Mahlad ja muud joogid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

22

odt

Joogiõpetus

Joogid Alapealkirjad Veinid liigitatakse:................................................................................................................................4 1. Mittealkohoolsed joogid 2. Alkohoolsed joogid 2.1. Kääritatud alkohoolsed joogid 2.2. Destileeritud alkohoolsed joogid 1. Mittealkohoolsed joogid Puhastatud kraanivesi. Hea filtriga puhastatult ei jää kraanivesi kvaliteedilt ja maitselt alla pudeliveele. Mineraal-, allika- ja lauaveed. Euroopa standardite kohaselt on naturaalne mineraalvesi püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa- alusest allikast, mille juures toimub ka villimine. Eestis loetakse mineraalveeks vett, mille mineraalainete sisaldus on üle 2 grammi ühe liitri kohta. Mineraalveed võivad olla gaseeritud

Joogiõpetus

9

odt

Joogiõpetus

Joogiõpetus Joogietikett joogid joogid külmad kuumad alkohoolsed: mittealkohoolsed -lahjad -kanged Alkoholisisaldus Lahjad joogid Alkoholi % Õlled .4-6 Lahjad veinid .6-12 Kanged veinid .11-17 Koore- ja munaliköör 15-22 Kanged joogid Alkoholi % Piiritus .95,5-96,8 Viin .38-58

Joogiõpetus

12

doc

Joogid

Rakvere Ametikool Ülari Vaarik K12 Joogid Iseseisev töö Juhendaja : Eha Raal Rakvere 2013  JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu% etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad ­ kuni 22 mahu% etanooli · Kanged ­ 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud ­ valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski

Joogiõpetus

9

doc

Alkohoolse joogide liigitus, destileeritud joogid, destileerimata joogid, õlu.

JOOGID Joogid jagunevad: Alkohoolsed ja alkoholivabaeks ehk alkoholita jookideks. Esimesed sisaldavad üle 1,2 mahu % etanooli, sealhulgas õlu üle 0,5mahu% ALKOHOOLSED JOOGID Liigitatakse olenevalt etanoolisisalduselt · Lahjad ­ kuni 22 mahu% etanooli · Kanged ­ 22 kuni 80 mahu% etanooli · Üle 80 mahu% on piiritused Piiritused ja alkohoolsed joogid annavad kokku mõiste ALKOHOL. Alkohoolsed joogid liigitatatakse veel: - destilleerimata - saadakse vahetult alkohoolse käärimise käigus (vein, õlu) - destilleeritud ­ valm. Eelnevalt toodetud piirituse ( destillaadi) baasil (viin, napsud, brändi,viski Etanooli kontsentratsiooni alkohooses joogis, nn. joogi kangust väljendatatakse mahu%-des (vol) või kraadides, mis Näitavad etanooli kogust milliliitrites 100 ml joogi kohta.

Joogiõpetus

6

odt

Erinevad joogid ja nende tegemine

Mineraalveed võivad olla kaseeritud. Villitud vett mis ei vasta nendele nõuetele kuid on puhas ning bakteriloogiliselt ohutu nimetatakse allikaveeks või lauaveeks. Maitsestatud ning vitaminiseerituks veeks Lauaveele on lisatud vees lahustuvad vitamiinid (C-vitamiin ning B-vitamiin). Kergelt magustatud maitsestatud veele on lisatud suhkrut. Need veed mis maitsestatud võivad olla ka kaseeritud. Evian Badoit- peened mullid päritolu : prantsusmaa, st-galmier Värskelt pressitud mahlad ja pudelisse või purki villitud mahlad. Mahl jagunevad: mahl mis on saadud otsesel pressimisel puuviljadest või marjades. Mahl kontsertreeritud mahlast ning lahjendatakse veega (vett ei tohi lisada rohkem kui eraldus selle kokku aurutamisel). Täismahl ei lisata suhkrut ega lisaaineid. Eestis valmistatakse peamiselt kontsetreeritud mahlast. Nektarid Täismahla sisaldus on 25 ­ 50 % ülejäänud on vesi ja suhkur, sidrunhape. Looduslikud värvained konservandid ja antioksüdandid.

Joogiõpetus

31

odt

Joogiõpetus

· San Pellegrino (Itaalia)- kuntslikult karboniseeritud · Vittel (Prantsusmaa)- loodusliku gaasiga · Värska (Eesti, A Le Coq)- gaseeritud, gaseerimata · Lauaveed- gaseertud lauavesi ,,Bonaqua"(Coca-Cola)- tugevalt gaseeritud, gaseerimata, erinevad maitsed. Vichy (Tartu, Saku Õlletehas)- gaseeritud lauavesi  Mahlad Toitlustusettevõtetes (kohvik, sööklad, restoranid jne.) kasutatakse kahte tüüpi mahlasid: 1. värskelt pressitud mahlad 2. pudelitesse, purkidesse või pakkidesse villitud mahlad Värskelt pressitud mahlad on tunduvalt parema kvaliteediga, neid valmistatakse esinduslikes baarides, restoranides, kohvikutes, kokteilide ja segujookide tarvis vahetult enne serveerimist. Pudelitesse, purkidesse ja pakkidesse villitud mahlad. Baarides tuleks kasutada vaid naturaalseid mahlasid

Joogiõpetus

4

docx

Alkoholide ajalugu ja valmistamine

Alkoholid Kust alguse sai? Alkohol sai alguse juba kivi ajast kust on leitud sellest ajast pärit õllekanne. Ehk siis umbes kümme tuhat aastat enne kristust sai alguse alkohol õlle näol. Arvatakse ka, et õlle läbi leiutati ka leib. Dzinn Dzinni lähteaineks on neutraalne piiritus. Vajaliku kvaliteetse baaspiirituse hangib või valmistab tootja ise. See tähendab, et esmalt valmistatakse maisil, odral või rukkil põhinev meski, mille kääritamisel saadakse 6­7% alkoholisisaldusega virre. Baasbiiritust, mis nüüd saadakse, iseloomustab 70-90% alkoholisisaldus. Järgnevat piiritus lahjendatakse destilleeritud veega, kuhu lisatakse ka kadakamarjad, puuviljad, tsitrusteliste koored, ürdid ning vürtsid. Taimi matsereeritakse ehk leotatakse toatemperatuuril mõnest kuni 24 tunnini, seejärel destilleeritakse jook lõplikult. Dzinni maitsestatakse peale kadakamarjade veel koriandri, angeelika, nelgi, aniisi, kaneeli mandlite ja rea muude mait

Keemia

3

docx

Külmad joogid

Külmad joogid · Mineraalvesi ­ põhjavesi, millel on mineraalsoolad, mineraal elemendid ja gaaside tõttu on neil ravitoime. Ei töödelda. Jaguneb soolasisalduse järgi. · Allikavesi ­ Sisaldab mineraalaineid mineraalveest vähem. Võib lisada mineraalsoolasid ja gaase. · Lauavesi ­ Saadakse mineraalvee, allikavee ja kraanivee segamisel. Ravitoime väike. · Kunstlikud mineraalveed ­ Valmistatakse puurkaevu veest ja lisatakse soolasid. MAHL · Toormahl ­ Saadakse toormarja pressimisel või aurutamise teel. · Konserveeritud mahl ­ Vesi eristatakse mahlast, suhkurt ei lisata. · Täismahl ­ 100% saadakse konsendraadile vee lisamisel, suhkut sinna ei lisa. · Nektar ­ Mahla sisaldus peab olema 75%, lisatakse suhkurt ja mahl sisaldab viljaliha. · Mahlajook ­ Sisaldab naturaalset toormahla 10-30%, ülejäänud vesi. · Mehu ­ Viljalihaga mahl. KOHVI VALMISTAMINE · Kvaliteetne vesi

Toiduainete õpetus

Kommentaarid (0)