Euroopa Napoleoni sõdade ajal (1)

Q: Miks sai võimalikuks Napoleoni 100 päeva?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Napoleoni sõdade ajal

Q: Millal ja millise lahinguga lõppes Napoleoni valitsemine?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Napoleoni sõdade ajal

Q: Miks ei viidud Saksamaa puhul ellu legitiimsuse põhimõtet?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Napoleoni sõdade ajal

Q: Kes oli Millega jäädvustas end ajalukku?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Napoleoni sõdade ajal

Q: Kes oli Millega jäädvustas end ajalukku?

Vastus leiad õppematerjalist: Euroopa Napoleoni sõdade ajal

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks sai võimalikuks Napoleoni 100 päeva?
Millal ja millise lahinguga lõppes Napoleoni valitsemine?
Miks ei viidud Saksamaa puhul ellu legitiimsuse põhimõtet?
Kes oli Millega jäädvustas end ajalukku?
Kes oli Millega jäädvustas end ajalukku?

Euroopa Napoleoni sõdade ajal. Viini kongress
Revolutsiooniliste sõdade ja vallutussõdade erinevus.
Revolutsioonisõdade eesmärk on revolutsiooni kaitsmine, vallutussõdade eesmärgiks on aga uute alade vallutamine .

Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini.
Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks.

Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks . Võitluse tulemus.
Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga – ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga kaubelda, see ei avaldanud loodetud mõju vaid halvenes hoopis Prantsusmaa ja tema liitlase olukord, sest:

Hakati kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu

1805-1812 tõusid Prantsusmaal hinnad kui 300%

Inglismaa suurendas kaubavahetust ülemerekolooniatega

Oli suur nõudlus Briti odavate kaupade järele.

Prantsusmaa ja Venemaa ettevalmistused sõjaks teineteise vastu.
VENEMAA
PRANTSUSMAA
Diplomaatilised
1)sõlmis rahulepingu Türgiga
2)sõlmis liidulepingud Inglismaa ja Rootsiga
1)sõlmis Venemaavastase lepingu Austria ja Preisiga
Sõjalised
1)viis läbi armee ümberrelvastamise
2)koondas Prantsusmaa vastu 300 000 meest
1)koondas Venemaa vastu 650 000 meest, nii suure armee kokku saamine oli võimalik tänu
a)Prantsusmaal kehtivale üldisele sõjakohustusele
b)alistatud riigid pidid andma mehi Prantsuse armeesse

Napoleoni ja Venemaa taktikalised eesmärgid sõja algul.
Venemaa – Kutuzovi taganemistaktika
Napoleon – purustada Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ning esitada Venemaale rahutingimused

Borodino lahing. Moskva mahajätmine.
Kutuzov otsustas Napoleonile lahinguga vastu astuda Borodino küla juures, 7.septembril 1812.aastal. Kutuzov loobus Moskva kaitsmisest ja koondas väed laagrisse linnast lõunas. Napoleoni väed marssisid mahajäetud ja peaaegu inimtühja Moskvasse, kus puhkes hiigeltulekahju, sest Vene sõdurid olid linna põlema pannud . Napoleon jäi Moskvasse kauemaks kui kuu. Ta soovis sõda lõpetada, kuid Aleksander I lükkas kõik rahuettepanekud tagasi. Talviseks sõjapidamiseks polnud Prantsuse armeel varustust ja seetõttu alustasid nad oktoobri keskel taandumist. 1812.aasta detsembri lõpuks oli Napoleoni armee häving ilmselge:üle piiri suutis end võidelda vaid väike osa sellest.

Napoleoni lüüasaamise põhjused Venemaal.
1)Kutuzovi arukas taganemistaktika
2)ulatuslik partisanivõitlus prantslaste vastu
3)toidu, relvade ja riiete puudus Prantsuse armees
4)vara saabunud külm talv, kuid talviseks sõjapidamiseks poldud valmis
5)Napoleon alahindas venelasi

Kirjelda sõjategevust Euroopas 1813.- 1814 .
1813.aasta jaanuaris ületasid Vene väed impeeriumi piiri. Algas vabadussõda, mille käigus Saksamaa vabanes võõrvõimust. 1813.aasta kevadeks suutis Napoleon lühikese ajaga kokku kutsuda uue sõjaliselt äärmiselt tugeva armee. Ühiseks võitluseks Prantsusmaa vastu moodustasid Euroopa riigid järjekordse koalitsiooni, kuhu kuulusid Venemaa, Preisimaa , Inglismaa, Hispaania , Portugal , Rootsi ja Austria. Napoleon saavutas küll hiiglavaid sõjalisi võite kuid kokkuvõttes osutusid koalitsioonipartnerite jõud siiski tugevamaks. 1813.aasta oktoobris Leipzigi linna all peetud Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa. Reini jõest ida poole jäävad alad vabanesid Prantsuse ülemvõimu alt, sõjategevus kandus Prantsusmaa territooriumile. 1814.a varakevadel kirjutasid liitlased alla kokkuleppele, kooskõlastamaks ühist sõjategevust Napoleoni vastu kuni Prantsusmaa lõpliku purustamiseni. Kui märtsis Pariis vallutati loobus Napoleon troonist ning ta saadeti asumisele Itaalia ranniku lähedale Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. Napoleon säilitas keisri tiitli ning talle määrati ka iga-aastane pension, kuid ta ei rahuldunud üksnes Elba saare valitsemisega .

Miks sai võimalikuks Napoleoni 100 päeva?
Kui armees süvenes rahulolematus Bourbonide valitsemisega nägi Napoleon selles enda jaoks uut võimalust ning saladuskatte all lahkus ta koos oma lähikondlastega ja sõduritega Elba saarelt ja maabus 1815.märtsi algul Prantsuse rannikul. 20.märtsil saabus Napoleon Pariisi, kust päev varem oli kuningas Louis XVIII koos oma kaaskonnaga pagenud. Napoleon tegi Euroopa riikidele ettepaneku sõlmida uus rahu, kuid sellega ei nõustutud ning see tähendas uut sõda. Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa unustasid omavahelised vastuolud ning sõlmiti uus, seitsmes Prantsusmaa-vastane koalitsioon, millega liitusid ka teised Euroopa riigid. 1815.aasta juunis Brüsseli lähistel toimunud Waterloo lahingus purustasid liitlased Napoleoni väed. Napoleon oli võimul olnud 100 päeva, ta loobus uuesti troonist ning saadeti kaugel Atlandi ookeanis asuvale tühjale ja peaaegu unustatud Püha Helena saarele, kus ta 1821 .aastal suri.

Millal ja millise lahinguga lõppes Napoleoni valitsemine?
1815.aasta juunis Brüsseli lähistel toimunud Waterloo lahingus purustasid liitlased Napoleoni väed. Napoleon oli võimul olnud 100 päeva, ta loobus uuesti troonist ning saadeti kaugel Atlandi ookeanis asuvale tühjale ja peaaegu unustatud Püha Helena saarele, kus ta 1821.aastal suri.

Napoleoni sõdade positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Euroopale.
-
+

Sõjad nõudsid tohutult palju inimelusid
Laastas majandust
Euroopa murenes

Aitasid kaasa Prantsuse revolutsiooniideede levikule ja rahvaste vabaliikumisele
Prantsusmaa sai eeskujuks paljudele teistele riikidele
Tasandasid teed uuele ühiskonnale
Viidi läbi eesringlike reforme
Sõjaväes võeti kasutusele hulgaliselt uuendusi

Viini kongress:

toimumise aeg
1814-1815.a suvi

osalejad
216 riigi esindajat enamikust Euroopa riikidest, suurematest riikidest jäi kõrvale üksnes Türgi. Kõige olulisemad küsimused otsustati nelja suurriigi – Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa – omavahelistel läbirääkimistel, kõrvale ei tõrjutud ka Prantsusmaad

eesmärgid
1)panna paika uued riigipiirid
2)luua süsteem, mis hoiaks ära sõjad tulevikus

uue Euroopa loomise kolm põhimõtet
1) seaduslikkuse ehk legitiimsuse põhimõte – võimule tuleb ennistada Prantsuse revolutsioonieelsed dünastiad
2)tasakaalu põhimõte – ükski võitja riik ei tohtinud olla teistest tugevam
3)julgeolekupõhimõte – Prantsusmaa tuli ümbritseda puhverriikidega

Viini kongressi põhimõtete elluviimine
Põhimõte
Kuidas täideti
Legitiimsuse põhimõte
Enamikes riikides said võimule vahepeal kukutatud valitsejad , näiteks
a)Prantsusmaal toimus II Bourbonide restauratsioon, Louis XVIII tuli troonile
b)Hispaanias taastati Bourbonide võim
c)Itaalias taastati Habsburgid
Tasakaalu põhimõte
Selleks jagati valduseid ümber, näiteks
a)Venemaa sai Soome, Poola, Bessaraabia
b)Austria sai Põhja-Itaalia ja Galiitsia
c)Rootsi sai Norra
d)Prantsusmaa pidi tõmbuma endistesse piiridesse ja maksma kontributsiooni
e)Inglismaa sai Malta ja Tseiloni saared, Kapimaa Aafrikas

Maade jagamisel ei arvestanud võitjariigid jagamisele tulevate rahvaste huve ja etnilisi piire

Julgeolekupõhimõte
a)Belgia ja Holland kuulutati Madalmaade kuningriigiks
b)Šveits kuulutati neutraalseks
c)loodi Sardiinia kuningriik
Viini kongressi põhimõtete elluviimise erand Saksamaa:

Miks ei viidud Saksamaa puhul ellu legitiimsuse põhimõtet?
Sest seaduslikkuse järgimine Saksamaa suhtes oli võimatu kuna see oleks tähendanud kõigi 18.sajandi lõpul eksisteerinud väikeriikide taastamist, mida aga ei soovinud allesjäänud riikide valitsejad

Saksa Liit, Saksamaa killustatuse säilimine.
Saksa liitu kuulus 41 riiki, Austria ja Preisi ei kuulunud liitu tervenisti vaid üksnes nende aladega, mis varasemalt olid olnud Püha Rooma riigi koosseisus. Kõige mõjukam riik liidus oli Austria, tema konkurent oli Preisi, kelle territoorium ei olnud ühtne vaid jagunes kahte ossa a)kuueks idaprovintsiks(Preisi põhialad)
b)kaheks lääneprovintsiks(Reini ja Vestfaali )
Saksa Liidu loomine ei tähendanud feodaalse killustatuse likvideerimist, sest liidu liikmesriikidel ei olnud ühtset välis-ja majanduspoliitikat, sõjaväge ega kohtuvõimu.

Metternichi süsteem, selle loomise eesmärk. Venemaa kui „Euroopas sandarm”.
Eesmärgiks oli:
1)säilitada valitsevate dünastiate võim
2)säilitada seisuslik kord
3)suruda maha rahvuslik liikumine
Nelja Riigi Liit(Venemaa, Austria, Preisi ja Inglismaa) – pidi vajadusel sõjaliselt sekkuma ükskõik millises riigi sisepoliitikasse, kui Viini kongressi otsused on ohus. Ohtlikuks loeti kõik rahvuslikud liikumised, sest need viisid valitsevate dünastiate kukutamiseni. Eriti aktiivselt tegutses vabadusliikumise mahasurujana Venemaa, kes sai seetõttu hüüdnimeks „Euroopa sandarm“.

Selgita:
Kontinentaalblokaad – Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse
Koalitsioon – mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu
Imperaator - impeeriumi valitseja või võimukandja Vana-Roomas, „prantslaste keiser “
Restauratsioon – varasema poliitilse korra taastamine
Legitiimsus - seaduslikkus
Nelja Riigi Liit – liitu kuulusid Venemaa, Austria, Preisi ja Inglismaa, kes pidid vajadusel sõjaliselt sekkuma ükskõik millise riigi sisepoliitikasse, kui Viini kongressi otsused on ohus.
Püha Liit – Euroopa monarhide liit 1815-1831, mille eesmärgiks oli revolutsioonilise liikumise mahasurumine

Kes oli? Millega jäädvustas end ajalukku?
Kes oli?
Millega jäädvustas end ajalukku?
Napoleon
Prantsuse sõjaväepealik ja valitseja
Lõpetas revolutsiooni, võitis mitmeid lahinguid ja levitas revolutsiooniideid
Nelson
Inglise-Hispaania ühendlaevastiku admiral
Hävitas Trafalgari merelahingus Prantsuse laevastiku ja sellega kindlustas Inglismaa oma ülemvõimu maailma meredel
Metternich
Kõige mõjukam välisminister Austrias
Kujundas Euroopa välispoliitikat
Kutuzov
Vene armee ülemjuhataja
Tema juhtumisel purustas Vene vägi Napoleoni väe.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 55 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-06-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

v2ike2ff Õppematerjali autor

Kordamisküsimused ja vastused
8.klass

kokkuvõte napoleon

Sarnased õppematerjalid

docx

Ajaloo kt. küsimused

1. Reini Liit 1806. Aasta suvel moodustatud liit Prantsuse kontrolli all olevatest 16 Saksa riigist. Reini liidu eestkotjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades. Reini liiduga liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist. 2. Kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. See pani tugeva matsu ka Prantusmaa majandusele, kus hinnad tõusid ligi 300% ning ka inglismaa majandusele oli see tugevaks hoobiks. Inglismaa suutis sellest üle saada, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. 3. Tilsiti rahu 1807. Aasta juulis Prantusmaa (Napoleon) ja Venemaa (Aleksander I) poolt sõlmitud rahu, kus Venemaa nõustus Prantsusmaa vallutustega ja tunnistas nende

Ajalugu

docx

Euroopa Napoleoni sõdade ajal

Euroopa Napoleoni sõdade ajal Riigipöörde järel, mis oli toimunud 1799. aastal, jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks ja võim koondus Napoleon Bonaparte'i kätte. Keskvõim tugevnes ja Napoleoni autoriteet kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutati ta prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. Ta sõlmis Rooma paavstiga kokkuleppe ehk konkordaadi ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon rajas endale õukonna, et olla võrdväärne teiste Euroopa monarhidega. Tema abielu lahutati ning uuesti abiellus ta alles 1810. aastal Maria-Luisega, Austria keisri tütrega. Abielust sündis poeg, kes suri 1832. aastal tuberkuloosi.

Ajalugu

doc

TÖÖÜLESANDED - Napoleoni langus Pt. 18

TÖÖÜLESANDED Napoleoni langus Pt. 18 I Täida tabel Euroopa riikide seotuse kohta Prantsusmaaga: Vallutatud riigid vasallriigid liitlased sõltumatud riigid Belgia, holland, osa Paljud euroopa riigid Austria, preisimaa, Inglismaa, rootsi, itaaliast, illüüria, looda- venemaa ja taani portugal ja türgi saksamaa II ülesanne. Koosta lühikokkuvõtted ( 5-6 lauset)järgmiste teemade kohta: · Prantsuse-Vene suhted- Tilsti sõlmitud ''igavene sõprus'' oli ajutine, kuigi mõlemale meeltmööda. Venemaa võttis seda kui lüüasaamist ja alandust. Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et venemaa rikkus

Ajalugu

docx

AJALUGU - sõda Euroopas, Sada päeva

SÕDA EUROOPAS 1813. jaanuaris ületasid Napoleoni vägesid jälitavad Vene väed impeeriumi piiri, tungides Varssavi ja Ida-Preisimaale. Vallandus rahvalik võitlus Prantsuse ülemvõimu vastu. Algas vabadussõda, millega kaasnes Saksamaa vabanemine võõrvõimust. Suure armee purustamine venemaal ei alistanud veel Napoleoni. Kevadeks ajas Napoleon kokku äärmiselt võimsa armee. Venemaa, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Portugal, Rootsi ja Austria moodustasid koalitsiooni Prantsusmaa vastu. Kevadises sõjas saavutas Napoleon mitmeid tähtsaid võite, kuid vastased osutusid siiski tugevamaks. Napoleon sai lüüa oktoobris Leipzingi Rahvalahingus. 1814. Varakevadel sõlmisid liitlased lepingu, et Napoleon lõplikult alistada. Märtsis vallutati Pariis, Napoleon loobus troonist, ta saadeti eluaegsesse pagendusse Elba

Ajalugu

doc

Ajaloo kontrolltöö

J. Rouget de Lisle`i loodud laul , mis on tänaseni Prantsusmaa hümn. 15) Koalitsioonisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu. 16) "Tsiviilkoodeks"- see sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.(võeti vastu 1804. aastal ) 17) Reini Liit- Pärast okupeerimist 16. Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon. 18) Kontinentaalblokaad- Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse. 19) Vasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse. 20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt. 21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus. 22) Püha Liit- 1815. a

Ajalugu

pptx

Napoleon ja Viini kongress

Napoleon Viini kongress Kalle Pärt SPR LÕPP • Napoleon Bonaparte – edukas väejuht, Pariisi garnisoni ülem. • 09.11.1799 – riigipööre. • Napoleonile ustavad väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. • Direktoorium saadeti laiali. • TV võim läks kolmele konsulile, kellest 1. oli Napoleon. NAPOLEONI AJAJÄRK • Konsulaat (1799-1804) • Suur impeerium (1804-1814) • Sada päeva (lahkumine Elba saarelt kuni Waterloo lahinguni 1815.a) Napoleon esimese konsulina (1799- 1804) UUS PÕHISEADUS • 1799. a lõpp – uus põhiseadus • Riigikord – vabariik • Üldine valimisõigus – vabad mehed vanuses 21. a ÜMBERKORRALDUSED VABARIIGI AJAL • Valitses absolutistliku monarhina. • Võimude lahusus – illusioon.

Ajalugu

doc

Kontrolltööks kordamine ptk 17-20 8. klass

.............................................................................................. 3 Saksamaal............................................................................................................................3 Kreekas................................................................................................................................3 2. 1848-1849 aasta revolutsioonide põhjused ja tagajärjed?...................................................3 1) Napoleoni langus 1. Tuua näiteid riikidest, mis olid 1810. aastal Prantsusmaa sõltlastest ning liitlastest. Prantsusmaa sõltlasriigid: Itaalia kuningriik, Reini liit Prantsusmaa liitlased: Austria keisririik, Preisi kuningriik 2.Iseloomusta Prantsusmaa ja Venemaa suhteid Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi, vastuolude süvenemine kahe impeeriumi suhtes pidi paratamatult viima sõjani, Tilsitis sõlmitud ``igavene

Ajalugu

doc

Revolutsiooni algus ja muutused ühiskonnas 1789-1791, Viini kongress, Uued liidud

vähendada, hakati müüma kirikule ja pagenud aadlikele kuulunud maid. 1790 aastal - kaotati aadliseisus. Prantsumaa riigikorraks piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia Võimude lahusus - seadusandlik võim seadusandlikule kogule , kohtuvõim kohtunikele, täidesaatev võim kuningale 1789 - "Inimese ja kodanuki õiguste deklaratsioon" - väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust 2) Viini kongress ja selle otsused Revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tagajärjel oli Euroopa poliitiline kaart muutunud. Võitjariigid arvasid et seda oleks vaja ``korrastada'' 1814 kutsuti Viinis kokku rahvusvaheline kongress, kohale sõitis 216 Euroopa riikide esindajat. Suurematest riikidest jäi kõrvale vaid Türgi. Viini kongress oli koos 1815. aasta suveni. Peamised otsustajad olid Inglismaa, Austria, Venemaa ja Presisimaa, veidi ka Prantsusmaa. Ilmnesid vastuolud kaardi korrastamisel ning ähvardasid puhkeda uued sõjalised konfliktid. Uue Euroopa loomise põhimõtteid oli kolm

Ajalugu

Rohkem sarnaseid