Sügavkülmutus u -20ºC, peale ülessulatamist tuleb liha kohe edasi töödelda ehk ei tohiks liha uuesti külmutada,ning kui jätta liha kauemaks seisma,siis jookseb lihamahl lihast välja. Soolamine on üks vanimaid säilitamise võtteid, soolvees e märgsoolamine 10-25% soolvees. 6-8ºC juures säilub u 1 kuu. Soolamisele järgneb suitsutamine Ka kuivsoolamine on kasutatav,aga see on kulukam,ent liha säili kauem. Lihatooted Lihasaaduste alla jagatakse eelnevalt töödeldud liha : Vorstitooted valmistatud ühe v mitme erineva liha segust Rulaadid vasardatud ja täidetud reie-või seljatükist rullikeeratud lihatoode Singid loomaliha kintsutükist suitsutatud lihatoode Pasteedid peenestatud maksast v lihast valmistatud lihatoode Hakkliha valmistatud mitmest erinevast liha segust Konservid konserveeritud liha koos teiste toiduainetega Pooltooted frikadellid,pelmeenid,pihvid
· Marinaadid · Magustoidud · Küpsetised · Kuumad joogid · Marinaadid 3. Lehelised · Loorber Kasutatakse: · Kala- ja lihamarinaadid · Uluki- veiseliharoad · Kalatoidud · Tumedad praekastmed · Raguu, guljass · Punased supid · Süldid, tarrendid 4. Õielised · Nelkpipar · Safran · Kapparid Kasutatakse: 4.1. Nelkpipar: · Ulukiliha · Marinaadid · Aedviljatoidud · Piparkoogid · Kuumad joogid · Vorstitooted · Vürtsisegud 4.2. Kappar · Kastmed · Salatid · Supid · Lihatoidud (vasikaliha, Köningbergi klops) 4.3. Safran · Taignatooted · Riisiroad (risotto, paella) · Lamba-, liha-, linnu- ja kalaroad Paljude Araabia riisitoitude koostises 5. Seemnelised · Muskaatpähkel · Koriander · Kardemon · Aniis · Seesamiseemned · Vürtsköömned · Sinepiseemned Kasutamine: 5.1. Muskaatpähkel · Aedviljatoidud
Laos on meil kaks suur sügavkülmkambrit, milles ühes hoitakse jäätiseid, marju, friikartuleid, saiakesi ja juurvilju. Teises sügavkülmkambris hoitakse liha, kala, pitsasid. Mõlemas sügavkülmkappides asuvad kaubad riiulite peal. Kui juhtub, et riiulitesse kaupa ei mahu, laotakse need võrekonteineritesse ja jäätakse sellega sügavkülmkambritesse. Laos asub meil ka 6 külmkambrit, igas kambris on kindlalt ära määratud, mis seal hoitakse. Pakendites liha ja vorstitooted on ühes külmkambris, kala ja muid mereande hoitakse järgmises kambris, on ka oma töötajate kamber, kus on ka allahinnatud kaubad ostukärudes. Siis tuleb külmkamber, kus hoiustatakse Rakvere lahtiseid tooteid. Eelviimases kambris hoitakse, juuste ja võisid. Viimane kamber on mõeldud puuviljade jaoks. Lukustatud pisikeses laoruumis hoitakse meil kallist alkoholi ja tubakatooteid aluste ja riiulite peal. Toidukauba laos hoitakse kaupa võrekonteinerites. Siis on meil
sajandil Ameerika Second level sadamalinnades Third level Fourth level 1904. a müüs USA kaupmees Fifth level F.Davis neid Saint-Louisis korraldatud maailmanäitusel, sündis Ameerika hamburger Suupisted ja supid Juurviljasalatid, Suppides kasutatakse vorstitooted, ära köögiviljade, liha sprotid, ja kala keeduleem majoneesiga maitsestatud liha- ja Paksendatakse kalasalatid jahuga, sageli lisatakse tangu, Puuviljad, klimpe või praetud eriti viinamarjad saiakuubikuid Vorstikesed ja liharoad Click to edit Master text styles Vorstide, viinerite ja Second level sardellide ülilai valik
Sealiha tavalised kaaslased on kartul ja hautatud hapukapsas. Ainulaadseks roaks on mulgikapsad ehk hautatud kapsas kruupide ja rasvase sealihaga, mis annab jällegi omapärase maitseelamuse. Sageli tuuaksegi välja Eesti köögi rahvustoiduna seapraad, hapukapsad ja ahjukartulid, mis on saanud peaaegu, et igapäeva toiduks meie söögilaual ning mille traditsioon on välja jõudnud ka meie tänapäeva Eesti kööki. Samuti on siiani populaarsust hoidnud erinevad vorstitooted, mida kasutatakse saia, leiva või sepiku katteks. Kui muidu süüakse keeduvorste, suitsuvorste ning erinevaid suitsutatud vorste, siis suvisel ajal on väga populaarseks ja üha enam tõusvaks trendiks grillvorstid. Jõulude ajal on kindlasti iga pere söögilaual endiselt verivorstid, mis juba oma lõhnaga tekitavad Ave Kiiber omamoodi meeleolu
kodu- või metslinnuliha- ja kalaroogade suur vaheldusrikkus. Väga palju tarvitatakse juurvilju, eriti keedetult, nt. lillkapsast, aeduba, porgandit, punast peakapsast, herneid ning kartulit. Rõhutatakse toiduainete toiteväärtuse säilitamist, igal söögikorral püütakse pakkuda toorsalateid mitmesugustes kombinatsioonides. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad- juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorstitooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Eelroogadest on laialdaselt levinud puljongid- muna või klimpidega. Üheks iseloomulikuks erinevuseks on vorstide, viinerite ja sardellide laialdane kasutamine nii suupistete, eelroogade ja pearoogade valmistamiseks, nt. viinerid hautatud hapukapsa ja kartulitega. Viinereid serveeritakse magusa, kuid mitteterava sinepiga. Saksa köögi teiseks erinevuseks on naturaalliha laialdane kasutamine teiste roogade valmistamiseks, nt
omakorda maksab selle eest makse riigile- Eesti majanduslik edukus kasvab. 1 EESTI EKSPORDI AJALUGU Eesti Vabariigi algusaastatel oli majanduse ekspordi põhivaldkonnaks toidukaubad. Kui 1993. aastal eksporditi veel põhiliselt madala töötlusastmega liha-ja piimatooteid, siis alates 1994. aastast tekkis juba nõudlus kõrgema töötlusastmega toidukaupade järele (vorstitooted, konservid, joogid ning tubakatooted). (Kirt, 1995) Lisaks toidukaupade ekspordile kasvas veel puidu ja paberi ning puidu- ja paberitoodete, keemiatööstuse toodete ning masinate ja seadmete ekspordi osakaal. (Kirt, 1995) 20. Sajandi lõpupoole suurenes Eestis hüppeliselt töödeldud masinate ja seadmete eksport (mobiiltelefonid, arvutid), mida soodustas Eesti oskuslik ja kvalifitseeritud tööjõud välisettevõtete silmis. (Reiman , 1998) 2003. aastal kasvas
On ilmselge, et tänapäeva ühiskonnas ei ole igaühel võimalik eluks vajalikku toitu ise kasvatada. Toite töödeldakse, säilitatakse ja konserveeritakse. Selleks kasutatakse kuumutamist, külmutamist ning lisaaineid. Kõikidele vorstitoodetele lisatakse säilitusaineid nitriteid ja nitraate (E249- E252), mis meie organismi sattudes moodustavad vähkitekitavaid ühendeid. Kui osta toorest liha ning see ära keeta, siis läheb värvus halliks. Poes olevad vorstitooted on aga lillad, punased ja roosad– mida roosam või lillam on toode, seda rohkem nitriteid ja nitraate, mis toimivad üheaegselt nii värvi- kui säilitusainena, samas aga suurendavad riski, et neid sööval inimesel tekiks vähk. Säilitusainetest vaba on näiteks hakkliha ning erinev töötlemata liha. Ka pelmeenid, frikadellid ja naturaalsed kotletid on parem valik kui vorstid. Kuigi ka sinkidele lisatakse nitraate, on see ikkagi lõppkokkuvõttes tervislikum kui vorstid.
õpetajaid aidates või näiteks kooli aknaid pestes. Tunnid toimusid ka laupäeval. Igas klassis oli pilt Leeninist. Leenini sõnad olid ,,Õppida! Õppida! Õppida!". Õpetajate toas oli suur nõukogude Eesti lipp ja tihti käisid koolides kontrollid riietuse, käitumise ja õppetöö tarbeks. Kiusamist esines koolis vähe ning suitsetamine ja alkoholl oli kõva kontrolli all. Poodides müüdi ainult ühte sorti piima ja ainult keedu- ja lastevorsti. Definsiit olid kõik piima- ja vorstitooted. Eriti sai ja viinerid. Ema mäletab kuidas ta vanaema andis talle alati 6 rubla, et minna iga kolmapäev poe ette järjekorda ennem kui kaubaauto tuleb. Ema seisis alati ennem 2-3 tundi järjekorras, et paremat kaupa saada. Suvel tehti kõik toidud enamasti ise põllusaadustest ja loomadest. Eriline jäätis oli kollase glasuuriga koolijäätis, mis maksis 26 kopikat. Poodides olid kõik riided ühesugused. Näiteks müüdi ainult kahte värvi mantleid hall ja must
.. 2017) Kuna Eestis oli import suurem kui eksport (kuigi mõlemad aastatega suurenesid), siis selle tulemusena oli Eestis ka väliskaubandusbilansi defitsiit. 1994. aastaks moodustas väliskaubanduse defitsiit 4,6 miljardit krooni (u 29,3 miljonit eurot) ehk 11,9% kogu väliskaubanduslikust käibest. Kõige suurema osakaaluga eksporditavaks kaubagrupiks oli sel ajal toidukaubad, mis moodustasid 22,2%. Võrreldes 1993. aastaga hakati rohkem eksportima kõrgema ümbertöötlusastmega kaupu (vorstitooted, konservid, joogid, tubakatoodet). Impordis olid juhtkohal masinad ja seadmed, mis moodustasid viiendiku kogu impordist. 1994. aasta tähtsaim kaubanduspartner oli Venemaa.(Eesti... 1994) 1996. aastaks moodustas kaupade väljavedu Eestist 24,6 miljardit krooni ja sissevedu 38,4 miljardit krooni. Väliskaubandusdefitsiit oli aga 13,8 miljardit krooni. Nii ekspordi kui ka impordi kasvu periood langes sama aasta IV kvartalisse, kui tehti muudatused tollieeskirjades.
11 2.5.1 Vasikaliha....................................................................................................11 2.5.2 Küülikuliha..................................................................................................12 2.5.3 Uluki- ehk metsloomaliha........................................................................... 12 3 Lihatooted.................................................................................................................13 3.1 Vorstitooted.......................................................................................................13 3.2 Grilltooted.......................................................................................................... 16 3.3 Hakkliha............................................................................................................. 17 3.4 Muud lihatooted................................................................................................. 17 SISSEJUHATUS
(tärklise-) toiduained. Väga palju levinud toiduained sisaldavad rohkesti nii valku kui süsivesikuid (tärklist). Taimsed toiduained sisaldavad rohkem süsivesikuid, loomsed aga valku ja rasva. Valgurikkad toiduained jaotatakse taimseteks ja loomseteks. Taimsed toiduained: sojatooted (sojaoad); enamik puuvilju, kaunvilju (oad), herned, läätsed; pähklid, seened. Loomsed toiduained: Lihatooted – veise-, sea-, lamba-, linnuliha, kala (kalatooted), vorstitooted, sink, pasteedid jms. ; Piimatooted – piim, hapukoor, juust, kohupiim, pett, keefir, munad. Rasvarikkad toiduained: Piimatooted – juust, koor, majonees, või; Lihatooted – pekk, rasvane liha ja kala (lõhe, forell, heeringas), vorstid, toidurasv ; köögiviljad, pähklid, taimsed õlid, seemned, idud, margariin. Süsivesikuterikkad (tärklise-) toiduained: teraviljadtooted- leib, sai, sepik, tangained, makaronitooted, müsli, riis, teraviljasaadused;
eeldas, et kliendid said maiustada, kergelt kõhtu täita ning tarbida OÜ Vendori poolt maaletoodud kohvi, kakaod ning AS Gurmans pakub soojateed. Külma joogi valikki oli välja toodud AS Coca-Cola ning A.Le.Coq´i poolt. 2.2 Paktutavad teenused AS Pere ja AS Tartu Toiduvedude vahel on sõlmitud pagari-ja kondiitritoodete jaoks veoleping, mis tagabtoidu kiire ja ohutu jõudmise tarbijani. Samuti tarnitakse pakendatud liha -ja vorstitooted AS Lihameistri autoga. Toodangu vastuvõtt on ajaliselt limiteeritud. Kaupa tuuakse 3 korda päevas hommikul, enne lõunat ja pärastlõuna ajal. Tortide ja kondiitritoodete veoks kasutatakse külmkambriga varustatud kaubikuid, kus on tagatud kaubale nõuetekohane temperatuur. AS Pere pakub omalt poolt klientidele kauba ettetellimis võimalust, mis toimub läbi AS Pere tellimuskeskuse, mille üldkontaktiks on 730 7000. Tarbijatel on võimalus
Sealiha valgusisaldus kõigub 15%-st (selg, kintsuosa) kuni 21%-ni (filee, kotleti-liha). Kalades on valku 17%-st (tursk) kuni 24%-ni (tuunikala, suitsuheeringas, makrell), kohupiimas - 14% (rasvane kohupiim) kuni 18% (rasvata kohupiim), juustus - 21% (Camembert juust) kuni 31% (Tartu juust). Taimsetest toiduainetest on valgurikkaim soja: valku 34,9%, mistõttu sojajahu kasutatakse kui valkrikastajat mitme toote valmistamisel (nt kastmed, vorstitooted, hakkliha). Suhteliselt palju on valku ka roheliste herneste, põld- ja aedubade koostises, vastavalt 6,6%; 6,0% ja 4,0%. Valgukontsentraadina võib vaadelda pagaripärmi, mille valgusisaldus on üle 55%. Sobiva valguallika valiku määravad kolm põhimomenti: - toiduaine valgusisaldus, - valgu aminohappeline koostis, - valgu seeditavus Taimse valguallika puhul - mida väiksem on kiudaine sisaldus, seda parem on valgu omastamine
1. KUIVAMINE (liiga väike õhuniiskus hoiuruumis, liiga pikk realiseerimisaeg) küpsetistes , juurviljades. 2. HALLITAMINE - hallitusseente mõjul. Teraviljatoodetes, juustus. 3. KÄÄRIMINE pärmiseente mõjul suhkrurikastes toodetes (mahlad, puuviljad) 1. HAPNEMINE piimhappebakterite mõjul. Piimatoodetes. 2. RÄÄSUMINE Valede hoiutingimuste mõjul. Tekib rasvadel. 3. MÄDANEMINE roisubakterite mõjul. Tekib valkaineterikastes toiduainetes. ( liha, kala,vorstitooted) 4. LIMASEKS MUUTUMINE Roisubakterite mõjul lihas ja kalas, vorstitoodetes. 3 2.2. Bakterid On mikroorganismid, mis vaid mikroskoobi abil nähtavad. Tavalised ainuraksed olevused, kes kiiresti paljunevad. Neid leidub mullas, õhus, riietel, töövahenditel so. kõikjal.Elamiseks ja paljunemiseks vajavad soojust, niiskust , kohast toitu. Arenemiseks on vajalik et toitepinnas sisaldaks kõiki nende raku koostisosi- valku, suhkruid, rasvu, ensüüme, vitamiine, mineraalaineid
nitroseerimisreaktsiooni. Loodulsiku populatsioonide anaeroobsel lagundamisel produktidena võivad tekkida erinevad diamiinid, tsüklilised amiinid või polüamiinid. Nitrosoühendid on eriti stabiilsed veekeskonnas. · Nitrosoühendid toiduainetes- toidus on sageli suur amiinide sisaldus, mis on valkude metabolismi kõrvalprodukt. Amiinid moodustavad ka toidu säilitamisel ja erinevat tüüpide töötlemisel. Mitraate sisaldavad juurviljad ja vorstitooted on nitritite põhiallikad. Nitrosoamiinid moodustavad toidu tehnoloogilisel töötlemisel, säilitamisel. Mõned liha ja kalatoodete valmistamisel lisatakse NaNO2, mis annab lihale ilusa punaka värvuse. · Toiduainete töötlus- värske liha- või kalatooted võivad sisaldada suuri nitriti kontsentratsioone. Toidu soolamisel valgu lagundavad, moodustades aminohapped ning teised lämmastikusisaldavaid ühendeid. Toidu praadimise ajal lähteühendite
Vähenda alkoholitarvitamist, sest al- kohol suurendab vererasvade sisaldust. Liigu regulaarselt! Milliseid toiduaineid eelistada suurenenud kolesteroolisisalduse korral? Soovitatavad Ebasoovitatavad (piirata hulka või loobuda) Liha- ja vorstitooted Siseorganid, eriti maks ja neerud, maksapasteet, Lahja liha nähtava rasvata, vasikaliha, taine lamba- ja veiselihapraad, mis tahes rasvane liha, peekon, rasvane sült, seasnitsel, linnuliha ilma nahata, taine sült, taine keedusink, keeduvorst ja
Fenoolikoefitsient näitab, kui suur on keemilise aine efektiivsus antimikroobse vahendina võrreldes fenooli toimega samale mikroobile. Kodustes oludes saab haava puhastada nt alkoholide ja antiseptikutega. Säilitusained: sorbiinhape, bensoehape, nitrit. Sorbiinhape: Hallitusevastane aine, lisatakse moosisuhkrule, moosipaksendajale, juustudele, siirupitele ja kookidele. Bensoehape: Hallitusevastane aine, lisatakse margariinile, siidrile, karastusjookidele. Nitrit: Soolatud liha ja kala, vorstitooted. Mis on inimese normaalne mikrofloora ja mis temast kasu on? Inimese normaalne mikrolfoora on inimesega koos elevate mikroobide populatsioon, mis ei kahjusta normaaltingimstes inimest. Mikrofloora kaitseb inimestkahjulike mikroobide eest, aitab kaasa seedimisele ja vitamiinide ja mineraalide omandamisele ja parandab ja tugevdab immuunsüsteemi. Inimese naha, suuõõne ja seedekulgla normaalne mikrofloora. Inimese nahk ei ole kuigi hea elukeskkond mikroobidele, kuna see on kuiv, soolane ja
.....100 g suitsukala.............................75 g hummer, pool .......................250 g krabi, pool ...........................250 g vähid, u 6 tk.........................250 g rannakarbid, u 10 tk ..............400 g austrid.................................6-8 tk krevetid (salatis)...................50- 100 g krevetid.............................. 200- 250 g aedvili (keedetud)..................200 g aedvili (salatis)......................50- 75 g liha (sink ja vorstitooted).........50- 75 g puuvili..................................125- 150 g PÕHIROAD... kalafile...................................................150 g kala (terve/puhastamata/lame, nt lest)........300 g kala(terve/puhastamata/ümar nt skumbria)...250 g suitsukala...............................................150- 200 g liha ilma kondita.......................................125 g liha ilma kondita (pajaroogadele)...................75- 100 g liha kondiga.........................
Hinnakujundus: Mida toote eest küsida, millise hinnatasemega turule siseneda ja millisega seal püsida? - on väga oluline küsimus iga ettevõtja jaoks. Toodete hinnad Treegeri kohvikus kujunevad vastavalt Paide linna inimeste ostuvõimele. Osad hinnad tuleb kujundada vastavalt eelarvele. Mõni kord kujundatakse hind kokkuleppes klientidega. Ettevõtte saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduse rahuldamiseks ja kasu saamiseks. Suuremad tarnijad on: · Aida OÜ piima ja vorstitooted. · AS Balt-Hellin kondiitri tooraine. · Vilmix OÜ kondiitri tooraine. · Viciuani Baltic OÜ kalatooted. · Sacco OÜ puhastusvahendid. · AS Maag Grupp lihatooted. · Wiiberg Food OÜ köögiviljad. 1.2 Struktuur ja koosseis Treegeri Kohviku OÜ-l on kaks juhatuse liiget- juhataja Tiia Paosalu ja raamatupidaja Anne- Ly Ehman. Juhatajale alluvad kokad, kondiitrid, baaridaamid ja ettekandjad. Töötajad käivad tööl graafiku alusel
Hautada 5-8 minutit. Maitsesta soola ja pipraga. 3. Lisada konnakoivad kastmele ja hauta 3-4 minutit. Tsilli ja küüslauguga maitsestatud haikala Tervest haikalast lõigatud neli ratast, sidruni mahl ja koor, tsilli, küüslauk, oliiviõli, sool, must pipar Valmistamine: 1. Lõigata tervest haikalast rattad. Segada kokku marinaad ja lasta marineerida 30 minutit. Praadida kuumal pannil kalarattaid mõlemalt poolt umbes 2 minutit ja pane 8-10 minutiks ahju. VORSTITOOTED Lambalihavorst Lambasooled, lambaliha hakkliha, sibulad, sool, jääkülm vesi, sidrun, suhkur, petersell, jahv. must pipar, pune, rosmariin, küüslauk Valmistamine: 1. Puhastada sooled. Koorida ja hakkida sibul. Maitsestada hakkliha soolaga. Puhastada sidrun ja riivida. Pigistada välja mahl ja segada suhkruga. NB! See on tähtis et sidrunimahl on eelnevalt segatud suhkruga. 2. Segada hakkliha segatud sidrunimahla, sidrunikoore, peterselli,
· Sidrun · Kartul · Köögivili · Riis,pasta · Heledad ja valged kastmed · Hollandi kastmed TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Maitseroheline,ürdid · Toorsalatid · Muna · Salatid SALATID SALATITE TOORAINED,KOGUSED · Tooraine-peaaegu kõik toiduained o Salateid saab valmistada peaaegu kõigist toiduainest.Enamikust kasutatakse köögivilju,puuvilju ja marju,liha-vorstitooted,kala,ja teisi meresaadusi,,juustu,mune,seeni,pähklieid,mandleid jne. · Salatikaste o Täiendab kastet o Lisab mahlakust · Kaunistamine o Juurviljad,köögiviljad ja maitseroheline. · Kogus ühele sööjale o Eelroog100-150g o Kerge eine 150-200 g o Lisand 50-75g o Pearoog 150-400g o Järelroog 100-150g o Salatiteliigitus · Temperatuuri järgi o Külmad,soojad
Mikrobio eksam. 1. Milleri-urey katsed Tõestasid, et ürgse Maa atmosfäär oli erinev tänapäevasest ta oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan, millest võisid moodustuda orgaanilised molekulid, elusaine ehituskivid. Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN), mis kondenseeriti jahutades veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Moodustusid alaniin, glütsiin, aspartaat ja aminobutüraat. 2. Proteinoidid ...
Rümbad jaotatakse loomade suuruse järgi. Näiteks suured loomad on veised, põdrad, väikesed aga vasikad, lambad, sead, küülikud. Tükeldatud liha müüakse värskelt, jahutatult või külmutatult. Liha jaotustükid pestakse jooksva vee all ning seejärel kuivatatakse. Pestud lihalt lõigatakse ära templijäljend, eraldatakse kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv. Liha lõigatakse vastavalt sellele, milliseid roogi sellest valmistada kavatsetakse. Saadused Vorstitooted - valmistatud ühe või mitme erineva liha segust Rulaadid vasardatud ja täidetud reie- või seljatükist rullikeeratud lihatoode Singid - loomaliha kintsutükist suitsutatud lihatoode Pasteedid - peenestatud maksast või lihast valmistatud lihatoode Konservid - konserveeritud lihaga koos teiste toiduainega Pooltooted frikadellid, pelmeenid, pihvid Liha saab valmistada grillides, röstides, vokkides(idamaine kuumtöötlemismeetod, toitu
silmadega. · Sõnapidamine, mis tähendab, et me teeme seda, mis on kokku lepitud ega tingi kvaliteedis. Meie visiooniks on olla Eesti kümne suurima ettevõtte hulgas. Artikkel. Instituut toidu TTÜ pöördus põllumajandusministeeriumi poole ettepanekuga luua klassifikatsioon Eesti lihatoodete, et aidata tarbijatel teha valik selle kasuks tervislik toitumine. Vastavalt instituudi direktor Raivo VÕK, palgaaste määratakse minimaalne sisu liha vorstitooted ja piirata sisu liha asendajad, ütles portaali aripaev.ee. Samuti on tehtud ettepanek, et keelata lisada mõned toidu lisaainete nagu maitsetugevdaja E621, ja toiduvärv lihatoodetega kõrgeima kvaliteediga. Kui nõukogude ajal olid kõik järgima myasoproizvoditeli GOST, nüüd erinevate tootjate, kuid mis kannab sama nime, võivad olla vägagi kvaliteeti. Seega, vastavalt Tarbijakaitseamet sisu liha vorsti sorte "Lapsed" (Laste) ulatub 53,5%-lt 3%. 2.3 Alenka
soovitavast lõpptulemusest. Külmutatud liha sulatamine peab toimuma aeglaselt, et lihamahl jõuaks lihasse tagasi minna. Tuleks sulatada nii suurte tükkidena, kui võimalik. Sulanud liha tuleks veel hoida 24 tundi 2* C juures, et lõikamisel lihamahl välja ei nõrguks Soolaliha tuleb enne kuumtöötlemist leotada jooksva vee all või vahetatavas vees. 11.2 Lihasaadused on eelnevalt töödeldud liha. Jagatakse: Vorstitooted - valmistatud ühe või mitme erineva liha segust Rulaadid vasardatud ja täidetud reie- või seljatükist rullikeeratud lihatoode Singid - loomaliha kintsutükist suitsutatud lihatoode Pasteedid - peenestatud maksast või lihast valmistatud lihatoode Konservid - konserveeritud lihaga koos teiste toiduainega Pooltooted frikadellid, pelmeenid, pihvid Lisaks tükeldatud lihale müüakse ka hakkliha, mille saamiseks liha peenestatakse masinas ühtlaseks massiks
värskus, rasvasus, värvus (verest puhas). Liha säilitatakse võimalikult suurte tükkidena toidukilesse pakitult. Nii saab 55 vältida liha kuivamist. Võimalusel säilitatakse liha vaakumpakendis. Liha töötlemisruumis ei tohi temperatuur tõusta üle +4 kraadi. Lihasaadused on: suitsutatud lihatooted, soolatud ja vinnutatud liha, vorstid ja vorstitooted, subproduktid. KORDAMISEKS 1. Mis toitaineid saame lihast? 2. Nimetage erinevaid lihasaadusi. 3. Millest juhindutakse lihade säilitamisel? ÜLESANNE 1. Koostage ideekaart „Lihade kasutamine toiduvalmistamisel“. 3.4.5. Kalad ja kalatooted Rasvasuse alusel võib jaotada kalad nelja rühma. 1. Lahjad kalad. Rasva on neis alla 2%. Lahjad kalad on tursk, luts, koha, haug jne. Sobivaks töötlemismeetodiks on aurutamine ja keetmine. Praadimise puhul
annaabi.ee 
