KOOLAuto- ja masinaremondi osakond EESNIMI PERENIMITehnika
uuendused Õpimapp Juhendaja ÕpetajaTartu
2015
Sisukord
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1Autode ajalugu 4
2Autode liigitus 6
2.1Sedaan 6
2.2Kupee 6
2.3Universaal 7
2.4Laugpära 7
2.5Mahtuniversaal 8
2.6Kabriolett 8
2.7Maastur 9
3Autode
üldehitus 10
3.1Sidur 10
3.2Veermik 11
4Tehnika uuendused 12
Kokkuvõte 14
Kasutatud kirjandus 15
5Lisad 16
5.1Tagasiside õpetajale 16
2 Sissejuhatus 3
3 Autode
ajalugu 4
4 Autode
liigitus 6
4.1
Sedaan 6
4.2
Kupee 6
4.3
Universaal 7
4.4 Laugpära 7
4.5 Mahtuniversaal 8
4.6
Kabriolett 8
4.7 Maastur 9
5 Autode
üldehitus 11
5.1
Sidur 11
5.2
Veermik 12
6 Tehnika
uuendused 13
7 Kokkuvõte 15
8 Kasutatud
kirjandus 16
9 Lisad 17
9.1 Tagasiside
õpetajale 17
Sissejuhatus
Sõidukite kerede ehitus ulatub otsapidi aega kui hobuveokitele
hakati valmistama lihtsast lahtisest vankrist keerulisemaid keresid,
millel olid katus, uksed ja aknad ning mis suutsid kaitsta reisijaid
ilmastiku ja välismõjude eest. Parematel hobuvankritel olid isegi
porilauad, mis kaitsesid sõiduki külgesid ja aknaid rataste alt
lendava kruusa ning muda eest.
Aegamööda arenesid hobusõidukite kered aina keerulisemaks ning
sarnanesid lõpuks suhteliselt palju tulevaste mootorsõidukite
keredega –selle erinevusega,et neil puudus mootor. Samas on huvitav
fakt, et kaalu kokkuhoiu mõttes hobusõidukite ehituses metalli,
eriti terasplekki, reeglina ei kasutatud.
Oskused vormida õhukest lehtterast ja muid lehtmetalle tulenevad
hoopis teisest valdkonnast –pikkade aastasadade vältel oli
pidevalt arenenud peen, sõjanduses vajalik käsitööoskus –turviste
ja raudrüüde valmistamine.
Raudrüü valmistamisel oli eesmärgiks valmistada
tugevast lehtterasest sõjamehe kehakujuga sarnane turvis, ehitada sellele
üksteist katvad liigendid ja kaunistada rüü soovi korral keerukate
ornamentidega. Tegu oli väga
keeruka ning suure käsitöömahuka
tööga ning vastavad meistrid olid väga kõrgelt tunnustatud ja
tasustatud.
Autode ajalugu
1784 . aastal konstrueeris šotlasest insener James Watt esimese aurumasina , mis tekitas veeauru ja suutis energiat
teistele mehhanismidele üle kanda.
Aurumasin on soojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus
talletatud potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. Lihtsaima
aurumasina tähtsaim osa on veega täidetud aurukatel , kus vesi
aetakse keema kivisütt koldes põletades. Aurukatlast tulev aur
paneb liikuma kolvid , mis omakorda panevad liikuma rattad.
Aurumasinad olid 19. sajandi tööstuslikus pöördes äärmiselt
olulised ja aitasid kaasa Lääne-Euroopa majandust ümber kujundada.
Aurumasinate tähtsus langes pärast sisepõlemismootori
kasutuselevõttu. Aurumasina kasutegur on paraku aga väike.
Maksimaalselt 20%. Esimese aurumasina jöul liikuva sõiduki ehitas 1765 a. Prantsuse sõjaväe insener Nicolas Joseph Cugnot.
17. sajandi lõpu poole tegeldi intensiivselt uut tüüpi
energiaallika leiutamisega.
1860 a. tegi Jean Etienne Lenoir esimese gaasimootori. Tegemist oli
kahe silindrilise mootoriga . Silindrisl olev gaasi ja õhu segu
süüdati sädemega ja tekkinud gaas lükkas kolvi liikuma. Mootor
tegi suurt müra , kuna kolvid põrkusid piirasendites vastu
piirajaid. Praktikas selline mootor ennast ei õigustanud.
Saksamaal puutus selle mootoriga kokku müüjaõpilane Nicolaus Otto.
Otto alustas Lenoiri mootori täiustamisega ja märkas, et segu on
kõige optimaalsem süüdata ülemise surnud seisu lähedal. Ta
paigutas mootorile ka hooratta. 1876. aastal leiutas Nicolaus A. Otto
4-taktilise mootori, mida kutsuti „Otto Cycle Engine ”.
4-taktiline sisepõlemismootor oli sündinud! Ka tänapäeval
nimetatakse 4-taktilisi bensiinimootoreid ottomootoriteks.
Esimesed autod olid hobuvankritele paigutatud sisepõlemismootoriga sõidukid .
Sele
1 Aurumasin (Nagi)
Esimene auto jõudis Eesti alale aastal 1902 . Tsaariarmee kapten
Fjodorov oli auto omanik, mehaanik ja autojuht Julius Johanson. Teist
autot tuli oodata 2 aastat - autode lisandumise tempo oli autoajaloo
algusaastatel äärmiselt tagasihoidlik. Kuni esimese maailmasõja ja
tsaaririigi lõpuni olid autod jõukate mänguasjad, omanikeks
põhiliselt vene ja saksa rahvusest ettevõtjad ja aadlikud.
Eesti Vabariigi tekkimisega hakkas arenema väikeriigi efektiivne
majandus, mis vajas kiiresti ka transpordivahendeid. Autost sai
vähehaaval tarbeese, autokaubandusest majandusharu ning tekkis uus
amet - automüüja. 1934.a. riigipööre Konstantin Pätsi juhtimisel
viis Eesti nö vaikivasse ajastusse, mis päädis vaikse ülevõtmisega
idanaabri poolt aastal 1940. Erinevalt poliitilisest aspektist , oli
riigipöördele järgnenud riigi arendamisel positiivne mõju riigi
majandusele, sh ka autoturule, eriti jõudsalt algas kasv 1935.
Enamus maailma autotootjaid avasid Eestis oma esinduse,
väikeseeriates toimus siin ka tarbesõidukite ja sõiduautode montaaž . Populaarseimad olid Euroopa ja Ameerika autod, Ford ja
Opel, Jaapani tootjate pakkumine puudus - Jaapani autotööstus
maailma mastaabi jaoks puudus. 1940 oli Eestis 1000 elaniku
kohta 3,4 sõiduautot, mis oli sel ajal Euroopas keskmine näitja.
Sele
2 Vanaauto meile (Abc motors)
Autode liigitus
Autokerede kuju võib olla vägaerinev, erinevused on tingitud autode erinevast kasutusotstarbest ningdisainerite soovist muuta lisaks
üldiste parameetrite parandamisele ka auto välimus
ostjateleatraktiivsemaks.Vaatamata erinevustele välimuse detailides
võib auto keresid oma väliskuju järgi liigitada 10 põhigrupiks:
sedaan, kupee, universaal, laugpära, mahtuniversaal, kabriolett,
maastur, kastiga kaubik , kaubik ja väikebuss.
Sedaan
Sedaan
on enamlevinud keretüüp ja seda iseloomustab kolmemahuline kere ,
millel on selgelt eristatavad mootori-, reisijate- ja pagasiruum.
Kere mahutab 4-6 reisijat ja suhteliselt püstised katuse kandepostid
e. piilarid võimaldavad ühtlasi suuremat pea-ja siseruumi . Sedaanid
võivad olla nii nelja-kui ka kaheukselised. Pikendatud kerega ja
juhiosa ja sõitjateruumi vahel oleva eraldusklaasiga sedaani
nimetatakse limusiiniks.
Sele
3 Pontiac Grand Am sedan (Netcarshow)
Kupee
Kupee
on sportlikuma kujuga sõiduauto ja algselt kaheukseline. Tagaklaas
on suurema nurga all ning katus 2-ukselise sedaani omast madalam.
Kupeed, millel uste raamid puuduvad, nimetatakse hardtop-kupeeks.
Erinevalt sedaanist on kupee tagaistmed väiksemad ja tihti sobimatud
täiskasvanutele pikemateks reisideks. Nagu juba mainitud , on enamus
kupeesid kaheukselised, viimastel aastatel on lisandunud ka nn.
neljaukselised sportkupeed, millel uste raamid puuduvad ja mis väliskujult sarnanevad kaheukseliste kupeedega.
Sele
4 Pontiac Solstice GXP Coupe (Carpicturesite)
Universaal
Universaal on kolmemahuline sõiduauto, mille katus on pikendatud
auto kogupikkuseni. Puudub paki -ja sõitjateruumi vaheline sein ning
pagasiruumi asjade laadimiseks on lisatud kogu auto tagaosa suurune
tagaluuk. Auto selline ehitus loob head võimalused paindlikuks pagasipaigutuseks ja sellised autod sobivad eriti hästi suurematele peredele ja ettevõtete kasutuseks. Universaalide populaarsus
Euroopas on tänu praktilisusele hüppeliselt kasvanud ja kasvab
veelgi.
Sele
5 BMW 5. seeria E60 545i (Wikipedia)
Laugpära
Laugpära meenutab siluetilt sedaani, kuid sellel puudub sarnaselt
universaalile, sein sõitjate-ja pagasiruumi vahel. Lauge nurga alla
paigutatud tagaluuk avaneb koos tagaaknaga ning võimaldab
universaaliga ligilähedast laadimist. Laugpärasid on nii kolme-kui
viieukselisi, ka tagaluuk loetakse siin ukseks.
Sele
6 Pontiac Catalina( Pinterest )
Mahtuniversaal
Mahtuniversaal on ühe-või kahemahuline, inimeste vedamiseks mõeldud
sõiduk, millel on võimalikult suur salong ja tavaliselt 3
istmerida. Mahtuniversaal on mõõtudelt suurem kui sedaan,
universaal ja laugpära. Seda tüüpi sõidukid sobivad väga hästi
suurematele peredele ja on eriti mugavad ka taksokasutuses. MPV-de
levik algas Ameerikast ja tänaseks on need pereautodena ühtmoodi
populaarsed kõikjal maailmas.
Sele
7 Pontiac Trans Sport (ipocars)
Kabriolett
Kabriolett
on kupeele sarnane sõiduk, mille katus on eemaldatav. Kabrioletid
jagunevad pehme katusega ja kõva katusega kabriolettideks. Pehme
katusega kabrioleti katus võib olla valmistatud spetsiaalsest
veekindlaks tekstiilist või vinüülist. Kõva, elektriliselt või
hüdrauliliselt kokkupakitava katusega kabrioleti katused
valmistatakse kas alumiiniumist, terasest või
komposiidist.Kahekohaline kabriolett, millel on kerge katus ja mis on
mõeldud peamiselt lahtiselt kasutamiseks on rotster.
Sele
8 Pontiac GTO Convertible (Carfolio)
Maastur
Maastikuauto ehk maastur ehk džiip on suurendatud
maastikuläbimisvõimega sõiduauto, mis on sobib liiklemiseks lisaks
tavateedele, ka raskemates teeoludes või maastikul . Suurimad
erinevused tavaautost on: suurendatud mootori võimsus, paindlikum vedrustus , tugevdatud ülekanne ja vastav käigukasti ehitus, põhja kaitstus ja suurem kõrgus maapinnast ( kliirens ), reeglina vähemalt
ühe telje diferentsiaal lukustatav. Tavaliselt üldisest
vastupidavam ehitus ja mehhanismid .
Maastikuautod on enamasti kahe teljelised, aga on ka kolme teljega
eriotstarbelisi masinaid. Veojõud on suunatud kõikidele ratastele
(4X4; 6X6). Maastikuautodel kasutatakse tavaliselt erisuuruse ja
erimustriga rehve. Sageli on maastikuautode seadmete hulgas vints .
Maastikuautosid kasutatakse sageli huvisõitudeks looduses ja
läbivusvõimet tõestavatel võistlustel raskel maastikul (offroad).
Kombineerimaks maasturi läbivusvõimet tavasõiduauto mugavusega, on
hakatud valmistama ka poolmaastikusõiduautosid ehk linnamaastureid.
Sele
9 2008 Pontiac TORRENT -V6 (Nadaguides)
Autode üldehitus
Autod on väliselt üksteisest erinevad, aga nad koosnevad
ühesugustest seadmetest ja agregaatidest. Tänapäeva auto loomisel
on suurt tähelepanu pööratud kerele. See peab olema võimalikult
kerge ja seeläbi säästlik, kuid samas piisavalt tugev, et kaitsta
kokkupõrkel reisijaid või jalakäijaid.
Kuigi tänapäevane masin sisaldab põhimõtteliselt ja ideeliselt
samu seadmeid, mis 90 a tagune auto (mootor, kere, veermik) on
tänapäeval neid kõiki tunduvalt modifitseeritud ja paremaks
muudetud. Lisatud on kõikvõimalikke turva - ja mugavusseadiseid.
Lisaks pööratakse ka suurt rõhku auto disainile ja praktilisusele.
Klassikalise konstruktsiooniga autodel kandub pöörlemine
käigukastilt kardaanvõllile, mis on ühenduses peaülekandega. Peaülekanne kannab omakorda pöörlemise täisnurga all
rattavõllidele. Need ei ole peaülekandega siiski otseühenduses.
Peaülekande ja rattavõllide vahel asub diferentsiaal. See võimaldab
rattavõllidel vajaduse korral pöörelda erineva kiirusega.
Tagamootori ja tagaveoga ning eesmootori ja esiveoga autodel on
mootor, sidur, käigukast, peaülekanne ja diferentsiaal kokku
ehitatud.
Sele
10 Esi- ja tagavedu ( Hariduskeskus )
Sidur
Sidur asub mootori küljes, ta võimaldab mootorit jõuülekande
muudest osadest ajutiselt lahutada. Kui sidur on ühendatud, pöörab
mootori väntvõll käigukasti võlli ja auto võib liikuda . Siduri
lahutamiseks vajutab juht pedaalile. Seeläbi käib mootor ja
väntvõll ringi, aga käigukasti võllid on paigal. Sidurit
kasutatakse auto seismajätmiseks, kohaltvõtmiseks ja
käiguvahetushetkedel.
Sele
11 Siduri komplekt (Wardautomotive)
Veermik
Auto rattaid koos osadega mis neid kere küljes hoiavad nimetatakse
veermikuks. Veermikku hoiavad paigal vedrud ja õõtshoovad.
Vedrustus on see osa veermikust, mis võimaldab ratastel kere suhtes
liikuda. Kui ühe ratta tõus või langus teise asendit ei muuda,
nimetatakse vedrustust sõltumatuks. Selline vedrustus on kõigi
sõiduautode esiratastel ja tänapäeval ka tagavedrustusel.
Sele
12 Veermik (Auto24)
Autode üldehituse hulka kuulub veel ka kere, elektrisüsteem, roolisüsteem ja pidurisüsteem.
Tänapäeva kere on auto juures väga tähtis komponent . See peab tagama turvalisuse, hoidma kere jäigana et
säiliks juhitavus ja tema külge kinnituvad kõik detailid ja
agregaadid.
Tehnika uuendused
Diiselmootori loojaks on Rudolf Diesel . Ta õppis Münheni Tehnika Ülikoolis.
Ajendiks, et Diesel üldse hakkas diiselmootorit leiutama, oli katse
koolifüüsikast. Katse seisnes selles, et kui klaassilindris olevat
kolvi kiiresti alla suruda ( kolv oli täidetud petrooliumi ja
õhuseguga), siis see süttis ja lükkas kolvi üles. Katse käigus
sai Diesel ka viga, aga just ennast kodus ravides tuli tal mõte
tekkinud plahvatust ära kasutada. Diisel sai mootori valmis 1892.a.
veebruaris ja patenteeris selle 1893.a. Esimesed mootorid küll
töötasid, kuid ebaedukalt. Diesel kasutas oma mootorites kivisöe tolmu. Alles aastal 1897, kui leiutati petrooliumist algeline diiselkütus, muutusid diiselmootorid samaväärseks ja arvestatavaks
konkurendiks ottomootorile.
Sele
13 Rudolf Diesel (Biodieseloflasvegas)
Kõige
vanem automark on Mercedes - Benz , mis on ainsa margina sama vana kui
autoasjandus ise. Vanuselt teine tänini tegutsevad firmad on
Peugeot, Fiat ning Renault .
Sele
14 Brabuse tuunitud Mercedes-Benz (Classicdriver)
Esimest
korda müüdi auto ühelt firmalt ühele inimesele 123 aastat tagasi,
kui 1888. a. ostis prantslane Emile Roger Carl Benzilt nii auto kui Benzi müügiõigused Prantsusmaal, seisab Autolehes.
Täna
on kõige tavalisem , argisem ja levinum jõuallikas neljasilindriline
bensiinimootor. Seda on kõvasti arendatud, sellest pakutakse suuremaid ja väiksemaid, võimsamaid ja ökonoomsemaid
modifikatsioone, ent tegelikult pärineb taolist tüüpi agregaat juba 1896. aastast, mil Panhard & Levassor esitles 2,4-liitriset
8-hobujõulist.
Neljasilindrilisele
järgnes kohe V8, mis moodustati sisuliselt kahest
neljasilindrilisest. Esimene sellisega varustatud seeriaauto oli 1910 . a. De Dion-Bouton. 1915. a. tuli Packard Twin -Six juba V12
mootoriga ning tulemata ei jäänud ka V16, mis nägi
seeriailmavalgust 1930. a. Cadillac Model 452 peal. V6 läks
seeriatootmisesse alles 1950. aastal. Viimane R8 ehk reaspaigutusega
8-silindriline mootor oli kasutusel nõukogude limusiinil ZIS-110,
mida toodeti aastani 1959 . Kummalisel kombel on valminud ka üks
9-silindriline agregaat, mis pandi 1929.a. Willisele, ent sest
suuremat asja ei saanud.
Sele
15 Pontiac G6 3.9 V6
(Rhiya)
Kokkuvõte
Läbi
mitmete aastate on tehtud mitmeid autosid. Iga korraga muutusid nad
nii välimuselt kui ka sisemuselt. Auto, mis alguses oli täielik
haruldus, on tänaseks välja kujunenud juba tarbeesemeks, mida läheb koguaeg vaja.
Kui
esimesed autod või selle taolised sõidukid valmistati ja müüki
pandi, suutsid vaid vähesed neid soetada ning kasutatud sõidukeid
ka polnud, kuid tänapäeval on igal sõiduki juhtimisõigusega
isikul võimalus soetada endale kasvõi väiksema raha eest kasutatud
vanem sõiduk.
Kõige
raskem on tavaliselt kasutatud sõidukite puhul nende remontimine,
kuna aeg teeb oma töö ning ka kõige tavalisemad auto komponendid
tuleb välja vahetada ning neid pidevalt hooldada . Hea asi aga vanade
masinate juures on see, et need on muutumas iga aasta ja iga kuuga aina haruldasemaks, mis tähendab seda, et õige auto enthusiast on
valmis rariteedi eest maksma suurt summat . Seega vana auto ei tähenda
alati odavat autot.
Kasutatud kirjandus
Aurumasin.
(i.a). Nagi http://nagi.ee/photos/willakas/13330737 (2.11.2015)
Autode
ajalugu. (i.a). abcmotors. http://www.abcmotors.ee/kasutatud-autod/too-oma-vana-auto-meile (2.11.2015)
Brabuse
tuunitud Mercedes-Benz. (i.a). Classicdriver. https://www.classicdriver.com/en/article/brabus-classic-%E2%80%93-mercedes-young-and-old (2.11.2015)
Diiselmootor.
(i.a). Biodieseloflasvegas. http://www.biodieseloflasvegas.com/biodiesel-history.aspx (2.11.2015)
Innove õppematerjalid. (i.a). Innove. http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppe-%20ja%20juhendmaterjalid/plekksepp/3._APO_OPPEMOODUL_1_-_autokerede_ehitus.pdf (2.11.2015)
Pontiac
Catalina (i.a). Pinterest.
( https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/736x/87/c8/7d/87c87d3087ecc068bf3674260987129c.jpg )
(2.11.2015)
Pontiac
GTO Convertible. (i.a). Carfolio. http://www.carfolio.com/images/dbimages/zgas/models/id/25028/1967%20Pontiac%20GTO%20convertible%20front%20%C2%BE.jpg (2.11.2015)
BMW
5. seeria E60 545i (i.a). Wikipedia.
( https://et.wikipedia.org/wiki/BMW_E60#/media/File:BMW-545i-E60.jpg )
(2.11.2015)
Pontiac
Grand Am sedan. (i.a). netcarshow. http://preview.netcarshow.com/Pontiac-Grand_Am_SE_Sedan-2003-1024-01.jpg (2.11.2015)
2008
Pontiac Torrent-V6. (06.08.2007). Nadaguides.
(images.nadaguides.com/j/11201.jpg (2.11.2015)
Siduri
komplekt. (19.07.2013). Wardautomotive.
( http://www.wardautomotive.net/blog/bid/183763/The-top-5-things-that-can-go-wrong-with-your-car-s-clutch (2.11.2015)
Pontiac
Trans Sport. (i.a). Ipocars. http://ipocars.com/imgs/a/d/q/y/x/pontiac__trans_sport_automatic_in_items_1991_1_lgw.jpg (2.11.2015)
Vanaaja
auto. (11.01.2013). Hariduskeskus. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autode_ajalugu_ja_ehitus/?%DCLDEHITUS (2.11.2015)
Veermik.
(16.04.2014). Auto24. http://www.auto24.ee/uudised/uudised.php?uid=20942 (2.11.2015)
Pontiac
G6 3.9 V6. (i.a). Rhiya.
( http://rhiya.org/uploads/posts/2013-06-18/pontiac-g6-3-9-v6.jpg (2.11.2015)
Lisad
Tagasiside õpetajale
Kõik kommentaarid