Vastus leiad õppematerjalist: Keskkonnaseisundi analüüs Koonga vald

Keskkonnaseisundi analüüs Koonga vald (0)

Eesti Maaülikool - Ökoloogia - Keskkonnakaitse ja säästev areng

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas minna edasi?

KOONGA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS
Referaat
PK.0059
Koostaja :
Juhendaja : Endla Reintam
Tartu 2012

Ülevaade piirkonna hetkeseisundist.
Koonga vald sai omavalitsusliku staatuse 12.detsembril 1991.aastal. Valla territooriumi suurus on 438 km2, sellest: põllumajandusmaa 19 % , metsamaa 35 %. Koonga vald on Pärnumaa loodepoolseim vald. Vald piirneb põhjas Lihula ja Vigala vallaga, idas Halinga valla ja Lavassaare aleviga, lõunas Audru ja Tõstamaa vallaga ning läänes Varbla ja Halinga vallaga. Teiste valdade ja maakondadega ühendavad valda Pärnu-Lihula, Pärnu-Jaagupi-Kalli- Karuse ja Kirbla-Ahaste maanteed. Valla keskus asub Koonga külas. Kaugus suurematest linnadest on Tallinnast 125 km ja Pärnust 37 km.

Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses
01.01.2012.a seisuga oli vallas 1215 elanikku. Vallas on kokku 42 küla, nendest 6 küla on sellist, milles elanike arv on 0. Pea 50 % valla elanikest elab kolmes külas (Koonga, Lõpe ja Oidrema). Valla rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul näidanud üldist vähenemistrendi. Koonga valla rahvastiku arv järgib Eesti üldist vähenemistrendi, mis on peamiselt tingitud negatiivsest loomulikust iibest ja väljarändest. Elanike vanuselise koosseisu moodustavad tööealised
60,35 %, tööeast nooremad 17,15 % ja pensioniealised 22,51 %.
3. (Loodus)ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine
30.11.2010.a seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 1836 katastriüksust pindalaga 37731,5 ha, mis moodustab 86 % Koonga valla üldpindalast. Valla pind on üldiselt väga madal, enamas ulatuses 13-25 m kõrgusel üle merepinna, kerkides ainult üksikuis kohtades 40 meetrini. Koonga vallal on märkimisväärsed varud dolomiidi ja turba näol.
Valla keskosas valitsevad leostunud liivsavi ja saviliivmullad, millest liigniiskeid on 40–60%. Edelaosas domineerivad soostunud kamarmullad, mis on kujunenud karbonaatsel moreenil. Valla lõunaosas on soostunud kamarmullad nii karbonaatsel moreenil kui ka hilis – ja pärastjääaegsetel setetel. Lavassaare piirkonnas soomullad. Esineb nii põuakartlikke kui ka tugevasti liigniiskeid muldi. Omapäraks on põldude suur kivisus, mis tuleneb paealuspõhja lähedusest ja iseloomulikust rähkmoreenist. Suure osa valla pinnast võtavad enda alla madalsood ja rabad .
Suurim järv on Nedremaa rabas asuv 0,13 km2 suurune Nedremaa järv, mis käesolevaks ajaks on hakanud kinni kasvama. Järvikuid esineb veel Järve, Ura, Pikavere ja Õepa külade juures ning Koonga lähedal. Tuntuim karstivorm (kuisu) on Ura külas.
Suuremad allikad on Hõbeda ja Kõima külade juures. Vanamõisa oja algab Veltsalt ja suubub Kasari jõkke. Valla idapiiril Lavassaare rabas paikneb Lavassaare järv (pindala 200 ha) väljavooluga Audru jõkke. Valla territooriumi keskosas paikneb veelahkmeala – Oidremaa – Mihkli pae– ja kruusakühmude rida vaheldumisi suurte soode ja rabadega.
Tehisveekogudest on suuremad Koonga tehisjärv (ca 3 ha), Võhma, Kureselja, Laisma ja Koonga–Võlla peakraavid.

Looduskaitse
Kaitstavad alad.
Nätsi-Võlla looduskaitseala .
Asub 3 valla territooriumil, sh. Koonga valla.
Kaitseala peamine väärtus on ühtne raba -laam. Vähese inimmõjuga avaras kõrgrabas on läbipääsmatud laugastikud ja metsased rabasaared. Endistest puisniitudest ja karjamaadest kujunenud salumetsades kasvavad eakad tammed, metsõunapuud ja käpalised.
Nedrema looduskaitseala.
Kaitseala paikneb kahe raba vahel. Maapind on niiske ja mitmekesise reljeefiga. Sealsed looduslikus seisundis sookooslused on kõrge kaitseväärtusega. Nedrema puisniit on Euroopa suurim hooldatav puisniit. Puurinde struktuur on hästi säilinud. Mükoloogid hindavad kaitseala liigirikast seenestikku, seal leidub arvukalt haruldasi ja vähelevinud seeneliike. Nedremal kasvab 236 liiki soontaimi, kaitsealuseid taimi 17 liiki, neist 15 käpalist. Nedrema puisniidul on loendatud 54 liiki soontaimi ühel ruutmeetril.
Mihkli looduskaitseala
Looduskaitseala moodustati tammiku ja selle liigilise mitmekesisuse kaitseks. Mihkli tammik on üks Eesti võimsamaid looduslikke tammepuistuid, kus ligikaudu pooled puudest on sirgetüvelised. Suurima tamme ümbermõõt küünib 3,83 m ja kõrgus 23 m. Puistu vanus ulatub ligikaudu 250 aastani. Vana tammiku varjus kasvavad metsõunapuud ja 120-130 aasta vanused kased .
Kurese maastikukaitseala
Kurese uhkuseks on ulatuslike kiviaedadega sumbkülamaastik, muinaspõllud, karsti-alad, Mihkli Salumägi, kaitstavad liigid ja nende elupaigad . Sealne maastik kujunes 420 mln aasta eest laiunud troopilise mere korallrahudele. Nüüd kõrgub paekõvikul Mihkli Salumägi. Kaitsealal asuv Kibura karstiala, Salumägi ja kaks allikat kuuluvad Eesti Ürglooduse Raamatu nimistusse. Maastike põhiväärtuseks on puiskarjamaad ja hõreda kadastikuga loopealsed , mida taastatakse ja hooldatakse. Kurese küla iga ulatub pronksiaega. Iidsed leiud- põlispõlluala, kalme ja väikeselohuline kultusekivi on muinsuskaitse all.
Avaste looduskaitseala
Geoloogiliselt , veekaitseliselt ja ökoloogiliselt väärtuslik Avaste soo asub Lihula-Lavas-saare soostikus. Sealne soo on üks Eesti suuremaid madalasoid. Kaitseala põhiväärtused: madal- ja siirdesoo ning märjad metsad pakuvad elupaiku mitmetele haruldastele liikidele. Teadlased on pikka aega põhjalikult uurinud soostiku taimkatet, putukaid ja linnustikku. Avaste soo servas asub II aastatuhandest pärinev muistne pärandmaastikest ümbritsetud Soontagana maalinn , mis on muinsuskaitse all.
Lavassaare hoiuala (kavandatav looduskaitseala). 3 valla piires, osa sellest ka Koonga vallas. Lavassaare looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta Lavassaare soostikku ja seda ümb-ritsevaid metsa- ning pärandkooslusi. Kavandatav looduskaitseala hõlmab ka Virussaare rabasaare, mis on kaitse all 1957. aastast. Mälestusena jääajast kerkib rabast 31 m üle mere pinna ulatuv
soosaar – Lavassaare liiva- kruusa mägi, kuhu Eesti Muuseumraudtee korraldab rongisõite. Lavassaare järv on tuntud puhkekoht .

Elukeskkonna seisundi iseloomustus
Koonga külas on ühiskanalisatsiooniga ühendatud ligikaudu 92% küla elanikest ehk ca 245 inimest. Koonga külas on moodustatud reoveekogumisala. Reoveekogumisalal on ühiskanalisatsiooniga liidetud suurem enamus tarbijatest. Kanalisatsioon on valdavalt isevoolne , kuid reovesi suunatakse küla keskusest loodesuunas olevasse reoveepuhastisse surveliselt. Küla ühiskanalisatsiooni torustikud on rekonstrueeritud 2008. aastal, seega on kanalisatsioonisüsteemi seisukord valdavalt hea. Reoveepuhastil oleva reovee vooluhulga mõõtja andmete põhjal moodustas 2011. aastal infiltratsiooni ja sademetevee osakaal ligikaudu 241% elanike poolt ning asutustest ja ettevõtetest ühiskanalisatsiooni juhitud reovee kogusest. See tuleneb eelkõige sellest, et vanemad kinnistusisesed torustikud ja kanalisatsioonikaevud on vanusest tingituna suures osas amortiseerunud, mistõttu toimub sademete- ja lumesulamisvee infiltratsioon kanalisatsioonisüsteemi. Lisaks toimub mitmel pool liigvee perioodil keldritesse tungiva vee pumpamine ühiskanalisatsiooni. Vastupidine protsess - reovee filtreerumine pinnasesse – võib toimuda põuaperioodidel, kui pinnavee tase langeb allapoole kollektorite paigaldussügavust.
Koonga küla reovee puhastamine toimub küla keskusest loodesuunas asuvas reoveepuhastis. Koonga küla puhastusseadmeks on mehaanilisest ja bioloogilis-keemilisest puhastusprotsessist koosnev kaheastmeline nõrgbiofilter puhasti , mis on rajatud 2008. aastal.
Reoveepuhastus koosneb järgnevatest etappidest:
• Kaks eelseptikut ehk eelsetitit;
• Fosfori keemiline ärastus, koagulandi Fe2(SO4)3 doseerimine ;
• vahepumpla
• 1. nõrgbiofilter;
• vahepumpla
• 2. nõrgbiofilter;
• järelsetiti
• vahepumpla
• pinnasfilter.
Koonga küla reoveepuhastina kasutatav reoveepuhastion heas seisukorras ning tagab üldiselt reovee nõuetekohase puhastuse. Reoveepuhasti töös põhjustavad häireid sademeteveed, mis suurte saju- ja sulaperioodidel Koonga puhastisse sisenevat reovee kogust suurendavad. Puhasti ei taga aega-ajalt stabiilset puhastusefekti, seda eriti heljumi osas. Selle põhjuseks võib olla aladimensioneeritus ning suure tõenäosusega ka suur infiltratsiooni ja sademetevee osakaal puhastile suunatavas reovee koguses.
16.04.2012 kuni 15.04. 2017 teostab vallas olmejäätme vedu Ragn Sells . Ohtlikke jäätmeid ja kasutatud olmeelektroonikat saab ära anda kahes kogumispunktis, jäätmete ära andmiseks tuleb eelnevalt telefoniteel aeg kokku leppida.
6. Soojusenergia
Ühtset suurt kaugküttevõrku praegusel ajal enam ei ole, valla keskuses asuvad kaheksa
2- ja 3-korruselist kortermaja, igal majal on oma katlamaja , mida köetakse käsitsi halupuudega. Endine asula tsentraalkatlamaja, mis kunagi küttis ka kortermaju ning andis sooja tarbevettki, kütab praegu ainult kooli- ja vallamaja, samuti halupuudega. Lasteaialgi on eraldi puiduga köetav katlamaja. Sooja tarbevett tehakse elektriboileritega.
7. Kuidas minna edasi?
Halupuit kütusena on kahtlemata kõige odavam kütus, aga selle kasutamine kütteks eeldab üsnagi suurt tööjõukulu. Hetkel, ilma kõiki detaile sellest asjast teadmata, ei oskagi kindlalt öelda, kas halupuudega kütmine tuleb vallale kindlasti odavam kui näiteks tunduvalt suuremat automatiseeritust võimaldav hakkepuit. Praegu Koonga katlamajas töötavad 4 inimest vahetustega, lisaks on eraldi kütjad veel Koonga lasteaias ja Lõpe katlamajas. Tööjõukulu oleks kindlasti hakkepuiduga tunduvalt väiksem, valla 2012 a. eelarves oli soojamajanduse personalikulu 77 000 eurot aastas = 6417 eur/kuus. Osa sellest rahast saab vald kütjate töötasult arvestatud füüsilise isiku tulumaksu näol tagasi. Hakkepuidule üleminek nõuaks suuri investeeringuid uutesse seadmetesse ning suurem oleks ka kütuse transpordikulu.
Kasutatud internetiallikad:

Koonga valla kodulehekülg: http://www.koongavald.ee/

Statistikaamet: http://www.stat.ee/ppe-51612

Veebientsüklopeedia Wikipedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Koonga_vald
8

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 26 allalaadimist

Keskkonnaseisundi analüüs Koonga vald #1

Keskkonnaseisundi analüüs Koonga vald #2

Keskkonnaseisundi analüüs Koonga vald #3

Keskkonnaseisundi analüüs Koonga vald #4

Keskkonnaseisundi analüüs Koonga vald #5

Keskkonnaseisundi analüüs Koonga vald #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KLMNOPR Õppematerjali autor

1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist.
2. Demograafiline situatsioon omavalitsusüksuses
3. (Loodus)ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine
4. Looduskaitse
5. Elukeskkonna seisundi iseloomustus
6. Soojusenergia
7. Kuidas minna edasi?

Keskkonnaseisundi analüüs Ökoloogia Eesti Maaülikool koonga reovee kaitseala looduskaitseala

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Koonga_vald

Sarnased õppematerjalid

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

saasteennetuslike meetmete puudumisel oluliselt surve keskkonnale tööstus- (õhu- ja veereostus, jäätmed) ning mitmetes põllumajanduspiirkondades (maapinnalähedase põhjavee reostamine ja vee-elustiku hävimine), samuti transpordikoridorides (keskkonnaavariid, müra, elupaikade rikkumine), seda eriti Kirde-Eestis ja Tallinna lähikonnas. Nendel aladel nõuab rahuldava või hea keskkonnaseisundi saavutamine ja säilitamine suuri kulutusi ning kestvaid jõupingutusi.  Nii ettevõtted peavad sellesse investeerima esmajärgus, sest tööohutuse seaduses on ka peaeesmärk õnnetuse korral päästa elu. See nõuab esialgseid investeeringuid, kuid see tasub end ära.  Koolitused oma töötajatele ja info jagamine.  Saaste ennetuseks tehtav: Tööstuses (va energeetika), ehituses, teeninduses või

Keskkonnakaitse ja säästev areng