Mahlad ja muud joogid (0)

Mahlad ja muud joogid
Mahl on tähtis vitamiinide ja mineraalainete allikana, mahlale võib lisada ka suhkrut 15g liitri kohta. Tomatimahlale võib lisada ka soola või vürtse. Konsentreeritud mahl saadakse üht või mitut liiki mahlast vähemalt 50 % vee eraldamisega. Nektaris on mahla osakaal 25-50 protsendini. Mahlajookides on mahla ainult 10%. Smuutid on püreestatud puuviljade ja marjade segu.
Vesi
Vett on vaja rakkude elutegevuseks, toidu seedimiseks, toitainete imendumiseks, vesi on oluline vere koostisosa . Vesi ei anna organismile kaloreid. Vett liigitatakse olenevalt koostisest, saamis kohast ja lisanditest.
Mineraalvesi- Loodusilik mineraalvesi pärineb põhjaveee kihist kuhu on lahustunud mitmesuguseid mineraalaineid ja mikroelemente. Looduslikku mineraalvett ei töödelda. Seda võib ainult filtreerida ja karboniseerida.
Mineraalveed jaotatakse kolme rühma:

Väga madala mineraalainete sisaldusega( mineraalsooli on 50mg/ 1 liitri kohta)

Madala mineraalaniete sisaldusega( 500mg / 1 liitri kohta soola sisaldus)

Kõrge mineraalainete sisaldusega( üle 1500mg/ 1 liitri kohta soola sisaldus)(VÄRSKA)
Joogivesi - saadakse põhjaveest mida filtreeritakse.
Lauavesi- sisaldab teatud vahekorras mineraalseid komponente. Lauaveeks loetakse mõnda allika vett.
Karastusjoogid :
Limonaad- vesi, suhkur, süsihappegaas, sidrunhape, lõhna- ja maitseained , värv- ja säilitusained ja muud lisandid. Tavaliselt gaseeritud.
Kali - käärimise teel saadud jook , väiksese alkhooli sisaldusega mis koosneb suhkrust , veest ja rukkilinnastest. Mõned müügiolevad kalijad ei ole ka kääritatud. Nende koostise on vesi, suhkur, kaljakonsentraat, sidunhape , süsihappegaas ja säiltusaine.
Mõdu- Mee maitseline kali
Laste vahujook- Valmistaud puuviljade konsentraatide baasil ja on tugevasti gaseeritud.
Koola joogid- erinevad teistest karastusjookidest kofeiini sisalduse poolest.
Jäätee- teeekstrakt, vesi, magusaine, mahl, lõhna- ja maitseained ja sidrunhape on koostises.
Toonik- gaseeritud jook, mida enamasti kasutatakse kange alkohooli lahjendamiseks.
Siirup - koosneb suhkrust, veest ja löhna- ja maitseainetest.
Spordijoogid- sobivad enamasti inimestele kes spordivad või teevad rasket füüsilist tööd tegevatele inimestele. Tarbitakse nii pingutuse eel ajal kui ka järel. Spordijook aitab vältida organismi vedelike kao kahjulikke mõjusid ja taastada energiavarusid.Koostises: vesi, energiat andvad suhkrud , sidrunhape ja mineraalained , värv- ja säilitusained ja maitseained.
Energiajoogid- ei anna organismile olulisel määral lisaenergiat, küll aga aitavad ära kasutada organismi olemasolevaid energiavarusid. Ainus energiat andev koostisosa on suhkur
ja tihtipeale kasutatakse neis kuntslikke magusaineid. Sisaldavad ergutava toimega koostisosi:

• kofeiin- stimuleerib ainevahetust ja kesknärvisüsteemi tööd
  
• tauriin- lõhustab ja eemaldab organismis pingutuseajal toksilised ained ja aitab rasvadel kiiremini soole seina läbida.
  

Alkohoolsed joogid
Jagunevad vastavalt alkohooli sisaldusele:

• Lahjad alkohoolsed joogid
  
• Kanged alkohoolsed joogid- alkohooli sisaldus üle 22 mahuprotsendi.
  

Puhas piiritus on alkohooli sisaldusega kuni 96 protsenti.
ÕLU:
Kompnendid on vesi, humalad, linnas ja pärm.
Värvi järgi liigitakse õlled heledateks ja tumedateks ja pärmi järgi: pinnakääritus ja põhja kääritus õlled.
Light õlu- madal alkohooli sisaldus ja vähene kalorsus.
Maitsestatud õlu-kasutatakse maitsestamisel puu ja köögivilju, maitseekstrakte või siirupit .
Patöriseerimata õlut ei ole tootmise lõpus kuumutatud , tal on lühem müümise aeg.
Alkohooli vaba õlu- valmistatud veest, linnastest ja humalatest, käärimisprotsessis ei lasta alkohoolil tekkida ja see eemaldatakse.
Õlu serveeritakse hele kange õlu ja tume õlu serveeritakse temperatuuril 8-10 kraadi.
Kerge toidu kõrvale soovitatakse heledat õlut ja tugevamate liha roogade juurde tumedat õlut.
Õlu sobib hästi ka aperatiiviks kuna on hea isutekitaja ja aitab toitu paremini omastada .
Õlut kasutatakse toidu valmistamisel marineerimisel, kastmetes, pajaroogades.
Vein-alkohoolne jook mida on kääritatud viinamarja mahlast. Vein avastati 8000 aastat tagasi.
Tuntumad viinamarja sordid : valged sordid(chardonnay, souvingon blanc, riesling ) ja punased sordid(cabernet sauvigon, merlot, pinot noir).
Veine liigitakse:
Värvi järgi:

• punased- valmistatakse tumedatest viinamarjadest.
  
• roosad
  
• valged- saab valmistada nii heledatest kui tumedatest viinamarjadest
  

Suhkru sisalduse järgi:

• kuivad veinid
  
• poolkuivad veinid
  
• poolmagusad veinid
  
• magusad
  

Konsistentsi järgi:

• kerged veinid
  
• keskmiselt täidlased
  
• täidlasemad veinid.
  

Kanguse järgi:

• naturaalne kangestatud vein- 15-17 kraadi on veini kangus:
  

portvein
šerri
madeira
muskaat vein

• aromatiseeritud veinid- vermut(koostises kange alkohool , mitmesugused ravimtaimed , vürtsid, karamell , alkohooli sisaldus 14-18 kraadi)
  

Veinid jagunevad kolme erinevasse kategooriasse:

• kvaliteetveinid
  
• geograafilised piiritletus veinid
  
• lauaveinid
  

Peamine erinevus seisneb erinevates nõuetes.
Lauaveinid on tavalised veinid mille puhul on kõige vähem seadusi ja kitsendusi nende valmistamiseks.
Kvaliteetveinid-ettekirjutatud reeglid, millistest viinamarja sortidest võib neid valmistada kust peavad need viinamarjad korjatud olema.
Suurimad veinide tootjad: Prantusmaa, itaalia, hispaania , saksamaa jt.
Uue maailma tootjad: lõuna aafirka vabariik ja tsiili .
Veinide serveerimisel on kindlad reeglid ja temperatuurid:

• kõige madalamal temperatuuril serveeritakse valged veinid ja sampanjad ,6-8 kraadi
  
• valged täidlased veinid ja roosa vein 10-12 kraadi
  
• punased kerged veinid, 14-15 kraadi
  
• tugevamad punased veinid, 16-18 kraadi
  
• kangestatud veinid 12-14 kraadi
  

Veini klaasid peavad olema suured, üleaosalt koonduvad, läbipaistvast värvitust klaasist.
Kergemad toidud sobivad kergemate ja puuviljasemate veinidega. Tugevama maitselised toidud vajavad jõulisemaid täidlasemaid veine.
Üldiselt võib liha juurde serveerida kõiki kolme sorti veine.
Mereandide juurde valge vein või sampanja .
Veini kvaliteeti hinnatakse kolme komponendi järgi: välimus, lõhn ja maitse.
Välimuse puhul vaadatakse eelkõige tema värvust, läbipaistvust, viskoossust.
Lõhna puhul jagatakse kolmeks: hinnatakse aroomi siis puketti(laagerdumisel tekkinud lõhnasid) ja väärlõhnasid.
Glögi- on olemas alkohooli baasil valmistatud glögi, on valmistatud viinamarja või puuviljamarja veinist ja on lisatud maitseained.
On olemas alkohoolivabavein kust eemladatakse vein.
Sampanja- vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele loetakse sampanjaks kirde prantsusmaal sampanjas kindlatest viinamarja sortidest valmistatud.
Suhkru sisalduse järgi on vahuveinid erinevad:

• kuiv vahuvein - suhkrut ainult 0-3g 1 liitri kohta
  
• pool kuiv vahuvein- 35-50g 1 liitri kohta
  
• magus vahuvein- üle 50 g 1 liitri kohta
  

Vahuveine valmistatakse nii tumedatest kui heledatest viinamarjadest.
Siider - lahja, valmistatakse puuvilja mahlast(õuna või prini) kääritamisel pärmiga.Suhkrusisalduselt jagatakse siidrid kolme sorti:

• kuivad siidrid
  
• poolmagusad siidrid
  
• magusad siidrid
  

Alkohooli vaba siider valmistatakse õuna või prini maitseline gaseeritud jook.
Kanged alkohoolsed joogid:
Liköör- suure suhkru sisaldusega, liköörid jagunevad kaheks:

• lahjad liköörid- kangus 25-30 protsenti
  
• kanged liköörid- kangus üle 30 protsendi
  

Alkohooli ja suhkru kõrval lisatakse likööride maitsestamiseks mahla, taimeleotis ja vürtse.
Brändi- saadakse viinamarja veinist destilatsiooni teel mis villitakse tammevaatidsesse ja lastakse laagerduda.
Tuntuim brändi on cognac, calcvadus ja õunabrändi, applejack, metaxa,
Brändi parim serveerimis temperatuur on 18-21 kraadi ja serveeritakse suurematest klaasidest(tulbi kujulised ).
Konjak- valmistamisel tooraineks piiritus mida saadakse viinamarjadest ja viinamarjad peavad olema kasvanud prantsusmaa kindlas piirkonnas. Igal konjaki pudeli etiketil on vastav markeering :

• VS- very special , vähemalt kolme aastane, põhiliselt 5 aastat vana konjak
  
• VSOP- 5-10 aastat
  
• EXTRA ja NAPOLION- vanus algab 6 aastat
  
• XO- üle 20 aasta vana
  

Hennessy ja Martell on tuntumad tootjad.
Viski - 40-50 kraadi
Ameerika ühendriikide viski- valmistatakse maisi ja teiste teraviljade baasil, tuntuim kaubamärk
Kanada viski- põhitooraineks rukkis
Džinn- mais, nisu, oder , rukkis, kuid lisatakse juurde marju-peamiselt kadaka marju, puuvilju, tsitruliste koort, ürte ja vürtse.
Rumm - kange, meil kuni 80 protsendilse sisaldusega jook, mida saadakse suhkruroo melassist või suhkrumahlast ja siirupist.
Kõrgema alkohooli sisaldusega rummid üle 70 protsendilse
Värvuse järgi: valged rummid- testileeritakse üks kuni kolm aastat tamme vaadis. Kuldne rumm- kolm aastat vanad ja tammevaadis laagerdunud, lisatakse suhkut. Tume rumm- lisatakse rohkelt suhkrukaramelli, hoitkase tammevaadis vähemalt neli aastat.
Viin - neutraalse maitse ja lõhnaga, veega lahjendatud piiritus. Valmistatakse kartulist või teraviljast mis kääritatakse pärmiga. Euroopas viina minimaalne sisaldus 37,5 %.
Viin jaguneb kolme põhigruppi:

• maitsestamata viin
  
• maitsestatud viin
  
• puuvilja viinad
  

Maitseainetena kasutatakse punast pipart, puuvilja essentse, vanilliini, sokolaadi ja essentsse
Tekiila - saadakse sinise agaavi mahlast(kaktuseline), kangus on 38-50 protsenti, toodetakse ainult mehhiko .
100% agaavist valmistatud, teine segu tekiila millest vähemalt 51% .
Geneetiliselt muundatud toiduained:
Mais, sojauba, kartul , suhkrupeet , raps , sibul on geneetiliselt muundatud toiduained euroopas.
Enam levinud on soja mis on taimemürgi kindel, väga vähesel määral on muudetud geneeetilisi omadusi sellistel toiduainetel nagu tomat , kabatsokk, suhkrupeet, melon ja teised. Geneeetilise muundamise eesmärgiks on saagikuse parandamine, taimede vastupidavaks muutmine kahjurite suhtes, säilivuse parandamine, külmakindluse suurendamine , toiteväärtuse suurendamine jne.
Kõige suuremaks terviseriskiks peetakse GMO toiduga kaasnevaid allergijaid.
Enne turule laskimist konrtollitakse GMO toiduained allergeensose ja mürgituse suhtes.
Geneetiliselt muundatud organismid esinevad toiduainetes järgmiselt:

• üks toidu koostisosa on geneetiliselt muundatud(nt: puding selles on muundatud maisitärklis)
  
• toit on tervenisti geneetiliselt muundatud(nt: tomat)
  
• toiduaine on saadud geneetiliselt muundatud organismist, kuid töötlemise tagajärjel ei sisalda terveid muundatuid geene.(nt: toiduõli)
  

Kakao
Kakao viljad olenevalt kakaopuu sordist võivad olla rohelised, kollased ja pruunid . Viljade seemnetest valmistatakse töötlemise tulemusena kakao pulbrit ja kakao õli. Tavaliselt on ühes viljas 20-40 seemet. Seemned kuivatatakse,röstitakse ja purustatakse. Tulemuseks saadakse pruun kakao mass, millest pressitakse suurem osa kakao õli välja ja jääki nimetatakse kakaopulbriks. Kakaoõli on hinnaline rasvaine mida kasutatakse toorainena kondiitri , kosmeetika ja farmaatsija tööstuses. Kakaoõlil on madalal sulamis temperatuur 30-35 kraadi mis kindlustab selle rasvaine sulamise ka suus . Kakao õli ei rääsu kergesti, mis tähendab et sokolaad ja kakao säilivad hästi. Kakaouba koosned järgmistest toitainetest: vett(6-8%), rasva(39-60%),valku(12%), tärklist(7%), parkaineid (2-5%). Kakao baasil toodetakse sokolaadi, kakaopulbrit ja kakaojooki. Võrrelded teiste jookidega annab kakao rohkesti energiat. Kasutatakse valmistamiseks piima ja suhkrut.
Sokolaad
Valmistamiseks on vaja kakaomassi, rasvainet,suhkrut ja erinevaid lisandeid( piimapulber , pähklid, kohv, rosinad, vahvlid jm).
Sokolaadid liigitatakse:

• mõru sokolaad( bitter ): sisaldab rohkem kakaomassi ja vähem suhkrut.
  
• Dessert sokolaad:suhkrut rohkem
  
• piimasokolaadid: piimamass, rohkem suhkrut
  
• valge sokolaad: ei sisalda kakaomassi vaid valmistatakse kakao õlist ja suhkrust.
  

Sokolaadi magususe määrab kakaomassi ja suhkru vahekord .
Sokolaadid on väga energiarikkad, virgutav mõju, stressivähendav, tuju tõstev effekt .
Söömisel moodustub organismis rohkesti serotoniini mis mõjub närvisüsteemile.Parandab meie meeleolu.
Sokolaadid : Kalev, Karl Fazer , Geisha, Väike Jõmmu.