Kordiljeerid (0)

Põhja-Ameerika/ Kordiljeerid
Kordiljeerid asuvad Põhja-Ameerika lääneosas, pikkus on umbes 6000 km, laius 500-1600 km. Ida- ja lääneosas paiknevate ahelike vahel asuvad lavamaad - Yukoni , Fraseri, Columbia ja Colorado platoo , Suur nõgu (Great Cannion) ning Mehhiko kiltmaa .
Lõunapool Tehuantepeci maakitsust (Kesk-Ameerikas) jagunevad Kordiljeerid kaheks: üks haru suundub itta ja jätkub Ameerika Vahemere saartel, teine ühendab Kordiljeere Panama maakitsuse kaudu Andidega.
Kordiljeerid on noor kurdmäestik, mille idaosa on tekinud Vaikse ookeani ja lääneosa alpikurrutusel. Iseloomulikud on elav vulkanism (Kesk-Ameerikas) ja sagedased maavärinad. Sademeid on Vaikse ookeani ranniku põhjaosas ja Kesk-Ameerika idaosas 3000.6000mm, sisekiltmaadel 200-300mm, kohati 50mm aastas.
Kordiljeeride põhjaosa ja rannikuahelikke Californiani katavad okasmetsad (s. sekvoia ), lavamaadel (lõunapool 50° pl) on rohtlad ja kõrbed. Kesk-Ameerika idaosas idaosas kasvab vihmamets , lääneosas heitleheline troopiline mets. Metsa ülapiir ulatub Alaska lõunaosas 600-800 m, Kaljumäestiku lõunaosas 3300- 3600 m kõrguseni. Kordiljeerides asuvad ka USA suurimad looduskaitsealad, sh Denali, Yellowstone'i ja Yosemite'i rahvuspark ning Colorado Kanjon .
Kordiljeeride ahelikke võib erinevates osades jagada järgmiselt:
Alaskas :
Alaska ahelik
Chugachi ahelik
Briti- Kolumbia rannikumäestik
Loode USA-s:
Kaskaadid
Lääne USA-s:
Sierra Nevada
Kesk-Ameerikas:
Sierra Madre Occidental
Kariibi mäed
Aleuudi ahelik
Aleuudi ahelik asub Edela-Alaskas ja on Alaska ahelikest kõige läänepoolsem. See on Alaske aheliku edelapoolne jätk ja ulatub 1000 km kirdest edelasse mööda Alaska poolsaart , Chakachamna järvest Unimaki saareni. Aleuudi saared on selle ahela jätk, kuhu kuuluvad mitmed tegevvulkaanid . Siin on keskmiseks kõrguseks 1500 meetrit ja enamik mägedest on vulkaanid . Maastik on siin ilus, sisaldades järvi, jõgesid, koski, liustikke ja rannikukaljusid.
Aleuudi kõrgemad mäed on:
Redoubt Volcano
3 109 m
Iliamna Volcano
3 054 m
üles
Brooki ahelik
Brooki ahelik sirutub üle kogu Põhja-Alaska, Tšuktši merest Yukoni piirni. Kõrguse on keskmine kasvab kirde suunas 2200 -2800 m. Kõrgemad sopid on jää ja lumega kaetud suurema osa aastast.
Selle suure ala iseloomulikeimaks tunnuseks on vaikus , kuna ainsad hääled tulevad tippude vahel ulguvatest tuultest. Hundid ja põhjapõdrad on peamisteks asukateks.
Brooki aheliku kõrgeimaks tipuks on Mount Isto (2762 m).
üles
Wrangelli mäed
Wrangelli mäed asuvad Alaska kaguosas. Wrangelli kõrged tipud tõusevad üle lumise metsaala , keskmise kõrgusega 3600-3700 m.
Wrangelli mäed on tehniliselt ühed kergemad Alaska peamistest tippudest, kuid sinna minekuks on vaja ette võtta ekspeditsioone ja astuda ilmade väljakutsetele vastu
Wrangelli mägede peamised tipud:
Mount Blackburn
4 996 m
Mount Bona
5 005 m
Mount Sanford
4 949 m
üles
Olümpia mäed
Olümpia ahelik on kompaktne tippude ala, mis asub Olümpia poolsaarel Washingtoni osariigi läänerannikul. Ahelik hõlmab väikese ala ja mäed pole eriti kõrged, need on murdunud ja astmelised ning pakuvad head võimalust nii mägedes matkamiseks kui ka tehniliseks jää- ja kajuronimiseks. Mäed tõusevad astmeliselt mere tasemelt saavutades 2400 m kõrguse.
Olümpia aheliku kõrgemad mäed:
Mount Olympus
2 428 m
Mount Deception
2 374 m
Mount Constance
2 360 m
üles
Rocky Mountains
Colorados on üle tuhende tipu üle 3000 m, 54 aga ulatuvad üle 4200 m. Need on erodeerunud platoo järgijäänud kõrged osad. Mägede kõrgus on peamiselt ühtlane, millest vaid mõned 4000sed seidavad teistest kõrgematena. Enamusel mägedel on kerged rajad neid ümbritsegatele rusukalletele ja rasked ronimisrajad sirgetel kaljuseinetel. On ka mõned väikesed liustikud ja lumi katab mägesid detsembrist maini - mõned lumelaigud püsivad ka läbi suve. Mäed on ligipääsetavad suvel, kuid pealelõunased tormid on siin tavalised.
Mägedes leidub ka mahajätud kummituslinnu endistest kaevandusasulatest. Indiaanlased ronisid esimestena paljudele Colorado 4000stele tippudele.
Colorado kõrgeimate tippude seas on:
Mount Elbert
4 399 m
Mount Massive
4 396 m
Mount Harvard
4 395 m
üles
Sierra Madre del Sur
Sierra Madre del Sur in üks kolmest põhiahelikust Mehhikos . Sierra Madre del Sur on ida-läänesuunaline asudes Vaikse ookeani ranniku lähedal. Ahelik ei ole aga selgepiiriline, kuna isoleeritud massiivid kerkivad siin-seal üle terve piirkonna. Ahelik jätkub Kesk-Ameerikasse ja selle kõrgeim tipp, Tacaná vulkaan (4092 m)asub Mehhiko-Guatemala piiril .
üles
Sierra Madre Oriental
Sierra Madre Oriental on mäeahelik, mis asetseb lõunasunas läbi Mehhiko idaosa, olles paralleelne Mehhiko lahega. See on keskmiselt 360 kilomeetrit lai, kuid sealsed mäed on suhteliselt madalad ja ilma kuulsate tippudeta.
Sealne kõrgeim mägi, Cerro Peña Nevada (3664 m), on tuntud oma koobaste poolest.
Mexico 's three highest peaks, all isolated volcanoes, rise south of the Sierra Madre Oriental, and are
sometimes considered part of the Sierra Madre Occidental.
Kariibi mäed
Läbi Kariibi mere saarte on kenad mäed, millesse kuuluvad ka Jamaika Sinised Mäed ( Blue Mountains), Kuuba Sierra Maestra ja Puerto Rico vihmametsadega kaetud Sierra de Luquillo. Kõrgemad mäed Kariibi saartel on Hispaniola saarel, mille mäed on kõrgemad kui Haiiti ja Dominikaani osade mägedest. Dominikaani Vabariigis on Kariibi saarte kõrgeim mägi, Pico Duarte (3087 m).
maailma kaart