Kompositioon maastikukujunduses (1)

Eesti Maaülikool
Vormi-kompositsiooni-ja värvusõpetus
Referaat
Kompositioon maastikukujunduses
2008
1 Sisukord
1.Ruum ja vorm...............................................................................................................................3 1.1 Ruumi mõiste ning määratlus.................................................................................................3 1.2 Välisruum................................................................................................................................3 1.3 Põhivormid..............................................................................................................................3 1.4 Vormi tajumine........................................................................................................................3 2.Kujundusvõtted maastikukujunduses............................................................................................4 2.1 Kompositsiooni mõiste, põhilised kujundusvõtted- ja vahendid..............................................4 2.2 Proportsionaalsus ja mastaabilisus.........................................................................................4 2.3 Faktuur ( tekstuur ).....................................................................................................................4 2.4 Sümmeetria ja tasakaal...........................................................................................................5 2.5 Rütm........................................................................................................................................5 2.6 Kontrast ...................................................................................................................................5 2.7 Domineerivus ..........................................................................................................................5 2.8 Värvus.....................................................................................................................................6 2.9 Valgus.....................................................................................................................................6 2.10 Perspektiiv............................................................................................................................7 2.11 Vaated..................................................................................................................................7 2.12 Sümbolid..............................................................................................................................8 3. Kombineeritud vormidel põhinevad kujundusteemad.................................................................8
1.Ruum ja vorm 2 1.1 Ruumi mõiste ning määratlus
Ruumil ei olegi ühtegi kindlat definitsiooni, aga seda võib ette kujutada kui objektide vahelist tühimikku, mida saab konkreetselt määrata läbi kolme mõõtme. Maastikuarhitektuuris on ruum maastikuelementidega piiritletud ala. Iga inimene tunnetab ruumi erinevalt. Ruumi tajumisel tuleb arvestada ajaga , mis muudab muljet ümbrusest.
1.2 Välisruum
Ruumid jaotuvad sise- ja välisruumideks. Hooneteväline, inimesi ämbritsev ruum, jaotub tinglikult tänu reljeefile, taimestikule ning hoonestusele väiksemateks osaruumideks. Ruum maastikul võib olla määratud läbi looduslik või tehislike objektide. Sõltuvalt nende objektide paiknemisest tekivad tinglikult ruumi sulgevad pinnad (ekraanid), mida võib kokkuvõtvalt nimetada aluspinnaks, püstpinnaks ehk seinaks ning pealispinaks ehk laeks . Välisruum võib olla avatud, poolavatud või suletud. Kriitiline kõrgus on inimese keskmise silmade kõrgus( ca 1,5m). Mida kõrgemal on vaatepunkt , seda kõrgem peab olema ruumi piiritlev ekraan. Avatud ruum on ruum, millel on tajutav piirjoon, millel on ühendus maastikuga , näiteks raba . Poolavatud ruum on ühest küljest avatud ja samas küljest nähtaalt seotud ala, näiteks jõeorg. Suletud ruum on püstpindade ja laega piiratud ruum. Ruumi piiritlevate objektide suurusest sõltub ruumi kuju. Ruumi piiritlevad pinnad võivad olla ruumi osaliselt või täielikult sulgevad. Osaliselt sulgevad ruumid on piiritletud, kuid säilub nähtav side sulgeva pinna taha jääva ruumiosaga. Täielikult sulgev pind on näiteks akendeta majasein.
1.3 Põhivormid
Ümbritsevaid objekte iseloomustab väliskuju ehk vorm. Seda saab kirjeldada läbi mõõtmete. Vorme on kolme gruppi : punkt ja joon, pinnad, kehad. Punkti mõõtmeid pole võimalik määrata. Maastikul on punkt mõni koonduv objekt, näiteks üksik puu järve taustal. Joon on kaht punkti ühendav sirglõik. Joon võib kulgeda ruumis seaduspäraselt või seaduspäratult. Seaduspäraseks nimetatakse joont, mida saab kirjeldada matemaatiliselt, näiteks sirgjoon , ring, hüperbool. Seaduspäratuid jooni ei ole võimalik matemaatiliselt üheselt kirjeldada. Pind on kolme punkti omavaheliselt ühendamisel joonega tekkiv vorm, kui punktid ei asu ühel sirgel. On tasaseid, kõveraid ja murtud pindu. Keha on ruumis kome mõõtmega kirjeldatav mahuline vorm. Kehad jaotuvad regulaarseteks ja ebaregulaarseteks. Regulaarsed kehad on kehad, millel on võrdsed tahud, näiteks kuup . Ebaregulaarsed on näiteks kivirahnud. Vormi ilmekus sõltub vormi loetavusest ja lihtsusest. Arusaadavamad vormid