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid.
Mõningaid fakte:
• Pindalalt moodustab ~1/1000 maailmamere pindalast
• Mahult (21 721 km3) ~1.5/100 000 maailmamerest
• Keskmine sügavus – 52 m
• Suurim sügavus – 459 m (Landsorti süvik)
• Poolsuletud sisemeri, ühendus Põhjamerega kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu (maksimaalne künnisesügavus on kõigest 18 m)
• Mere veebilansi mageveeline osa on tugevas ülekaalus: sademed – 225 km3/a, aurumine – 185 km3/a, jõgede vooluhulk – 446 km3/a
Eeltoodust tuleneb:
• Läänemere riimveelisus, keskm soolsus on 8-10 %o (~1/4 maailmamere soolsusest)
Haruldane – taolisi riimveelisi veekogusid on vähe ja Läänemeri on neist suurim.
Vähe on liike, kes on kohastunud eluks taolistes tingimustes. Kohastunud liigid tunnevad end hästi, mistõttu – Läänemeri on liigivaene, kuid isenditerikas veekogu.
Läänemerest püütakse aastas 1000 000 t ehk ~1% kogu maailma kalasaagist.
Vee vertikaalne kihistumine temperatuuri, soolsuse jm näitajate järgi:
• soe pinnakiht ja külm ülakiht, mida eraldab temperatuuri hüppekiht e termokliin ;
• ~40-60 m sügavusel asub soolsuse hüppekiht e halokliin, millest sügavamale jääb nn vana soolase vee kiht.
Läänemeri - arvatavasti maailma kõige reostunum veekogu.
Tingitud:
• Läänemerd ümbritseb 9 majanduslikult arenenud riiki. (Mere vesikond on 1,7 milj. km2, kus elab ~70 milj. inimest.)
õlireostus ~30-60 tuh. tonni/a
atmosfäär maismaa õlileke laevadelt
(30%) (40%) (30%)
• Läänemere noorusest – mereline veekogu kõigest 7500 aastat, mistõttu ökosüsteem on lõplikult välja kujunemata ja välistegurite poolt kergesti mõjutatav.
• Madalast sügavusest ~52 m
• Madalast temperatuurist – biogeenne ja keemiline lagunemine toimub aeglaselt
• Madalast O2 tasemest – oksüdatsiooniprotsessid on pärsitud
• Madalast soolsusest – suur osa siinsest faunast ja floorast on kas merelise või mageveelise päritoluga ning niigi stressis
• Halb ühendus maailmamerega – madal ja kitsas ühendus Taani väinade kaudu. Võtab ~30 aastat, mil kogu vesi vahetub.
• Läänemerre on pärast II maailmasõda uputatud tuhandeid konteinereid mürkainetega.
• Põllumajandusest ja tööstusest lähtuva reostuse tõttu on elustikus kõrge mürkainete sisaldus:Hg, Cd, PCB (polüklooritud difenüül).
10. Kirjelda valikuliselt üht globaalset keskkonnaprobleemi ja selle mõju Eesti loodusele.

.DOC Laadi alla originaalfail 21 lk · .doc · 172 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

172 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

moosipall Õppematerjali autor

1.Mis on maastik?
Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises.
Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde.
2.Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele?
Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasakaalu.
3.Mis on puisniit?
Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus (kuni 76 liiki/m2). Taimestiku väikeseskaalalise liigirikkuse poolest on Euroopa puisniitude kooslusedühed maailma liigirikkaimad.
[...]
14. Leia sobiv võõrsõnaline vaste:
Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt:
ajutise vooluvee tekkelised ………. C - delluviaalsed
elutekkelisi ………. B - biogeensed
jõetekkelised ………. A - alluviaalsed
järvetekkelised ………. H - limnilised
jääjärvetekkelised ………. I - limnoglatsiaalsed
liustikujõetekkelised ………. F - glatsiofluviaalsed
liustikutekkelised ………. E - glatsiaalsed
meretekkelised ………. J - mariinsed
raskusjõutekkelised ………. G - gravitatsioonilised
tuuletekkelised ……… D - eoolilised
[...]
24. Vali kõige tõepärasem variant (A...E):
Millist mulda võiks esineda:
paetasandikul ........... C - Kh’
jõelammil .......... A - AG
sootasandikul .......... E - S’’
künkanõlval .......... D - LkIe
künkajalamil .......... B - D
[...]

eesti loodusgeograafia kordamisküsimuste vastused eesti loodusgeograafia kordamisküsimused

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti loodusgeograafia kordamine eksamiks

EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks, mille koostisosad e maastikukomponendid (kliima, reljeef, taimkate, veestik jne) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Looduslik maastik kujuneb viie peamise komponendi mõjul, mis on üksteisega tihedalt seotud: maa, vesi, õhumass, taimestik ja elusloodus. Kõige enam mõjutavad maastike ümberkujundamist põllumajanduse, metsanduse, tööstuse ja maavarade kaevandamise tehnoloogiate ning transpordi, infrastruktuuri, turismi ning puhkemajanduse areng. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Erineva suurusega pinnavavormidel kujunenud geosüsteeme vaadeldakse maastikuliste üksuste hierarhias järgmiselt: Paik- väikseim geo

Eesti loodusgeograafia

doc

Eesti loodusgeograafia kordamisküsimused

EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veereziim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil künkal, nõos, väikes

Eesti loodusgeograafia

docx

Loodusgeograafia, loodus, geograafia, maastik

★ Metsasus 47% ★ Soostumus 22,3% riigi pindalast ★ Järvede arv ja pindala Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%, kokku on ligikaudu 1200 järve ja veehoidlat, mille pindala ületab 1 ha ★ Jõgede arv ja kogupikkus Vooluveekogusid on umbes 7000 ning nende kogupikkus on umbes 31 000 km ★ Meresaarte arv ~1500 ★ Rannajoone pikkus 3794 km Põhjalikud vastused B-osa: 1. Maakasutuse muutused Eestis XX sajandil ja nende muutuste põhjused. Olulisemad sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised faktorid, mis on maakasutust ja maastikupiltimõjutanud: ★ Maareform ★ Küüditamised ja kollektiviseerimine ★ Nõuk. Piiritsooni moodustamine ★ Põllumajanduse mehhaniseerimine ja kontsentreerumine ★ Ulatuslik maaparandus ★ Linnastamine

Geograafia

doc

Eesti loodusgeograafia küsimused

1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veereziim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik on geokompleks, mis on kujunenud ühe morfomeetrilise reljeefitüübi st. valdavalt ühe loodusliku tegu

Eesti loodusgeograafia

pdf

Eesti loodusgeograafia - kokkuvõte

Eutroofne ehk rohketoiteline järv (36,4%) - järv, kus on kõrge toiteainete sisaldus ja c) järvede arv ja pindala - umbes 1200 üle 1ha suurust järve ja tehisveekogu (hoidlad jmt), 5% seetõttu kõrge primaarprodutsentide produktiivsus. Nendes veekogudes on väike mineraalainete ja kogupindalast tavaliselt ka kõrge huumusainete sisaldus. Võrtsjärv, Vasula järv Düseutroofne ehk segatoiteline järv d) jõgede arv ja kogupikkus 2084 vooluveekogu 2011 aasta seisuga EELISes (36,6%) - järv, millele on iseloomulik kõrge biogeenide ja huumusainete sisaldus ning üldjuhul väike e) meresaarte arv rannikumeres ligi 1500 saart mineraalainete sisaldus. f) rannajoone pikkus - rannajoone pikkus mandril on 1242 km 32. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Mandrijäätekkelised s.h

Geograafia

doc

Eesti geograafia

1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti paikneb IdaEuroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid, mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e. suurtel laiuskraadidel, on kujunenud meil

Geograafia

doc

GEOLOOGILINE EHITUS

GEOLOOGILINE EHITUS Eesti asub Ida Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudetatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Maa geoloogiline ajalugu ulatub tagasi u 4,5 miljardi aasta tagusesse aega. Suurimaid geoloogilisi perioode nimetatakse eoonideks ( arhaikum, protersoikum ja fanerosoikum). Fanerosoikum jaguneb vana-,kesk-ja uusaegkonnaks. Aegkonnad jagunevad ajastuteks. 3.1 aluspõhi Aluspõhjaks nimetatakse kõiki pinnakatte all lamavaid kivimeid. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Aluskord Aluskorra tugevamad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti asub Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest

Geograafia

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned s

Eesti loodusgeograafia

Rohkem sarnaseid