Film „Tšernobõli samuraid“ – Tšernobõli mõju Eestile Tšernobõli katastroof toimus 26. aprillil 1986. See on maailma kõige suurem inimese käeläbi toimunud katastroof. Öösel 4. reaktor plahvatas, see kiirgas radioaktiivsust igale poole – kõrgendatud radiatsiooni taset mõõdeti pea kõikjal põhjapoolkeral. See kiirgas sada korda rohkem reaktsiooni kui Nagasaki või Hiroshima. Esimesed kaks päeva NSV Liit varjas olukorda, kuniks Rootsis mõõdeti ebatavaliselt kõrge radiatsioonitase. Peale seda avalikustas NSV info lähilinnades, Pripjati linn evakueeriti – see linn on siiani suletud ja valve all, külastamiseks on vaja eriluba. Koha peale saadeti kohapeale 830 000 meest, et olukorda paremaks muuta. Peamiselt saadeti noormehi, kellel elu veel ees. Eestist saadeti 4800 meest, nendest 750 surnud enne 2015. aastat. Nendele loodi vaatepilt, et Tšernobõlis on väike õnnetus juhtunud – tulekahju ning seda on vaja 2 nädalat koristad...
(wu-wei) (Budhha kuju Jaapanis) Ilmalik kunst · Kyoto õukonna tellimusel arenes · pakkus elamismõnu, esteetilised naudingud · hoonete kergus, õhulisus · puust põrandatel polnud mitte mööbel vaid õlgmatid või sirmid (Jaapani kaunistatud sirm) Tarbekunst · levis lakkehistöö · lihtsa, kuid elegantse vormiga keraamika · külmrelvad, mida kasutasid samuraid · sogunite õukonnas sõjakam, vägivaldsema sisuga kunst. (jaapani samuraid) Kirjakunst · Õpitud Hiinast · arendati luksuse suunas (värvilised paberid, kullapritsmed) · võrreldes Hiina hieroglüüfidega jaapanis levis vabam, spontaansem ja mänglevam ilukiri · eelistati kirjakunsti visuaalse ilu ühendamist kaunilisuste luuletustega, et pakkuda naudingut nii silmadele kui ka mõtetele
Temaatilise poole pealt jällegi saab Zalakeviciuse filmi pidada mitme aspekti ja detaili puhul vesterniks – olemas on relvastatud võitlused, teatav anarhia, kättemaksufaktor jne. Küla iseenesest meenutab juba Metsiku Lääne linna, millest ei puudu loomulikult ka kõrts. Vesterne võib näha kui ameeriklaste versiooni keskaegsetest euroopa ristirüütlitest või jaapani samuraidest. Tähelepanuväärsemaks filmiks selle tõestuseks võib pidada Akira Kurosawa „Seitset samuraid“ (1954), milles on selgelt vesterni elemendid, kuid erinev kultuuriline/ajalooline taust.7 Selle filmi järgi on ameeriklased teinud oma versiooni – „Fantastiline seitse“(1960), mis on puhtakujuline vestern aga Kurosawa filmi täpne koopia. Mõlemas filmi keskmeks on kogukond, kes on hädas bandiitidega ja palkavad endale abilised – vastavalt siis kas samuraid või Metsiku Lääne püssimehed. Sellegipoolest ei kiputa „Seitsme samurai“ kohta ütlema vestern
Alates 30cm kuni 2m suurused Sumo – Jaapani traditsiooniline maadlus. See toimub 4,55 m läbimõõtega ringis. Teada olevalt on pärist 642. aastast. Sellest ajast on korraldatud sumoturniire keisriõukonnas. Sumo on tihedalt seotud Jaapani usundi sinotismiga. Judo – Jaapani võitluskunst. Põhineb heidetel ja kinnihoidmistel. Džuudo on välja kasvanud mitmest erinevast Jaapani jūjutsu koolist. Esimese džuudo treeningkooli rajas 1882 Shitayas dr Jigoro Kano. Samuraid – provintside aristokraatiat esindavate ülikute sõjaline kaaskond. Nende elu tegevust sätestas au- koodeks Bushi-dõ: 1) Samurai peab kuulama tenast peituva juamala (kami) häält... 2) Samurai peab pidevalt oma keha eest hoolt kandama, palju õppima, end treenima, kannatama ja riskima. 3) Samurai peab saavutama täieliku enesevalitsemise. Tapeab valitsema oma kirgi, mitte andma voli vihale,
Rüütlikultuur Provintsieliidi mõju kasv viis 12. sajandi lõpul sogunaadi suurfeodaalide sõjalise valitsuse kehtestamisele. Ilmalik võim koondus soguni kätte, keiser säilitas vaid shinto usujuhi positsiooni. Provintsides võimutsesid vana jaapani aristokraatiat esindavad ülikud, kes tuginesid oma sõjalisele kaaskonnale samuraidele. Viimaste elu ja tegevust sätestas range aukoodeks bushido (,,sõjamehe tee"). Samuraid, jaapani rüütlid, pidid armastama ja kaitsma kodumaad ning oma isandat, kelle vasallid nad olid, austama keisrit ja esivanemaid, lakkamatult õppima ja end füüsiliselt arendama, saavutama täieliku enesevalitsemise ja surmapõlguse. Sõdima minnes pidi samurai unustama oma kodu, perekonna ja isikliku elu. Vürsti surma korral nõudis samurai au temalt enesetapu harakiri (teise nimega seppuku) sooritamist. Aga et see hakkas 15. - 16. sajandist peale
kohustuses, mitte isiklikus meeldivuses. Seisused Kõige kõrgem seisus oli alati imperaatoril koos oma õukonnaga, ehkki tal vahepeal pikka aega tegelik võim puudus. Imperaatori vanem poeg päris trooni sageli üsna noores eas, kui vananev valitseja astus kõrvale ja pühendus palvetele. Seisustest üks kõrgemaid oli sõdalaste samuraide seisus. Nemad kontrollisid kõiki teisi ja neile kuulus mitmeid privileege, näiteks tohtisid nad kanda kahte mõõka. Samas olid samuraid kohustatud kõikidele teistele eeskujuks olema, elama kindlate reeglite järgi ning mitte lubama endale mingeid liialdusi. Järgmine seisus oli talupojaseisus. Talupojad toitsid kõiki ülejäänud seisusi. Kuigi talupojaseisuse väärikusest ja vajalikkusest räägiti palju, oli talupoja tegelik olukord raske. Kehtis palju piiranguid, talupojad ei tohtinud oma majapidamist maha jätta, ükskõik kui raske neil ka oli. Enamasti elasid nad vaesuses.
vastutasuks vabastati nad tolli ja impordimaksudest, kuid see süsteem ei püsinud kaua. 5. varajasel Heia perioodil valitseja KAMMU laiendas oma valitsemisala põhja-Honshu'sse, kuid sõjavägi, mille ta vallutama saatis ei suutnud vastu panna kohalike moodustatud agressiivsete meeste klannile. Selliseid klanne hakkas järjest rohkem juurde tekkima ja lõpuks hakkas valitseja KAMMU neid enda teenistusse palkama. Ta koolitas neid ja Samuraid olid väga haritud kuid ülemkohus pidas neid ikkagi barbariteks. 6. mõned klannid olid moodustatud talumeeste poolt oma vara kaitsmiseks. 7. Kato Kyomassa oli üks võimsamaid Samurai klannijuhte. Ta juhtis klanne Korea okupeerimise ajal. 8. veel tuntud samuraisid: Nabeshima Naoshige, Torii Mototada, 9. tavaliselt olid samuraide klannijuhid valitsejale kaugelt sugulased. 10. olid kolm tuntuimat klanni : Fujiwara, Minamoto ja Tara. 11
katastroofi 180 tonni tuumamaterjali, siis Fukushima sisaldas 1760 tonni. Tuumajaama koristustöödeks kulub veel kümneid aastaid, kuna hetkel puudub vastav teadmistepagas, kuidas seda kõige paremini teha. Fukushima tuumajaama kolmes reaktoris on radiatsioonitase jätkuvalt nii kõrge, et inimesi sinna ligi ei lubata ja kõik tööd tehakse ära robotkraanadega. Pärast Fukushima katastroofi otsustasid Film Tšernobõli samuraid http://www.youtube.com/watch?v=UBjBxwyOiY4 Kasutatud kirjandus 1. http:// www.postimees.ee/2723664/jaapani-maavarinast-ja-fukushim a-tuumajaama-katastroofist-moodub-kolm-aastat 2. http://et.wikipedia.org/wiki/2011._ aasta_Sendai_maav%C3%A4rin 3. http://www.telegram.ee/maailm/28-seika-mis-annavad-aimu-fu kushima-katastroofi-ulatusest#. U2oRJoF_srU 4. http://www.telegram.ee/maailm/fukushima-katastroof-on-osut unud-hullemaks-kui-tsernobol#.
teatristseenid, kuulsad näitlejad. 9. Maalikunsti näited Ajanta kaljutemplite Wang E. Vaade kaugusesse, Jaapani kaubalaeba puugravüür, seinamaalingud emand Wen-Chi tagasitulek, Samuraid värvilisel puugavüüril, Minimoto Yorimoto portree, Kitagawa Utamaro ,,Kolm kaunitari", ,,Teeaeg", Katsushika
INDIA, HIINA JA JAAPANI KUNST India Kunst on seotud religiooniga (hinduism, budism, dzainism - üksikute religioonide piiri on raske eraldada). Arhitektuur ja skulptuur on sulandunud omapäraseks tervikuks. Templid on enamasti vana kunsti mälestusmärgid (meenutavad rohkem monumente) - ehitati kivist (ilma mördita, vahepeal kasutati metallklambreid). Sambad seisavad väga tihedalt üksteise kõrval. Välisseinad näivad koosnevat skulptuuride massist, tühja pinda reljeefide vahel pole peaaegu üldse. Välisseinu kaunistavad jumalate kujud keda lõbustavad muusikud ja tantsijad. Templi keskel asub pühamu, templi torn, jumaluse kuju. Sisekujunduses on kujusid vähe, laed kiviplaatidest, siseruumid on hämarad. (Khajuraho tempel, kaljutemplid, stuupad) Stuupad - Buddha mälestusmärgid. Hakati ehitama u. 3. saj eKr. Neid on üle 84 000. Algselt olid stuupad poolekerakujulised mullahunnikud, kuid siis hakati neid vihma eest kaitseks katma kiviplaatidega....
Sinto-jumala tee uja kõige vanema usundi nim, keskmes on kamid või jumalate austamine. Pentoonika nagu Hiinas.Gagaku- elegantne ja õige muusika, on tantsuetenduste saateks tänavu on kasutusel Jaapani keisrite õukonnas. Jaapani teater-templi ja kloostri rituaalid, reeglid, kostüümid, maskid, rekvisiidid, sümboolika. Kabukiteater-16 saj esialgu tantsud, esitasid naised ja pillimäng, 18 saj ainult mehed kes ei laula,teevad seda teised muusikud, käib mitu tundi. No-teater-samuraid(relvastatud kaaskonna liige ja pärast sõjaväeline) ja ülikud. Lava ilmadekoreerimata, puust maskid, kostüüm ei kata jalgu, sümbol- rõõm,kurbus,viha. Jumalate ja kangelaste elu sisu. Bunraku-nukuteater, inimese suurused nukud, juhib neid kimonos olev nukujuht, ja mustas 2 abilist, mängitakse vanu ballaade(shamisen). Pillid:koto-kosmoloogilise sümbolina (kõikust) 13 17 21 keelega, näppekeelpill, põrandal mängitakse, keele all liikuv sild (roop) häälestamine, elevandiluuga
Jaapani maalikunst maaliti vaheseinadale, lükandustele, paberrullidele. Kirjakunsti arendati luksuse suunas(värvilised paberid, kullapritsmed). Ilukiri Jaapanis oli aga spontaanne ja vaba. Jaapanis kasutati puulõiketehnikat . 18. sajand saavutas täisküpsuse, levis massiliselt, publikuks linnarahvas. Temaatikas tähtsal kohal olid igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad. Näiteks sobiks siia Jaapani kaubalaeba puugravüür ja Samuraid värvilisel puugavüüril. India, Hiina ja Jaapan on nii mitmel moel üksteisest erinev. India omapäraks võiks lugeda seda, et rõhutatakse lauset, et miski ei kao, vaid kõik kordub. Hiina aga on eriline kalligraafia poolest. Ka tarbekunst oli ta silmapaistev metallehistööd, igasugused nikerdused, tikandid, portselan. Töötlus oli puhas ning oli paista vormirikkust. Jaapanis tarbekunstis paistis silma lakkehistöö ja lihtsa, elegantse vormiga keraamika
väga korralik lavatehnika); ikebana suunad ja nurgad väga tähtsad; orgami; maalidel sätitakse pareminei ära kaugus ja värv; mehed näevad välja nagu naised. Fakte: chinoisuri ehk nö "Hiina hullustus" 18. sajandil hetsuke ehk 3-7 cm skulptuurid Van Gogh kujutab jaapani kunsti jubeda kollase värviga (liiga ülepaisutatud) Jaapani kalligraafias levis vabam spontaansem ja mänglevam kiri samuraid jaapani rüütlid Hokusai kunstnik 36 Fuji vaadet (kavatses 100) Leigh, Yoko Ono mõned tööd valgele paberile jne. Vana-Ameerika kunst Tunnused: reljeefid madalad; (joonistustena, et lihtsustada); verejanuline kunst; ratas puudub; sõlmkiri; rohkem painutatud geomeetrilised kujundid (moodustub väga põhjalik muster); järskude treppidega astmikpüramiidid; kujutati inimesi ja loomi; piltkiri raiuti kivisse
loodusele. Zen-mungad eelistasid musta tussi. Kirjakunst Arendati suurema luksuse suunas (värvilised paberid, kullapritsmed). Levis vabam, zeni mõjul spontaansem ja mänglevam ilukiri. Kirjakunsti visuaalse ilu jaapani kalligraafiast Keraamika lihtsa elegantse vormiga. Soigunite õukonnas sõjakam, vägivaldsema sisuga kunst. Näit. värvitud puust hirmuäratavad maskitaolise miimikaga valvurite figuurid. Külmrelvad tarbekunsti suursaavutus, kasutasid samuraid. Pargikunst väldib reeglipära ja sümmeetriat, jätab mulje juhuslikult kujunenud, muinasjutuliselt mitmekesisest põnevast aiast. Puulõiketehnika levis laiemalt 17. saj., täisküpsus 18. saj. Alul trükiti ühe plaadiga mustvalge pilt, värvid lisati pintsliga. Hiljem mitme plaadi ja värviga trükkimine. Levis massiliselt, publik linna lihtrahvas. Temaatika: relistlik, humoristlik või karikatuurne igapäevane elu, naised, taimed, loomad,
Jaapani muusika on traditsiooniline ja moodne muusika. Jaapan on ajalooliselt olnud tihedalt seotud Hiina ja Koreaga, mille kultuurid on ka jaapani kultuuri mõjutanud. Enamik pille ja muusikastiile on algselt pärit Hiinast ja Koreast. Jaapanlased kuulavad väga mitmekesist muusikat: traditsioonilist jaapani muusikat, jaapani popmuusikat, lääne klassikalist muusikat, ameerika popmuusikat jm. AJALUGU Keskaeg Keskajal (12–16 saj.) hoidis valitsev samuraide klass õukonnamuusikast eemale. Samuraid eelistasid populaarsemaid muusikaliike nagu dengaku: kantrimuusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid, eriti need, millega püüti saavutada kami (Shinto jumalannad) poolehoidu ja head viljasaaki. (R.Jürima 2012) Kamakura perioodil (1192–1333) ja ka Muromachi perioodil (1338–1573) toimus rahvateatri etenduste, pagoodirituaalide ja talupoegade riisiistutamis tantsude arengu ühtlane tõus. 14.
(2) Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenas see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. (2) Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika: gagaku ja ka paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid nt. Sarugaku. (2) Keskajal (12 - 16 saj.) hoidis valitsev samuraide klass õukonnamuusikast eemale. Samuraid eelistasid populaarsemaid muusikaliike nagu dengaku: kantri- muusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid, eriti need millega püüti saavutada kami (Shinto jumalannad) poolehoidu ja head viljasaaki. Edo ajajärgul (1603 - 1868) jätkas jaapani muusika arengut ja võttis tõeliselt rahvuspärase vormi tänu teatrimuusika arengule (nogaku) ja Hiinast tulnud instrumentidele: shamisen (teatud liiki flööt) ja shakuhachi (flööt). (2)
Ideid ammutatakse Aasia teemadest, kujutatakse linde, loomi, taimi, geomeetrilisi mustreid ja hieroglüüfe. Võimalik on tutvuda erinevate kataloogidega. Mõnele inimesele võib henna tekitada allergilise reaktsiooni. Hennatatoveeringut on võimalik alati üle joonistada, mis tingib selle pikemaajalisema kestvuse. Hennatatöveering omandab õige värvuse 24-48 tunni möödudes Kujundid Budistlikud mungad: selja peal palved Samuraid ja ülikud: lubasid oma kehakaunsitada nagu siidi ,mis täis maalitakse Jaapani ainude juures kohtab tätoveeritud huuli Havailased tätoveerivad leina märgiks oma keeli Kujundid kass - sümboliseerib sõltumatust, mõttevabadust, kiiret taastumist. pull - jõud, mehisus, viljakus, impulsiivsus liblikas - paljude naiste lemmik. Sümboliseerib kui lühike ja haprus elu on. Kuid samas ka kaunis, võluv. ämblik - osav ja ohtlik tapja, kuid samas ka õnnetooja. Ning
õukonna aadlikke avastama enda jaoks mitmeid muusikalisi vorme. Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenas see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika: gagaku ja ka paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid nt.Sarugaku. Keskajal (12 16 saj.) hoidis valitsev samuraide klass õukonnamuusikast eemale. Samuraid eelistasid populaarsemaid muusikaliike nagu dengaku: kantri- muusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid, eriti need millega püüti saavutada kami (Shinto jumalannad) poolehoidu ja head viljasaaki. Edo ajajärgul (1603 - 1868) jätkas jaapani muusika arengut ja võttis tõeliselt rahvuspärase vormi tänu teatrimuusika arengule (nogaku) ja Hiinast tulnud instrumentidele: shamisen (teatud liiki flööt) ja shakuhachi (flööt)
kinnitada, kuid kanti ka vööl olevas tupes. Mööda mõõga vart jooksis soon. Mõõga käepidemest üleval oli kaitseraud, see kaitses rüütli käsi selle eest, et kui vastane lõi vastu mõõga vart, libises see alla, kuid kaitserauaga oli kindel, et löök ei taba kätt. Jaapanis kasutati keskajal mõõka nimega Katana. Alguses olid Jaapani keskaegsed mõõgad sirged. Katanat ei kasutanud rüütlid, katanat kasutasid samuraid. Katana kaal võis olla ainult kuni 800grammi ja pikkus oli katanal umbes 95cm. Pilt 1.1 Keskaja rüütli mõõk Pilt 1.2 Katana Üheks teiseks külmrelvaks oli ka sõjakirves, neid oli mitmeid tüüpe. Hellebard teise sõnaga odakirves, mida kasutati Rootsis. Hellebard on pika varrega relv torkamiseks, ning raiumiseks. Pilt 1.3 Hellebard Teine kirve tüüp oli aga tavaline sõjakirves, neid oli kahte sorti, pikemaid ja
ja pühamutes ning sellega jumalate õnnistuse toomine inimeste ellu. Shinto kodus. Koduse jumalateenistusega seostub kesksena jumalate riiul, millele on asetatud väikese mõõduline shinto pühamu. Peale selle on riiulil jumalikkuse võrdkuju peegel, püha puu oks ning pühaduse sümbol köis. Jumalakujusid ei kasutata, sest shinto jumala käsitlus on panteistlik, st. jumalus on kõikjal. Samurai oli Jaapani sõdalasest aristokraat. Samuraid olid sõdurid ja riigiametnikud, kes kandsid mõõka ka rahuajal. Samuraide eetika aluseks oli konfutsianism ja seda nimetati busido`ks, relvastatud meeste teeks. Au sees oli enesevalitsus, julgus ja askeetlik eluviis. Keiser oli valitseja vaid nime poolest ja kuni XIX sajandikeskpaigani elasidki keisrid eemaletõmbunult oma paleedes. XIX sajandi algul taaselustuv rahvusidee ja shintoism rõhutasid keisri jumalikku päritolu. Valitsev sõdurite klass kukutati ja võimu haaras
kaugemale. Müüre, kui selliseid kasutati harva. Puudusid ka müüri poolt ümbritsetud linnad. See tuleneb sellest, et Jaapan ei pidanud kartma rünnakuid, seega oli nende kaitsmisfilosoofia hoopis teine, kui Hiinal või Euroopal, kus pidi olema valmis kõike vajaduse korral kaitsma. Kuigi lossid olid tihti päris suured, puudusid seal elukohad ülikutele ning rahvale, nemad elasid peaaegu eranditult väljaspool lossimüüre. Alalised elanikud lossis olid samuraid ning mõned üksikud inimesed, kes olid otseselt seotud lossiga. Lossi keskus oli tavaliselt kolme kuni viie korruseline, see võis olla ühenduses paljude väiksemate ehitistega, mille kõrgus võis ulatuda kuni kolme korruseni. Lossi keskuses elas tavaliselt valitseja või väejuht ning seal asus ka juhtimiskeskus. Huvitaval kombel lossis olevate ehitiste kõrgus väljast vaadatuna ning tegelik kujundus olid erinevad. Nimelt see, mis võis tunduda kolmanda korrusena väljast
õukonna aadlikke avastama enda jaoks mitmeid muusikalisi vorme. Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenas see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika: gagaku ja ka paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid nt. Sarugaku. Keskajal (12 16 saj.) hoidis valitsev samuraide klass õukonnamuusikast eemale. Samuraid eelistasid populaarsemaid muusikaliike nagu dengaku: kantri muusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid, eriti need millega püüti saavutada kami (Shinto jumalannad) poolehoidu ja head viljasaaki. Edo ajajärgul (1603 1868) jätkas jaapani muusika arengut ja võttis tõeliselt rahvuspärase vormi tänu teatrimuusika arengule (nogaku) ja Hiinast tulnud instrumentidele: shamisen (teatud liiki flööt) ja shakuhachi (flööt).
Aasia ja Aafrika uusajal 1. Jaapan 16. sajandil väepealikute Oda Nobunaga ja Toyotomi Hideyoshi juhtimisel ühendati riik. Jaapanis oli 4 seisust: samuraid, talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Kõrgaadli ja buda vaimulike positsioonid nõrgenesid. Talupoegade olukord halvenes-piirati liikumisvabadust, reglementeeriti elukorraldust ja tõsteti makse. Riigi arengut mõjutas kontaktide teke Euroopaga-kaupmehed ja meremehed tõid Jaapanisse Euroopa tarbekaupu ja tulirelvi. Kultuuris hakati püstitama losse, uhkeid kaupmeheelamuid, paviljone jne. Lugupeetavust rõhutavad elemendid ühendati oskuslikult lihtrahva traditsioonilise ehituskunstiga
Eelistati kirjakunsti visuaalse ilu ühendamist kaunisisuliste luuletustega, et pakkuda naudingut nii silmadele kui ka mõtetele. Jaapani tarbekunstis levis ka lakkehistöö ja lihtsa, kuid elegantse vormiga keraamika Sogunite õukonnas viljeldi sõjakamat, vägivaldsema sisuga kunsti, näiteks valmistati värvitud puust hirmuäratava välimusega, maskitaolise miimikaga valvurite figuure. Jaapani tarbekunsti üheks suursaavutuseks on külmrelvad, mida kasutasid samuraid (jaapani rüütlid). Zen-budismi mõjud. Alates 12. sajandist levis Hiinast Jaapanisse chan-budism, mida Jaapanis tähistati sõnaga ,,Zen". Zen-budistid on veendunud, et tõde ei saa sõnadega väljendada. Seepärast tahavad nad ennast vabastada kõigist mõttesüsteemidest, raamatutarkusest ja rituaalidest. Lihtne elu, pidev kehaline harjutamine ja vaimne endassesüüvimine peaksid viima ootamatu selginemiseni, tõelise arusaamiseni kõigist asjadest
Jaapanis? Neo-konfutsianism. Li (ri, ) ja qi (ki, ) duaalsus sisaldub igas elusolendis. Inimloomus on olemuselt hea. 5 inimsuhete liini. Ühiskonna hierarhilisuse ja inimese käitumise olulisus vastavalt sellele. Kõige olulisem Tokugawa filosoofia Jaapanis oli neo-konfutsianism, mis rõhutas moraalide, hariduse ja hierarhia olulisust valitsuses ja ühiskonnas. Edo klassi ajal eksisteeris range nelja klassi süsteem: kõige kõrgemal samuraid, peale mida tulid lihtinimesed, käsitöölised ja kaupmehed. Nende nelja klassi liikmetel polnud lubatud enda sotsiaalset staatust muuta. Heidikud, need inimesed kelle tööala nähti ebapuhtana, moodustasid viienda klassi. Õpetlased, kirjamehed pöördusid selliste alade poole, mida ortodoksne konfutsianism ei tunnistanud - hiina luule ja proosaga, maalimise, kalligraafia, teetseremooniaga. Neil tekkis ka huvi bunjin'i vast. 6)Millised olid bunjini ideaalid? Kes neid esindasid?
Seesamiõli on delikatess. Vähe süüakse loomade ploomi- või sulatatud rasva. Joogina ja maitseainena on levinud riisist destilleeritud vedelik (sake). Üldiselt maitsestatakse toite peamiselt sojakastmega, teiste maitseainete kasutamine on tagasihoidlik. Lauakatmine on täiesti erinev. 8. Kokkuvõte Jaapan on kauge maa ning meie kultuur, sh toidukultuur erineb täiesti. Meie toidulaual oli väike osake sellest. Kõigile maitses roheline tee, Seitse samuraid. Sushi ei olnud just kõigile meelt mööda. Aga sushi ongi maitseelamus, millega tuleb harjuda. Magustoite Jaapanis väga ei serveerita. Meil õnnestus leida üks veidi jaapanlik magustoit, mis oli kõigile suupärane. Selleks, et otsustada kas jaapani köök maitseb meile ei piisa ainult ühest toidukorrast. Kindlasti tuleks veel jaapani toite maitsta ja nende kultuuri kogeda, enne kui otsustada meeldivust. Kindlasti võiks külastada ka sobivaid restorane või muid söögikohti
· Sinto vormid: 1. Rahva-sinto otsitakse kaitset deemonite vastu; viljakus-saagikus 2. Templi-sinto suur roll preestritel (umbes 80 000 pühamut) 3. Riigi-sinto (Amaterasu päikesejumalanna) 4. Sekti-sinto Aum shinri kyo Zenbudism Mahajaana alaliik · 6.-8.saj. · Põhirõhk, kuidas siinses elus saavutada õnne. · Peamine praktika: meditatsioon. · Kannatuste ja valu põlgamine sellest üle olemine. · Bushi dó sõdalaste tee (samuraid). Rituaalse enesetapu sooritamine (häbi või surm? surm) mõõgaga kõhtu ja tõmmatakse veel üles poole.
Wakashu truppi juhiks oli Kanzaburo. Shogun Iemitsu surmaga 1652. aastal tema võimule saanud pärija keelustas wakashi seoses sellega toimunud mitmete skandaalidega, kus näiteks isegi üks daimyo isanda naine ja wakashi truppi ühe liige tegid topeltenestappu. Nii naiste kui ka wakashi kabuki keelustamisega arenes viimasest välja meeste ehk yaro kabuki, kus seksuaalsed elemendid kaotati. 17. kuni 18sajandini Edo muutus kultuurilise tegevuse kõrgpunktiks, kus isegi samuraid hakkasid osalema kabuki muusika arendamises. Pikk rahuaeg ja jõukate kaupmeeste patronaaz aitasid kultuuri arengule kaasa ja kabuki muutumises tuntud kunsti vormi hakkasid võimu suhtuma sellesse rohkem leebemalt. 17. sajandist kuni 18. sajandini kabuki arenes lõplikult välja teatriks ja esitati mitmeid kabukiga seotud esinemisi. 19. sajandi majanduslikud ja poliitlised kriisid viisid shogunaati lagunemisele ja Meiji restauratsioonini. Viimaseks suureks Kabuki
Kõige tuntum yomihoni (yomihon-tõlkes- raamatu lugemine, Edo ajastust) esindaja. 2 tema tuntud teost: Ugetsu monogatari (vihma ja kuupaiste lood) ja Harusame monogatari (kevad vihma lood). ''Minu unenägude karpkala'' ''Kibitsu pada'' ''Sinine rätik'' (Helendab punane kuu, Tuul sahistab mändides,Puhas pimedus igiöös, Oh, milleks, milleks küll) Kyokutei Bakin - hilis Jaapani Edo ajastu kirjanik. Tema tuntum teos Nans Satomi Hakkenden(8 koera kroonika-lugu 8 vennast kes olid samuraid ja nende seiklustest) (koosnes 106 osast, ja mis on maailma kõige pikem romaan)mis on kirjutatud ajavahemikel 1814-1842 (kirjutas seda 28 aastat). Fusehime and 8 dog spirits Kokugaku Sharebon Tayasu Munetake - tegemist samuraiga Edo perioodil (oli Tokugawa klanni liige), kokugaku õpilane . Tal oli waka debatt Kada no Arimaroga. 1742 aastal palus Tayasu Kadal esitada oma arusaamad wakast. Vastuseks esseele Kokka hachiron yogen Arimaro vastas: wakal pole ei eetilist ega poliitilist väärtust
vorme. Budismi levik Jaapani saartel edendas religioosset muusikat. Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenas see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika: gagaku ja ka paljud teised tolle aja 3 populaarsed muusikaliigid nt. Sarugaku. Keskajal (12 - 16 saj.) hoidis valitsev samuraide klass õukonnamuusikast eemale. Samuraid eelistasid populaarsemaid muusikaliike nagu dengaku: kantri- muusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid, eriti need millega püüti saavutada kami (Shinto jumalannad) poolehoidu ja head viljasaaki. Edo ajajärgul (1603 - 1868) jätkas jaapani muusika arengut ja võttis tõeliselt rahvuspärase vormi tänu teatrimuusika arengule (nogaku) ja Hiinast tulnud instrumentidele: shamisen (teatud liiki flööt) ja shakuhachi (flööt).
· inimestel on oma julgeoleku tagamiseks vaja leida jõud, mis tagaks ühise huvi · tuleb anda kogu jõud ja võim ühele inimesele või inimeste kogule. · riigi institutsiooni eesmärgiks on rahu ja turvalisus Hindade revolutsiooni kasulikkus? Hansa Liit iseseisvaks poliitiliseks jõuks tegevuse eesmärk seisnes selles, et saavutada oma liikmetele majanduslikke privileege Hansa kaubanduse piirkonnas. Tarastamine võeti talupoegadelt maa ära. Samuraid, talupojad, käsitöölised, kaupmehed Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Majanduses seostatakse seda mõistet vabakaubandusest tulenevate nähtustega.
pidamise tava. Näiteks peavad mõned budistlikud templid aprilli algul lillepüha, millega tähistatakse Buddha sünnipäeva (8. aprillil). Buddha kuju, mis kujutab teda lapsena, asetatakse lilledega ehitud raami ja osavõtjad kastavad seda veega, mida nad võtavad kuju ees paiknevast kausist (5). Teise, Tõkyõ budistlikus templis haripunkti jõudva pühaga peetakse meeles neljakümmend seitset isandat jäänud samuraid (ronin). Neid samuraisid on sajandeid ülistatud, sest nad maksid kätte oma isanda eest, kes oli ebaõiglaselt sunnitud tegema enesetapu (harakiri), ning sooritasid seejärel ka ise enesetapu. See on üks klassikalisi ettekavatsetud rituaalseid enesetapulugusid, mille ajendiks oli ustavusest tulenev kindlameelsus (5). Seda ainestikku on kasutatud tuntud traditsioonilises näidendis, mille pealkiri on ,,Chushingura" ja mida esitatakse tavapäraselt detsembris selle püha ajal.
Võimalused sõltuvad sellest, millist tähtsust ühiskonnas omistatakse: A sünniga omistatud staatusele B saavutatud staatusele Võime eristada 3 erineva sotsiaalse mobiilsusega ühiskonnatüüpi. 1. Kastiühiskond. Kastiks loetakse inimeste ühtekuuluvuse vormi. Liikmeks saadakse sünniõigusealusel. Kastide vahelised abielud on välistatud. Suhted kastide vahel on jäigalt reglementeeritud. Ajalugu tunneb kaste mitmel erineval kujul: (preestrid Egiptuses, samuraid Jaapanis, India klassikaline süsteem, sai alguse muinas-Indiast, kus oli 4 varanduslikku ja usulist kihti (braahmanid, ksatrijad, vaisad, sudrad). Väljaspool kaste seisid nn puutumatud e. paariad. 1950 põhiseadus kaotas küll kastid de jure (õiguslikult), kuid de facto järgitakse tavasid siiani. Eri kastide vahel on individuaalne sotsiaalne mobiilsus praktiliselt võimatu. Võimalik on ainult grupiline liikumine või struktuurne mobiilsus.) 2
Heian'i kultuurilise õitsengu perioodile järgnes sõdade periood, mil ühiskonnas hakkasid põhilist rolli mängima kohalikud sõjapealikud ning keisri ja aristokraatide võim praktiliselt kadus. Loomulikult iseloomustavad seda XII saj. alanud ja umbes 150 aastat kestnud ajajärku võidukaid sõjakäike ja lahinguid ülistavad kirjandusteosed. Tegelasteks on neis elegantsete aristokraatide asemel robustsed samuraid. Kaks silmapaistvamat teost on siin Heike Monogatari (Jutustus Heike klannist, 1223. a. ) ja Taiheiki (Suure rahu kroonika, 1300- ndate keskpaik). Kunst Meie kultuuritraditsioonis on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatessse - maal, skulptuur, arhitektuur jne. Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Teiseks, meie eristame nn. puhast kunsti ja tarbekunsti, mis jällegi on tundmatu nähtus jaapani kultuuris.
Rüütlikultuur Provintsieliidi mõju kasv viis 12. sajandi lõpul sogunaadi suurfeodaalide sõjalise valitsuse kehtestamisele. Ilmalik võim koondus soguni kätte, keiser säilitas vaid shinoto usujuhi positsiooni. Provintsides võimutsesid vana jaapani aristokraatiat esindavad ülikud, kes tuginesid oma sõjalisele kaaskonnale samuraidele. Samuraide elu ja tegevust sätestas range aukoodeks bushido (,,sõjamehe tee"). Samuraid pidid armastama ja kaitsma kodumaad ning oma isandat, kelle vasallid nad olid, austama keisrit ja esivanemaid, õppima ning ennast füüsiliselt arendama, saavutama täieliku enesevalitsemise ja surmapõlguse. Kui samurai sõdima läks pidi ta unustama oma kodu, perekonna ning isikliku elu. Samurai sooritas seppuku (harakiri) vürsti surma korral. Tema au nõudis talt seda. · Harakiri ('kõhu lahtilõikamine') on väga piinarikas moodus enesetapu sooritamiseks.
Kuid lapsi ei tohi vaimse tegevusega liialt koormata. Ta eelistab nelja liike kunste: igapäevased, laste, vabad kunstid ja meelelahutuslikud. Samuraidelt nõuti vaprust ja julgust ning kogu hingega oma isanda teenimist. Moraalsed printsiibid toetusid aule, vaprusele, kohusetundele, peremehe truudusele. Kasvatuses peeti olulisemaks iseloomukasvatamist ja kujundamist. Bushido ehk samurai käitumiskoodeks toetus kolmele alustalale: Ti, Dzin ja Ju- tarkus heasoovlikkus ja julgus. Usk huvitas samuraid vaid julguse kasvatamise protsessis. Samurai intellektuaalse kasvatuse suurema osa moodustasid filosoofia ja kirjandus. Bushido õpetus seisnes vehklemises, mõõgavõitluses, vibulaskmises, ju-jutsu ehk javara oskuste omandamises, ratsutamises, oda käsitsemises ning taktika, kalligraafia, eetika, kirjanduse ja ajaloo õppimises. Samuraisid kasvatati iidsete sintoistlike pühade traditsioonide ja tavade vaimus, lapsepõlvest peale õppisid nad karmides tingimustes
puhtamal kujul feodaalne riik maailmas, läbi aegade. 15.-16. sajandil oli suletud riik – hoidis omaette ega suhelnud välismaailmaga. 1542 algas esimene seos välismaailmaga – eelkõige Portugaliga läbi kaubavahetuse, aga Jaapan ei avanenud eriti hästi. Domineerivad usundid olid Shinto ja ka budism, kuid vaikselt võeti üle ka kristlust. 1688-1700 kultuuriõitsengu periood. Feodaalkord: Esindusroll keisril -> Sõdalasklass (shogunid) -> Diamyod (allusid eelmisele) -> Samuraid (allusid nii ühele kui teisele)-> Roninid (palgasõdurid, kes ei allunud kellelegi) -> Põllumehed ja kalamehed (90% inimkonnast -> Käsitöölised (vahepealsed) -> Kaupmehed (alamklass) 10. AMEERIKA TSIVILISATSIOONID Esimesed tsivilisatsioonid peamiselt Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. (praegustel Tšiili ja Mehhiko aladel) Hansa Liit, Ottomani impeerium, Renessanss Avastuste ajastu ja kolonialismi algus Reformatsioon ja 30 aastane sõda, Vestfaali Rahulepingud 30 aastane sõda
Esivanemate kultus nõudis perekonna järjepidevust ja seetõttu oli abiellumine vähemalt kõigile meesliikmetele kohustus-lik. Perekonnas valitses range hierarhia. Pere vaieldamatu liider oli isa. Kõige kõrgem seisus oli alati imperaatoril koos oma õukonnaga, ehkki tal vahepeal pikka aega tegelik võim puudus. Seisustest üks kõrgemaid oli sõdalaste- samuraide- seisus. Nemad kontrollisid kõiki teisi ja neile kuulus mitmeid privileege, näiteks tohtisid ainult samuraid kanda kahte mõõka. Järgmine seisus oli talupojaseisus. Talupojad toitsid kõiki ülejäänud seisusi ja rikkust mõõdetigi riisikogustega valdaja põllult. Talupoegade järel moodustasid järgmise seisuse käsitöölised ja viimasel, kõige madalamal astmel olid kaup- mehed. Õukondlase kasvatamine vajas palju aega ja kannatlikkust, nõudis suuri kulutusi ja õpilase sügavat pühendumust. Õukondlased tegelesid peenelt läbi mõeldud aja surnuks-
Heike Monogatari ja Taiheiki Heian'i kultuurilise õitsengu perioodile järgnes sõdade periood, mil ühiskonnas hakkasid põhilist rolli mängima kohalikud sõjapealikud ning keisri ja aristokraatide võim praktiliselt kadus. Loomulikult iseloomustavad seda XII saj. alanud ja umbes 150 aastat kestnud ajajärku võidukaid sõjakäike ja lahinguid ülistavad kirjandusteosed. Tegelasteks on neis elegantsete aristokraatide asemel robustsed samuraid. Kaks silmapaistvamat teost on siin Heike Monogatari (Jutustus Heike klannist, 1223. a. ) ja Taiheiki (Suure rahu kroonika, 1300-ndate keskpaik). Kunst Jaapani kunsti on mõjutatud Hiina, aga ka Korea ja India kultuur. Budism hakkas kunsti mõjutama VI-VII sajandil, selle vahetas umbes XV sajandil välja zen-budism.
Esivanemate kultus nõudis perekonna järjepidevust ja seetõttu oli abiellumine vähemalt kõigile meesliikmetele kohustus-lik. Perekonnas valitses range hierarhia. Pere vaieldamatu liider oli isa. Kõige kõrgem seisus oli alati imperaatoril koos oma õukonnaga, ehkki tal vahepeal pikka aega tegelik võim puudus. Seisustest üks kõrgemaid oli sõdalaste- samuraide- seisus. Nemad kontrollisid kõiki teisi ja neile kuulus mitmeid privileege, näiteks tohtisid ainult samuraid kanda kahte mõõka. Järgmine seisus oli talupojaseisus. Talupojad toitsid kõiki ülejäänud seisusi ja rikkust mõõdetigi riisikogustega valdaja põllult. Talupoegade järel moodustasid järgmise seisuse käsitöölised ja viimasel, kõige madalamal astmel olid kaup- mehed. Õukondlase kasvatamine vajas palju aega ja kannatlikkust, nõudis suuri kulutusi ja õpilase sügavat pühendumust. Õukondlased tegelesid peenelt läbi mõeldud aja surnuks-
Mlemad ekspeditsioonid said peale majanduslike ja poliitiliste saavutuste suure au osaliseks: imperaatorlikuks kingituseks olid kallihinnalised jaapani chin'id. Jaapani chin on imelise välimusega, tilluke, väga liikuv, 18-28 sentimeetrise turjakrguse ja kehapikkusega koerake. Jaapani chin'i välimus on endasse koondanud kogu Jaapani looduse ilu, rahvuse iseloomu ja iidse Jaapani atmosfääri. Kui te vaatate chin'i tähelepanelikult, näete temas telist Jaapani sdalast-samuraid laia rinna, kitsa puusa ja libiseva liikumisega. Pikakarvaline ilukrae, mis langeb lgadele, taga pikk maani seelik - kas pole see mitte kimono? Pikk karv kergelt väljapoole pööratud käpakeste varvaste vahel ja kerge samm - see on rahvuslikes jalanudes, getades, sibav jaapanlane. Pikad mustad krvad ja lai valge joon laubal - kas pole see mitte vitleva sdalase pügatud pealagi ja pikad lendlevad juuksed? Aga iseloom? See on telise vitleja oma
annaabi.ee 
