Muinasaeg maailmas ja eestis (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Kordamine: Muinasaeg maailmas ja Eestis

Muinasaja mõiste – ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni 13. Saj. Algul pKr.

Inimese kujunemine:

Australopiteekus – esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda.
Homo habilis – e osavinimene . hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad.
Homo erectus e. Sirginimene – u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves , oli lihasööja.
Homo sapiens e. Pärisinimene – heidelbergi inimese otsene järglane. Jaguneb omakorda kaheks:
- Neandertallane – levikuala euroopast lähis-idani. Pole meie esivanem, vaid eraldiseisev haru. Ajumaht oli suurem, kui tänapäeva inimesel. Esimesed, kes oma surnuid matsid. Kadusid umbes 30 000 – 40 000 aastat tagasi.
- Tarkinimene – kujunes u 200 000 aasta eest aafrikas ühisest esiemast nn. Aafrika Eevast. Euroopasse jõudis 70 000 aastat tagasi lähis-ida ja hispaania kaudu. Hakati nimetama cro-magnoni inimeseks. Evolutsiooni käigus kujunesid välja eri maailmajagude inimrassid: negriidid , europiidid ja mongoliidid .

Tarkinimese ühiskonnakorraldus ja uskumused

Eluviisid – korilased, kütid ja kalastajad . Jahiloom oli põhjapõder, püügivahenditeks luust oda, õngekonks ja ahing ning tulekivist pihukirves. Elati koos 50-75 liikmelistes gruppides sugukonnana. Sugukonnad moodustasid hõimud. Hakati ehitama maju, ilmusid esimesed kunstiteosed .
Uskumused – väiksed naisekujud (veenused kujutavad viljakusjumalannasid). Arvatakse et perekonnapeaks oli naine. Koopamaalingud ( altamira , lascaux, chauvet). Sugukonda loetakse põlvnevaks mõnest loomast nim toteismiks. Usku elus ja eluta looduse hingestatusse nim animismiks.

Muinasaja arengujärgud:

kiviaeg

vanem kiviaeg e paleoliitikum – algasa 3 milj aastat tagasi. Inimasutus levis euroopasse, aasiasse, ameerikasse ja austraaliasse ning kujunesid rassid .
Keskmine kiviaeg e mesoliitikum – (12 000 – 700 ekr). Seda perioodi iseloomustab jää taandumise algus. Kõige olulisem uuendus oli vibu ja noole kasutuselevõtt ning koera kodustamine . Inimene hankis toitu loodusest: korilus , küttimine ja kalastamine . Sellist majandusviisi nim anastavaks majanduseks ja see tingis inimeste rändleva eluviisi
Noorem kiviaeg e neoliitikum – (algas 7000 ekr) Palju avastusi: kivi lihvimine ja puurimine , savinõude valmistamine ja riide kudumine . Mingi üle viljelevale majandusele (inimene kasvatab oma toidu ise e. Tekivad põlluharimine ja karjakasvatus ). Esimene põlluharimisviis oli kõplapõllundus. Esimene suur ajaloolini tööjaotus. Muutusid uskumused: esikohale tõusid päike ja maa kultus , suurte loodusjõudude kummardamine , viljakusmaagia.
Eneoliitikum – metallide avastamine: leiutati, kuidas neid töödelda ja milleks kasutada. Esimene metall , mis kasutusele võeti oli kuld . Teiseks oli vask. Kuid ka kivi säilitas oma tähtsuse. Tähtsamad leiutised sel perioodil olid: toortellised mesopotaamias; põldude niisutussüsteem; potikeder savinõude valmistamiseks; ratasveok. Vase ja tina sulam sai uues ajastu alguseks.

pronksiaeg – loobuti kivist tööriistadest. Leiutati ader , mille lõiketera oli metallist. Kasvas mehe tähtsus ühiskonnas. Võimalikuks sai teine suur ajalooline tööjaotus: käsitöö eraldus põlluharimisest. kuna tekkisid toiduülejäägid siis hakkas kujunema eraomand – esmalt loomad siis põllumaad. Tekkis varanduslik ebavõrdsus – algas kihistumine . Kõige vähem oli rikkaid ülikuid, kõige rohkem oli vabu lihtkogukondlasi. Enamikus muistsetes ühiskondades olid ka orjad , kes polnud vabad, vaid kuulusid kellelegi.
Rauaaeg – algas siis, kui hetiidid (väike-aasias) leiutasid raua toorsulatuse.

Tsivilisatsioonide tekkimine ja levik vanaajal

primaarne tsivilisatsioon – esmane tsivilisatsioon , kujunes teistest sõltumatult ja iseseisvalt.

Sekundaarne tsivilisatsioon – teisene tsivilistatsioon, kujunes teiste tsivilisatsioonide mõjutusel ja mitte iseseisvalt (nt. Vana-kreeka – kreeta saared u. 2000ekr).

vanimad tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede viljakates orgudes – mesopotaamia (eufrat ja tigris , u 3000 ekr) ; egiptus (niilus, u 3000 ekr) ; india (indus, 2500 ekr) ; hiina ( huanghe , 1600 ekr) ; peruu (u 1200 ekr) ; kesk-ameerika (u 1200 ekr).

Tekkimise eeldused – viljelusmajandus ja paikne eluviis. Metalli töötlemine, mis võimaldas suuremat saaki. Kirja tekkimine, mis aitas ühiskonda korraldada.

Tekkimise põhjused (2 peamist seisukohta) – võimekamate esiletõus ja juhtide vajadus, et korras hoida niisutussüsteeme (tammid, kanalid). ; võimukate inimeste soov saada rikkaks ja võimsaks vägivalla kaudu.
d) Tunnused – põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond, ulatuslik metallikasutus ; selge varanduslik kihistumine ; oli kujunenud riiklikus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. ; oli tarvitusel kiri ; arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused)
e) Kirja tekkimine ja arengujärgud – oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda makse ja kõik see kirja panna. Kirja leiutamine tegi võimalikuks riigi tekkimise. Kiri tekkis igapäevaste majanduslike vajaduste rahuldamiseks. Kirja tekkimine oli vältimatu. Kirja tekkega jõudis lõpule esiaeg ja algas ajalooline aeg. ; 3500ekr – piktograafiline kiri (märk tähistab konkreetset eset), 3300ekr – ideograafiline kiri (märk tähistab esemega seotud mõisteid), 2900ekr – silpkiri (märk tähistab silpi ), 1500ekr – tähestikuline kiri (märk tähistab häälikut).
6. Loodusolude kujunemine muinas-Eestis

Jääaja lõpp – algas u 2 miljonit aastat tagasi ja lõppe u 13 tuhat a.t. 4-5 jäätumist vaheldusid soojaperioodidega, kui siia võis jõuda ka inimesi.

maastiku kujunemine – paks mandrijää (1-2km paks) paljastas paepinna. Jää sulavesi kujundas järvi ja jõgesid. Kujunes tundrale iseloomulik taimestik põhjapõtrade ja polaarrebastega, kohata võis mammuteid. U 12 tuhat a.t. soojenes kliima, levisid kase - ja männimetsad, ilmusid loomad.

Muinasaja allikad – arheoloogia (muiste uurimine väljakaevamistel), zooloogia ja botaanika (tolle aja taimede ja loomade kindlaksmääramine säilinud materjali põhjal), antropoloogia (luustike põhjal inimrassi, soo, vanuse määramine), numismaatika (vanade müntide põhjal määratakse kindlaks kaubandussuhted ), etnoloogia (rahvateaduse andmed 18-19 saj maarahva ehitustest, kommetest, esemetest), rahvaluule ja keeleteadus (vanad pärimused, laensõnad jms.

Muinasaja periodiseerimine – aluseks töö- ja tarbeesemete peamine materjal.

Kiviaeg – paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum
Pronksiaeg – vanem pronksiaeg, noorem pronksiaeg
Rauaaeg – vanem rauaaeg ( eelrooma rauaaeg, rooma rauaaeg), keskmine rauaaeg, noorem rauaaeg ( viikingiaeg , hilisrauaaeg).

7. Eesti kiviaeg

Mesoliitilised asulapaigad:

Pulli ja Kunda Lammasmägi – veekogu ääres, elamuks püstkoda mille keskel tulekolle, elati 4 põlvkonda koos.
tööriistad ja tegevusalad – kivist kõõvitsad, uuritsad, kivikirved. Luust ja sarvest ahing, tuur, harpuun , õngekonks. Küttimine, kalapüük ja korilus. Rändlev eluviis, koer – esimene ja ainus koduloom .

Neoliitikum: elanikke u 2000, keraamika kasutuselevõtt

Kammkeraamika kultuur – savinõud ilustati kammitaolise riista abil. Paremini töödeldud tarberiistad. Matmiskultuur – surnud maeti asula territooriumile koos panustega eluks teises ilmas. Kunstitase – luust väikeloomade ja inimese kujukesed , millele omistati maagilist jõudu.
Nöörkeraamika kultuur – nöörijäljendiga savinõud. Venekirved ( lihvitud kivikirved), omapärased matmiskombed – maeti asulast välja külili kägarasendisse. Algeline loomakasvatus ja põllundus.

Eesti rahva kujunemislugu:

vanem teooria – kolm suurt rännet kiviajal: kunda kultuuri rahvas lõuna poolt, soome- ugri hõimud ida poolt, lõunapoolt sisserännannud indoeuroopa hõimud.
uus teooria

8. Eesti pronksiaeg ja vanem rauaaeg

Pronksi eelised ja levik Eestis – vanimad pronksileiud odaots muhust ja sirp võrtsjärvelt. Metalli eelised kivi ees. Jätkus kivi, sarve ja luu töötlemine. Pronksesemete vähene levik.

Uuendused:

kindlustatud asulad ( Asva , Iru)
kivikirstkalmed (Jõelähtme) – maapealsed kalmeehitised kividest ringi ja selle keskel oleva kirstuga, mis kuhjati üle väiksemate kividega.
muinaspõllud (Saha-Loo) – kivikoristusega tekkinud kivipeenrad, mis piiravad põllilappe.

kultuskivid (Tumala) – arvatavasti ohverdamine, esivanemate austamine, viljakusmaagia.

Elatusalad ja eluolu:

Rannikupiirkond – karjakasvatus (lambad, kitsed , veised ) ja maaviljelus (nisu, oder ). Küttimine ja kalapüük. Üksiktalud, põllumaa eraomandus ja varanduslik ebavõrdsus. Kaubavahetus kesk-rootsiga (toodangu vastu sai pronksesemeid). Läänepoolsed mõjutused eluolule ja kultuurile .
sise-Eesti – hõredamini asustatud ( tihedad metsad ). Karjakasvatus ja alepõllundus. Suurem tähtsus jahil ja kalapüügil. Kinnismuistseid teatakse suhteliselt vähe.

Vanem rauaaeg:

raua eelised ja selle tootmine Eestis – rauast esemed olid tugevamad, teravamad ja vastupidavamad kui pronksist . Rauda toodeti soomaagist .
Tarandkalmed – kivimüüridest nelinurksed tarandid, kuhu asetati surnud enamasti põletatult (tarandis 10-20 lahkunud ühest sugupõlvest).
muutused eluolus – üksiktalulise maaviljeluse õitseng. Loobuti kindlustatud asulatest. Asustuse tihenemine sise-eestis. Peamisteks elatusaladest põllundus ja karjandus . Käsitöö areng, eriti raudesemete ja pronksehete valmistamine. Lõuna- suunaline kauplemine rooma provintsidega (pronks, klaashelmed, ehted ), põhjast ja idast hangiti ka karusnahku.

9. Rahutud aastasajad Eestis

Linnuste rajamine:

ehituslikud iseärasused – järskude nõlvadega küngas, kaitsmata küljele kinstlik vall, palkidest kaitseseinad, vallikraav .
linnusetüübid (tabel) – mägilinnus (üksik igast küljest looduslikult kaitstud küngas; otepää), neemiklinnus (mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal ; rõuge), kalevipoja säng (ida-eesti voortel – külgedel looduslikud nõlvad, otstel vallid kraaviga; alatskivi ), ringvall-linnus (lääne-eesti tasasel maal kunstliku valliga; valjala , varbola)

Põlluharimine – esimesed ribapõllud – talude vahel jagati põld pikkadeks ribadeks, tagamaks kõigile võrdne osa head ja halvemat maad. Põldu künti raudotsaga puuadraga. Kaheväljasüsteem – põllumaa & kesa – karjamaana + sõnnik väetiseks.

Kivikalmed – vanad tarandkalmed (uudseks oli relvade panustamine), uued kivikalmed (korrapäratud kivivaremed, panuste hulk vähenes, üksikud rikkalike panustega kalmed (hõbeehted, relvad), ülikute rikkuse kasv ja süvenev kihistumine ühiskonnas).

Liivakääpad – põletusmatused väheste panustega.

Aarde- ja peiteleiud – ehted, relvad, tööriistad. Põllumaadel, asulates, kalmetes, soistel aladel. Peideti: sõjaohukorral, ohverdamisel, skandinaaviast levinud uskumus esemete kasutamisest surmajärgses elus.

Naabrid ja suhted nendega (näited)

Läänenaabrid (skandinaavlased) – 600 rootslaste kuninga Ingvari rüüsteretk ; norra kuningapoja tapmine ; rootsis ruunikivid tähtsate eestis langenud viikingite mälestuseks.
Lõunanaabrid (balti hõimud) – esim linnuseid 8 saj kagu-eestis kaitseks lõunanaabrite vastu
Idanaabrid ( idaslaavlased , vana-vene riik) – 9-20 saj rahumeelsed suhted (tšuudid - venelaste nimetus eestlastele) ; 1030 jaroslav tark vallutab tartu linnuse ; 1060 eestlaste vasturetk kuni pihkvani.

10. Eesti muinasaja lõpul

Elatusalad

Peamine – maaharimine – künnipõllundus, rauast ader. oder ja talirukis. Kahe- ja kolmeväljasüsteem (talivili, suvivili, kesa). Adramaa – põllumaa, mida hariti 1 adraga.
Loomapidamine
Küttimine, kalapüük, metsmesindus
Käsitöö – relvasepad raua tootmiseks ja töötlemiseks. Pronks- ja hõbeehted, savinõud.
Kaubandus – vahetuskaubandus lähinaabritega kaup kauba vastu. Vahenduskaubandus – vilja eest novgorodi karusnahad jms euroopa turule. Kaubitsemiskohtadesse linnalised asulad (tallinn ja taru ). 1154 esmakordne tallinna mainimine (al—idrisi kaardil koluvan)

Eluviis – elamuks suitsutuba . Lähitalud moodustasid küla: sumbküla( talud keset põldu koos), ridaküla(talud ridastikku), hajaküla(talud üksteisest kaugemal).

Haldusjaotus (kaart) – kihelkonnad (eesti tähtasaim haldusüksus, moodustasid ühe pk. Küladest), maakonnad (mitme kihelkonna liit peamiselt välisohu tõttu (8 suurt ja 4 väikest). Kutsuti ennast maakonna nime järgi.

Rahvas ja ülikud:

Rahvakoosolekud – vabade eestlaste kokkutulekud töhtsamate küsimuste arutamiseks.
Kihistumine (eraomand, varanduslik ebavõrdsus). ülikud (vanemad, jüukamad taluperemehed), vaesem kiht (vähemjõukad taluperemehed, vabad sulased ja teenijad, sõjavangidest orjad)
Vanemad – rahvakoosolekul valitud küla- ja kihelkonna mõjukamad mehed, kes korraldasid igapäevaelu.

Sõjaline tase

Relvad: oda, tapper (sõjakirves), kärp(sõjanui), mõõk. Kaitseks: kilp, rõngassärk(jõukamatel). Malev – maakonnast moodustunud väeüksus ( ratsa - ja jalavägi)

Suhted naabritega :

Sugulasrahvastega ( liivlased , soomlased, karjalased ) suhted head
Lõunanaabrite latgalitega (idalätlastega) esinesid tülisid ja relvakonflikte, leedulased tegid eestisse rüüsteretki
Eestlaste rüüsteretksed skandinaaviasse – 1187 vallutati ja põletati rootsi tähtsaim linn sigtuna .
Idanaabrite oht vähened – feodaalne killustatus vana-vene riigis, kuid esines vastastikusi sõja- ja rüüsteretki.
Muinasaja lõpul valitses läänemere idakaldal jõudude tasakaal

Muinasusund :

Vägi – eriline jõud, mida omab iga elusolend ja mida on ka sõnades: loitsimine, nõidumine, ravitsemine
Hing – inimese isikupära kandja ja oluline keha elushoidmiseks.
Animism – kogu eluta ja elusa looduse hingestamine
vaimud, haldjad ja jumalad – kaitsesid loodust

tõnn – koduhaldjas
peko – setude koduhaldjas
tarapita – teadaolevatest jumalatest ainuke

ohvripaigad – kohad, kus püüti saavutada haldjate ja jumalate heatahtlikkust (pühad puud, kivid, allikad)
maagia – toimingud nähtuste ja asjade mõjutamiseks
ristiusu mõjud – naabrite kaudu (rootsi, vene) – matusekombed , pronksristikesed, vene laensõnad ( rist , papp, raamat)

.DOCX Laadi alla originaalfail 4 lk · .docx · 26 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

26 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

LiisDeppWatson Õppematerjali autor

muinasaja mõiste
inimese kujunemine
tarkinimese ühiskonnakorraldus ja uskumused
muinasaja arengujärgud
tsivilisatsiooni tekkimine ja levik vanaajal
loodusolude kujunemine muinas-eestis
eesti kiviaeg
eesti pronksiaeg ja varem rauaaeg
rahutud aastaajad eestis
eesti muinasaja lõpul

muinasaeg inimene kujunemine tarkinimene ühiskonnakorraldus uskumused tsivilisatsioon vanaaeg loodusolud muinas-eesti kiviaeg eest pronksiaeg rauaaeg

Sarnased õppematerjalid

doc

Eestimaa muinasaeg

Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f

Ajalugu

odt

Muinasaeg

linnadega. · Eestlastest kaupmehi võis kohata Pihkvas, Novgorodis ja ka Läänemere kaubanduskeskuseks kujunenud Visbys. · Peamiselt tegeldi vahetuskaubandusega kaup vahetati kauba vastu sisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvi ja ka luksuskaubu vastu anti karusnahkasid ja vaha. · Tänu soodsale asendile oli olulisel kohal ka vahenduskaubandus kaup osteti edasimüügiks idanaabritele võidi müüa vilja selle eest saadud karusnahad, vaha jms kaubad viidi edasi Lääne- ja Põhja-Euroopa turule. Võimalik, et osa sealt saadud kaupa müüdi kadusega tagasi Venemaale. · Hõbe oli üldtunnustatud vahetusväärtus, on leitud kaale, mis viitavad sellele, et kaupade hinda arvestati hõbeda kaalu järgi Talud ja külad · Eestlaste elamuks oli suitsutuba, kus kuivatati vilja, toimus rehepeks ja võimalik, et seal võisid olla ka loomad

Ajalugu

docx

Eesti Muinasaeg

Eesti muinasaeg 1. Muinasaeg, selle periodiseerimine, dateeringud. Muinasaeg ehk esiaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest umbes 9000 aastat eKr kuni ristisõdade alguseni Baltikumis 13.sajandil. Muinasaega periodiseeritakse järgmiselt: 1) Kiviaeg a) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum ( - 9001 eKr) b) keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (9000 - 4200 eKr) c) noorem kiviaeg ehk neoliitikum (4200 1800 eKr) 2) Pronksiaeg ( 1800 500 eKr) 3) Rauaaeg

Ajalugu

docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.

Ajalugu

doc

Eesti muinasaja periodiseering

(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikalmed 4) lohukivid Muutused, mis toimusid pronksiajal Eestis:

Ajalugu

docx

Eesti ajalugu jääajast muinasaja lõpuni

Eesti ajaloo I kontrolltöö Jääaeg: Eesti alale jõudis jääaeg Skandinaavia mäestikust.Euroopasse jõudsid inimesed 40- 35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai jääajaks(Weichseli jääaeg).Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi.Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km paksune jää.jaa sulamine toimus järgukaupa, kujundades seeläbi meie maastikku. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10500 ema. Jää sulamisest alates hakkas kokku surutud maakoor kerkima- sellest on tingitud maatõus. Kõige kiirem on maatõus Lääne-eestis ja saartel. Jää sulamine tõi kaasa ka suuri rändrahne. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades

Ajalugu

odt

AJALOO KORDAMINE : MUINASAEG EESTIS

! Keskaja periodiseering : Keskaeg (u 1200 - 1561 a <-- Liivi sõda, siinse omariikluse löpp) Uusaeg (1561-19 saj.): 1) Varauusaeg (u 1561-1816/1819 a <-- pärisorjuse kaotamine) Lähiajalugu (1918 a <-- EV väljakuulutamine - tänapäevani) Keskaja kirjalike allikate hulk on kaunis napp. Varauusajast alates kirjalike allikate hulk oluliselt kasvab (trükikunsti leiutamine, võimu bürokratiseerumine, kirjaoskuse levik). Enamik kirjalikest allikatest asub arhiivides. 2. Muinasaeg . Kiviaeg Eestist ei ole leitud paleoliitilisi leide, sest sel ajal ei olnud Eestis veel asustust. Vanim Eesti asula on Pulli asula, mis pärineb IX aastatuhande algusest eKr. Eestis esinenud kiviaja arheoloogilised kultuurid : 1) Kunda kultuur : * levinud Läänemere idaranniku maadel, Lõuna-Soomest Leedu lõunaosani * asulad rajati veekogude lähedusse * elati u. 15-30 liikmeliste kogukondadena,

Ajalugu

docx

Eesti muinasaeg - ajalugu

EESTI AJALUGU EESTI MUINASAEG 1. Jääaja mõju Eesti maastikule: Sulamisel kujunesid järved, jõed. Paljastas paepinna. Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid