Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tehnika uuendused iseseisevtöö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
KOOL
Auto- ja masinaremondi osakond
EESNIMI PERENIMI
Tehnika uuendused
Õpimapp
Juhendaja Õpetaja
Tartu 2015

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1Autode ajalugu 4
2Autode liigitus 6
2.1Sedaan 6
2.2Kupee 6
2.3Universaal 7
2.4Laugpära 7
2.5Mahtuniversaal 8
2.6Kabriolett 8
2.7Maastur 9
3Autode üldehitus 10
3.1Sidur 10
3.2Veermik 11
4Tehnika uuendused 12
Kokkuvõte 14
Kasutatud kirjandus 15
5Lisad 16
5.1Tagasiside õpetajale 16
2 Sissejuhatus 3
3 Autode ajalugu 4
4 Autode liigitus 6
4.1 Sedaan 6
4.2 Kupee 6
4.3 Universaal 7
4.4 Laugpära 7
4.5 Mahtuniversaal 8
4.6 Kabriolett 8
4.7 Maastur 9
5 Autode üldehitus 11
5.1 Sidur 11
5.2 Veermik 12
6 Tehnika uuendused 13
7 Kokkuvõte 15
8 Kasutatud kirjandus 16
9 Lisad 17
9.1 Tagasiside õpetajale 17

Sissejuhatus


Sõidukite kerede ehitus ulatub otsapidi aega kui hobuveokitele hakati valmistama lihtsast lahtisest vankrist keerulisemaid keresid, millel olid katus, uksed ja aknad ning mis suutsid kaitsta reisijaid ilmastiku ja välismõjude eest. Parematel hobuvankritel olid isegi porilauad, mis kaitsesid sõiduki külgesid ja aknaid rataste alt lendava kruusa ning muda eest.
Aegamööda arenesid hobusõidukite kered aina keerulisemaks ning sarnanesid lõpuks suhteliselt palju tulevaste mootorsõidukite keredega –selle erinevusega,et neil puudus mootor. Samas on huvitav fakt, et kaalu kokkuhoiu mõttes hobusõidukite ehituses metalli, eriti terasplekki, reeglina ei kasutatud.
Oskused vormida õhukest lehtterast ja muid lehtmetalle tulenevad hoopis teisest valdkonnast –pikkade aastasadade vältel oli pidevalt arenenud peen, sõjanduses vajalik käsitööoskus –turviste ja raudrüüde valmistamine.
Raudrüü valmistamisel oli eesmärgiks valmistada tugevast lehtterasest sõjamehe kehakujuga sarnane turvis, ehitada sellele üksteist katvad liigendid ja kaunistada rüü soovi korral keerukate ornamentidega. Tegu oli väga keeruka ning suure käsitöömahuka tööga ning vastavad meistrid olid väga kõrgelt tunnustatud ja tasustatud.
  • Autode ajalugu


    1784 . aastal konstrueeris šotlasest insener James Watt esimese aurumasina , mis tekitas veeauru ja suutis energiat teistele mehhanismidele üle kanda.
    Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel , kus vesi aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur paneb liikuma kolvid , mis omakorda panevad liikuma rattad.
    Aurumasinad olid 19. sajandi tööstuslikus pöördes äärmiselt olulised ja aitasid kaasa Lääne-Euroopa majandust ümber kujundada. Aurumasinate tähtsus langes pärast sisepõlemismootori kasutuselevõttu. Aurumasina kasutegur on paraku aga väike. Maksimaalselt 20%. Esimese aurumasina jöul liikuva sõiduki ehitas 1765 a. Prantsuse sõjaväe insener Nicolas Joseph Cugnot.
    17. sajandi lõpu poole tegeldi intensiivselt uut tüüpi energiaallika leiutamisega.
    1860 a. tegi Jean Etienne Lenoir esimese gaasimootori. Tegemist oli kahe silindrilise mootoriga . Silindrisl olev gaasi ja õhu segu süüdati sädemega ja tekkinud gaas lükkas kolvi liikuma. Mootor tegi suurt müra , kuna kolvid põrkusid piirasendites vastu piirajaid. Praktikas selline mootor ennast ei õigustanud.
    Saksamaal puutus selle mootoriga kokku müüjaõpilane Nicolaus Otto. Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on kõige optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal. Ta paigutas mootorile ka hooratta. 1876. aastal leiutas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti „Otto Cycle Engine ”. 4-taktiline sisepõlemismootor oli sündinud! Ka tänapäeval nimetatakse 4-taktilisi bensiinimootoreid ottomootoriteks.
    Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud sisepõlemismootoriga sõidukid .
    Sele 1 Aurumasin (Nagi)
    Esimene auto jõudis Eesti alale aastal 1902 . Tsaariarmee kapten Fjodorov oli auto omanik, mehaanik ja autojuht Julius Johanson. Teist autot tuli oodata 2 aastat - autode lisandumise tempo oli autoajaloo algusaastatel äärmiselt tagasihoidlik. Kuni esimese maailmasõja ja tsaaririigi lõpuni olid autod jõukate mänguasjad, omanikeks põhiliselt vene ja saksa rahvusest ettevõtjad ja aadlikud.
    Eesti Vabariigi tekkimisega hakkas arenema väikeriigi efektiivne majandus, mis vajas kiiresti ka transpordivahendeid. Autost sai vähehaaval tarbeese, autokaubandusest majandusharu ning tekkis uus amet - automüüja. 1934.a. riigipööre Konstantin Pätsi juhtimisel viis Eesti nö vaikivasse ajastusse, mis päädis vaikse ülevõtmisega idanaabri poolt aastal 1940. Erinevalt poliitilisest aspektist , oli riigipöördele järgnenud riigi arendamisel positiivne mõju riigi majandusele, sh ka autoturule, eriti jõudsalt algas kasv 1935.
    Enamus maailma autotootjaid avasid Eestis oma esinduse, väikeseeriates toimus siin ka tarbesõidukite ja sõiduautode montaaž . Populaarseimad olid Euroopa ja Ameerika autod, Ford ja Opel, Jaapani tootjate pakkumine puudus - Jaapani autotööstus maailma mastaabi jaoks puudus. 1940 oli Eestis 1000 elaniku kohta 3,4 sõiduautot, mis oli sel ajal Euroopas keskmine näitja.
    Sele 2 Vanaauto meile (Abc motors)
  • Autode liigitus


    Autokerede kuju võib olla vägaerinev, erinevused on tingitud autode erinevast kasutusotstarbest ningdisainerite soovist muuta lisaks üldiste parameetrite parandamisele ka auto välimus ostjateleatraktiivsemaks.Vaatamata erinevustele välimuse detailides võib auto keresid oma väliskuju järgi liigitada 10 põhigrupiks: sedaan, kupee, universaal, laugpära, mahtuniversaal, kabriolett, maastur, kastiga kaubik , kaubik ja väikebuss.
  • Sedaan


    Sedaan on enamlevinud keretüüp ja seda iseloomustab kolmemahuline kere , millel on selgelt eristatavad mootori-, reisijate- ja pagasiruum. Kere mahutab 4-6 reisijat ja suhteliselt püstised katuse kandepostid e. piilarid võimaldavad ühtlasi suuremat pea-ja siseruumi . Sedaanid võivad olla nii nelja-kui ka kaheukselised. Pikendatud kerega ja juhiosa ja sõitjateruumi vahel oleva eraldusklaasiga sedaani nimetatakse limusiiniks.
    Sele 3 Pontiac Grand Am sedan (Netcarshow)
  • Kupee


    Kupee on sportlikuma kujuga sõiduauto ja algselt kaheukseline. Tagaklaas on suurema nurga all ning katus 2-ukselise sedaani omast madalam. Kupeed, millel uste raamid puuduvad, nimetatakse hardtop-kupeeks. Erinevalt sedaanist on kupee tagaistmed väiksemad ja tihti sobimatud täiskasvanutele pikemateks reisideks. Nagu juba mainitud , on enamus kupeesid kaheukselised, viimastel aastatel on lisandunud ka nn. neljaukselised sportkupeed, millel uste raamid puuduvad ja mis väliskujult sarnanevad kaheukseliste kupeedega.
    Sele 4 Pontiac Solstice GXP Coupe (Carpicturesite)
  • Universaal


    Universaal on kolmemahuline sõiduauto, mille katus on pikendatud auto kogupikkuseni. Puudub paki -ja sõitjateruumi vaheline sein ning pagasiruumi asjade laadimiseks on lisatud kogu auto tagaosa suurune tagaluuk. Auto selline ehitus loob head võimalused paindlikuks pagasipaigutuseks ja sellised autod sobivad eriti hästi suurematele peredele ja ettevõtete kasutuseks. Universaalide populaarsus Euroopas on tänu praktilisusele hüppeliselt kasvanud ja kasvab veelgi.
    Sele 5 BMW 5. seeria E60 545i (Wikipedia)
  • Laugpära


    Laugpära meenutab siluetilt sedaani, kuid sellel puudub sarnaselt universaalile, sein sõitjate-ja pagasiruumi vahel. Lauge nurga alla paigutatud tagaluuk avaneb koos tagaaknaga ning võimaldab universaaliga ligilähedast laadimist. Laugpärasid on nii kolme-kui viieukselisi, ka tagaluuk loetakse siin ukseks.
    Sele 6 Pontiac Catalina( Pinterest )
  • Mahtuniversaal


    Mahtuniversaal on ühe-või kahemahuline, inimeste vedamiseks mõeldud sõiduk, millel on võimalikult suur salong ja tavaliselt 3 istmerida. Mahtuniversaal on mõõtudelt suurem kui sedaan, universaal ja laugpära. Seda tüüpi sõidukid sobivad väga hästi suurematele peredele ja on eriti mugavad ka taksokasutuses. MPV-de levik algas Ameerikast ja tänaseks on need pereautodena ühtmoodi populaarsed kõikjal maailmas.
    Sele 7 Pontiac Trans Sport (ipocars)
  • Kabriolett


    Kabriolett on kupeele sarnane sõiduk, mille katus on eemaldatav. Kabrioletid jagunevad pehme katusega ja kõva katusega kabriolettideks. Pehme katusega kabrioleti katus võib olla valmistatud spetsiaalsest veekindlaks tekstiilist või vinüülist. Kõva, elektriliselt või hüdrauliliselt kokkupakitava katusega kabrioleti katused valmistatakse kas alumiiniumist, terasest või komposiidist.Kahekohaline kabriolett, millel on kerge katus ja mis on mõeldud peamiselt lahtiselt kasutamiseks on rotster.
    Sele 8 Pontiac GTO Convertible (Carfolio)
  • Maastur


    Maastikuauto ehk maastur ehk džiip on suurendatud maastikuläbimisvõimega sõiduauto, mis on sobib liiklemiseks lisaks tavateedele, ka raskemates teeoludes või maastikul . Suurimad erinevused tavaautost on: suurendatud mootori võimsus, paindlikum vedrustus , tugevdatud ülekanne ja vastav käigukasti ehitus, põhja kaitstus ja suurem kõrgus maapinnast ( kliirens ), reeglina vähemalt ühe telje diferentsiaal lukustatav. Tavaliselt üldisest vastupidavam ehitus ja mehhanismid .
    Maastikuautod on enamasti kahe teljelised, aga on ka kolme teljega eriotstarbelisi masinaid. Veojõud on suunatud kõikidele ratastele (4X4; 6X6). Maastikuautodel kasutatakse tavaliselt erisuuruse ja erimustriga rehve. Sageli on maastikuautode seadmete hulgas vints .
    Maastikuautosid kasutatakse sageli huvisõitudeks looduses ja läbivusvõimet tõestavatel võistlustel raskel maastikul (offroad). Kombineerimaks maasturi läbivusvõimet tavasõiduauto mugavusega, on hakatud valmistama ka poolmaastikusõiduautosid ehk linnamaastureid.
    Sele 9 2008 Pontiac TORRENT -V6 (Nadaguides)
  • Autode üldehitus


    Autod on väliselt üksteisest erinevad, aga nad koosnevad ühesugustest seadmetest ja agregaatidest. Tänapäeva auto loomisel on suurt tähelepanu pööratud kerele. See peab olema võimalikult kerge ja seeläbi säästlik, kuid samas piisavalt tugev, et kaitsta kokkupõrkel reisijaid või jalakäijaid.
    Kuigi tänapäevane masin sisaldab põhimõtteliselt ja ideeliselt samu seadmeid, mis 90 a tagune auto (mootor, kere, veermik) on tänapäeval neid kõiki tunduvalt modifitseeritud ja paremaks muudetud. Lisatud on kõikvõimalikke turva - ja mugavusseadiseid. Lisaks pööratakse ka suurt rõhku auto disainile ja praktilisusele.
    Klassikalise konstruktsiooniga autodel kandub pöörlemine käigukastilt kardaanvõllile, mis on ühenduses peaülekandega. Peaülekanne kannab omakorda pöörlemise täisnurga all rattavõllidele. Need ei ole peaülekandega siiski otseühenduses. Peaülekande ja rattavõllide vahel asub diferentsiaal. See võimaldab rattavõllidel vajaduse korral pöörelda erineva kiirusega. Tagamootori ja tagaveoga ning eesmootori ja esiveoga autodel on mootor, sidur, käigukast, peaülekanne ja diferentsiaal kokku ehitatud.
    Sele 10 Esi- ja tagavedu ( Hariduskeskus )
  • Sidur


    Sidur asub mootori küljes, ta võimaldab mootorit jõuülekande muudest osadest ajutiselt lahutada. Kui sidur on ühendatud, pöörab mootori väntvõll käigukasti võlli ja auto võib liikuda . Siduri lahutamiseks vajutab juht pedaalile. Seeläbi käib mootor ja väntvõll ringi, aga käigukasti võllid on paigal. Sidurit kasutatakse auto seismajätmiseks, kohaltvõtmiseks ja käiguvahetushetkedel.
    Sele 11 Siduri komplekt (Wardautomotive)
  • Veermik


    Auto rattaid koos osadega mis neid kere küljes hoiavad nimetatakse veermikuks. Veermikku hoiavad paigal vedrud ja õõtshoovad. Vedrustus on see osa veermikust, mis võimaldab ratastel kere suhtes liikuda. Kui ühe ratta tõus või langus teise asendit ei muuda, nimetatakse vedrustust sõltumatuks. Selline vedrustus on kõigi sõiduautode esiratastel ja tänapäeval ka tagavedrustusel.
    Sele 12 Veermik (Auto24)
    Autode üldehituse hulka kuulub veel ka kere, elektrisüsteem, roolisüsteem ja pidurisüsteem. Tänapäeva kere on auto juures väga tähtis komponent . See peab tagama turvalisuse, hoidma kere jäigana et säiliks juhitavus ja tema külge kinnituvad kõik detailid ja agregaadid.
  • Tehnika uuendused


    Diiselmootori loojaks on Rudolf Diesel . Ta õppis Münheni Tehnika Ülikoolis. Ajendiks, et Diesel üldse hakkas diiselmootorit leiutama, oli katse koolifüüsikast. Katse seisnes selles, et kui klaassilindris olevat kolvi kiiresti alla suruda ( kolv oli täidetud petrooliumi ja õhuseguga), siis see süttis ja lükkas kolvi üles. Katse käigus sai Diesel ka viga, aga just ennast kodus ravides tuli tal mõte tekkinud plahvatust ära kasutada. Diisel sai mootori valmis 1892.a. veebruaris ja patenteeris selle 1893.a. Esimesed mootorid küll töötasid, kuid ebaedukalt. Diesel kasutas oma mootorites kivisöe tolmu. Alles aastal 1897, kui leiutati petrooliumist algeline diiselkütus, muutusid diiselmootorid samaväärseks ja arvestatavaks konkurendiks ottomootorile.
    Sele 13 Rudolf Diesel (Biodieseloflasvegas)
    Kõige vanem automark on Mercedes - Benz , mis on ainsa margina sama vana kui autoasjandus ise. Vanuselt teine tänini tegutsevad firmad on Peugeot, Fiat ning Renault .
    Sele 14 Brabuse tuunitud Mercedes-Benz (Classicdriver)
    Esimest korda müüdi auto ühelt firmalt ühele inimesele 123 aastat tagasi, kui 1888. a. ostis prantslane Emile Roger Carl Benzilt nii auto kui Benzi müügiõigused Prantsusmaal, seisab Autolehes.
    Täna on kõige tavalisem , argisem ja levinum jõuallikas neljasilindriline bensiinimootor. Seda on kõvasti arendatud, sellest pakutakse suuremaid ja väiksemaid, võimsamaid ja ökonoomsemaid modifikatsioone, ent tegelikult pärineb taolist tüüpi agregaat juba 1896. aastast, mil Panhard & Levassor esitles 2,4-liitriset 8-hobujõulist.
    Neljasilindrilisele järgnes kohe V8, mis moodustati sisuliselt kahest neljasilindrilisest. Esimene sellisega varustatud seeriaauto oli 1910 . a. De Dion-Bouton. 1915. a. tuli Packard Twin -Six juba V12 mootoriga ning tulemata ei jäänud ka V16, mis nägi seeriailmavalgust 1930. a. Cadillac Model 452 peal. V6 läks seeriatootmisesse alles 1950. aastal. Viimane R8 ehk reaspaigutusega 8-silindriline mootor oli kasutusel nõukogude limusiinil ZIS-110, mida toodeti aastani 1959 . Kummalisel kombel on valminud ka üks 9-silindriline agregaat, mis pandi 1929.a. Willisele, ent sest suuremat asja ei saanud.
    Sele 15 Pontiac G6 3.9 V6 (Rhiya)

    Kokkuvõte

    Läbi mitmete aastate on tehtud mitmeid autosid. Iga korraga muutusid nad nii välimuselt kui ka sisemuselt. Auto, mis alguses oli täielik haruldus, on tänaseks välja kujunenud juba tarbeesemeks, mida läheb koguaeg vaja.
    Kui esimesed autod või selle taolised sõidukid valmistati ja müüki pandi, suutsid vaid vähesed neid soetada ning kasutatud sõidukeid ka polnud, kuid tänapäeval on igal sõiduki juhtimisõigusega isikul võimalus soetada endale kasvõi väiksema raha eest kasutatud vanem sõiduk.
    Kõige raskem on tavaliselt kasutatud sõidukite puhul nende remontimine, kuna aeg teeb oma töö ning ka kõige tavalisemad auto komponendid tuleb välja vahetada ning neid pidevalt hooldada . Hea asi aga vanade masinate juures on see, et need on muutumas iga aasta ja iga kuuga aina haruldasemaks, mis tähendab seda, et õige auto enthusiast on valmis rariteedi eest maksma suurt summat . Seega vana auto ei tähenda alati odavat autot.

    Kasutatud kirjandus

    Aurumasin. (i.a). Nagi http://nagi.ee/photos/willakas/13330737 (2.11.2015)
    Autode ajalugu. (i.a). abcmotors. http://www.abcmotors.ee/kasutatud-autod/too-oma-vana-auto-meile (2.11.2015)
    Brabuse tuunitud Mercedes-Benz. (i.a). Classicdriver. https://www.classicdriver.com/en/article/brabus-classic-%E2%80%93-mercedes-young-and-old (2.11.2015)
    Diiselmootor. (i.a). Biodieseloflasvegas. http://www.biodieseloflasvegas.com/biodiesel-history.aspx (2.11.2015)
    Innove õppematerjalid. (i.a). Innove. http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppe-%20ja%20juhendmaterjalid/plekksepp/3._APO_OPPEMOODUL_1_-_autokerede_ehitus.pdf (2.11.2015)
    Pontiac Catalina (i.a). Pinterest. ( https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/736x/87/c8/7d/87c87d3087ecc068bf3674260987129c.jpg ) (2.11.2015)
    Pontiac GTO Convertible. (i.a). Carfolio. http://www.carfolio.com/images/dbimages/zgas/models/id/25028/1967%20Pontiac%20GTO%20convertible%20front%20%C2%BE.jpg (2.11.2015)
    BMW 5. seeria E60 545i (i.a). Wikipedia. ( https://et.wikipedia.org/wiki/BMW_E60#/media/File:BMW-545i-E60.jpg ) (2.11.2015)
    Pontiac Grand Am sedan. (i.a). netcarshow. http://preview.netcarshow.com/Pontiac-Grand_Am_SE_Sedan-2003-1024-01.jpg (2.11.2015)
    2008 Pontiac Torrent-V6. (06.08.2007). Nadaguides. (images.nadaguides.com/j/11201.jpg (2.11.2015)
    Siduri komplekt. (19.07.2013). Wardautomotive. ( http://www.wardautomotive.net/blog/bid/183763/The-top-5-things-that-can-go-wrong-with-your-car-s-clutch (2.11.2015)
    Pontiac Trans Sport. (i.a). Ipocars. http://ipocars.com/imgs/a/d/q/y/x/pontiac__trans_sport_automatic_in_items_1991_1_lgw.jpg (2.11.2015)
    Vanaaja auto. (11.01.2013). Hariduskeskus. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autode_ajalugu_ja_ehitus/?%DCLDEHITUS (2.11.2015)
    Veermik. (16.04.2014). Auto24. http://www.auto24.ee/uudised/uudised.php?uid=20942 (2.11.2015)
    Pontiac G6 3.9 V6. (i.a). Rhiya. ( http://rhiya.org/uploads/posts/2013-06-18/pontiac-g6-3-9-v6.jpg (2.11.2015)
  • Lisad

  • Tagasiside õpetajale


  • Vasakule Paremale
    Tehnika uuendused iseseisevtöö #1 Tehnika uuendused iseseisevtöö #2 Tehnika uuendused iseseisevtöö #3 Tehnika uuendused iseseisevtöö #4 Tehnika uuendused iseseisevtöö #5 Tehnika uuendused iseseisevtöö #6 Tehnika uuendused iseseisevtöö #7 Tehnika uuendused iseseisevtöö #8 Tehnika uuendused iseseisevtöö #9 Tehnika uuendused iseseisevtöö #10 Tehnika uuendused iseseisevtöö #11 Tehnika uuendused iseseisevtöö #12 Tehnika uuendused iseseisevtöö #13 Tehnika uuendused iseseisevtöö #14 Tehnika uuendused iseseisevtöö #15 Tehnika uuendused iseseisevtöö #16 Tehnika uuendused iseseisevtöö #17
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor jossu6666 Õppematerjali autor
    Auto keretüübid
    Aurumasin
    mootor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Sissejuhatus erialasse
    37
    odt

    Sissejuhatus erialasse

    Põltsamaa Ametikool SISSEJUHATUS ERIALASSE A1 Martin Kim Kaarlimõisa 2009 1. Põltsamaa Ametikool Põltsamaa Aleksandrikool asutati 1888. Aastal. Kool asub 2,5 kilomeetri kaugusel Põltsamaast, Väike- Kamari külas. Põltsamaa Ametikoolil on väga üpalju erialasid mida on võimalik õppima asuda. Põltsamaa Ametikooli erialad mida saab õppida on; autotehniku eriala, koka eriala, ehituse eriala, põllumajandus, ja koka eriala. Sotsiaalhooldus eriala. Samuti ka müüjatele on siin koht olemas. Ja ka muid ameteid. Õpilastel on Põltsamaa Ametikoolis head võimalused oma õpinguteks. On olemas uued klassiruumid ja kooli oma söökla. Kõikidele õpilastele on kohade ühiselamus. Põltsamaa Aleksandrikool 2 2. Autotehnik Autotehniku erialal on põhiliseks autode ja teiste sõidukite remont ja hooldus. Autotehnik

    Sissejuatus õpingutesse
    Auto Ajalugu
    33
    pptx

    Auto Ajalugu

    Tallinna esimeseks autoomanikuks oli kapten Fjodorov, kes ostis 1902. aastal Peterburist Clement-Panhard marki auto. · Tallinnas oli 1908 aastal 6, 1913. aasta suvel 74 ja 1914. aasta juulis 162 autot. I maailmasõja algusega 1. augustil 1914 rekvireeriti neist 67. 1914. aastal oli näiteks Rakveres 20, Haapsalus 8, Tallinna maakonnas 7 ja Paides 4 autot. Diiselmootor · Diiselmootori loojaks on Rudolf Diesel. Ta õppis Münheni Tehnika Ülikoolis. Ajendiks, et Diesel üldse hakkas diiselmootorit leiutama, oli katse koolifüüsikast. Katse seisnes selles, et kui klaassilindris olevat kolvi kiiresti alla suruda (kolv oli täidetud petrooliumi ja õhuseguga), siis see süttis ja lükkas kolvi üles. Katse käigus sai Diesel ka viga, aga just ennast kodus ravides tuli tal mõte tekkinud plahvatust ära kasutada. Diisel sai mootori valmis 1892.a. veebruaris ja patenteeris selle 1893.a

    Auto õpetus
    Autod
    10
    docx

    Autod

    Rapla Ühisgümnaasium Elen Tatrik 8B Autod Uurimistöö Rapla 2010 Sissejuhatus Ma kirjutan oma uurimistöös autodest . Autod on küll poiste teema, kuid ma kirjutan sellest ikkagi , sest mulle meeldivad väga autod . Küsin erinevatelt inimestelt autode ja nendega kaasnavate probleemide kohta . Uurimustöö tegin sellel teemal , sest tahan teada , kas inimesed teavad mis asjad üldse autod on ja mis keskonnaprobleemid nendega kaasnevad . Oleks tore teada , kas inimesed on sellel teemal targemad või mitte . Kokku küsitlen 20-nt inimest erinevatest vanusteklassidest , nii on ka vastused mitmekülgsemad . Esimese poole uurimistööst uurin internetist , mis on auto ja kuidas seda rühmitatakse . Autod Mis on auto ? Auto on vähemalt kolmerattaline ja vähemalt kaheteljeline mootorsõiduk reisijate või veoste vedamiseks rööpmeta teedel või maa

    10,klass
    Iseseisev töö Minu lemmik auto
    8
    docx

    Iseseisev töö Minu lemmik auto

    Tartu Kutsehariduskeskus Autode- ja masinate remondiosakond MINU LEMMIK AUTO Iseseisevtöö Tartu 2012 Ajalugu Volkswagen Golf on autoajalooliselt tähtis automudel. Ta on tootmises, küll mitte täpselt algsel kujul, alates 1974. aastast kuni tänapäevani (juba umbes 35 aastat). Samuti oli Golf väga tähtis auto Volkswagenile, sest 1970. aastate alguses oli Volkswagen tõsistes rahalistes raskustes. Volkswageni mudeli Beetle müüginumbrid olid pidevalt

    Sissejuhatus autotehniku erialasse
    Jõuülekanded konspekt
    59
    pdf

    Jõuülekanded konspekt

    1 Sisukord: Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26 Üldandmed

    Jõuülekanne
    Auto ajalugu
    10
    doc

    Auto ajalugu

    Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Varajased autod lk 3 1.1. Aurumootoriga autod lk 3 1.2. Elektrimootoriga autod lk 4 1.3. Sissepõlemismootoriga autod lk 5 2. Veterani ajastu lk 6 3. Messingi ehk Edwardi ajastu lk 6 4. Vintage ajastu lk 7 5. Teise Maailmasõja eelne ajastu lk 7 6. Sõjajärgne ajastu lk 8 7. Tänapäevane ajastu lk 8 Kokkuvõte lk 9 Lisad lk 9 Kasutatud materjal lk 11 Sissejuhatus Auto ajalugu ulatub tagasi juba aastasse 1769, kui leiutati esimene auru jõul liikuv masin, mis oli mõeldud inimeste vedamiseks. Aastal 1806 ilmus esimene sissepõlemismootoriga auto, mis töötas gaasil. See omakorda viis tänapäevase bensiinil või diislil põhineva sissepõlemismootorini. 20. Sajandi alguses ilmusid ka elektriautod, kuid populaarsust saavutamata kadusid nad üsna ruttu. Saksa inseneri Karl Benzi peetakse üldiselt auto leiutajaks, kuigi Nikolaus Otto leiutas neljataktilise bensiinil põhineva sissepõlemismootori ja Rudolf Diesel leiutas ka neljataktilise sissep

    Ajalugu
    VOLKSWAGEN GOLF MUDELITE ülevaade
    16
    doc

    VOLKSWAGEN GOLF MUDELITE ülevaade

    1. GOLF MARK I (1974­1983) 1.1. Golf mark I lühiülevaade Esimese põlvkonna Golfi tootmine algas 1974. aastal. USA-s ja Kanadas müüdi seda aastatel 1975­ 1984 Volkswagen Rabbiti ning Mehhikos Volkswagen Caribe nime all. Sellel oli vedelikjahutusega mootor, esirattavedu ja kerevariandiks luukpära. Ajakiri "Wheels" valis Golf Mk I 1975. aasta autoks. Kuigi Golf ei olnud esimene auto sellise disaini ja tehnika kooslusega, oli see kõigist eelnevaist edukam just sellepärst, et esindas seda koos Volkswagenite hea koostekvaliteedi ja usaldusväärse tehnika mainega. Golf Mk I disanis Itaalia autodisainer Giorgetto Giugiaro ItalDesign stuudiost. 1978. aastal alustas Volkswagen Pennsylvanias Westmorelandi maakonnas esimese Euroopa autotootjana USA-s autode tootmist. Uut tehast, mis ehitati selleks, et vähendada Rabbitite hinda USA-s, valiti juhatama endine Chevrolet' juhtivtöötaja James Mclernon

    Andme-ja tekstitöötlus
    Auto remont-hooldus
    17
    docx

    Auto remont, hooldus

    Auto remont, hooldamine Ginemaatiliselt seotud pindade sissetöötamine Detailide ühtlane purunemine lubatud tolerantsi piires. Rikete liigitus Konstruktiivsed defektid Hõõrduvate detailide materjalide ebaõige valik, ginemaatiliselt seotud detailide ebõige alglõku määramine, hõõrduvatelt pindadelt soojuse halb ärajuhtimine. Tootmisalased defektid Mittekvaliteetsed või vastav materjal (mittekvaliteetsed detailid), detailide ebõige terminile töötlemine, detailide ebaõige mehaaniline töötlemine, nõrk tehniline kontroll valmis toodangu üle. Käitlemisest tulenevad defektid Mittekvaliteetsed kütte- ja määrdained, mootori hoolduse graafikust mitte kinnipidamine. Avariilise iseloomuga defektid Muttrite ebõige pingutamine. · Hammasrihma vahetus. Klapi vahede kontroll, vajadusel reguleerimine. Hammasrihma vahetusega tuleb tavaliselt vahetada ka rullikuid. · Kiil- ja soonikrihmade kontroll, vajadusel pingutus · Mootoriõli ja filtri vahetus ·

    Autode hooldus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun