Kookospalm e. Cocos nucifera Riik:Taimed Hõimkond: Õistaimed Klass: Üheidulehelised Selts: Palmilaadsed Sugukond: Palmilised Perekond: Kookospalm Liik: Harilik kookospalm Harilik kookospalm on palmilaadsete sugukonna kookospalmi perekonna ainus liik. Kookospalmi viljaks on kookospähkel. Soojade maade parkides tuntakse kookospalmi ilupuuna. Kodumaaks arvatakse olevat Vaikse ookeani keskosas asuvadPolüneesia saared. Ta on väga soojanõudlik taim. Ekvaatorist liiga kaugele sattudes, võib ta küll kasvama minna, kuid viljad ei valmi. Ta ei karda soolast vett ja võib kasvada üsna vee piiril. Kookospalmi nimetatakse tüüpiliseks vee kaudu levitajaks ehkhüdrohooriks
Kliimatingimused Väga soojanõudlik taim Ei karda soolast vett ja võib kasvada üsna vee piiril Kui kookospähkel satub ekvaatorist liiga kaugele, siis võib ta küll kasvama minna, kuid viljad ei valmi Suurimad tootjad, algne kodumaa Kookospalmide suurimad tootjad on Indoneesia, Filipiinid, India, Brasiilia ja Sri Lanka. Algseks kodumaaks peetakse Polüneesia saari, mis asuvad Vaikse ookeani keskosas. Suurused, arvud Kookospalm on kuni 30 m kõrgune puu, millel on võimsad sulgjad lehed. Tüve läbimõõt võib isegi olla 60 cm. Ladvas kasvab kuni 40 lehte (umbes kolme aasta vanused lehed langevad maha). Leht on 5 meetri pikkune, ligikaudu 2 meetri laiune ja kaalub 10-15 kg, kookospähkel kaalub kuni 8 kg. Seega on palmi vilus päris ohtlik magada. Kasutamine Kookospähkel on kookospalmi kõige väärtuslikum osa- vilja õõnsuses on
KOOKOSPALM KOOKOSPALM · Palmilaadsete sugukonna kookos palmi perekonna ainus liik. · Kuni 30 m kõrgune · Lehed kuni 5 m pikkused ja 2 m laiused · Vili on kookospähkel · Õitsemisest kuni vilja valmimiseni kulub 9 kuni 11 kuud · Levinud peaaegu kogu troopikas. KOOKOSPALMI KASVATAMINE · Väga soojanõudlik taim · Võib kasvada veepiiri ääres, ei saa kasvada ilma sagedase niisutamiseta. · Põua puhul uued lehed ei avane ja vanad lehed kuivad ära. ...
Ta kuulus Athena ja Zeusi erilise kaitse alla ning oli pühendatud ka Apollonile ja Heraklesele. Õlipuuoksad sümboliseerisid rahu, spordivõitu olümpiavõistlustel, rõõmu ja elu Seesam Pärit Palestiinast, Süüriast Soojanõudlik, optimaalne kasvutemperatuur 25ºC Kasvatamise põhjapoolne piir asub 42. põhjalaiuskraadil Suur vastupidavus põuale Keskmine sademetehulk Umbes 3 meetri kõrgune Kasvatajad: Aasia, Aafrika, Ameerika Meenutab kanepit Kookospalm Pärineb Vaikse ookeani keskosast Polüneesia saartelt Väga soojanõudlik (ekvaator) Ei karda niiskust, võib kasvada üsna vee piiril Vili kookospähkel (luuvili) Suurtootjad Kasutatud kirjandus Heino Kiik ,,Maailma viljad" http://images.google.com
Puupuhkpillidel tekib heli õhusamba võnkumisel pillitorus. Heli on seda madalam, mida pikem on õhusammas. Piki pillitoru asetsevad augud, mida mängija katab sõrmedega või klappidega, et saada eri kõrgusega helisid. Et tekiks heli, on vaja õhk võnkuma panna ja selleks on vaja kahte asja: huulikut ja trosti. Puupuhkpill ei tähenda materjali nimetust, millest valmistatakse pilli, vaid pilli ehitust ja kõla omadusi. Pille valmistatakse enamjaolt tugevast puidust palisander, kookospalm, raudpuu. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi materjale klaas, metall. Puupuhkpillid on: flööt, oboe, fagott, saksofon, klarnet
· . neerukivide, mao- ja soolehaiguste puhul, · . maksaprobleemide ja kõhukinnisuse korral, · . vistrike ja paisete puhul. Papaya · Ehk melonipuu, süüakse Melonit ka . · Maha ei raiuta ja mööblit ka ei valmistata Liaanid Liaanid · Neid taimesid kasutatakse haljastuses aga nad vähendavad ka tänavamüra ja tolmu tungimist ruumidesse, tänu nende tiheda lehestikule ja tiheda läbipõimumisele. Kookospalm, datlipalm Kookospalm, datlipalm · Kookospalmist valmistatakse kookoshelbeid, mida edasi kasutatakse köögis toidu valmistamise, nagu näiteks koogid, küpsised või koogi kaunistuseks. · Datlipalmist korjatakse datleid, mida edasi süüakse Eebenipuu Eebenipuu · Palisander, eebenipuu e. must puu, roosipuu · Kasutamine harva kasutatavad, ainult intarsiatöödel või harva esinevad luksulikud mööblid. Mahagon Mahagon
Phoenix reclinata tara-datlipalm Phoenix canariensis kanaari datlipalm Phoenix sylvestris mets-datlipalm Phoenix roebelenii laose datlipalm Trachycarpus karuspalm Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm Brahea edulis söödav brahheapalm Latania verschaffelti kollane laatanpalm Oryza sativa harilik riis Cocos nucifera kookospalm Troopika kasvuhoone: Ananas comosus harilik ananass Saccharum officinarum suhkruroog Citrus reticulata harilik mandariinipuu Coffea canephora kohvipuu Kaktuste maja: Aloaceae aloe Agavaceae Agave agaav
Rukis Parasvööde Nisu Parasvööde lähisekvatoriaalne Riis Lähistroopiline lähisekvatoriaalne Puuvill Lähistroopiline lähisekvatoriaalne Soja Parasvööde Teepõõsas Lähistroopiline Datlipalm Troopiline Kookospalm Lähisekvatoriaalne ekvatoriaalne Ananass Lähisekvatoriaalne Apelsinipuu Lähistroopiline Päevalill Parasvööde Tubakas Lähistroopiline lähisekvatoriaalne Mais Lähistroopiline lähisekvatoriaalne Banaanipuu Lähisekvatoriaalne
Suuremad linnad on pealinn Accra (2,37 miljonit elanikku), Kumasi (1,85 miljonit) ja Tamale (0.45 miljonit). Majandus. Ghana on Aafrika Liidu ja Lääne-Aafrika riikide Majandndusühenduse liige. Majanduse põhiarud on põllumajandus ja mäe tööstus. Haritavad maad on 3,4 miljonit hektarit, millest umbes 1,8 miljonit hektarit hõlmavad kakao istandikud. Ghana on maailmas esikohal kakao toodangult kui ka ekspordilt. Eksport kultuurideks on veel kohvipuu, õli- ja kookospalm, kautsuki puu, banaan ja tubakas. Kohalikeks vajadusteks kasvatatakse maisi, riisi, suhkruroogu ja puuvilla. Loomakasvatus on vähemtähtis ,arenenud rohkem maa põhjaosas. Rannikul püütakse kala. Metsades varutakse ekspordiks väärispuitu. Ka mäetööstus toodab peamiselt väljaveoks. Kõik raudteed ja enamik tehiskattega maanteed on maa Lõuna osas. Tähtsam kaubandus partner on Suurbritannia. Ghana ajalugu. Ghana on pärimuste kohaselt rajatud 4.sajandil
abinõuks kuivendusvete bio-puhastamine; üleväetamise tagajärjel saagi keemilise koostise muutus, põhja ja pinnavee reostus, abinõuks optimaalne väetise kasutus; mürkkemikaalide kasutamise tagajärjel kasulike eluvormide hävinemine, mürkide kandumine vette, abinõuks mahepõllundus ja viljavaheldus. Venezuela põllumaj. haritav maa moodust. 3%. Suurem osa troopiliste kultuuride(suhkruroog,kohvi-ja kakaopuu, banaan, puuvillapõõsas,sisaliagaav,kookospalm) saagist saadakse istandustest. Toidukultuure(mais, riis, sorgo, kartul, maniokk, aeduba, köögivili) kasvatatakse eeskätt talundeis. Oluline koht on aiandusel(apelsinid, avokaadod, mangod), ning tubaka ja seesamikasvatusel. Loomakasvatus(veised,sead,lambad,hobused,kitsed, eeslid)on valdavalt ekstensiivne, sellega tegeletakse peamiselt Orinoco tasandikel.
sisaldavad 100 g kohta: · 7,8 g valku · 67,6 g rasvu (87% küllastumata rasvhapped) · 18,2 g süsivesikuid · 6,6 g kiudaineid · 4,8% vett · 699 kcal toiduenergiat Lisaks ohtrale õlile sisaldavad pähklid piisavalt palju taimse päritoluga steroole, mis seedekulglas konkurentsi põhimõttel takistavad kolesterooli imendumist. KOOKOSPÄHKEL Kookospähkel on kookospalmi vili. Kookospalm kuulub palmiliste sugukonda ning arvatakse pärinevat Kagu-Aasiast ja Melaneesia saarestikust Vaikses ookeanis. Kookospähkel on botaanilises mõistes luuviljaline. Kookospalm kasvab peaaegu kõigis troopilistes maades. Need sirguvad metsikult, kuid neid ka kasvatatakse. Kookospalmil on väga palju kasutusviise. Puitu kasutatakse mööbliks ja nikerdamiseks, pikkades lehtedes olevatest kiududest valmistatakse köit, korve, pintsleid, vaipu ja kangast.
· Lathyrus undulatus Boiss laineline seahernes · Lathyrus nusolia oras-seahernes · Lathyrus clymenum kahevärviline seahernes · Petroselinum crispum aedpetersell · Malus domestica Borkh - aed-õunapuu · Laurus nobilis harilik loorberipuu · Lathyrus vicia sepium aedhiire-hernes · Lathyrus pisum sativum söögihernes · Laurus azorica assoori looberipuu Põllumajanduslikudtaimed sees: · Cocos nucifera harilik kookospalm · Phoenix sylvestris mets-datlipalm · Phoenix roebelenii laose datlipalm · Brahea edulis söödav brahheapalm · Phoenix dactylifera harilik datlipalm · Dracaena draco draakonipuu · Oryza sativa harilik riis · Latania verschaffelti kollane laatanpalm · Ficus carica harilik viigipuu · Phoenix teaphrastiiv kreeka datlipalm · Brachychiton discolor mitmevärviline pudelpuu · Phoenix reclinata tara-datlipalm
Sisukord LK 1. Õlikultuurid 3 2. Tööstuskultuurid 4 3. Puuviljad 5-7 4. Mõnukultuurid 8 5. Teraviljad 9 6. Mullakultuurid 10-11 Õlikultuurid Kookospalm on igihaljas, kuni 30 m kõrgume ja kuni 60 cm jämedune lookja tüvega puu. Kasvab troopikamerede rannikutel ja saartel. Lehed sulgjad ja kuni 6 m pikkused. Kasutatakse toiduks, lehti katusteks ja tüvesid ehitusmaterjalidena, ka saadakse kookosest õli. Istandusi on peamiselt Filipiinidel. Tuntuim päevalill on põhja- Ameerika lõunaosast pärinev liik harilik päevalill. Ta kasvab 2-5 m kõrguseks, tema korvõisik ehk korvik on aga 8-40 cm-se läbimõõduga. Taime hargnenud
Temperatuur aastaringselt kõrge, sademeid palju. Jõgede äravool aastaringselt ühtlaselt suur. Vihmametsa keskkond · Ühtlaselt soe, niiskust palju M · Muldkate paks, palju rauaoksiide, A punane. Väga erosiooniohtlik ning suhteliselt toitainete vaene. A · Laialehine igihaljas vihmamets T · Tohutu liigirikkus E · Toodanguks väärispuit, kakao, kautsuk, maniokk, taro, banaan, kookospalm A D U S Fotod: A.Kull M A A T E A D U 10°N kuni 10°S Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai S saarestik, Filipiinid, Malaka ps. Mussoon- ja passaatkliima (2) M · Kliimat kujundavad mT, mE õhumass,
Hiina, Tai *kohv ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne kliima; Brasiilia, Vietnam, Kolumbia *kakao ekvatoriaalne kliima; Elevandiluurannik, Indoneesia, Ghana, Nigeeria *tee lähistroopiline kliima; Hiina, India, Sri Lanka *tubakas lähisekvatoriaalne kliima; Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Austraalia Kiudkultuurid puuvill, lina, kanep, dzuut Õlikultuurid sojauba, maapähkel, oliivipuu, raps, päevalill, kookospalm, õlipalm Mõnukultuurid kohv, kakao, tee, tubakas Mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat Teraviljakasvatus nisu, riis, mais 4. Tead põllumajandusega kaasnevaid keskkonna probleeme ja võimalusi neid probleeme vähendada. Põhjus Tagajärjed Abinõud Kuivendamin Kemikaalide Üleväetamise e kandumine vette vältimine,
Päikesekiirguse hulk Soojuse hulk Niiskuse hulk Vegetatsiooniperiood Aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elutegevuse Enamikul taimedel peab see olema vähemalt 90 päeva Põhja Euroopas < 90 päeva, Vahemere ääres kuni 260 päeva Klimaatilised tingimused määravad taimede kasvu põhja -ja lõuna piiri 60° pl ja 42 °ll on parasvöötme kultuuride kasvupiir Kartul ja oder kasvavad kookospalm kasvab ainult 15 isegi põhjapolaarjoone laiuskraadini ekvaatorist taga Agrokliimavöötmed Polaarkliima vööde Lähispolaarkliima vööde Jahe parasvööde Mõõdukas parasvööde Soe parasvööde Lähistroopiline vööde Troopiline vööde Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. Mäestike vööde POLAARKLIIMAVÖÖDE Väga külm ja kuiv kliima Põllumajandust ei toimu
· Laguvili on mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristisuunas üheseemnelisteks osadeks. PÕLDRÕIGAS · Lihakvili lihaka viljakestaga, enamasti paljuseemnelised · Luuvili Viljakest eristunud õhukeseks eksokarbiks, lihakaks mesokarbiks ja puitunud endokarbiks. PLOOM, MANDEL, PAAKSPUU Kogu-luuvili apokarpsest emakkonnast luuvili VAARIKAS Kuiv luuvili harva KOOKOSPALM MARJATAOLISED VILJAD · Pomerantsvili e hesperiid eksokarp eeterlike õlide mahutitega, mesokarp kuiv, valge, endokarp mahlakas, lihakas. APELSIN, SIDRUN, MANDARIIN · Mari viljakest, va õhuke eksokarp, mahlakas, lihakas VIINAPUU, KARTUL, BANAAN · Õunvili - moodustamises osaleb peale sigimiku ka tolmukate, kroon- ja tupplehtede alused ning õiepõhi. Rüüsvili. ÕUN, PIHLAKAS, VIIRPUU
Rahvaste ühendusega, ja paremal keskel on Fidzi vapp. ·Hümn pärineb samuti aastats 1970. Kannab nime ,,Meda Dau Doka" (,,Jumal õnnista Fidzit") ·Fidzi vapp on aastast 1908. Kilbi ülaosa on punane ning sellel on Suurbritannia kuninga tunnus lõvi, kes hoiab käppade vahel kookospähklit. Ülejäänud vapiosa on jagatud Püha Jüri ristiga neljaks osaks, millest kolmel on kujutatud Fidzi istanduste tüüpilisi vilju: suhkruroog, kookospalm ja banaanikobar. Neljandal väljal on aga rahutuvi, mis on pärit kuningriigiaegselt lipult. Vapikilbi all lindil on fidzikeelne deviis ,,Rerevaka na kalou ka doka na tui" ('karda jumalat ja austa kuningannat') KOKKUVÕTE Fidzi on saareriik, kus valitseb hea soe kliima. Fidzi saared on väga mitmekesised. Fidzi on riik, kus leidub mitmeid maavarasid, erinevaid rahvaid, huvitavaid taime- ja loomaliike, ning ümberringi on ookean.
3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede kasvutingimusi ja suuremaid kasvatajaid maailmas: nisu, riis, mais, kartul, sojauba, maapähkel, oliivipuu, raps, päevalill, puuvill, lina, suhkruroog, kohv, kakao, tee, tubakas. Teraviljakasvatus: riis, nisu, mais Õlikultuurid: sojauba, kookospalm, õlipuu, õlipalm, raps, päevalill Kiudkultuurid: puuvill, lina, kanep, dzuut Mugulkultuurid: kartul, bataat, maniokk, jamss Mõnukultuurid: kohv, tee, kakao, tubakas, narkootilised ained Nisu: Hiina, India, USA, Venemaa, Prantsusmaa; parasvööde, lähistroopiline Riis: Hiina, USA, India, Tai, Pakistan, Vietnam; lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne Mais: USA, Hiina, Prantsusmaa; peaaegu kogu maailmas, lähistroopiline
Mehhikos, Ugandas, Etioopias, Indoneesias.) 51. KAKAOPUU - pärit, kasvatajad, kasvatuspiirkond, (pärit Amazonase vihmametsadest, kasvatajad Ghana, Cote d'Ivoire, Nigeeria, Brasiilia, Camerun, Ecuador; tähtsaim kasvatuspiirkond Aafrika.) 52. TEEPÕÕSAS - pärit, kasvatajad, iseloomustus? (pärit Indiast, Hiinast; kasvatajad Hiina, India, Sri Lanka, Jaapan, Indoneesia, Keenia; üle 2000 sordi.) 53. Too välja vähemalt kaks istanduskultuuri! (datli- ja kookospalm, banaan) 54. KOOKOSPALM - pärit, milleks kasutatakse, eksportija? (pärit Okeaaniast Polüneesia saarelt ja on tüüpiline kultuurtaime vaikse ookeani saartele; kondiitri- ja kosmeetikatööstuses; suurim eksportija Filipiinid.) 55. DATLIPALM - iseloomustus, tootjad? (üks vanimaid kultuurtaimi ja tähis oaasides; Iraak, Iraan, Egiptus, Saudi- Araabia.) 56. BANAAN - iseloomustus, tootjad? (maailma suurim rohttaim/kobaras üle 100-300 vilja ja kaal üle 30 kg/jagunevad
- suured datlite tootjad Iraak, Egiptus, Saudi-Araabia, Iraan, Alzeeria jt banaan - levinud toataimena - maailma suurim rohttaim - banaanikobaras on 100-300 vilja ja kobar võib kaaluda kuni 30 kg kookospalm - suuremad dessertbanaanide tootjad on - pärit Polüneesia saartelt ja tüüpiline kultuurtaim Vaikse - Ecuador, Brasiilia, India, Indoneesia, ookeani saartele - Honduras, Filipiinid, Honduras, Mehhiko, Costa-Rica, Panama
· kautsuk on toorkummi, kummitööstuse põhiline tooraine · pärit Lõuna-Ameerika vihmametsadest · suurimad tootjad Malaisia, Indoneesia, Tai Hiina, India, Filipiinid, Sri Lanka, Libeeria, Nigeeria 1.16. Istanduskultuurid · datlipalm · üks vanimaid kultuurtaimi, Ees-Aasias kasvatati juba 9000 aastat tagasi · tähtis kultuurtaim oaasides · suured datlite tootjad Iraak, Egiptus, Saudi-Araabia, Iraan, Alzeeria jt · levinud toataimena · kookospalm · pärit Polüneesia saartelt ja tüüpiline kultuurtaim Vaikse ookeani saartele · seemne rasvarikas toitekihti nimetatakse kuivatatult kopra · suurim kopra eksportija Filipiinid · kookoshelbed ja jahu kasutatakse kondiitritööstuses Kookosõli kasutatakse kosmeetikatööstuses · banaan · maailma suurim rohttaim · banaanikobaras on 100-300 vilja ja kobar võib kaaluda kuni 30 kg · suuremad dessertbanaanide tootjad on
õhk pillitorusse. Puhkpillide heli kõrgus sõltub õhu samba pikkusest. Selle reguleerimiseks on pillitorus avad, mille sulgemisel ja avamisel saab õhusamba pikkus ja koos sellega helikõrgust muuta. Mida rohkem avasid on suletud seda pikem on õhusammas ja seda madalam on heli. Puhkpillid jagunevad ehituse ja tämbri alusel puupuhkpillidesk ja vaskpuhkpillideks. Puupuhkpillid Mõiste puupuhkpill aluseks ei ole mitte materjal vaid pilli ehitus ja soe tämber(kookospalm, pukspuu, palisander, elevandiluud, eboniit, klaas, metall) Kõikide puupuhkpillidel in kõlalehter, klapisüsteem(leiutati 19. sajandil) Heli kõrgus sõltub pillitorus võnkuva õhu samba pikkusest . Igal puupuhkpillil on huulik. Huuliku erinevad tüübid 1.aukhuulik-flööt 2. ühekordne lesthuulik ehk trost- saksofon, klarnet 3. kahekordne lesthuulik ehk topelttrost-fagott, oboe Flööt Flööt on vanim puupuhkpill, kõige kõrgem. Kõige
Reageerimine päeva pikkusele Pikapäevataimed Lühipäevataimed Algareng Kiire Väga aeglane 1. Geentsentrid ja mis vili sealt pärit Austraalia:puuvili, tubakas, riis Aafrika: nisu, sorgo, kurk, lina, riistinus, hirss Hiina-Jaapani: riis, paljasteraline kaer, sojauba, tee, tsitrulised Indoneesia-Hiina: riis, aasia puuvill, mango, kookospalm Hindustani: riis, sorgo, puuvill, kurk Lõuna-Ameerika: ananass Kesk-Ameerika: mais, aeduba, kartul, kakao Põhja-Ameerika: päevalill, maasikas, vaarikas, tubakas. 2. Suvirapi ja talinisu saagikus Suvirapsi saagikus aastal 2014 on umbes 1750 kg/ha ja talinisu saakigus aastal 2014 on 4300 kg/ha 3. Nim 2 kõrrelist rohttaime - nisu ja rukis. 4. Taliteraviljade optimaalne külviaeg eestis 25 august – 5 detsember. Taliteravilajde opt
teised majandusharud. Siiski on Tais linnastumisprotsent kõigest 34,1% (Thailand Urbanization 2015), suurem osa elanikkonnast elab maal ning on otseses sõltuvuses põllumajanduse tootlikkusest. Nii omavad väga suurt mõju ka looduskatastroofid, ikaldused ja põuad, mis võivad tavapäraselt pikka vegetatsiooniperioodi lühendada. (The World Factbook 2015, Economy of Thailand. 2015) Tähtsaimad kasvatatavad põllukultuurid on riis, maniokk, kumm, mais, suhkruroog, kookospalm, sojaoad, ananass ja õlipalm. Kõige enam (98,4 miljonit tonni, maailmas 4. tootja) toodetakse suhkruroogu, sellele järgneb 37,5 miljoni tonniga aastas riis. Hoolimata suuremast tootmismahust, on riisi tootmine suhkruroo kasvatamisest ligi kolm korda tulusam (tulu umbes 9 miljardit dollarit aastas). Järgnevad maniokk (29,8 miljonit tonni), mais (4,9 miljonit tonni) ja kumm (3,6 miljonit tonni), puuviljadest mango, ananass ja banaan. Loomakasvatuses on juhtkohal sigade arv
Ameerika(Brasiilia) Söödakultuuride kasvatus on oluline loomakasvatuspiirkondades. Mitmed söödataimed on nii toidu, kui söödakultuurid(sojauba). Džuut – India, Bangladesh(lõuna-aasia9 sisalagaav – Mehhiko (Ladina-ameerika ja Aafrika) Puuvill – Saudi-Araabia Suhkruroog – Kuuba, India Suhkrupeet – Poola, Saksamaa Teepõõsas – Sri Lanka, India Banaan – Ecuador, Brasiilia Datlipalm – Egiptus Kookospalm – Filipiinid Viinapuu – Vahemereline kliima (Hispaania, Austraalia) Õlikultuurid Kasvatatakse ja tarbitakse seal, kus loomakasvatust vähe Tähtsaim – Sojauba(USA, Hiina, Brasiilia) *Arahhis e. Hiina pähkel e maapähkel(Aafrika, USA, Hiina) Miks Eksporditakse Aafrika riikidest? kakaopuu saaduseid Põllumajandusliku tootmise vormid Intensiivne põllumajandus toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu
(605 000 km² ) on India maailmas esikohal. 6.1. Mida kasvatatakse Indias. Kasvatatakse riisi, nisu, maisi, hirssi, sorgot, otra, kaunvilju ja õlitaimi (maapähklit, seesamit, rapsi, päevalille, riitsinust, sinepit). Väiketalundites on saagikus väike. Istandustes kasvatatakse suhkruroogu (300 mln. tonni aastas, maailmas 2. kohal), puuvillapõõsast, dzuuti, teepõõsast (aastas 0, 84 mln. tonni teelehti, maailmas esikohal) ja tubakat. Olulisel kohal on taimekasvatuses ka kookospalm, hevea, mooruspuu, banaan, ananass, kohvi-, mango-, apelsini- ja mandariinipuu, papaia ning vürtsid (must ja punane pipar, kardemon, nelk, ingver). Loomakasvatus on teisejärguline. Veiste arvult (u. 225 mln.) on India maailmas esikohal, kuid lehma kohta tuleb aastas ainult u. 250 kg piima. Peamine tööloom on kodupühvel (96 mln.), kuid tööks kasutatakse ka taltsutatud elevante. Kitsi ja kanu peetakse kõikjal, lambaid (59 mln.) peamiselt mägialadel. Püütakse kala (u. 3,6 mln
o ja USA o Väärtuslik toiduõli Alžeeria suurim eksportija USA Raps Kookospalm 90% riisist kasvatatakse ja süüakse Aasias Päevalill o Pärit Polüneesia saartelt, tüüpiline suurimad riisieksportijad on Tai ja Vietnam Suhkrukultuurid: o Seemne rasvarikas toitekiht mais suurima saagikusega teravili Suhkrupeet – kasvab parasvöötmes, eriti o Vili – kopra
Agroklimaatilised näitajad Vegetatsiooni perioodi pikkus Päikesekiirguse hulk Soojuse hulk Niiskuse hulk Vegetatsiooniperiood Aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elutegevuse Enamikul taimedel peab see olema vähemalt 90 päeva Põhja Euroopas < 90 päeva, Vahemere ääres kuni 260 päeva Klimaatilised tingimused määravad taimede kasvu põhja -ja lõuna piiri 60° pl ja 42 °ll on parasvöötme kultuuride kasvupiir Kartul ja oder kasvavad kookospalm kasvab ainult 15 isegi põhjapolaarjoone laiuskraadini ekvaatorist taga Agrokliimavöötmed Polaarkliima vööde Lähispolaarkliima vööde Jahe parasvööde Mõõdukas parasvööde Soe parasvööde Lähistroopiline vööde Troopiline vööde Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. Mäestike vööde POLAARKLIIMAVÖÖDE Väga külm ja kuiv kliima Põllumajandust ei toimu LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE Lühike vegetatsiooni- periood
(605 000 km² ) on India maailmas esikohal. (2) 8.1. Mida kasvatatakse Indias. Kasvatatakse riisi, nisu, maisi, hirssi, sorgot, otra, kaunvilju ja õlitaimi (maapähklit, seesamit, rapsi, päevalille, riitsinust, sinepit). Väiketalundites on saagikus väike. Istandustes kasvatatakse suhkruroogu (300 mln. tonni aastas, maailmas 2. kohal), puuvillapõõsast, dzuuti, teepõõsast (aastas 0, 84 mln. tonni teelehti, maailmas esikohal) ja tubakat. Olulisel kohal on taimekasvatuses ka kookospalm, hevea, mooruspuu, banaan, ananass, kohvi-, mango-, apelsini- ja mandariinipuu, papaia ning vürtsid (must ja punane pipar, kardemon, nelk, ingver). Loomakasvatus on teisejärguline. Veiste arvult (u. 225 mln.) on India maailmas esikohal, kuid lehma kohta tuleb aastas ainult u. 250 kg piima. Peamine tööloom on kodupühvel (96 mln.), kuid tööks kasutatakse ka taltsutatud elevante. Kitsi ja kanu peetakse kõikjal, lambaid (59 mln.) peamiselt mägialadel. Püütakse kala (u. 3,6 mln
Vegetatsiooni perioodi pikkus ja temperatuurid Aastane kõikumine Ööpäevane kõikumine Niiske ekvatoriaalne kliima Sademeid aastaringselt ühtlaselt õhuniiskus suur( pidevalt 100% lähedal) temperatuur aastaringselt ühtlane 27-28 kraadi ,, ÖÖ on troopika talv" Nt: Singapur Vihmametsa keskkond Ühtlaselt soe Niiskust palju Muldkate paks, aga toitainete vaene Erosiooniohtlik Tohutu liigirikkus- palju puid, aga alustaimestik hõre Palju rindeid Toodang: kakao, banaan, kookospalm, väärispuit Nt: Amazonase madalik, Filipiinid, Malaka ps Mussoon ja passaatkliima Õhutemp kõrge ( 25-30 kraadi) Sademeid palju, aga ebaühtlased kaasnevad mussooniga Talv kuiv, suvi aga sademete rohke Suured üleujutused Nt_: Kagu Aasia rannik Niiske kuiv troopikakliima Väga niiske ja väga kuiv aastaaeg Temp 20-30 kraadi Nt: Lääne- Aafrika piirkond( aastaläbi kuum) Savann Muld viljakas Võimas rohurinne
Lathyrus vicia sepium – aedhiire-hernes Achillea millefolium – harilik raudrohi Lathyrus pisum sativum – söögihernes Physalis alkekengi – harilik füüsalis Laurus azorica – assoori looberipuu Phyllostachys aureosulcata – triibuline lehistähikbambus Põllumajanduslikud taimed siseruumides: Cocos nucifera – harilik kookospalm Brachychiton discolor – mitmevärviline Phoenix sylvestris – mets-datlipalm pudelpuu Phoenix roebelenii – laose datlipalm Phoenix reclinata – tara-datlipalm Brahea edulis – söödav brahheapalm Chamaeropis humilis – kääbuspalm Phoenix dactylifera – harilik datlipalm Sabal – saabalpalm Dracaena draco – draakonipuu Trachycarpus – karuspalm
“ Hinnatakse eelkõige nende seleenisisalduse tõttu. Seleen on looduslik antioksüdant – raku vananemist pidurdav aine. 100g – ligi 1500 mikrogrammi seleeni. Inimene vajab ööpäevas 300-55 mikrogrammi seleeni. 50-70% väärtuslikke rasvu ja palju mineraalaineid – K, Mg, Ca, P. Kookospähkel Kasvab Lääne-Indias, Sri Lankal, Filipiinidel, Malaisias, Brasiilias, Indoneesias. Kookospalm 20-30m puul kasvab 60 lapsepea suurust pähklit, kuni 2-2,5kg raskused viljad. Koosneb mitmest kihist: o Rohekas või helepruun nahkjas ja veekindel koor, mis kohe pärast koristamist eemaldatakse. o 4-6cm paks tugev kiudkest – nöör, matid, kotid, punutised – tööstuslikuks otstarbeks. o 0,5cm väga kõva luukest, selle kolmnurga tömbis tipuosas on 3 süvendit e nn
· kautsuk on toorkummi, kummitööstuse põhiline tooraine · pärit Lõuna-Ameerika vihmametsadest · suurimad tootjad Malaisia, Indoneesia, Tai, Hiina, India, Filipiinid, Sri Lanka, Libeeria, Nigeeria Istanduskultuurid Datlipalm · üks vanimaid kultuurtaimi, Ees-Aasias kasvatati juba 9000 aastat tagasi · tähtis kultuurtaim oaasides · suured datlite tootjad: Iraak, Egiptus, Saudi-Araabia, Iraan, Alzeeria jt · levinud toataimena Kookospalm · pärit Polüneesia saartelt ja tüüpiline kultuurtaim Vaikse ookeani saartele · seemne rasvarikas toitekihti nimetatakse kuivatatult kopra · suurim kopra eksportija Filipiinid · kookoshelbed ja jahu kasutatakse kondiitritööstuses · Kookosõli kasutatakse kosmeetikatööstuses Banaan · maailma suurim rohttaim · banaanikobaras on 100-300 vilja ja kobar võib kaaluda kuni 30 kg
· Liikide- isendite vastuolu Enamus liike väikse areaaliga Enamus isendeid suure areaaliga liikidest · Rappoporti seadus mida külmem seda väiksem areaali pindala , mida rohkem ekvaatori poole seda suurem Areaali kuju · Geograafilised levitakistused Euraasias ida-läänesuunas Põhja-Ameerikas põhja-lõuna suunas · Vööndilised Tsirkumpolaarsed - jääkarud Pantroopilised kookospalm · Katkestustega Areaali katkestused e. Disjunktsioonid · Ühe taksoni esinemine eri piirkondades · Katkemine barjääri tekke tõttu tekivad vahele mäed, ookean · Kauglevi · Grupidisjunktsioonid Holarktiline punahirv, harilik pöök Lemuuria Bipolaarne erinevatel poolkeradel IIIII - ei tea Konvergents evolutsiooni kaugete taksonite muutumine sarnasteks · N : Urson (Ameerika) , Okassiga ( vana maailm)
tavaliselt üle 2500mm, õhutemperatuur on aastaringselt ca 27-28C, Öö on troopika talv. Vihmametsa keskkond: ühtlaselt soe ja niiskust palju suur produktsioon, muldkate paks aga orgaanika ja toitainete vaene, palju rauaoksiide,seetõttu ka punane. Väga intensiivne lagunemine ja kiire aineringlus. Väga erosiooniohtlik. Keskkond: Laialehine igihaljas vihmamets, väga liigirikkas, palju rindeid. Toodanduks väärispuit, kakao,banaan, kookospalm Niiske-kuiv troopikakliima: vahemikus 5-20NS laiust, väga niiske ja kuiv aastaaeg, sademeid 500-1000mm, temperatuurid aastaringselt kõrged 20-30C Savann: 5-20NS, Aasias kuni 30N muld viljakas, eriti üleujutavates jõeorgudes, võimas rohurinne,taimkate kohastunud põuaperioodiks, üksikud puud paiknevad teineteisest kaugel, koguvad vett (baobab). Keskond: rikkalik loomastik, karjakasvatus, riisikasvatus, suhkruroog,maapähkel
kaarroodsed sõrmjad või sulgjad liitlehed Õied: hüpogüünsed, arvukalt suurtedes liitõisikutes Õiekate: kolmetine, tavaliselt diferentseerunud 3 välimiseks tuppleheks ja 3 sisemiseks kroonleheks Õiekroon: aktinomorfne, peaaegu märkamatu, lahk- või liitlehine Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3; Sigimik: apokarpne või sünkarpne Vili: luuviljad või erinevat tüüpi marjad o Cocos nucifera Kookospalm Õisik - isasõied + emasõied o Elaeis guineensis ginea õlipalm o Datlipalm - Phoenix dactylifera Õisikus kuni 50 kg vilju Üheseemneline mari dattel Suhkrurikad ja tärkliserikad o Areca catechu areeka- ehk beetlipalm Beetlipähklid sisaldavad alkaloid arekoliini - tugeva stimulaatori. Pähklid mässitakse beetli lehtede (Piper betle)
bromeelialised, loalised, jõgitakjalised, hundinuialised Selts palmilaadsed – Arecales Sugukond palmilised – Arecaceae Peamiselt troopikas 3000 liiki Puittaimed, varred tavaliselt ei harune Teiskasv puudub, tüvi saavutab jämeduse noorelt, enne kui hakkab pikaks kasvama Lehed suured, noorelt kokku volditud Õiekate kolmetine, aktinomorfne Õied koondunud suurtesse harunenud õisikutesse Viljad erinevat tüüpi marjad ja luuviljad Kookospalm, datlipalm, saagopalm, rotangpalm, aafrika õlipalm Selts ingverilaadsed – Zingiberales Kaheksa sugukonda – alati risoomiga, lehed sulgroodsed, suured, rootsulised, kahes reas, õied värvikates õisikutes Tuntumad sugukonnad: ingverilised banaanilised paradiisilinnulillelised kannalised Selts kõrreliselaadsed – Poales Enamasti tuultolmlejad, õied väikesed, sageli tugevasti
maiustamiseks. 100 g india pähkleid sisaldab rasva 42,2 g, proteiini 17,5 g, karbohüdraate 30,5 g, mineraale 2,9 g, vitamiine 4,15 mg. Seedermänni pähkel Seedermänni pähkli suurimad kasvukohad on Venemaa, Hiina, Põhja-Ameerika, Itaalia, Hispaania ja Sveits.100 g seedermänni pähkleid sisaldab energiat 674 kcal/2,820 kJ, rasva 60,0 g, proteiini 23,7 g, karbohüdraate 20,5 g, mineraale 62,22 g ja vitamiine 243,82 mg. Kookospalm Kookospalmi kodumaaks peetakse Malaisia idaosa ja Tahitit. Ladinakeelne nimetus Cocos tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes ahvi. Botaanilises mõttes pole kookospähkel pähkel, vaid luuvili. Vilja rasvarikas toitekude, mida kuivatatult kopraks nimetatakse, on tähtsaim ja nõutavaim saadus maailmaturul. Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse. Kookospiim parandab seedimist ja kosutab energiavaeguse korral
toitainete väljakanne. Laialeheline igihaljas vihmamets. Niiskus suur, aga aurumine samuti suur, seetõttu puulehed nahkjad ja reguleerivad aurumist õhulõhedega. Tohutu liigirikkus, palju puid (kohati üle 100 liigi ha), epifüüte, liaane, alustaimestik hõre. Palju rindeid. Toodanguks väärispuit, kakao, kautšuk, maniokk, taro, banaan, kookospalm o nt: Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai saarestik, Filipiinid, Malaka poolsaar 2. mussoon- ja passaatkliima (Af, Am): kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu lained. Õhutemperatuur aastaringselt kõrge, 25-30 °C, sademeid palju (kohati üle 2000 mm), aga ebaühtlaselt, kaasnevad mussooniga. Peamiselt vihmametsad, kuid välja kujunenud kuiv ja niiske periood, kohati suured üleujutused
Põhja pool on liike vähem, ökosüsteemid on üksluisemad. Kasutas atlast- ei käinudki ekspeditsioonidel. Areaali kuju · Geograafilised levikutakistused areaalid üldiselt väljaveninud o Euraasias ida-läänesuunas - mäestikud o Põhja-Ameerikas põhja-lõuna suunas Apatsid, Kaljumäestik · Vööndilised o tsirkumpolaarsed ümber pooluse levinud (nt jääkaru, raudrohi) o pantroopilised troopikas levinud (nt kookospalm · Katkestustega (disjunktsioonid) ühe taksoni esinemine eri piirkondades. Areaalid on erinevate piirkondadega (vahepeal on piirkond, kus seda liiki/taksonit ei leita). o Miks ei ole seda liiki selles katkestuskohas? Tekib mingisugune barjäär mandrite triivimine. o Kauglevi algselt on olnud üks areaal, aga siis on liik leidnud teise koha kus on ka hea elada ja jääb seda asustama (vahepeal on ala, mis
inimlevi ◦ Zoohooria ehk loomlevi ◦ Mürmekohooria (sipelglevi), ornitohooria (lindlevi), teriohooria (imetajalevi), epizoohooria (loomade pinnal), endozoohooria (loomade sees), sünzoohooria (linnud noka vahel, ei söö seemet) Autohooria - gravitasioon Seemnete levitamine gravitatsiooni abil – valminud rasked viljad kukuvad emataime küljest maha. Sellist levi kasutavad näiteks: õunapuu, kookospalm, granadill jt. Paljud kõva kestaga viljad veerevad maha kukkudes emataimest eemale Võib üle minna vesileviks ja loomleviks Paiskviljad ◦ Seemnete valmides neid ümbritsev kest läheb rõhu alla ning lõpuks rebeneb, lennutades seemned taimest kaugele (kannike, lemmalts, rippuba jt) ◦ Valminud kaunad on kuivad, veega kokku puutudes plahvatavad Allohooria Tuullevi: üks primitiivsem levikuviis. Seemned kas lendlevad tuulega kaasa või puistatakse maha.
annaabi.ee 
