Hispaania ja Flandria kunst 17 (0)

Kordamisküsimused ja piltide nimekiri
1) Hispaania maalikunst : suurim realist, milliseid teemasid käsitles.
DIEGO VELÁZQUEZ (1599-1660) suurim realist hispaania barokkmaalis oli 17. sajandil Velázquez. Usulise temaatika asemel maalis ta kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikuse tähenduse (“Vulcanuse sepikoda ”). Olmepiltides kujutati sel ajal inimesi oma kihi anonüümsete esindajatena, mitte kordumate isiksustena. Isiksusi hakkas Velázquez maalima pärast 1623. aastat, kui temast oli saanud Hispaania kuninga õuemaalija. Portreed kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest on psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. Süngeimelise paavsti Innocentius X portree kohta olevat portreteeritav pahaselt öelnud , et portree on “liiga sarnane”. Õukonnas maalis Velázquez ka mitmeid olmestseenideks muudetud grupiportreid (“ Õuedaamid”).
Velázqueze maalimislaadi üheks lähtekohaks oli Caravaggio looming, kuid sellega võrreldes on Velázqueze looming varjundirikkam, värvikam, heledam ja õhulisem. Lahtisem pintsilöök võimaldas tal veenvamalt edasi anda valguse mõju vormidele ja värvidele.
2) Millise portreeliigi looja oli Anthonis van Dyck?
17. sajandi üks kuulsamaid portretiste oli flaamlane van Dyck, keda loetakse ka nn. paraadportree rajajaks.
3) Flandria barokkmaali õukondliku suuna esindaja, milliseid teemasid maalis, milline oli kompositsioon , värvikasutus.
PETER PAUL RUBENS (1577-1640) Jõuka kodaniku pojana sai ta hea hariduse ja reisis palju. Menuka kunstnikuna oli ta teretulnud kõrgemas seltskonnas ja valitsejate õukondades ning temale usaldati diplomaatilisi ülesandeid. Tohutu edu ja tellimuste hulk sundisid teda kasutama ka õpilaste abi. Paljude suuremate teoste puhul on Rubens ise teinud ainult kavandid ja viimistluse.
Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemasid on võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Mitmed suured teosed Kristuse kannatusloost olid mõeldud altaripiltidena. Sarja allegoorilisi ajaloomaale tegi Rubens Prantsuse kuninga Henry IV lese Maria de Medici tellimusel. Paljudes mütoloogiapiltides valitseb kristlusele üpris võõras ohjeldamatu meeleline nautlemine.
Rubens ühendab imetlusväärsel viisil barokliku maalikunsti mõlemad võimalused – eluläheduse ja idealiseerimise. Efektsemalt kui keegi teine kujutab ta ebareaalset või ülemeelelist võimalikult reaalsete ja meeleliste vahenditega. Seda võimaldab tal itaalialiku üldistamide ja värvitoreduse liitmine Madalmaade traditsioonidega, erinevate materjalide ja üksikasjade usutava kujutamisega.
Rubensi maalide kompositisoonis pole jälgegi kõrgrenessansi tasakaalukast kolmnurgast, vaid massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Suurtel allegoorilistel ja mütoloogilistel maalidel näeme Rubensi ülekeevat fantaasiat. Dünaamika küünib mõnikord lausa märatsuseni. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Kuigi põrkame ikka ja jälle uutele karjuvatele kontrastidele, on kompositisioon tervikuna väga ühtne, kusjuures üksikfiguur võib sootuks kaotada iseseisva tähenduse. Kogumulje Rubensi piltidest on toretsev ja jõuline. Tänapäeva kunstisõbrale ütlevad siiski tõenäoliselt palju enam Rubensi lüürilised maastikud ja portreed ( näiteks ta mõlemast naisest), kus ta ei püüa iga hinna eest olla suurejooneline ja hämmastav .
4) Hollandi maalikunsti peamised žanrid, alaliigid, esindajad, värvikasutus.
Hollandi skulptuur oli tähtsusetu, aga maalikunst elas 17.sajandi keskel üle sellise õitsengu, millele on raske leida võrdset kogu maailma kunstiajaloos.
Hollandi 17. sajandi kunst oli kooskõlas noore ja eduka turumajandusega. Kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutatava inimese või esemega. Välisele toredusele ei pööranud hollandlane esialgu erilist tähelepanu. teda ei huvitanud ka allegoorilised ega mütoloogiast laenatud süžeed, sest ta tahtis kõike näha reaalsena, ühemõttelisena, käegakatsutavana. Ka maastik pidi olema edasi antud just niisugusena, nagu ta oli, ilma ilustamiseta, sest selle maa oli hollandlane ise oma jõuga vabaks võidelnud ja see oli talle just tõepära kallis.
5) PEAMISED ŽANRID:
PORTEEKUNST (sageli grupiportreed , vaatab vastu rahulik teovõimas energiline kodanik)
OLUSTIKUMAAL (jõudeelu, lõbutsemist jõukate inimeste kodudes)
NATÜÜRMORT (jahisaaki, lillevaase, vaagnaid puuviljadega ja toiduga, veinikarikaid, vaipu jne.)
MAASTIKUMAAL (iseseisev ja realistlik , linnavaated, marinism – meremaal, loomamaal)
Porteemaal – esindajad: FRANS HALS
Olustikumaal – esindajad: JAN STEEN , PIETER de HOOCHi, JAN VERMEER van DELFT . Maalide formaat väike. Olustikumaalides võistlesid kunstnikud esemete, rõivaste ja mööbli materjali illusionistlikus kujutamises. Sageli oli piltide aineks mõni jutustus. Tihti on see satiiriline või moraliseeriv, vahel aga ka peidetult pikantne.
Jan Vermeer kujutab interjööre, tavaliselt ainult ühe või kahe inimfiguuriga. Tegevus on nendel piltidel vähetähtis, kogu nende võlu peitub meisterlikus maalilises teostuses. Vermeer kasutas enamasti kargeid külmi toone. Üle kogu pildi hajutatud valgusega lõi ta endastmõistetava, sugestiivse ruumikujutse.
Natüürmort – esindajad: WILLEM KALF , WILLEM CLAESZ HEDA
Maastikumaal – esindajad: JACOB van RUISDAEL (sidus loodusvormide täpse kujutamise romantiliste meeleoludega. Sageli kohtame tema maalidel heletumeduse efekte , teosed on täis ärevust, mis ulatub kohati traagikani. MEINDERT HOBBEMA, PAULUS POTTER
REIMBRANDT HARMENSZ van RIJN – Tema maalide süžeed olid sageli sarnased teiste kunstnike omadega, kuid tema poolt kujutatud stseenid ja portreed muutusid üldistuseks, millel on sügavam sisu. Inimese hingeelu enneolematult peen analüüs ei olnud Rembrantile mitte omaette eesmärgiks, vaid ligimesearmastuse väljendiks. Rembrandt armastas neid, keda ta kujutas, ta mõistis nende nõrkusi ja andestas nende puudused. Inimeste mõõdupuuks sai talle sai nende sisemaailm. Rembrandt maalis palju Piibli ja mütoloogia ainetel. Just neis töödes on inimhinge avamine lausa vapustavalt veenev ja jõuline.
Rembrandti maalides tagab ühtsuse ja terviklikkuse omapärane valgusekäsitlus. Valgus on talle peamiseks väljenduslahendiks, see koondub alati teose sõlmpunkti, kompositsiooni keskmesse, jättes kõrvalfiguurid salapärasesse hämarusse.
6) Keda peetakse parimaks prantsuse barokkliku klassitsismi maalikunstnikuks ?Nimeta milliseid maastikumaali liike ta esindas?
NICOLAS POUSSIN
Sai hea klassikalise hariduse
Kasutas oma loominguis teemasid antiikmütoloogiast ja-kirjandusest
Kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid , tegelaste tunded kujutatud jahedalt, ilma spontaansuseta
Piltide meeleolu suursugulik ja pidulik, mitte rõõmus ja muretu
On maalinud nn. ideaalmaastikke ja ka heroilist maastiku
Ta looming on jäänud prantsuse maitse oluliseks normikujundajaks tänaseni, seega peetakse parimaks barokliku klassitsismi maalikunstnikuks
Ideaalmaastik - Sellised pildid ei kujuta ühtki tegelikku maastikulõiku, vaid neile on koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. Kui ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaažina mütoloogilised kangelased, nim. seda ka heroiliseks maastikuks.
7) Prantsuse arhitektuur Louis XIV ajal.
Baroklik klassitsism arhitektuuris 17.sajandi alguses oli prantsuse ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju
Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused
Arhitekt Francois Mansart ( 1598 -1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks.

• Versailles ´ ansambel on baroklikum kui Louvre ´i idafassaad, aga ka mõistuspärasem ja mõõdukam kui itaalia barokk , mistõttu võib Versailles´i ansamblit nimetada baroklikuks klassitsismiks
  
• Louis XIV lasi ehitada oma sõjaveteranidele ligi 4000ne kohaga vanadekodu , selle juurde kavandas J. Hardouin -Mansart kullatud kupliga Invaliidide kiriku
  

Versailles loss
Louis XIV otsustas siiski oma peamiseks residentsiks ehitada Versailles‘i lossi.
Seal hakati looma ansamblit, mis pidi ületama oma hiilguselt kõik varasemad valitsejate elupaigad
Sinna koondati parimad prantsuse arhitektid, maalijad , skulptorid ja tarbekunstnikud
Juhtivaks arhitektiks sai Jules Hardouin-Mansart (1646-1708)
Varem samas kohas asunud jahilossi laiendati oluliselt, selle kogupikkuseks sai 580 m. Lossi juurest lähtuvad sirgete kiirtena kolm teed, neist keskmine Pariisi suunas. Seda mööda läheneja näeb künka harjal kõrguvat lossi, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahele jääb rangelt pidulik nn. Marmorõu.
Diego Velazquez: Vulcanuse sepikoda
Õuedaamid
Breda alistamine
Paavst Innocentius X portree
Rubens: Ristilt võtmine
Minerva kaitseb Paxi Marsi eest
Leukippose tütarde röövimine
Anthonis van Dyck: Charles I portree
Jan Vermeer van Delft: Delfti vaade
Piima kallav teenijatüdruk
Tütarlaps pärlkõrvarõngaga
Muusikatund
Kunstnik oma ateljees
Frans Hals: Naerev kavaler
Rembrandt: Autoportree 34 aasta vanusena
Autoportree Saskiaga
Kadunud poja tagasitulek
Dr. Tulpi anatoomialoeng
Danae
Öine vahtkond
Nicolas Poussin: Arkaadia karjused
Poeedi inspiratsioon
Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil
Hispaania 17. sajandi skulptuuris pole peaaegu märgata itaalia renessansi mõjusid, küll aga võib rääkida keskaegse puunikerduskunsti jätkamisest. Hispaania oli katoliikluse peamisi tugialasid ja kirikud tellisid hulgaliselt värvilisi skulptuure. Barokk tõi kaasa skulptuuri senisest suurema eluläheduse, mis ulatus naturalismini. Kirglike usuliste tunnete väljendamiseks ja toetamiseks maaliti kujude näod illusionistlikult elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelised juuksed ja riided.
Hispaania maalikunstile oli samuti omane elulähedus, kuid see on saavutanud hoopis suurema rahvusvahelise menu . Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevilasse 17. sajandi alguses.
FRANCISCO de ZURBARAN (1598-1664) Põhiliselt realistlik oli ka Zurbaráni looming, kuid tema teoste temaatika oli usuline. Enamasti mungaordude tellimusel valminud pühakupiltides valitseb askeetlik vagadus , mis küünib fanatasmini. Mitmete teoste koloriiti võib samuti karmiks ja astismini. Mitmete te