Maaõigus mõisted (0)

Seadused kordamiseks:
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon - on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks
Looduskaitseseadus -on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine.
Loomakaitseseadus- Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset
Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon-
Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asendamatutest väärtustest, selle erakordsest hüdrograafilisest ja ökoloogilisest iseloomust ning elustiku tundlikkusest keskkonna muutustele;pidades meeles Läänemere piirkonna ajaloolist ja tänapäevast majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist tähtsust regiooni rahvaste heaolule ja arengule;täheldades sügava murega Läänemere veelgi jätkuvat reostamist;deklareerides oma vankumatut otsust kindlustada Läänemere ökoloogiline taastumine , tagada ja säilitada merekeskkonna isetaastumisvõime ja ökoloogiline tasakaal;
Veeseadus - Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine.
(2) Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid ning avalike veekogude ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogude kasutamist.
Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioon ( Genfi )- pidades tähtsaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni tegevust nimetatud sidemete ja koostöö tugevdamisel, esmajoones õhu saastamise, sealhulgas õhusaasteainete kauglevi vältimiseks,
tunnustades Euroopa Majanduskomisjoni osa Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppakti asjaomaste sätete mitmepoolsel kohaldamisel,
võttes arvesse Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppakti keskkonnakaitset käsitlevat peatükki, milles kutsutakse tegema koostööd, et kontrollida õhu saastamist, sealhulgas õhusaaste kauglevi ja selle tagajärgi ning töötada välja õhusaasteainete (esialgu vääveldioksiidi ja edaspidi võimaluse korral ka teiste saasteainete) kauglevi seire ja hindamise ulatuslik programm,
Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll - kohustusest võtta tarvitusele kohased abinõud kaitsmaks inimese tervist ja looduskeskkonda kahjulike mõjude eest, mis tulenevad osoonikihi muutumisest või selliseid muutumisi põhjustavast või põhjustada võivast inimtegevusest,
Kliimamuutuste raamkonventsioon (k.a Kyoto protokoll)- hustada energiakasutust riigi vastavates majandusharudes;
ii) rahvusvaheliste keskkonnakokkulepetega endale võetud kohustusi arvestades kaitsta ja laiendada Montreali protokolliga reguleerimata kasvuhoonegaaside reservuaare ja muid neeldajaid ning edendada säästlikke metsandusvõtteid, metsastamist ja taasmetsastamist;
iii) säästva ja kliimamuutuste vältimise kaalutlusi arvesse võtva põllumajanduse edendamine;
Välisõhu kaitse seadus- Käesoleva seaduse põhieesmärk on välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea, ja välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
(2) Käesolev seadus reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine , osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine.
Kiirgusseadus- sätestab põhilised ohutusnõuded inimese ja keskkonna kaitsmiseks ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest ning isikute õigused, kohustused ja vastutuse ioniseeriva kiirguse kasutamisel .
(2) Käesolev seadus reguleerib kiirgustegevust ja toiminguid , mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajate ja elanike kiirituse olulist suurenemist , sekkumistegevust kiirgushädaolukorra ning kiirgushädaolukorra või lõpetatud kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud püsikiirituse korral
Mõisted kordamiseks:
Bioloogiline mitmekesisus e biodiversiteet- maakeral leiduva kogu looduse mitmekesisus. Alates geenitasemest ja lõpetades ökosüsteemi tasemega, hõlmates liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust.
Kaitstavad loodusobjektid -Eesti Looduskaitseseadusega määratletud loodusüksused, millele on kehtestatud võrreldes tavaalaga (objektiga) mitmesugused piirangud inimtegevusele. Kaitseala , hoiuala, kaitsealused liigid ja kivistised jne.
Rand ja kallas- Rand on Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve kallas . Kallas on kõikidel veekogudel.
Ranna ja kalda piiranguvöönd- 100-200 m, Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. n keelatud:
1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas;5) maavara kaevandamine;
Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50-200m, Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini .(3) Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud
Supelrand on järve, mere, lahe vm veekogu osa (rand), mis on inimestele suplemiseks sobilik.
I kaitsekategooria liigid liigid, mis on Eestis haruldased , esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena; 2) liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud , elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline.
II kaitsekategooria liigid iigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel;2) liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu.
Isend - igas arengujärgus loom, taim või seen või looma, taime või seene äratuntav osa
Püsielupaik -aitsealuse looma sigimisala ja/või selle perioodiline koondumise paik (sh pruunkaru talvitumispaik),kaitsealuste kalade (sh lõhe ja jõesilmu) koelmu ning kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht.
Võõrliik- on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sissetoodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega
Kaitse- eeskiri -Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse-eeskirjaga.2) Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse käesoleva seadusega sätestatud piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa.
Kaitseala- on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud ((loodus)reservaadid). Kaitsealad on loodud mingi territooriumi looduse- või/ja kultuuripärandi säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
Rahvuspark -kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
Looduskaitseala -Looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.
(2) Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
Maastikukaitseala -(1) Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks.
(2) Maastikukaitseala eritüübid on park, arboreetum ja puistu .
(3) Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
Sihtkaitsevöönd-on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena
Piiranguvöönd-on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi.
Loodusreservaat-on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine ja kujunemine üksnes looduslike protsesside tulemusena.
Hoiuala-moodustatakse loodusliku loomastiku , taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil.
Loom-on imetaja , lind, roomaja, kahepaikne , kala või selgrootu.
Põllumajandusloom-on loomsete saaduste tootmise eesmärgil peetav ja aretatav loom.
Hulkuv loom- omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud (edaspidi hulkuvad) loomad
Lemmikloom-on inimese isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom.
Katseloom-on loom, kellega tehakse teaduslikke või tehnilisi katseid.
Loomaaed -koht, kus loomi alaliselt peetakse avalikuks näitamiseks seitse või enam päeva aastas.
Veekogu-püsiv või ajutine voolava (vooluveekogu - jõgi , oja jm.) või aeglaselt liikuva (seisva) veega (seisuveekogu-, meri, järv, veehoidla jm) täidetud pinnavorm
Vooluveekogu-veekogu, milles vee voolamine on märgatav
Seisuveekogu-veekogu, milles vee voolamine pole märgatav ja millel puudub mereveetaseme lähima mõõtepunkti andmete alusel
Tehisveekogu-inimtegevuse tulemusena tekkinud veekogu
Avalik veekogu – kuulub eesti riigile ei ole tsiviilkasutuses
Avalikult kasutatav veekogu- veekogu mis on mõeldud avalikult kasutamiseks
Veekogu avalik kasutamine-veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta vastavalt käesoleva seaduse §-le 7.
Pinnavesi - maismaavesi
Põhjavesi -maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik
Mereala-hõlmab sisemerd, territoriaalmerd ja majandusvööndit üheskoos, kaasa arvatud nende all asuv merepõhi ja maapõu merealapiiride seadusega ning Eesti Vabariigi välislepingutega kehtestatud ulatuses
Valgala-maa-ala, millelt kogu äravoolav pinnavesi voolab ojade, jõgede või järvede kaudu ühes jõesuudmes merre
Joogivesi - vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks, olenemata päritolust
Heitvesi-suublasse juhitav kasutusel olnud vesi
Reovesi- üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi;
Sademevesi-sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi
Veekaitsevöönd-Vee kaitsmiseks hajureostuse eest ja veekogu kallaste uhtumise vältimiseks moodustatakse veekogu kaldaalal veekaitsevöönd.
Kallasrada-Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis
Puurkaev
Veehaare-ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist
Kanalisatsioon -ehitiste või seadmete süsteem heitvee ja reovee kogumiseks või suublasse juhtimiseks
Vee erikasutus-on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega vastavalt käesoleva seaduse §-le 8.
Karstiala-karsti (karstilehtrid, - nõod , - järved , - koopad , -jõed) leviku piirkond, kus puudub ajutiselt või alaliselt sademevee pindmine äravool vooluveekogusse;
Dispergent - pindaktiivsete ainete segu, mida kasutatakse naftareostuse tõrjel orgaanilise lahusti koosseisus nafta merevees lahustamise tõhustamiseks, et vähendada nafta ja vee vahelise piirpinna pinevust
Üleujutus -on harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutuseks ei peeta kanalisatsioonisüsteemidest põhjustatud üleujutust
Välisõhk - Välisõhk on troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas.
Väliõhu keemiline mõjutamine-puhta välisõhu koostise muutmine saasteainete õhku eraldamisega.
Välisõhu füüsikaline mõjutamine-mõjutamine müra , ioniseeriva ning ioniseeriva toimeta kiirguse, infra - ja ultraheliga
Saasteallikas- saasteaineid , müra, ioniseerivat või ioniseeriva toimeta kiirgust ning infra- või ultraheli välisõhku suunav või eraldav objekt. Saasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks saasteallikateks.
Välisõhu kvaliteet- välisõhu puhtuse tase?
Osoonikiht -on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.
Kliimamuutused ja kasvuhoonegaasid
Müra-n inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu ja kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. Müra tekitamine põhjendamatult on keelatud.
Valgusreostus-nähtust, mille korral tehisvalgus satub sinna, kuhu sel pole ette nähtud sattuda
Kiirgustegevus-mis tahes tegevus, mis suurendab või võib suurendada inimese kiiritust tehisallikate kiirgusest või looduslikest kiirgusallikatest, kui looduslikke radionukliide töödeldakse nende radioaktiivsuse , lõhustatavuse või tuumasünteesi omaduste pärast
Ioniseeriv kiirgus-energia siire otseselt või kaudselt ioone tekitavate osakeste või elektromagnetiliste lainetena, mille lainepikkus on 100 nanomeetrit või lühem
Kiirgusallikas-seade, radioaktiivne aine või rajatis , mis on võimeline emiteerima ioniseerivat kiirgust või radioaktiivseid aineid
Kiiritusinimese mõjutamine ioniseeriva kiirgusega, kusjuures kiirituse toimet mõõdetakse doosi suurusega
Looduslik radioaktiivne gaas – radoon
Seadused ja mõisted kordamiseks:
Maapõueseadus - sätestab maapõue uurimise, kaitsmise ja kasutamise korra ning põhimõtted eesmärgiga tagada maapõue majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik kasutamine.
Kaevandamisseadus
Jäätmeseadus
Maaparandusseadus
Metsaseadus
Jahiseadus
Kalapüügiseadus
Maapõu - maismaal, piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis inimtegevuseks kättesaadav maakoore osa
Maavara - looduslik kivim , setend, vedelik või gaas
Maavaravaru - kivimit, setendit, vedelikku või gaasi, mis on keskkonnaregistris arvele võetud
Maavaravaru kategooriad tarbevaruks(võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks), reservvaruks(andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks) ja prognoosvaruks(innata maardla maavaravaru suurendamise või uue maardla kindlakstegemise võimalust).
Maardla - üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasund või lasundi osa, kusjuures maardlana võetakse arvele kogu lasund või lasundi osa, mis sisaldab maavara koos vahekihtidega;
geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa.
Üldgeoloogiline uurimistöö - maapõue geoloogilise ehituse või maavarade leviku seaduspärasuste selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline rakendustöö;
Geoloogiline uuring - on maavara kaevandamise ja kasutusele võtmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö
Kaevandamine- on maavara looduslikust seisundist eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö, maavara looduslikust seisundist eemaldamine, kaevise tehnoloogiline vedu kaevandamise kohas ja kaevise esmane töötlemine
Mäeeraldis - on kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa
Kaevis - on looduslikust olekust eemaldatud mis tahes kivimi või setendi tahke osis
Kaevandus - on maavara kaevandamisega seonduv tootmisüksus , mis koosneb maavara kaevandamiseks vajalikest rajatistest või hoonetest
Karjäär - Karjääriks nimetatakse kohta Maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive, liiva ja mineraale
Kaevandamisjäätmed- jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena
Jäätmehoidla
Maaparandus on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maatulundusmaa sihtotstarbega maa (edaspidi maatulundusmaa) viljelusväärtuse suurendamiseks või keskkonnakaitseks.
Maaparandussüsteem on maatulundusmaa kuivendamiseks ja niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum
Mets ökosüsteem , mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.
Metsamaa on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.
Metsa korraldamine koosneb järgmistest toimingutest (edaspidi metsakorraldustööd):
1) metsa inventeerimine;
2) metsamajanduslike tööde planeerimine ;
Metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine , kasutamine ja metsakaitse
Raied oetakse vähemalt ühte metsamaal tehtavatest järgmistest töödest:
1) puude ja põõsaste langetamist;
2) langetatud tüvede laasimist;
3) tüvede järkamist;
4) metsamaterjali koondamist ja kokkuvedu.
Riigimets on mets, mis kuulub mingi riigi omandisse
Jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala.
Jahiulukid põder;
2) punahirv ;
3) metskits ;
4) metssiga
Jahipiirkond on suurulukijahi pidamiseks moodustatud ala, mille jahimaa pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit.
Jahipidamine ehk küttimine on uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.
Jahipidamisvahendid lubatud ja keelatus jahipidamisvahendid
Jahipidamisviisid - Lubatud jahipidamisviisid on:
1) hiilimisjaht;
2) varitsusjaht;
3) peibutusjaht;
4) ajujaht;
Jahitunnistus on dokument, mis tõendab füüsilise isiku oskust jahti pidada.
Jahiluba annab õiguse pidada ulukile jahti. Jahiluba antakse kehtivat jahitunnistust omavale isikule
Kalapüük tegevus, mille eesmärk on kala, jõesilmu ja teiste sõõrsuude; jõevähi, kreveti ning teiste kümnejalaliste; kalmaari ja teiste peajalgsete (edaspidi kõik koos kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel.
Kalapüügiõigus tasuta või tasuline
Õngepüük gaüks tohib tasuta ja püügiõigust vormistamata ühe lihtkäsiõngega kala püüda avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul , arvestades lubatud püügiaegade, - kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid.
Harrastuspüük Igaüks tohib kalastuskaardi alusel või harrastuspüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuspüügivahenditega kala avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades seadusest tulenevaid piiranguid.
Kutseline kalapüük utselise kalapüügi vahenditega tohib kalapüügiloa alusel siseveekogudel, piiriveekogudel, merel, Eesti Vabariigi majandusvööndis või väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik. Väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal võib Eesti Vabariigist sõltumata omandatud püügivõimalusi kasutada vaid juhul, kui see ei ole vastuolus Euroopa Liidu nõuetega.
Eriotstarbelinekalapüük Kalapüük on eriotstarbeline, kui seda tehakse keskkonnauuringute eesmärgil, asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja kogumiseks, sugukalade püügiks, hüpofüüsi kogumiseks, kalade ümberasustamise eesmärgil, kalade hukkumise vältimiseks või veekogu ökosüsteemi parandamiseks.
Kalastuskaart n elektrooniline dokument keskkonnaregistris ja sellele märgitakse püügipiirkond, kaardi kehtivusaeg, püügiõiguse omaniku nimi, isikukood või sünniaeg ja vajaduse korral püügivahendid, nende arv ning püüda lubatud isendite arv. Kalastuskaart antakse isiku üheselt tuvastamist võimaldava elektroonilise kanali (edaspidi elektrooniline kanal ) vahendusel või vahetult Keskkonnaametile esitatud asjakohase taotluse alusel.
Kalapüügiluba
Seadused kordamiseks:
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral.
Keskkonnajärelevalve seadus
Keskkonnaseire seadus
Tööstusheite seadus
Mõisted kordamiseks:
Keskkonnamõju - tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
Oluline keskkonnamõju - Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Keskkonnamõju hindamine - on tegevus, mis hindab kavandatava tegevuse mõju keskkonnale laiemas tähenduses – st lisaks looduskeskkonnale ka inimeste tervisele, heaolule ja varale.
Keskkonnamõju strateegline hindamine – tehakse arengukava, plaan, kavand. Kas on võimalik parandada ning hiljem täpsustatakse. Keskkonnamõju strateegiline hindamine käesoleva seaduse tähenduses on:
1) keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajaduse tuvastamine ja vajaduse olemasolul selle algatamine strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise korral;
2) keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse tuvastamise korral käesoleva seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutuselt ja isikult seisukoha küsimine, algatamise või algatamata jätmise otsuse ja selle põhjenduste avalikustamine
Keskkonnajärelevalve - loodusressursse kasutava isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine;
2) keskkonna seisundit mõjutava või mõjutada võiva isiku või asutuse tegevuse seaduslikkuse kontrollimine, sealhulgas saasteainete, jäätmete, energia või organismide keskkonda viimise seaduslikkuse kontrollimine ning ebaseadusliku tegevuse peatamine või lõpetamine
Keskkonnakaitseinspektor - keskkonnajärelevalve kohustust omava valitsusasutuse ametnik, kellele järelevalvekohustus on pandud ametijuhendiga.
Keskkonnakaitse järelevalvetoimingud
Keskkonnaseire keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja -analüüse ning vaatlusandmete töötlemist.
Keskkonnaseire jaam või ala
Keskkonnaluba on luba, millega antakse õigus kasutada loodusressursse, viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning arendada seaduses sätestatud juhtudel majandustegevusi.
Lubade menetlus
Lihtluba Lihtluba, mida antakse ühe loodusressursi kasutamiseks või ühest saasteallikast saasteainete keskkonda viimiseks või ühele isikule jäätmekäitluseks (kaevandamisluba, vee- erikasutusluba , välisõhu saasteluba jne).
Keskkonnakompleksluba kompleksluba (tuntud kui IPPC luba), mida antakse üheaegseks saasteainete välisõhku, veekogusse, pinnasesse või põhjaveekihti viimiseks ning jäätmete käitlemiseks (antakse saastuse komplekse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel)
Seadused kordamiseks:
Keskkonnatasude seadus
Keskkonnavastutuse seadus
Jäätmeseadus
Kiirgusseadus
Pakendiseadus
Tööstusheite seadus (NB! § 86)
Mõisted kordamiseks:
Keskkonnatasu- keskkonna kasutusõiguse hind
Loodusvara kasutusõiguse tasu- Loodusvara kasutusõiguse tasu makstakse käesoleva seaduse alusel kehtestatud tasumäärade järgi. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse loodusvaravarude seisundit, kasutuskohta, kvaliteeti, defitsiitsust, kasutusviisi keskkonnaohtlikkust ning muude loodusvarade kaitse vajadust.
Saastetasu - Saastetasu makstakse käesoleva seadusega kehtestatud saastetasumäärade järgi. Tasumäärade kehtestamisel arvestatakse heitekoha saastetundlikkust, saasteaine ohtlikkust ja parima võimaliku tehnika kasutamist.
Keskkonnavastutus- keskkonnale tekitatava kahju vältimist ja heastamist, lähtudes põhimõttest, et saastaja maksab.
Keskkonnakahju- oluline ebasoodne mõju elupaiga või liigi soodsa seisundi saavutamisele või säilitamisele (edaspidi elupaigale või liigile tekitatud kahju);
2) oluline ebasoodne mõju kaitsealale, hoiualale, püsielupaigale, kaitstavale looduse üksikobjektile
Keskkonnakahju oht- piisav tõenäosus, et lähitulevikus tekib keskkonnakahju
Keskkonnakahju vältimine - meetmete rakendamine sündmuse, tegevuse või tegevusetuse tõttu tekkinud kahju ohu kõrvaldamiseks või võimaliku keskkonnakahju ulatuse vähendamiseks või saasteainete või muude kahjustavate tegurite ohjeldamiseks , leviku tõkestamiseks, kõrvaldamiseks või muul viisil mõjutamiseks, et piirata või vältida täiendavat keskkonnakahju ning kahju inimese tervisele või elupaiga, liigi, kaitstava ala või vee pakutava hüve kvaliteedi edasist halvenemist
Keskkonnakahju heastamine - on meetmete rakendamine kahjustatud loodusvara või selle pakutava hüve taastamiseks, asendamiseks või kompenseerimiseks ning inimese tervist ohustavate oluliste riskide kõrvaldamiseks
Jäätmed- jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema
Äraviskamine - vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.
Tavajäätmed- kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.
Püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt
Biolagunevad jäätmed- anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed , paber ja papp .
Biojäätmed
Ohtlikud jäätmed- jäätmed, mis vähemalt ühe käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
Olmejäätmed
Jäätmehierarhia
1) jäätmetekke vältimine;
2) korduskasutuseks ettevalmistamine;
3) ringlussevõtt;
4) muu taaskasutamine nagu energiakasutus ;
5) kõrvaldamine.
Jäätmekäitlus - jäätmete kogumine, vedamine , taaskasutamine ja kõrvaldamine
Jäätmete kogumine- jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta.
Jäätmete vedamine- jäätmesaadetise toimetamine veovahendiga lähtekohast sihtpunkti
Jäätmete taaskasutamine jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt , et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt.
Jäätmete ringlussevõtt- jäätmete taaskasutamismoodus, kus jäätmetes sisalduvat ainet kasutatakse tootmisprotsessis esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud jäätmete energiakasutus ja töötlemine materjalideks, mida kasutatakse kütusena või kaeveõõnte täitmiseks.
Jäätmete energiakasutus- jäätmete taaskasutamismoodus, kus põletuskõlblikke jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks nende põletamisel eraldi või koos muude jäätmete või kütusega, kasutades ära tekkinud soojuse.
Jäätmete kõrvaldamine- on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol.
Jäätmete sortimine - jäätmete mõne ühise omaduse järgi liigitamine ja seejärel nende kogumine
Korduskasutus- on mis tahes toiming, mille käigus tooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel.
Jäätmekäitluskoht- tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.
Probleemtoode- toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.
Prügila- on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel.
Kaevandamisjäätmed- on käesoleva seaduse tähenduses jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.
Jäätmehoidla- iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks:
Radioaktiivsed heitmed - radioaktiivsed ained, mis vabanevad kiirgustegevuse käigus ja mis juhitakse hajutamise eesmärgil keskkonda
Radioaktiivsed jäätmed- Radioaktiivsed jäätmed on tootmisülejäägid, mis sisaldavad radioaktiivset ainet või on saastunud lubatud taset ületava radioaktiivsusega.
Radioaktiivsete jäätmete hoiuruum- kehtestatud nõuetele vastav ruum radioaktiivsete jäätmete kogumiseks, hoidmiseks, eeltöötlemiseks või pakendamiseks radioaktiivsete jäätmete tekitaja juures
Radioaktiivsete jäätmete käitluskoht- radioaktiivsete jäätmete nende tekitajalt vastuvõtmiseks, kogumiseks, töötlemiseks, konditsioneerimiseks ja ajutiseks või lõppladustamiseks spetsiaalselt ettenähtud rajatis
Pakend- on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani
Toote määramine pakendina- oode loetakse pakendiks, kui see vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatud määratlusele, piiramata seejuures muid võimalikke pakendi
kasutamise funktsioone, välja arvatud olukord, kui pakend on selles oleva
toote lahutamatu osa ning peab sisaldama, toetama või säilitama toodet
ja selle osi kogu nende kasutusea jooksul ning kui pakend ja selles olev
toode on mõeldud koos kasutamiseks, tarbimiseks või äraviskamiseks
Pakendi liigid
1) müügipakend – lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa;
2) rühmapakend – mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas pakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks, kusjuures rühmapakendit on võimalik eemaldada toote omadusi muutmata;
3) veopakend – mõeldud teatud arvu kaubaühikute või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi, siia ei kuulu maantee -, raudtee-, mere- ja õhuveokonteinerid.
Korduskasutuspakend- mõeldud ja kavandatud läbima oma olelustsükli jooksul korduskasutussüsteemis vähemalt mitu käiku või ringi, sõltuvalt pakendi kasutusotstarbest, - võimalusest ja -kõlblikkusest
Ühekorrapakend- mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks.
Pakendi korduskasutus- on mis tahes toiming, mille käigus korduskasutuspakend täidetakse uuesti või kasutatakse pakendit algselt mõeldud otstarbeks, tehes seda turul leiduvate ning pakendi uuesti täitmist võimaldavate abitoodete abil või selliste abitoodete abita. Selline korduvalt kasutatud pakend muutub pakendijäätmeteks, kui ta ei kuulu enam korduskasutusele
Pakendijäätmete taaskasutus - toimub pakendijäätmete ringlussevõtuna või energiakasutusena
Pakendijäätmete ringlussevõtt- jäätmetes sisalduva materjali töötlemine tootmisprotsessis eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud energiakasutus.
Pakendijäätmete energiakasutus
Tagatisraha - tagatisraha ehk pant , mis on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest.
Jäätmepõletustehas- tehas kus põletatakse jäätmeid lahti saamiseks?
Koospõletustehas- tehas kus põletatakse jäätmeid soojuse saamiseks.