Geodeesia kontrolltöö (0)

Geodeesia eksam
Millised on geodeesia harud? Selgita
Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel.
Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal .
kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega.
Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm -meetriliste instrumentide abil.
Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu.
Üheks haruks on ehitusgeodeesia .
Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi . Milleks neid kasutatakse?
Geoid -keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused.
Geoidil on kaks tunnust: Geoid on igal pool kumer; Loodi ehk raskustungi jooned on igas geoidipunktis risti tema pinnaga.
Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused.
Pöördellipsoid on keha, mis esindab lihtsustatult maakera kuju. Pöördellipsoid on pooluste suunast kokku surutud.
Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid , mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil.
Neid kasutatakse …..
Mis on nullnivoopind, loodjoon, normaal ?
Loodjoon – maapinnaga risti olev joon
Nullnivoopind - Punkti absoluutne kõrgus H määratakse mere või ookeani keskmisest pinnast, mida nimetatakse nullnivoopinnaks. Nivoopindu on palju. Need on Maa raskusjõuvälja ekvipotentsiaalsed pinnad, mis on igas punktis risti loodjoonega.
Normaal - Pinna normaal mingis selle pinna punktis on pinna puutujatasandiga selles punktis ristuv sirge.
4. Mis on punkti geograafilised koordinaadid, nende määramine
Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus ? ja geograafiline laius ?. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides.
Geograafiline pikkus ? on algmeridiaani (Greenwichi meridiaani ) ja punkti läbiva
meridiaani tasandite vaheline nurk. Kuna Eesti ala jääb Greenwichi meridiaanist idapoole, on siin alal kõikide punktide geograafiline pikkus idapikkus.
Geograafiline laius ? on ekvaatori tasapinna ja punkti läbiva loodjoone nurk. Geograafilist laiust mõõdistatakse ekvaatorist põhja või lõuna suunas. Kuna Eesti ala jääb ekvaatorist põhjapoole, on siin alal kõikide punktide geograafiline laius põhjalaius.
Geograafilised koordinaadid ei ole absoluutsed, sest ühel punktil võib olla mitu
geograafilist koordinaati . See tuleneb sellest, et maakera mõõtmeid pole võimalik täpselt
välja arvutada.
Mis on punkti geodeetilised koordinaadid, nende määramine
Geodeetilised koordinaatideks on B (laius) ja L (pikkus), mis määravad punkti
asendi referentsellipsoidil. Kolmas koordinaat on geodeetiline kõrgus h, mis määrab
punkti kauguse ellipsoidist piki normaali . Geodeetilised ja astronoomilised koordinaadid ei ühti. Seda põhjustab loodjoone kõrvalekalle maaellipsoidi normaalist. Kõrvalekalle määratakse gravimeetriliste ja kõrgtäpsete geodeetiliste mõõtmistega.
Mis on tasapinnalised ristkoordinaadid?
Tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y on kasutusel ainult tasandil, mida maakera ei ole. Maakera tasapinnale teisendamiseks kasutatakse projektsioone ning tasapinnal võetakse kasutusele ka ristkoordinaadid.
Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui – märgiga
Mis on mõõtkava, arv-, põik-, selgitav ja joonmõõtkava?
Mõõtkava näitab seda mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud. Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maa-ala kaardile mahub .
Arvmõõtkava – plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel. Mida suurem arv on nimetajas, seda väiksemaks loetakse mõõtkava ning seda rohkem detaile on kujutatud plaanil.
Nt. 1:5000 või 1/5000
Joonmõõtkava on lihtsaim graafiline mõõtkava. See on tehtud joonisena, mis oma olemuselt on lihtne joonlõik, millele on märgitud jaotis looduses vastavate pikkustena. Joonmõõtkava konstrueerimiseks on vaja teada arvmõõtkava. Joonmõõtkava põhiülesanne on võimaldada tööd mõõtesirkliga.
Põikjooneline ehk transversaalmõõtkava on kõige detailsema jaotisega graafiline mõõtkava, mis konstrueeritakse analoogselt joonmõõtkavale, kuid siin on oluline ka mõõtkava kõrgus, mis täpsustab mõõtkava aluse väikseimat jaotist st rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada kümnenditeks ja sajalisteks. See annab täpsemaid tulemusi ja nii pole vaja
kümnendikosasid silma järgi lugeda. Ka põikmõõtkava korral tehakse mõõtmised sirkliga .
Mis on mõõtkava täpsus?
Mõõtkava täpsuseks nimetatakse 0,1 millimeetrile plaanil vastavat joone pikkust maastikul . Mõõtkava täpsus näitab, kui täpselt saab plaanilt määrata joonte pikkusi ja kui täpselt saab neid sinna kanda.
10.Mõõtmise mõiste ja jagunemine. Kasutatavad mõõtühikud
Mõõtmine on menetluste kogu, mille tulemusena saadakse mõõdetava suuruse väärtus. Mõõtmisel selgitatakse välja, mitu korda mahub mõõtühik ehk etalon mõõdetavasse suurusesse.
Mõõtmised jagunevad kahte liiki:
• Otsesed mõõtmised – väärtus vahetu mõõtmise tulemusel
• Kaudsed mõõtmised – väärtus arvutuslikult
Geodeesias kasutatavad mõõtühikud :
• Nurgamõõduühik ( Kraad 1/360 täispöördest, Goon 1/400
täispöördest 90o = 100.000 g).
• Joonemõõduühikuks on meeter.
11. Mõõtmistulemuste vead: sulgemisviga , jäme viga, süstemaatiline viga, juhuslik viga.
Sulgemisviga - mõõdistamiskäigu sulgemisel mõõtmisandmetest arvutatud suuruse (nurk, kõrguskasv või koordinaatide juurdekasv) erinevus võrreldes lähtepunktide andmetest arvutatud suurusega. Jäme viga – tekib hooletuse ja metoodika mitte jälgimise tõttu. Need tuleb mõõtmistulemuste seast kõrvaldada ja asendada uute mõõtmistulemustega. Süstemaatilised vead – Muudavad mõõtmistulemusi mingis kindlas suunas. Näiteks joone pikkuse mõõtmisel nominaalpikkusest pikema lindiga saame kompareerimisparandit arvestamata tegelikkusest lühema mõõtmistulemuse. Juhuslik viga- tekib ka paratamatult mõõtmismetoodika järgimisel. Need tekivad keskkonna ja ilmastiku mõjude kui ka inimlike eksituste teel.
12. Mis on geodeetilise põhivõrgu punkt?
Geodeetiliseks võrguks nimetatakse maastikul kindlustatud punktide kogumit, millele on ühtses süsteemis määratud plaanilised ristkoordinaadid x ja y ning kõrgus h.
13. Millised geodeetilised põhivõrgud on kasutusel?
On olemas tihendusvõrk(on rajatud paarispunktidest koosneva lausvõrguna, üks punktide paar 16-25 m2 kohta, punktide omavaheline kaugus on ca 500m.Punktidele on määratud GPS koordinaadid +- 3-5 cm täpsusega. Kasutatakse ka kõrgemate hoonete. Plaanilise KGV punktidena kasutatakse ka kõrgemaid hooneid, kirikutorne ja majakaid. )ja on olemas mõõdistamisvõrk ( Peab tagama topograafilisel mõõdistamisel graafilise täpsuse + - 0,2 mm.
14. Millised on joone mõõtmise vahendid?
Jooni saab mõõte lindiga, mõõtmisi teostatakse alati 2 korda.
15. Kuidas hinnatakse joonemõõtmise kvaliteeti?
Mõõtmiste kvaliteeti hinnatakse suhtelise vea abil 1/N. Selleks leitakse esmalt kahe mõõtmistulemuse vahe (5d), mis jagatakse mõõtmistulemuse keskmisesse (D) ja tulemus väljendatakse lihtmurruna, mille lugejas on 1 ning nimetajas mingi arv N ( 5d /D = 1/N).
16. Milliseid parandeid tuleb arvestada joone mõõtmisel?
1. Lindi pikkusest tingitud nn lindi kompareerimisparand 5lk tuleb mõõdetud joonepikkusele arvutada valemiga:
5 Dk = D 5l k / 20 , kus
5 D k – mõõdetud joone kompareerimisparand
5l k – lindi kompareerimisparand
D – mõõdetud joonepikkus
20 - lindi nominaalpikkus (20m)
2. Temperatuuriparand 5Dt valemiga:
5Dt = D? (t-t0)
D– mõõdetud joone pikkus
?- lindi materjali joonpaisumiskoefitsent- terasel 0,0000125
t – mõõtmisaegne temperatuur
t0-kompareerimisaegne temperatuur
3. Kaldest tingitud parand 5D?, mis on alati miinusmärgiga.
5D? = 2D ?sin2 ?/2 = h2 / (2D)= D-d, kus
d-mõõdetud maastikujoone-kaldjoone horisontaalprojektsiooni pikkus
D-mõõdetud maastikujoone A-B pikkus
?-maastiku kaldenurk, mis mõõdetakse eklimeetriga
h - maastikupunktide A ja B korguskasv
d= D cos?
Lõpliku joonepikkuse arvutusvalem:
Dloplik = D – 5Dv + 5Dk + 5Dt
17. Veaallikad joonepikkuste mõõtmisel
1. Lindi mittetäpsest sihileasetamisest tingitud viga – mõõtmistulemus suureneb.
2. Lindi alla- ja ülespaindumisest tingitud viga – mõõtmistulemus suureneb.
3. Lindi ebaühtlasest pingutamisest tingitud viga.
4. Kalde - ,temperatuuri- ja kompareerimisparandite mittearvestamisest tingitud viga.
18. Mis on geograafiline asimuut ?
Asimuut – horisontaalnurk , mida mõõdetakse päripäeva põhja suunast kuni antud jooneni.(0-360o)
19. Mis on magnetiline asimuut?
Magnetilisest meridiaanist mõõdetud asimuute nimetatakse magnetiliseks asimuudiks (Am).
20. Mis on direktsiooninurk ?
Direktsiooninurk – horisontaalnurk, mida mõõdetakse telgmeridiaanist või temaga paralleelse sirge põhja suunast päripäeva kuni antud jooneni (0-360o)
21. Mis on rumb ?
Rumb – teravnurgaks taandatud asimuut. Rumbi mõõdetakse kas põhja- või lõuna suunas kuni antud jooneni. (0-90o) lisades juurde veerandi nimetuse.
23. Mis on nivelliir ?
Instrument , mis tööasendis tagab horisontaalse viseerimiskiire.
24. Mis on punkti absoluutne kõrgus? Mis on punktidevaheline kõrguskasv?
Absoluutne kõrgus on nullnivoopinna ja määratava punkti vaheline loodjoonesuunaline kaugus.
Punktidevaheline kõrguskasv on kahe punkti kõrguste vahe. Maapinna tõusu suunas loetakse kõrguskasv positiivseks, languse suunas negatiivseks. Kõrguskasvu võib arvutada kõrgusarvude või maastikul tehtud mõõtmiste, st nivelleerimise andmete järgi.
25. Keskelt nivelleerimise olemus ja selle tähtsus.
Keskelt nivelleerimine : Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB
27. Nivelliiride liigid.
Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel:
Kõrgtäpsed nivelliirid ? ? 10’’
Täpsed nivelliirid ? ? 15’’
Tehnilised nivelliirid ? ? 45’’
Konstruktsiooni alusel:
Elevatsioonikruviga e. kontaktvesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema paralleelne pikksilma viseerimisteljega. Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja.
Kompensaator nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud.
Digitaalnivelliirid on kompensaator nivelliirid sisearvuti ja mäluga. Nad teevad ise automaatselt lugemid koodlatilt, arvutavad kõrguskasve ja kõrgusi ning salvestavad andmeid.
28. Millised on nivelliiri teljed: telgedel esitatavad nõuded?
Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega.v’v’÷źvv
hh^vv. Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega.
LL÷źKK. Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue).
29. Kuidas viiakse läbi nivelliiri kontroll ja justeerimine ?
Ümmarguse vesiloodi telg peab olema paralleelne vertikaalteljega.v’v’÷źvv
Ümmarguse vesiloodi mull seatakse keskele kõigi kolme jalakruvi pööramisega. Seejärel pööratakse pikksilma 180° ja kui mull jääb keskele on nõue täidetud. Kõrvalekalle näitab kahekordset viga. Pool kõrvalekaldest kõrvaldatakse 3 jalakruvi abil ja ülejäänud pool vesiloodi justeerimiskruvide reguleerimisega.
Kui ümmarguse vesiloodi mull ei välju teise ringi piiridest, loetakse nõue rahuldavalt täidetuks.
hh^vv. Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. vv – vertikaalne. Suunan niitristiku latile (mull keskel), teen lugemid vasaku ja parema otsa järgi. Kui lugemid on võrdsed siis on nõue täidetud. Lubatud vahe võiks olla 0.5 – 1mm. 20 – 30 m kaugusele seatakse ülesse ripplood ja viseeritakse sellele. Vertikaalniit peab kokku langema ripploodi nööri kujutisega. Lubatud kõrvalekalle on vertikaalniidi pikkuses 0.5mm. Kui nõue ei ole täidetud: 1) tuleb pöörata niitristiku raami, 2) saab õige lugemi niitristiku keskkoha järgi.
LL÷źKK. Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). Kontrollimiseks tuleb nivelleerida kahe punkti vahelt, keskelt ja otsast. Elevatsioonikruvist keeratakse peale õige lugem ja seejärel nivelliiri silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest reguleeritakse vesiloodi mull uuesti keskele.
31. Kuidas korraldatakse nivelleerimisel töö jaamas ?
Kaheküljelised latid
Nivelliir seatakse üles keskelt nivelleerimiseks
Instrument seatakse ümmarguse vesiloodi järgi loodi
Viseeritakse tagumise lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem lati mustalt küljelt (A must)
Viseeritakse esimese lati mustale küljele, seatakse elevatsioonikruvist silindrilise vesiloodi mull keskele ja tehakse lugem esimesest latist (B must)
Viseeritakse esimese lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem latilt
Viseeritakse tagumise lati punasele küljele, kontrollitakse mulli ja tehakse lugem
Arvutused Hmust = Amust- Bmust Hpunane = Apunane - Bpunane
Arvutatud must ja punase kõrguskasvu erinevus võib olla kuni 5 mm. Suurema erinevuse korral tuleb lugemeid korrata . Arvutatakse kõrguskasvude keskmine Hkesk = (Hmsut + Hpunane) / 2. Keskmine antakse mm – täpsusega.
Üheküljelised latid
Seatakse instrument keskele ja looditakse
Viseeritakse tagumisele latile, mull viseeritakse keskele ja võetakse lugem A1.
Viseeritakse esimesele latile, seatakse mull keskele ja võetakse lugem B1.
Muudetakse instrumendi kõrgust u 20 cm ning korratakse sama protseduuri (saadakse lugemid A2 ja B2)
Arvutatakse H1 = A1 – B1 H2 = A2 – B2
Kõrguskasvude vahe võib olla kuni 5mm Hkesk = (H1 + H2) / 2
Instrumendi kõrguse muutmine on vajalik kontrollid (alati seda ei tehta )
Enne järgmisse jaama minekut tuleb arvutada välja kõrguskasvud ja keskmised kõrguskasvud.
33. Mis on liitnivelleerimine ?
Liitnivelleerimisel kasutatakse sidepunkte kõrguste sidumiseks jaamade vahel. Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata. Kui sidepunktide kõrguseid on vaja hiljem arvutada, siis need tähistatakse vaiadega. Kui maastikujoonel on sidepunktide vahel mõned iseloomulikud reljeefi punktid, siis nendel punktidel hoitakse järjestikku tagumist latti pärast seda, kui ta on sidepunktilt ära võetud ja neid punkte nimetatakse vahepunktideks.
34. Mis on reeper ja millised on reeperite liigid?
Reeper - kohtkindel geodeetiline märk, mis on kindlustatud (tähistatud) selliselt , et see ei hävineks ega muudaks oma asendit ilma kõrvalise (inimtegevuse) mõjuta
Riiklikud reeperid on rajatud maa sisse või hoonete vundamentidesse.
Kapitaalsemad reeperid on rajatud maapinnast alla poole ja reeperi märk asub maapinnast vähemalt 0,5 m allpool.
I; II ja III klassi võrk ning tihendusvõrk
I – 1 punkt 225km2, 13 punktist, punktide vaheline kaugus on 70-110 km.
II - 199 punkti vahekaugusega ca 15 km.
Tihendusvõrk koosneb 3922 punktist (põhiliselt paarispunktid), punktide tiheduseks on üks punktipaar 16 - 25 km² kohta (keskmise vahekaugusega 5 km) ja paarispunktide omavaheline kaugus ca 500 m.
Kõrgusmärgid on geodeetilised märgid, milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Kõrgusmärkidena kasutatakse reepereid ja seinamärke.
Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit) asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel.
Fundametaalreeper kujutab endast 2m pikkust varrast , mille ühes otsas on ankur ja teises tsenter. Fundamentaalreeper asub 1m süügavusel maapinnast.
Seinareeperid on sfäärilise kujuga või ka kolmnurkse ristlõikega pronksist , roostevabast terasest või malmist, asetatakse vähemalt nädal enne nivelleerimist püsiehitiste vundamentidesse või tugisammastesse.
Põhjareeper on manteltoruga ümbritsetud metalltoru, mis puurimisseadme abil paigaldatakse kuni 100 m sügavusele.
35. Nivelleerimisekäigud; nivelleerimistulemuste kontroll
Nivelleerimiskaigud võivad olla kahe reeperi vahelised (a) või kinnised (b).
II osa
1. Mis on Teodoliit ?
Geodeetiline nurgamõõdistusinstrument, saab mõõta vertikaalnurka või seniitkaugust ja horisontaalnurka, niitkaugusmõõtur võimaldab joonepikkuste mõõtmist.
2. Mis on limb ja mis on alidaad ?
Limbi servale on kantud kraadijaotised päripäeva 0–360 kraadi.
Alidaad on teodoliidi liikuv osa, millele on kinnitatud viseerimisseadis ( pikksilm ), lugemisseadised ja vesilood.
3. Horisontaalnurga määramise viisid
1. Täisvõte – nurk mõõdetakse kaks korda. Nurk võrdub limbilt tehtud lugemite vahena. Täisvõte koosneb kahest poolvõttest. Esimese poolvõttega mõõdetakse nurk ühes vertikaalringi asendis. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi ja mõõdetakse nurk teise poolvõttega teises vertikaalringi asendis.
2. Limbi teatud lugemi suunamist näiteks teodoliitkäigu punktile- või magnetilise põhjapooluse suunas nim. Limbi Orienteerimiseks, sel juhul võrdub horisontaalringilt tehtud lugem horisontaalnurga suurusega.
4. Selgita täisvõtet nurga määramisel. Miks on täisvõte oluline?
Nurk mõõdetakse kaks korda. Nurk võrdub limbilt tehtud lugemite vahena. Täisvõte koosneb kahest poolvõttest. Esimese poolvõttega mõõdetakse nurk ühes vertikaalringi asendis. Seejärel pööratakse pikksilm üle seniidi ja mõõdetakse nurk teise poolvõttega teises vertikaalringi asendis.
5. Punkti asukoha määramise viisid. Selgita
6.Nulli asend – mõiste ja määramine
NA – lugem verikaalringilt, kui viseerimiskiir on horisontaalne ja vertikaalringi alidaadi vesiloodi mull on keskel
Määratakse – tehakse vertikaalringi lugemid lrv ja lrp ühele punktile mõlemas vertikaalringi asendis.
7. Vertikaalnurga määramine. Selgita
Vertikaalnurk on vertikaaltasapinnal oleva sihijoone ja horisontaalsuuna vaheline
nurk.
Kui sihipunkt asub instrumendi (teodoliidi) horisontaalteljest kõrgemal, on vertikaalnurk positiivne; kui sihipunkt asub teodoliidi horisontaalteljest madalamal, siis on vertikaalnurk negatiivne. Seega mõõdetakse vertikaalnurka horisontaaltasandi suhtes, lisades alati märgi „+“ või „ - “. Vertkaalnurga mõõtmiseks on instrumendis vertikaalring (vt joonis 3.7) ja nurga mõõtmiseks on teada horisontaalsuunale vastav lugem – 0o, 90o, 180o või 270o .
8. Teodoliidi kontrollimisel esitatavad nõuded?
Teodoliidi kontroll ja justeerimine peavad toimuma kindlas järjekorras nii, et veel justeerimata telgede asendid teiste telgede justeerimist ei mõjutaks, samuti ei tohi hilisemad justeerimised varem justeeritud telgede omavahelisi asendeid muuta.
1.Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti vertikaalteljega (LL^VV).
2.Limbi pööramistelg peab olema paralleelne vertikaalteljega (V’V’ II VV)
3.Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega (vv^HH)
4.Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KK^HH)
9. Kuidas kontrollitakse teodoliidi põhitelge?
Horisontaalringi alidaadi silindrilise vesiloodi telg peab olema risti põhiteljega (põhitelg peab igas alidaadi asendis olema vertikaalne) Silindriline vesiloodi mull keskele ajada 3s asendis.
10. Kuidas kontrollida niitristi?
Kontrolliks suunatakse niitristi niitide lõikepunkt mingisugusele punktile (a). Pikksilma liigutamisel peenliigutuskruvi abil ülesse (b) ja alla (c) peab vertikaalniit jaama samale punktile.
11.Mis on kollimatsiooniviga, kuidas seda kontrollitakse?
Kollimatsiooniviga – nurk viseerimiskiire ja pikksilma pööramisteljega risti oleva suuna vahel. Kontrolliks viseeritakse ring paremal asendis instrumendi horisondi kõrgusel asuvale kaugele punktile ja tehakse horisontaalringi lugem p . Pikksilm viiakse üle seniidi ja korratakse sama, saades hr lugem v. Kui lugemite vahe on 180 siis on nõue täidetud
12. Mis on inklinatsiooniviga, kuidas seda kontrollitakse?
Inklinatsiooniviga – horisontaaltelg ei ole horisontaalne. Kontrollitakse – teodoliit asetatakse 10-15 m kaugusele kõrghoonest. Viseeritakse ühes vertikaalringi asendis võimalikult kõrgele punktile hoone seinal , viiakse pikksilm horisontaalasendisse ja märgitakse niitristi vertikaalniidi järgi punkti projektsioon seinale. Sama tehakse vr teises asendis. Mõlema punkti projektsioonid peavad jääma bi-sektorisse.
13. Veaallikad horisontaalnurkade mõõtmisel
1. Viga lugemis – so jäme viga , selle vältimiseks mõõdetaks 2 korda(nt täisvõte)
2. Tähisele suunamise viga – tähis pole vertikaalne ja sihil – niitristi vertikaalniit tuleb suunata tähise keskele, võimalikult maapinna lähedale.
3. Tsentreerimise täpsus – avaldub enam lühemate haaradega nurga puhul.
4. Mõõtjast sõltuvad – õiged töövõtted , hea nägemisteravus, parallaksi kõrvaldamine.
14. Teodoliitkäigud, teodoliitkäikude liigid
Kinnine teodoliitkäik algab ja lõpeb samas koordineeritud punktis 1(A).
Lähtekülgedega käik on rajatud kahe tuntud koordinaatidega punkti B ja C vahele ning punktidest B ja C on nähtavad koordineeritud punkti A ja D.
Lähtekülgedeta käik on rajatud kahe tuntud koordinaatidega punkti A ja B vahele, kuid puuduvad nn lähteküljed käigu joontele direktsiooninurkade saamiseks. See ülesanne kannab ka nimetust koordinaatsidumine.
Rippuv käik - Rippuvast punktist 1 ei lähe käik edasi. A ja B on eelnevalt koordineeritud punktid, moodustades nn baasjoone.
15. Kuidas toimub teodoliitkäigu väljamärkimine, mõõdistamine
Lähtudes eelnevalt koordineeritud punktidest (riiklikud geodeetilise võrgu punktid) ja
määrates X-, Y-koordinaatid mõõdistamispõhistele punktidele, moodustub nn plaaniline
mõõdistamise alusvõrk. Määrates neile punktidele ka kõrgused H, moodustub plaaniliskõrguslik
alusvõrk. Mõõdistamispõhise punktide suhtes määratakse situatsioonipunktide
plaaniline ja vajadusel kõrguslik asend.
16. Nurkade tasandamise põhimõte kinnises teodoliitkäigus
Leida polügoonis mõõdetud nurkade summa ja arvutada mõõdetud nurkade teoreetiline summa ??t. Kui nurgaline sulgemisviga on väiksem/võrdne lubatud nurgalise sulgemisveaga siis tuleb saadud sulgemisviga f? jagada polügooni nurkadele, parandus p? ühele nurgale. Parandid p? anda sulgemisveale vastupidise märgiga, kusjuures suurem parand antakse neile nurkadele, millede haarad on lühemad. Parandatud nurgad saadakse mõõdetud nurga ja parandi p? liitmisel, parandatud nurkade summa peab võrduma eelnevalt leitud teoreetilise summaga so ??t.
17. Direktsiooninurkade arvutamine teodoliitkäigus
Järgmise suuna direktsiooninurk võrdub eelmise suuna direktsiooninurk ± 180° miinus parempoolne nurk ? (või pluss vasakpoolne nurk ?).
18. Koordinaatide juurdekasvude arvutamine teodoliitkäigus. Sidumatus ja selle tasandamine . Koordinaatide arvutamine
Koordinaatide juurdekasvud on vastavalt paralleelsed X- ja Y-telgedega.
Kinnises polügoonis peab koordinaatide juurdekasvude summa ??x ja ??y teoreetiliselt võrduma nulliga. Praktiliselt erineb see mõõtmisvigade tõttu nullist sulgemisvigade fx ja fy võrra.
19. Tahhümeetrilise mõõdistamise olemus, nõuded.
Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte seisneb selles, et määratakse korraga punkti plaaniline asend ja kõrgus. Seda saab teha, kui on teada kaugus instrumendist kuni punktini, instrumendi punkti maastikupunktiga ühendava joone suund maastikupunkti kõrguskasv pikksilma pööramistelje suhtes. Kaugus määratakse kaugusmõõturiga, suuna saame horisontaalringilt ning kõrguskasvu saab arvutada maapinna kaldenurga ja kauguse kaudu. Sellist kõrguskasvu määramist nimet. trigonomeetriliseks nivelleerimiseks.
(Tahhümeetriline mõõdistamine – kiirmõõtmine. Tah. Mõõdist. Jaamades mõõdistatakse polaarkoordinaatide meetodil. Määratakse mõõdistavate punktide kõik koordinaadid (x;y;z). Lõpptulemuseks on topograafiline plaan.)
20. Ettevalmistustööd tahhümeetrilisel mõõdistamisel
Antud maatükile tuleb valida sobivad jaamapunktide asukohad. (punktide vahel peab olema nähtavus, seisupunktilt peab olema näha kõiki maastiku kontuure ja reljeefi elemente) sobivaks küljepikkuseks 150-300m Kinnine käik tuleb siduda geodeetilise põhivõrguga.
21. Tahhümeetriline mõõdistamine: töö jaamas, krokii koostamine
Töö jaamas: Välitööde käigus luuakse maastikul mõõdistamise alusvõrk (polügoon), mille punktidele määratakse plaanilised koordinaadid (X, Y) ja kõrgus (H).
Mõõdistamise alusvõrgu punktid tähistatakse maastikul maavaiadega või asfaldinaeltega; püsivamaks punkti tähistamiseks võib metallvarda betoneerida pinnasesse. Järjestikuste alusvõrgu punktide vahel peab olema nähtavus joonepikkuste mõõtmiseks ja nurkade mõõtmiseks polügooni punktide vahel. Samuti peab olema tagatud nähtavus mõõdistatavatele situatsioonipunktidele.
Käigu joonte pikkused peaksid jääma vahemikku 20–350 m. Käigu pikkus eelnevalt koordineeritud punktide vahel mõõtkava 1: 500 korral ei tohi olla suurem kui 0,8–1,2 km. Mõõtkava 1: 5000 puhul vastavalt 4–6 km (esimene arv on maksimaalne käigu pikkus hoonestatud territooriumil, teine arv vastavalt hoonestamata territooriumil).
Mõõdistamise alusvõrgu loomisele järgneb situatsioonipunktide mõõdistamine.
Mõõdistamise ajal koostatakse ka maa-ala silmamõõduline skeem – krokii. Krokii peale kantakse kõik mõõdistatavad punktid ja instrumendi seisupunktid , samuti reljeefipunktid ning vabakäeliselt horisontaalidega reljeef.. Soovitatavalt tähistada seisupunktid roomanumbritega ja latipunktid araabia numbritega.
22. Kameraaltööde koosseis tahhümeetrilisel mõõdistamisel?
Kõik välimõõdistamise andmed kantakse väliraamatusse, automaatinstrumendi puhul salvestatakse mällu
1. Arvutada alusvõrgu punktide X-, Y-, H-koordinaadid.
2. Kanda plaanilise alusvõrgu punktid koordinaatide järgi plaanile .
3. Polaarnurga ja -kauguse järgi kanda plaanile situatsioonipunktid.
4. Kantud situatsioonipunktide ja krokii järgi joonestada plaanile situatsioon.
5. Kirjutada plaanile situatsioonipunktide (reljeefipunktide) kõrgused ja konstrueerida horisontaalid.
6. Joonestada plaan kehtivate leppemärkidega.
24. Eesti Põhikaardi mõõtkavad?
Digitaalversioonil 1:10 000, paberkaardil 1:20 000
25. Eesti Põhikaardi projektsioon
Eesti Põhikaart on Lambert-Estonia (L-Est) projektsioonis, mille arvutused põhinevad GRS-80 referentsellipsoidi parameetritel.
Projektsiooni moonutuste vähendamiseks on kasutatud puutekoonuse asemel lõikekoonust. Lõikekoonuse puhul on kujutise mõõtkava õige lõikeparalleelidel, mis on ühtlasi moonutuste nulljoonteks, lõikeparalleelide vahel on kujutis vähendatud ja suurendatud väljaspool lõikeparalleele
26. Eesti Põhikaardil kujutatud koordinaatsüsteem (4)
Eesti Põhikaardil on kujutatud ühe kilomeetrine ristkoordinaatvõrk 5x5 sentimeetrit :
• Mustaga on trükitud L-Est 97 ristkoordinaatsüsteem.
• Punasega on trükitud NSVL 1942 ristkoordinaatsüsteem.
• Sinisega on trükitud (UTM) ristkoordinaatsüsteem.
• Pruuniga on trükitud Geograafilised koordinaadid.
27. Postide rihtimine projektasendisse
Postide rihtimisel tuleb selle alumise lõike geomeetrilised teljed ühildada vundamendile märgitud teljemärkidega või posti küljed ühildada viimaste projektikohaseid asukohti tähistavate paigaldusjoontega. Ühtlasi tuleb post rihtida vertikaalseks, mis tehakse üldjuhul kahele ristuvale teljele paigutatud teodoliitide abil.
Vertikaalseks rihtimine võib toimuda kas geomeetriliste telgede või servade järgi.
28. Postide vertikaalsuse määramine
Ühtlase põiklõikega postide vertikaalsuse määramine võib toimuda nii posti geomeetriliste telgede kui ka posti servade jargi .