Uluk ja ulukiliha toidud Koostajad:Heleri Pettai Siim Reitkam Mis on uluk? Uluk on looduses vabalt elav imetaja või lind. Osale ulukitest on lubatud jahti pidada, neid nimetatakse jahiulukiteks. Süüakse enim metssea-, metskitse-, põdraliha ja vahel ka karu- ja kopraliha. Ja mitme- suguseid linde ka Ulukid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ulukiliha On stressivaba kuna loomad söövad mitmekesist toitu, elavad vabaduses ja liiguvad kogu aeg. Liha on pea-aegu rasvavaba. Sarnaneb veiselihaga Tervislik ja maitserikas. Ulukiliha säilitamine Värsket saadakse jahihooajal aga muul ajal sügavkülmutatuna. Kvaliteedi puhul mängib rolli liha eeltöötlemine, rümba säilitamine ja laagerdamine. Enim kasutatakse sügavkülmutamist ja lihatükid...
Metsloomade ja -lindude liha kasutamine toiduvalmistamises Referaat Kuressaare 2010 Ulukiliha Nimene on oma olemustelt karnivoor. See tähendab, et meie organism on kohastunud liha söömiseks. Tavapäraselt ollakse harjunud sööma kas linnu-, veise- või sealiha, kuid kui tutvusringkonnas on mõni jahimees, siis võib juhtuda, et seisate silmitsi ulukiliha käntsakaga. Ulukiliha eelistest Nüüd, mil aktuaalseks on muutunud tervislik ja nn loomulik toit, siis midagi puhtamat on raske leida. Ulukid, keda süüakse, jooksevad metsast vabalt ringi, nende poolt söödav toit on puhas ning stressi nad ei põe. Muidugi tuleb enne metslooma liha toiduks valmistamist teha tarvilikud analüüsid, veendumaks liha toidukõlblikkuses. Ulukitest enim süüakse põdra,- metssea- ja metskitseliha, vahel ka karu ja kopraliha. Lisaks veel mitmesugused linnud
Puuviljakookides, dzemmis Ketsupis Marinaadides Vorstis Pipar Valmistatakse rohelistest valmimata pipraviljadest Must pipar on seda parem, mida kõvemad, tumedamad ja raskemad on pipraterad Must pipar on kõige laialdasemalt kasutatav maitseaine Must, roheline ja valge pipar on sama taime erineval valmimisastmel korjatud marjad Terava maitsega põhimaitseaine Kasutatakse... MUST PURUSTATUD PIPAR: Praetud ja grillitud liha ja kala Ühepajatoidud, kastmed, hakklihatoidud, maks, neerud, ulukiliha Supid, puljongid, salatikastmed, seenetoidud, pizzad Juustu- ja pastatoidud, risotto, maitseainetesegud, lauavürtsina Puuviljade ja marjadega (proovi maasikatega) Kasutatakse... MUST PURUSTAMATA PIPAR: Keedetud liha- ja kalatoidud Ühepajatoidud Kastmed, supid Marinaadides VALGE PURUSTAMATA PIPAR: Keedetud liha ja kala Supid, ühepajatoidud, kastmed Marinaadid Kasutatakse... ROHELINE PIPAR: Praetud või grillitud liha ja kala Kastmed Broiler, lammas Supid, marinaadid Pirukad
Pähkel on magusam, kui õis Kasutatakse Suppides Pasta-, vorsti-, lamba- ja vasikalihatoitudes Köögiviljade, muna ja juustu juurde Koorekastmetes Kookides, puuviljapudingites ja punsis Sokolaadimagustoitudes Paprika e.magus pipar Hea üldmaitseaine Maitse pehme ja meeldiv Sobib hästi praetud toitudesse Annab toidule ilusa värvi Kasutatakse Ungari, hispaania ja itaaliatoitudes Praetud või grillitud liha ja kala Kastmed, hakklihatoidud Ulukiliha, guljasi, linnuliha ja köögiviljatoitud Maks, neerud Kõik taimetoidud Seene-, juustu- ja kartulitoidud Lihapirukad, omletid, pastatoidud. Ürdid, mida armastan! Ürdid on Ürdid on roheliste (aga mitte alati!) lehtedega taimed, mis kasvavad parasvöötmekliimas ja mida sageli kasvatatakse juurviljaaedades Ürdid on saadaval nii värskete kui kuivatatutena. Ürdid on äärmiselt vajalikud ning kasulikud komponendid toidu valmistamisel. Neid,
Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km. Toit: Kolm päeva küpsev bigos Poola köök on rikas, ehkki kodust kaugemal mitte väga kuulus. Selle parimaks palaks peetakse bigost, mis on justkui kogu Poola ühel taldrikul. Bigose sisse käib värsket ja hapukapsast, praetud vorsti, karbonaadi, rinnatükk, sinki, sealiha, ulukiliha, kanaliha, lambaliha, seeni, sibulat, tomateid, võid, haput ploomimoosi ning punast veini ja konjakit. Seda rooga keedetakse kolm päeva, korraga neli tundi päevas ning iga keedukorra järel toit külmutatakse või pannakse külmikusse. Külmas bigos valmib, pehmeneb ning muutub sitkeks ja aromaatseks. Poola rahvustoitudeks on: Puuvilja salat, meloni salat, datlikook, bigos ning täidetud kurgid. Datlikoogi koostis ja maitseained: munavalge 6tk, tuhksuhkur 2kl, datlid 250g, mandlid 250g,
joogid ( nt : glögi, kohv), jäätis, vahukoor, kõrvitsa hoidised, kana-, vasika-, lambalihatoidud. 1.5 LOORBERILEHT Läbi aegade olnud võidu sümboliks. Kuivatatud loorberileht on tugeva maitsega ning seda tuleks kasutada mõõdukalt. Loorberi kvaliteeti saad kontrollida hõõrudes selle lehti vastamisi hea kvaliteediga lehtedel tekib iseloomulik loorberi lõhn, mida väheste eeterlike õlide sisaldusega lehtedes ei teki. Kasutamine: Sobib nii tervelt kui purustatult liha, kala, ulukiliha, kastmete, suppide ning marinaadide maitsestamiseks. Terved loorberilehed oleks hea enne serveerimist toidust eemaldada. 1.6 MUSKAATPÄHKEL Muskaat on väga intensiivne vana idamaine maitseaine, mida tuleb kasutada ettevaatlikult. Santa Maria jahvatatud muskaatpähkel sobib nii soolasele kui magusale toidule. Oivaline aedvilja-, spinati- ja pastaroogades, salatites ja kastmetes, keedetud kala ja lihaga, magustoitudes ja küpsetistes. 1.7 NELK Portugali meresõitjad avastasid nelgipuu 16
sellele lisanduvad sobiv jook, meeldiv seltskond ning meelepärane ümbrus. Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne, mis püsib mitu tundi. Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid, sest inimene vajab tasakaalustatud kogustes loomset ja taimset toitu. Liha on mitmekülgsete kasutusvõimalustega ja sobib paljude toiduainetega. Eristatakse 3 tüüpi liha: Punane lamba-, talle-, veise-, vasika-, sea- ja hobuseliha Valge linnu- ja küülikuliha Tume ulukiliha Lihatüki pehmus sõltub sellest, millisest looma kehaosast see pärineb. Rümba keskosast, eriti nimmeosast(sise- ja välisfilee), saab kõige õrnemad tükid, neile järgneb pehmuselt rümba tagaosa(eriti tagaosa sisetükk). Kõige vintskem liha aga pärineb esiosast(koot, aba-, kaela- ja rinnatükk ning ribiotsad). Mida vanem on loom, seda vintskem on liha. Liha toiteväärtus: Vee sisaldus kõigub 30-83% vahel.
· Aedviljad 2. Koorelised · Kaneel Kasutamine: · Idamaised liharoad · Marinaadid · Magustoidud · Küpsetised · Kuumad joogid · Marinaadid 3. Lehelised · Loorber Kasutatakse: · Kala- ja lihamarinaadid · Uluki- veiseliharoad · Kalatoidud · Tumedad praekastmed · Raguu, guljass · Punased supid · Süldid, tarrendid 4. Õielised · Nelkpipar · Safran · Kapparid Kasutatakse: 4.1. Nelkpipar: · Ulukiliha · Marinaadid · Aedviljatoidud · Piparkoogid · Kuumad joogid · Vorstitooted · Vürtsisegud 4.2. Kappar · Kastmed · Salatid · Supid · Lihatoidud (vasikaliha, Köningbergi klops) 4.3. Safran · Taignatooted · Riisiroad (risotto, paella) · Lamba-, liha-, linnu- ja kalaroad Paljude Araabia riisitoitude koostises 5. Seemnelised · Muskaatpähkel · Koriander · Kardemon · Aniis · Seesamiseemned
(1 Mo. 25:23) Eesav ja Jaakob Kaksikutel oli väga erinev iseloom. Eesavist sai osav jahimees,kellele meeldis ringi uidata,Jaakob oli aga vaikne ja õrn poiss,kes eelistas kodu lähedal püsida. Kui poisid suuremaks said, hakkas Rebeka eelistama Jaakobit ja Iisak Eesavit. Iisaki õnnistus Rebeka kuulis,kuidas Iisak ütles Eesavile,et ta sureb peagi ja tahab teda kui oma esmasündinut õnnistada. Kui Eesav oli väljas küttimas,kutsus Rebeka Jaakobi ning soovitas tal võtta ulukiliha ja valmistada isale meeleheaks süüa. Samal ajal valmistas Rebeka ette kitsenaha,mida Jaakob pidi käte ümber kandima,nii et kui ta isa juurde läheb, arvaks too,et see on tema karvasem poeg. Kui Jaakob isale süüa tõi,ei tundnud see teda ära. Ta ütles:" Hääl on Jaakobi hääl,aga käed on Eesavi käed," ning andis talle oma õnnistuse. Karina Repetun 10.klass
.......................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha.............................................................................................................9 2.4 Linnuliha............................................................................................................ 10 2.5 Vasika-, küüliku- ja ulukiliha.............................................................................11 2.5.1 Vasikaliha....................................................................................................11 2.5.2 Küülikuliha..................................................................................................12 2.5.3 Uluki- ehk metsloomaliha........................................................................... 12 3 Lihatooted..............................................
paiskavad õhku meeletutes kogustes saasteaineid. Mina seda infot teades ei tarbi veiseliha, küll aga tarbin teisi lihasid ning ka piimatooteid. Arvan, et see probleem oleks väiksem, kui inimesed üle maailma teadvustaksid omale seda probleemi, ning tarbiksid vähem liha, kuna kui langeb nõdlus toote järgi, siis ei toodeta seda ka juurde. Minu arvates võiks proovida tarbida suurfarmide loomade liha asemel ulukiliha. Neid peavad jahimehed nii ehk naa küttima, et nende arvukust kontrolli all hoida, nii et minu arvavtes on see igati keskkonnasõbralik. Muidugi mõne inimese jaoks võib see olla vastuvõetamatu kas moraalses mõttes või siis võib olla küsimus maitseelistustes. Mina tarbin võimalusel ulukiliha, kuna saan seda tutvuste kaudu ilma rahata ning ka maitse vastu pole mul midagi. Inimesele ei ole igapäevane lihatarbimine vajalik ehk tarbimist saaks hõlpsasti vähendada ning see ei tohiks
● Toit ja iga aine, mis on ette nähtud toidu koostisse lisamiseks peab olema jälgitav igal etapil ● kauba kohta peab toidu käitleja arvestust sh näitab ära kellelt mingi tooraine pärineb ja kuhu/kellele/kus toitu turustati ● Kui toidu käitlejal on teada, et tema poolt valmistatud toit on ohtlik inimese tervisele, algatab ta menetlust nimetatud toidu tagasikutsumiseks turult Erandid toidu valmistamisel kasutatava toidu päritolule ● Ulukiliha võib osta ka teavitatuks loetud jahimehelt ● Piim võib pärineda toidukäitleja enda piimatootmisettevõttest juhtudel, kui seda piima saab käsitleda „väikese kogusena“ ● Kala võib olla toidukäitleja enda püütud või ostetud otse kalurilt juhtudel, kui seda kala saab käsitleda „väikese kogusena“ ● Munad võivad pärineda kuni 50 linnuga karjast ● Mesi võib pärineda kuni 15 taru või mesilasperega majapidamisest
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS M-14 Häly Rätsep TEENINDUSE SÕNASTIK Uuemõisa 2014 TEENINDUSE SÕNASTIK A Abaneerima ette tellima Abijõud Abistama Abiteenindus personal parem abipersonal Administraator Administrateerima haldama Asendaja Aktiveerima B Baar Bankett pidusöök Bistroo söögikoht Bufee Rootsi laud C Check-out väljaregistreerimine Check-in registreerimine Cappuccino espresso vahustatud piimaga Catering peoteenindus D Dateerima kuupäevastama Degustaator degusteerimisspetsialist Dekoratiiv kaunistus Dekstroos viinamarjasuhkur Delikatess maiuspala Dessert järelroog Dinee lõuna või õhtusöök E Energia Esindama Ettekandja Ette kandma Espresso F Familiaarsus käitumine Fariinsuhkur pruun suhkur G Galett küpsis Galluspähkel Garneerima kaunistama Gaseer gaseeritud Gastro...
VENE KÖÖK Andra Hämäläinen KK11 Sisse juhatus Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Iidsetest aegadest peale on venemaal tuntud hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Vene rahvusliku köögi omapära ei olenenud mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistati, vaid ka erilisest valmistamisviisist hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Peamised toiduained Teraviljad (tume ja raske täistera rukkileib, jämedast jahust nisuleivad ja kaerapuder on vene köögi põhitooted); Kapsas (hapukapsas- värskelt, hapendatult); Kartul; Punapeet; Seened; Hapupiim (paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu); Rõõsk koor (kasutatakse palju joogina); Hapukoor (hädavajalik toiduaine); Või; Veiseliha; Ulukiliha (võimalusel jänesed, hirved) Kala (värskelt, soolatult, suitsutatult; jõevähk ja kaaviar tuuralt on d...
88. snitsel- snitsel on õhuke ovaalne paneeritult praetud vasika- või seareielõik 89. zabaglione- Itaalia magustoit - vesivanni kohal vahustatud munakollased, Marsala vein ja suhkur 90. zelatiin- zelatiin on proteiin, mida toodetakse põhiliselt looma kontidest, kõõlustest, kärsast, kapjadest, nahast ja kollageenist 91. tabasco- vürtsikas USA tsillikaste 92. tootekaart- toote nimekiri 93. tarretis- magustoit, mille tarrendamiseks on zelatiin või muu analoog 94. ulukiliha- ulukiliha alla käivad põdra-, hirve-, metskitse-, metssea- jm liha- 95. vahatatud pind- eritüübiliste vahadega töödeldud pind. Vahatatud pind eritüübiliste vahadega töödeldud pind 96. vee karedus- vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus looduslikus vees 97. vee pindpinevus- vee pindpinevus tähendab seda, et vee pinnal on õhuke kile, mis hoiab vett koos 98. vürtsid- vürtsid on teravamaitselised või aromaatsed, naturaalsed või kuivatatud
17.-18 saj. vene toidud Väga palju kasutati tolleaegses vene köögis külmi suupisteid. Tuntuimaid külmad suupisted lihast olid suitsusink, keedetud või praetus kalkuniliha koos sidrunilõikude või soolakurgiga, praetud ulukiliha ploomidega, keedetud oina- või seapea mädarõikaga, lisaks rupskid, keel ja jalad. Külmade suupistetena pakuti ka hakitud keedumuna küüslaugu, hapukoore ja kaljaga; kuivatatud ja keedetud seeni mädarõikaga ning kalja ja praetud leivatükke; külma kalarooga kalja ja keedetud rohelisega - harilikult spinatiga – („botvinja“); hapukapsad õli, äädika ja pipraga; küpsetatud peeti õli ja pipraga; hernehautist ja kisselli, kaerajahu pohladega, haputainast nelgi ja aniisiga; kuivatatud kala, kuivatatud punane kala kõõlused mädarõika ja äädikaga, „okroškat“ (külm kaljasupp lihatükkide, sibula ja muude maitseainetega), sool...
LIHA- on tapamajas tapetud ja töödeldud koduloomade ja lindude tapetud, kütitud ja farmis peetud suurte ulukite toidukõlblikuks tunnistatud rümbad ja inimesele toiduks kasutatavad tapasaadused sealhulgas seapea, saba ja jalad. Ta peab olema tunnistatud toidukõlblikuks Punane liha - on punase värvusega liha: sea-, veise-, lamba-, talle- ja vasikaliha Beef- veiseliha Pork- sealiha baby beef- Veise noorloomad, keda tapetakse noorelt. Liha on valge ja mahlane. Teda liigitatakse punase liha alla. Valge liha on üldiselt kana- ja kalaliha. Liha jaotus päritolu järgi: · kodustatud loomade liha ( sead, veised, vasikad, lambaliha, talleliha, hobuseliha, kitseliha jne) · linnuliha ( kana, broileriliha, kanapojaliha, pardiliha, haneliha, vutiliha, kalkuniliha jne) · merest saadav liha( enamasti kalad, vähid, austrid, kaheksajalad, koorikloomad jne) · ulukiliha( põder, metskits, karuliha, metssiga) Eluslooma tapmise ...
Täiendavad lisandid, mida dieedipidaja võtma peaks, on vitamiinid C, E ja B12, foolhape, viirpuu, päevakübar ja piimohakas. A - veregrupiga inimesele sobivad hästi kehalised harjutused nagu jooga ja tai-chi. B - veregrupi omanikud võivad süüa liha (v.a kana), piima- ja teraviljatooteid, kaun-, aed- ja puuvilju. Kaalust alla võtmiseks peaks vältima maisi, läätsesid, maapähkleid, seesamiseemneid, tatart ja nisu. Head teevad lehtköögiviljad, munad, ulukiliha, maks, magusjuur, tee. Täiendavad lisandid, mida dieedipidaja võtma peaks, on magneesium, magusjuur, hõlmikpuu, letsitiin. Füüsilist koormust saab B - veregrupi omanik matkamisest, jalgrattasõidust, tennisest ja ujumisest. AB - veregrupiga inimesed peaksid sööma liha, mereande, piimatooteid, tofut, kaunvilju, teraviljatooteid, aed- ja puuvilju. Kaalust alla võtmiseks peaks vältima punasekiulist liha, aedube, seemneid, maisi ja tatart
Põltsamaa Ametikool 1 kursus Kaidi Vahtra Maitseained ja roogade maitsestamine Referaat Juhendaja: Merle Suurväli Veebruar 2010 Maitseained. Maitseainete sobivus toiduvalmistamisel : Aed piparrohi Aedruut * ulukiliha * kalatoidud * linnulihatoidud *lihatoidud ( vasikaliha,loomaliha) *lihatoidud ( sealiha, lambaliha) *köögiviljatoidud * supid *salatid * köögiviljatoidud Aniis Apteegitill *salatikastmed *köögiviljatoidud *kala *kalatoidud *vasikalihatoidud *küpsetised
LIHA Eesti süüakse põhiliselt sea, veise ja linnuliha, harvemini lamba, kitse ja ulukiliha. Üliharva ka hobuseliha. Liha põhikoostisosad on vesi, valgud, rasvad ja mineraalained. Liha sisaldab ka vitamiine, mikroelemente ja ekstraktiivaineid. Süsivesikuid on lihas vähe. Liha koostis varieerub sõltuvalt lihalooma liigist, tõust, soost, vanusest, toitumusest ja üldseisundist. MIDA MÄRJEM, SEDA LAHJEM Värske lihaskude sisaldab 7075% vett ja 2530% kuivainet. Kuivatamisel, soolamisel, külmutamisel, suitsutamisel ja teistel töötlemisviisidel väheneb
29. Mis on kama? Kasutamine Kama- rukis, oder, kaer, nisu, hernes Kama jook 30. Kirjelda eestipärase hapukapsa (herne)supi valmistamist Hapukapsasupp- hapukapsas, porgand, sealiha, kruup Hernesupp- kruup, suitsuliha, hernes. PORGAND, SIBUL eelnevalt passeeritakse. 31. Loetle põhilisi toiduaineid, mida kasutatakse Vahemere regioonis, Põhjamaades, Indo-hiinas. Vahemere regioon kaunviljad, leib, kartul, mereannid, riis, pastatooted, linnuliha, kalaroad Põhjamaades põhjapõdra ja ulukiliha, leibadest näkileibu, piimatooted, liha-laöapallid, lihatoitude kõrvale süüakse pohlamoosi Islandi köök lambaliha, toorjuust, kala, süüakse merelinde ja nende mune, soolatatud lambavorst, hapendatud hailiha. Juuakse musta kohvi suhkrutükk suus. Norra köök- ulukiliha, kala, teraviljadest kaer, oder. Süüakse magusamaitselist pruuni kitsejuustu. Jookideks õlu kohv, akvaviit Taani köök- kala, juustudest- Havarti, Esrom. Juuakse jogurtit ja hapupiima, munaga
küpsetatud või grillitud kala juurde pakkuge temperamentseid valgeid, mõrumaid rosé ja tanniinirikkaid punaseid veine. LINNULIHA Siin tulevad kõne alla peaaegu kõik veinid: nii valged roséd kui ka punased. Lihasordi kõrval on oluline valmistamisviis: supikana või noor nuumkana rind vajavad värsket, õrna veini, praetud kana või ,,coq au vin" ehk kana veinikastmes marjasemaid punaveine. Part või hani nõuavad küpsemaid veine. GRILLITUD STEIK, LAMBAFILEE, ULUKILIHA Sobivad heade väärika piirkonna punaveinidega: Bordeaux Grand Cru, Barolo, Barbaresco, Brunello, Chianti Classico, Rioja, Ribera del Duero, Stellenbosch jt. Veini valik sõltub ka kasutatavast kastmest, toorainest ja liha valmistusviisist. VÜRTSIKAD TOIDUD Et lämmatada vürtsikatest roogadest tekkinud mõnusat põletavat tunnet, valige kindlasti joogiks mõni magusam vein.Näiteks idamaise vürtsika roa juurde sobib väga hästi magus, aromaatne Gewürtztraminer
Aedviljadest avokaado, kõrvits, mais, oliivid, redised ja tomat. Puuviljadest granaatõunad, kookospähklid, rabarber. Mahladest ei sobi tomatimahl. Maitsetaimedest ning lisanditest kaneel, maisisiirup, tärklis, mandliekstrakt, odralinnased, pipar, vürts, zhelatiin, ketshup. Taimeteedest aaloe, paiseleht, ristik, pärnaõied, rabarber ja senna. Jookidest ei sobi veel ka kange alkohol ja soodaveed. Kasulikud toiduained:Küülikuliha, lambaliha, talleliha, ulukiliha. Kaladest sobivad väga hästi haug, heik, lõhe, makrell, sardiin, tigu, tuunikala ja vikerforell. Fetajuust, jogurt, keefir, kodujuust, mozzarella. Oliiviõli. Aeduba. Hirss, kaerajahu ja kliid, riis, hirsileib ja riisikoogid, kaera- ja riisijahu. Aedviljadest brokoli, igasuguses kapsad, peet, petersell, pipar ja porgand. Puuviljadest ja marjadest ananass, banaan, jõhvikad, ploomid, viinamarjad, papaia. Maitseainetest ingver, kajennipipar, karri, mädarõigas ja petersell
Restoranide menüüdes on sisefileest roogadel alati kindel koht. · Veise ribist saab keeta väga maitsva supi ja puljongi. Veise ribide pealsest lihast, rinnalihast ja kubemelihast, mis rasvast ja tailihast läbi kasvanud, valmistatakse erinevaid liharulle. · Veise koot sobib samuti supi ja puljongi valmistamiseks. Veise koodilõikudest supp keetes peab arvestama sellega, et koodiliha on väga sitke ja sooneline ning nõuab pikemat keetmist Vasika-, lamba-, küüliku ja ulukiliha on omamoodi eksootilised ja kalli hinna tõttu vähem nõutud, ka kaupluselettidelt leiab neid harvem. Tõeliste gurmaanide seas on need väga kõrges hinnas. Vasikaliha Vasikaliha on väga õrn, väherasvane ja pehme liha - oskusliku küpsetamise korral on tagatud tõeliselt hõrk maitseelamus. Sobib ideaalselt dieettoitudeks. Vasikaliha on oma välimuselt tunduvalt heledam kui veiseliha. Igast vasikast saab kasvades
EESTI TOIT ESSEE Igas riigis on olemas vaid sellele omane toitumiskultuur ning rahvuslikud toidud ja toiduained. Söömine on paratamatus, seetõttu puutub toiduga iga päev kokku nii põliselanik kui ka turist. Viimasele võib aga külaskäik eriliselt meeldejäävaks kujuneda just tänu saadud maitseelamusele. Toitumiskultuur on väga oluline osa rahvuskultuurist, seega vajavad kohalikud toiduained väärtustamist ning tutvustamist nii kodu- kui välismaal. Eesti tarbija on uuringute põhjal siiski ikka pigem kodumaiseid tooteid-toitusid eelistanud, kuid see võib peagi muutuda, kuna meie turule tuleb hulgaliselt uusi, põnevaid ja soodsa hinnaga välismaiseid kaupu, mida võib olla keeruline eristada kodumaistest toodetest. Seega on oluline leida tüüpilised Eesti toidud ja road, mida valmistatakse Eestist pärit toorainest. Kõigil Eesti elanikel on kindlasti oma...
Luukude: Luud jagunevad kuju järgi: 1. Toruluud · Jäsemete luud, mis on seest täidetud üdiga (noorloomade üdi punane, vanadel kollane) 2. Lameluud · ribi-, laba- ja vaagnaluud 3. käsnjadluud · pealuu Luude hulk sõltub looma liigist, tõust, soost, vanusest ja rammususest Luude osakaal: · veistel 7-32% · sigadel 7-13% · lammastel 8-17% Liha liigid: · veiseliha · vasikaliha · sealiha · lambaliha · ulukiliha · küüliku/jäneseliha · linnuliha (kodu ja metslinnud) Veiseliha · Veisetõuge on mitusada, toiduks kasvatatakse umbes 30 tõugu · Lihakvaliteet oleneb looma vanusest ja tema kasvutingimustest · Mida vanem loom ja rohkem liikunud (tööd teinud), seda vintskem on ka liha. Veiseliha liigitus: · Piimavasikaliha (14päeva kuni 4 nädalat). Tailiha valkjas kuni heleroosa, rasvkude valge või roosakas.
omamoodi spetsiifiline lõhn ning maitse, siis leidub maitseaineid, mis sobivad mõlemale. Lambaliha (eriti talleliha) on hea ka vähese maitsestusega - veidi soola, pipart ja küüslauku. Väga hästi sobib marinaadi koostisesse vein või jogurt, kuhu võiks lisada värskeid ürte. Lisanüansse lambaliha maitsestamisel annavad mesi, rosmariin, piparmünt, tüümian, salvei, pune, loorber, basiilik, till ja erinevad piprad. Ulukiliha maitsestamine Väherasvase ulukiliha maitsestamiseks on palju võimalusi. Hõrgu tulemuse annab näiteks küpsetamine seenepuljongi
Lauaetikett Veinid Helena Hiiesalu SRs1 õpilane Valisin piirkonnaks Tsiili, sest mulle meeldivad selle maa veinid, sest nende aroom ja maitse on eriline nauding ning kuna olen läbinud ka Rein Kasela veinikoolituse Tallinna Vinoteek-Veinitoas, siis selle maa veinid pakkusid mulle kõige enam maitsenaudingut. Külastasin Tallinna Prisma toidukaupluse veini osakonda. Ajaloost: Viinamarjakasvatuse ajalugu Ladina-Ameerikas on sajanditepikkune. Tsiili esimesed viinamäed sündisid juba 16. sajandi keskel. Just enne viinapuutäi rünnakut Euroopa istandikele toimetati Tsiilisse hulgaliselt terveid viinapuuistikuid. Neil aegadel kujunes sealsete ülikute seas eriti noobliks oma viinamarjaistandik rajada. Moodsad pruulikojad jatehnoloogia tõstsid veini kvaliteedi uuele tasemele. Nelja tuhande kilomeetri p...
Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu-, juurvilja-, seene- ja kalatoitude tekkimiseni. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha- ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast keelas isegi kala söömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad – lihasöömise aeg. PEAMISED TOIDUAINED. Kõik maal kasvatatavad teraviljad, kapsas, kartul, punapeet, seened, hapupiim, koor, hapukoor, või, veiseliha, ulukiliha, kala. PIIM JA – TOOTED. Smetana ehk hapukoor on hädavajalik põhitooraine, paljud road on mõeldamatud ilma hapukoore „törtsuta“. Lehmapiima, hobusepiima ja rõõska koort tarvitatakse paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. PUUVILJAD JA KÖÖGIVILJAD. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned serveeritakse hautistena, kompottidena, püreerituna, kissellidena. Puuvilju
Järvamaa Kutsehariduskeskus KM21 Eestlaste toidukultuur Referaat Koostas: Elo Luuasep Juhendas: Õpetaja-metoodik Ruth Muru Sisukord Sissejuhatus Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie toidulauale kala. Metsast, mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on Eestis tänagi võimalik mitmetes toitlustusettevõtetes pakkuda metssea-, põdra-, kitse- ja isegi karulihast toite, metsmarju ja looduses kasvavaid seeni. Põldudelt ja aedadest on pärit teraviljad ja põhjamaise laiuskraadi päikese all kasvanud küllusliku maitse ja lõhnaga köögiviljad, puuviljad ja marjad. Oleme kasvatanud veiseid ja lambaid, saanud nii toidulauale liha, piima ning hulgaliselt piimatooteid. Eesti on suurepärane, meie
Liha laagerdamine Liha kvaliteedi seisukohast on laagerdamine ülioluline. Miks? Ja miks suurtööstused seda enam ei tee? Laagerdamine = lihakarkassi või selle osa riputamine metallkonksu otsa teatud perioodiks. Seda tuleb teha kontrollitud jahedas ruumis, kus õhk ringi käib (ja kuhu kärbsed ligi ei pääse). Laagerdumise käigus naturaalsed ensüümid hakkavad liha lihaskiude töötlema, pehmendades neid ja muutes neid elastsemaks. Selle tulemusena muutub liha pehmemaks. Sisuliselt on see liha riknemise esimene etapp - aga see ongi eesmärk ("effectively this is the onset of the beginning of decay - but it's nothing to be alarmed about"). Õiges keskkonnas ei hakka liha roiskuma enne mitut nädalat või isegi kuud. Laagerdudes kaotab liha ka niiskust. Paradoksaalselt on see kokkamise seisukohast positiivne. Märg, värske, mittelaagerdunud liha sisaldab palju vett, kuumtöötlemisel vesi paisub, venitab-kisub lihaskiude ja voola...
3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% LIHA TOITEVÄÄRTUS Liha taiosas toorelt umbes 70% vett, rasvases lihas vett vähem Liha valgud on täisväärtuslikud- sisaldab valku 20%, rasvane liha vähem kui taine Rasvasisaldus erineb liigiti 2-40% Lihas ei ole kiudaineid ja on vähe süsivesikuid (v.a siseelundid) Sisaldab B grupi vitamiine, fosforit ja rauda Liha värvus- sõltub müoglobiini sisaldusest lihas- veiseliha, sealiha, lambaliha,talleliha,vasikaliha, ulukiliha.... LIHA LIIGITUS TERMILISE SEISUNDI JÄRGI: 1) värske liha - peale looma tapmist ei sobi toidu valmistamiseks, peab seisma 24 tundi (laagerduda), temperatuuri null lähedane 2) jahutatud liha - 0+4 (sisemine t) kõige parema maitseomadustega, säilib paremini 3) laagerdunud ehk toorvalminud liha - tumepunase värvusega; valmistamise viis: vaakumpakendis, 1-2 nädalat, null kraadi juures, saadakse kiiresti valmiv liha
liha köögivili ja seened muud suupisted c. supid kuumad supid külmad supid d. munaroad ja omletid e. kalaroad keedetud ja aurutatud röstitud, praetud, üleküpsetatud f. liharoad veiseliha sealiha lambaliha ulukiliha subproduktidest road (maks, neer jne) kodu- ja metslinnulihast road g. köögiviljaroad h. jahu- ja tanguroad, pastad i. juustud j. magustoidud kuumad külmad k. puuviljad l. kuumad joogid m. külmad joogid 6. Toidukaardi kujundamise soovitused
kitsamatest pokaalidest. Täpsemaid näpunäiteid õige klaasi valimiseks leiab BarProfi veinimaailma artiklist: Kas teadsid, et õige klaas avab alles veini hinge? 5. Vein ja toit Et vein maitseks hea ning suhu ei jääks ebameeldivat maitset tasub arvestada ka sellega, mis vein antud toidu kõrvale sobib. Allpool sobivaimad veini ja toidu kooslused: Hele liha ja kala - valged, kergemad roosad Punane liha - kergemad punased Ulukiliha - raskemad punased Pastaroad ja lihasupid - roosad Veini serveerimise etikett: Pudel avatakse külaliste nähes, erandiks on vanemad ja väärikamad punased veinid, mis avatakse üks kuni kolm tundi enne serveerimist, sest alles õhuga kokku puutudes avanevad need lõplikult. Jooke valatakse alati istuja paremalt käelt, veiniklaas täidetakse maksimaalselt poolenisti ning valamise ajal klaase kätte ei võeta. Veiniklaase on soovitav hoida
peaaegu paljas. Lehed piklikud või süstjad, paljad. Aedsalvei Maapinnalt harunev vars on Roheline Värskeid ja kuivatatud lehti lisatakse salatitele, juustule, alumises osas puitunud, ülalt kalatoitudele, munaroogadele, aga rohtne. lihatoitudele ning ulukiliha maitsestamiseks. Eriti kõrgelt hinnatakse salveid inglise köögis. Estragon 1m kõrgune vars,sirge.Lehed Õied väikesed,ümarad Kala- ja mereanniakstmete kitsad, lineaalsed,pisut karvased. valkjaskollased või maitsestamiseks.
loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks Millist valdkonda antud seadus reguleerib? Käesolevas määruses sätestatakse loomsete saaduste ametliku kontrollimise erieeskirjad. Määrust kohaldatakse ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide, loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks. Miks on antud seadus lihainspektsiooni seisukohalt oluline? Värsket liha turule viivate tapamajade, ulukiliha töötlemisettevõtete ja lihalõikusettevõtete puhul kontrollitakse jälgitavusõuete täitmist. Tapamaja puhul jälgitakse ka loomade heaolu aspekte. Värske liha kontroll hõlmab toiduahelat käsitlevat teavet, tapaeelset kontrolli, loomade heaolu, tapajärgset kontrolli, määratletud riskiteguriga materjali ja muude loomsete kõrvalsaaduste ja laboratoorset kontrolli. Peab olema tagatud, et lihas ei esineks patofüsioloogilisi muutusi ega oleks saastunud
keedusool, küüslauk, maitseained, säilitusaine E250 Toote kaal 240g Säilitustemperatuur 0 ...+25ºC Säilivusaeg 1 aasta 100g toodet sisaldab: Energiat kJ/kcal 696/166 Valke 21,2g Rasvu 9g 1.3 Meie kauplustes on müügil palju erinevaid lihakonserve, näiteks sea-, looma-, ulukiliha, samuti kana ja muude lindude lihast valmistatud konserve ja pasteete. 1.3.1 Rannarootsi hirveliha omas mahlas Koostisosad: Hirveliha (60%), sealiha (25%), joogivesi, sibul, keedusool (max. 1,4%), želatiin, maitseained, säilitusaine E250. Toote kaal 240g Säilivusaeg 3 aastat Säilimistemperatuur +0 ..
Juurviljadest põhilised naeris, kaalikas, kapsas, porgand, sibul, rõigas, redis, petersell, kurk. 19.saj algupoolel hakati kasvatama kartulit, mis sai peagi tähtsama koha Eesti rahva toidulaulal Peet, kõrvits, 20saj. algul ka tomat. Kaladest söödi peamiselt : räime, lesta, säinast, angerjat, siiga, haugi, ahvenat Kala söödi värskelt valmistatult, soolatult, kuivatatult, suitsutatult Liha söödi harva, tavaliselt soolatult, kuivatatult, suitsutatult Omal kohal oli ulukiliha. Piimatooted tulid karjakasvatusega Peamiselt tarvitati hapupiima, koort, võid, pett, kohupiima, valmistati sõira Mets-ja merelindude munad, hiljem kodulindude munad 19.saj hakati rajama ka puuvilja -ja marjaaedu Metsaannid : marjad, pähklid, seened Nimeta Eesti toidud vastavalt liigile : Magustoidud ja küpsetised. Tarvitati kama ( keefiriga, hapupiimaga, joguritiga) Lumepallisupp – ujuvad saared Magus supp kuivatatud puuviljadest Mustikasupp Rukkijahuvaht, odrajahuvaht Mannavaht
küpsetatud või grillitud kala juurde pakkuge temperamentseid valgeid, mõrumaid rosé ja tanniinirikkaid punaseid veine. LINNULIHA Siin tulevad kõne alla peaaegu kõik veinid: nii valged roséd kui ka punased. Lihasordi kõrval on oluline valmistamisviis: supikana või noor nuumkana rind vajavad värsket, õrna veini, praetud kana või ,,coq au vin" ehk kana veinikastmes marjasemaid punaveine. Part või hani nõuavad küpsemaid veine. GRILLITUD STEIK, LAMBAFILEE, ULUKILIHA Sobivad heade väärika piirkonna punaveinidega: Bordeaux Grand Cru, Barolo, Barbaresco, Brunello, Chianti Classico, Rioja, Ribera del Duero, Stellenbosch jt. Veini valik sõltub ka kasutatavast kastmest, toorainest ja liha valmistusviisist. VÜRTSIKAD TOIDUD Et lämmatada vürtsikatest roogadest tekkinud mõnusat põletavat tunnet, valige kindlasti joogiks mõni magusam vein.Näiteks idamaise vürtsika roa juurde sobib väga hästi magus, aromaatne Gewürtztraminer
Paneerimise eesmärk on tagada toiduaine (näit. kotlet) ühtlane kuju ning säilitada, vahel ka lisada mahlakust 68. papaia - papaiaks nimetatakse nii harilikku melonipuud kui ka selle vilja, mis meenutab välimuselt pirni. Küpselt tumeoranshi sisuga, sobib puuviljasalatitesse ja niisama söömiseks 69. parfee - ehk pooljäätis. Sügavkülmutatud, rohke vahukoore ja munakollasega magustoit. Võib lisada marju vms 70. peitsimine - looma-, linnu-, ulukiliha või kala asetamine äädikast või veinist, õlist, petist, vürtsidest ja ürtidest koosnevasse segusse pehmemaks ning vürtsikamaks muutmiseks 71. pesemine - töövahendiga või masinaga sooritatud puhastamine, kus kasutatakse puhastusainelahust ja mehaanilist töötlust 72. pH - keskkonna happelisust (0...7), neutraalsust (7) ja aluselist (7...14) hindav skaala 73. pilaff - lamba- või linnulihaga idamaine riisiroog. Maitsestatud näiteks karri ja/või safraniga 74
järgmiste toidugruppide puhul: 1) piim ja pett (välja arvatud steriliseeritud pett); 2) maitsestamata hapu- või laabipiimatooted; 3) pastöriseeritud koor; 4) emulgeerimata rasvad ja õlid; 5) või; 6) töötlemata puu- ja köögiviljad ning marjad; 7) teravili, tangud ja helbed; 8) jahu, tärklised ja kliid; 9) makarontooted; Lisaainete kasutamine · 10) töötlemata liha (sealhulgas värske kodulooma- ning ulukiliha ja hakkliha); 11) töötlemata kala, vähilaadsed ja molluskid; 12) munad ja munatooted; 13) suhkrud ja suhkrutooted (loetelu on toodud määruse lisa 2 punktides 11.1 ja 11.2); 14) mesi; 15) sool ja soolaasendajad; 16) värsked ürdid; 17) pärm; 18) imiku- ja väikelapsetoidud; 19) naturaalsed mineraalveed ja allikavesi; 20) kohv ja kohviasendajad, maitsestamata tee. Lisaainete funktsionaalsed grupid · E-kood võeti kasutusele 1970.a. Rootsis
3 Eesti toidu eripära Eesti toit on pärist Eesti loodusest. Läänemeri ja rohked järved ning jõed on andnud meie toidulauale kala. Nii värske, suitsu- kui ka soolakala on eestimaalaste toidulaual olnud aastasadu ja see on au sees tänagi. Metsast, mis katab ligi poole väikese veega ümbritsetud eesti riigi maismaast, on meie toidulaule tulnud marjad ja seened ning ulukiliha. Seetõttu on Eestis tänagi võimalik mitmetes toitlustusettevõtetes pakkuda metssea-, põdra-, kitse- ja isegi karulihast toite, metsmarju ja looduses kasvavaid seeni. Põldudelt ja aedadest on pärit teraviljad ja põhjamaise laiuskraadi päikese all kasvanud küllusliku maitse ja lõhnaga köögiviljad, puuviljad ja marjad. Oleme kasvatanud veiseid ja lambaid, saanud nii toidulauale liha, piima ning hulgaliselt piimatooteid. Neli aastaaega kevad, suvi, sügis, talv-
kokku taime vajadustega. Kui kõik see on paigas, siis vaarikaistandik kindlustab omaniku rahulolu paljudeks aastateks. Käesolev iseseisev töö oli koostajale väga huvitav, mis andis juurde teadmisi vaarikast kui väga kasulikust taimest. Mesilastele ja kimalastele on vaarikas meeldiv õietolmu andja. Tervisele on kasulikud nii juured, varred kui ka viljad. Kokanduses kasutatakse vaarikat kui head maitseandjat. Lõpetuseks üks hea salat, mis sobib linnu-, sea- ja ulukiliha juurde. Vaarikasalat: 125 g vaarikaid pool jääsalatist 1 keskmine puhastatud õun veerandi sidruni mahl o,5 teelusikatäit vedelat mett 1,5 supilusikatäit oliivõli purustatud musta pipart Puhasta ja viiluta õunad ning sibulad. Pane kaussi ja pigista sidrunimahl peale. Sega. Puhasta jääsalat ja näpi sõrmedega väiksemateks tükkideks samasse kaussi. Sega veel kord läbi, vajadusel maitsesta soolaga
tegevust ja ka kõrgemaid mägesid katavad igijää ja lumi. Villa-, piima- ja võitoodangu poolest kuulub Uus-Meremaa maailma kümne esimese riigi hulka. Uus-Meremaa eripära on hirvekasvatus, kuid peetakse ka kitsi ja sigu., neid tooteid ka eksporditakse. Teraviljakasvatus ei rahulda turu vajadusi, vilja imporditakse Austraaliast. Kasvatatkse väga palju lambaid. Sellepärast ongi peamisteks ekspordi toodeteks toorvill ja villased tooted. Uus-Meremaa on maailma suurim ulukiliha eksportja. Riik on ka suur puuviljade eksportija. 11% töövõimelisest tööjõust töötab põllumajanduses. Metsamajandus 6.4% Uus-Meremaa pindalast katab mets.Uus-Meremaa metsades on esidnatud järgmiste puuliikide perekonnad: mänd, ebatsuuga, küpress ja eukalüpt.Suurimad metsa massiivid paiknevad Kesk Põhjasaarel , Northlandil ja Otagos. Põhiliselt toodetakse palke, laaste, saematerjali, paneele ja pabertooteid.
Rakvere Ametikool Aveli Int MT11 Veinid Referaat Juhendaja:Terje Tiimus Rakvere 2013 1. 2. Sissejuhatus Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 7 15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Eestis kasutatakse veinide kasutamiseks peale viinamarjade ka õunu ja sõstraid. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts.) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Suurimad veini tootmis riigid on Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania. 3. Valmistamin...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KIIRESTI RIKNEVATE TOIDUAINETE RAHVUSVAHELISE VEO (ATP) PÕHINÕUDED Tallinn 2012 1. Sissejuhatus Tänapäeval hõlmab rahvusvaheline kaubavahetus riikide ja mandritevahelist liikumist ning üleilmastumine on oluliselt laiendatud vajadust rahvusvaheliste vedude järele. Kaubavahetuse tulemusena võime tarbida kaupu, mida ei saa ise valmistada, näiteks on meil kauplustes müügil banaanid ja ananassid, mis tegelikult Eestis ei kasva. Samuti on võimalik osta aastaringselt värskeid puu- ja köögivilju, mereande jne. Eelpool nimetatud kaupade säilitusaeg on lühike ning selleks, et need jõuaksid kiiresti ning kvaliteetselt tootjatelt tarbijateni, on jätkuvalt suur väljakutse. Kuidas säilitada toiduainete värskus nende transportimisel, selle peale on inimesed mõtelnud ammu. Rodrigue ja Notteboom andmetel kasutasid Briti kalurid juba 1797. a looduslikku jääd oma püütud kalade sälitamiseks. S...
Vanausulised Dana Makejenko KS 14 Старообрядчество — это религиозное движение, возникшее в XVII в. в результате раскола Русской православной церкви, произошедшего из-за церковной реформы Никона. Оказавшись под запретом, старообрядцы вынуждены были приспосабливаться к условиям гонений и выработать свою линию поведения, чтобы защитить собственный уклад и свою веру [3, с. 221]. Это определило обособленность их проживания, замкнутость, что в свою очередь способствовало сохранению древнерусской культуры XVI—XVII веков, в том числе и русской национальной пищи. Культура питания, традиции приготовления пищи бережно охранялись, сберегались, прививались детям, чтобы те могли передать их следующим поколениям. Таким образом, данное исследование актуально в свете сохранения культурного наследия. Кроме того, изучение традиционной кухни старообрядцев восполняет пробелы в изучении культуры нашего села, а также этнографических особенностей его отдель...
Kasutamise järel see pestakse ja kuivatatakse. Sama kauna saab kasutatada seni, kuni eraldub veel maitse- ja aroomiaineid. Loorberileht on tugeva maitsega ning seda tuleks kasutada mõõdukalt. Loorberi kvaliteeti saad kontrollida hõõrudes selle lehti vastamisi hea kvaliteediga lehtedel tekib iseloomulik loorberi lõhn, mida väheste eeterlike õlide sisaldusega lehtedes ei teki. Kasutamine: Sobib nii tervelt kui purustatult liha, kala, ulukiliha, kastmete, suppide ning marinaadide maitsestamiseks. Terved loorberilehed oleks hea enne serveerimist toidust eemaldada. Koriander on üks maailma vanimaid maitseaineid, mille lõhn ja maitse meenutavad sidrunit. Sisaldab palju C-vitamiini. Kasutatakse nii lehti (tuntakse cilantro nime all) kui seemneid. Hiina, India ja Jaapani köögi lemmik. Täiustab teisi maitseid (maitseainesegudes). Üks karri komponente
3-5 min ja nõrutatakse. Edasi avatakse pähklikoor käsitsi spetsiaalse masina abil. Avamine nõuab suurt ettevaatlikust, sest ebakorrapärase kujuga pähkleid on kerge vigastada. 1 Parapähklite kasutamine ja säilitamine: Parapähkleid võib süüa tervelt, viilutatult, tükeldatult või jahvatatult. Sageli serveeritakse neid suupisteks või lisatakse puuviljakookidele, küpsistele, salatitele, täidistele ja jäätisele. Parapähkel on sobiv lisand kalale, liha pikkimiseks, ulukiliha maitsestamiseks. Parapähkleid glasuuritakse šokolaadis. Parapähkleid võib kasutada enamikes retseptides kookospähkli või makadaamiapähkli asemel, sest nende maitse ja struktuur on sarnased. Parapähklist pressitakse helekollast õli, mida kasutatakse (kalli hinna tõttu) ainult ravimi- ja kosmeetikatööstuses. Parapähkli õli imendub kergesti ja vananemisvastase toimega. Hoiakse kooritud parapähkleid külmikus hermeetilises nõus. Koorega pähklid säilivad kuivas
Erialane sõnastik. Koostanud: Ülle Schönberg TT12 A Aaloe - kasutatakse toidutööstuses enamasti mahla, millel on toniseerivad omadused. Adzika - on eriti levinud Gruusia lääneosas, kus on rohkem Türgi mõjutusi. Serveeritakse peamiselt grillitud liha juurde. Aedmaasikas ajasaadus, magustoitude valmistamiseks, kaunistamiseks jne. Aedtill maitseroheline Ahjupraad sea-,veise-,uluki- vm. loomalihast Ahven sobib uhhaa valmistamiseks, suitsutamiseks, praadimiseks Ansoovis merekala Levinud komponent Vahemeremaade roogades. Antrekoot - veiseseljast kahe ribikondi vahelt lõigatud steik, mille paksuseks on umbes 2 cm. Apelsin puuvili, hea söögiks mitmel erineval viisil. Al dente - küpsusaste, kergelt hamba all vetruv Aroruudijahu spetsiaalne toidutärklis B Basiilik maitsetaim, sobib kasutamiseks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
