4. Mida hinnatakse juustude sensoorsel hindamisel? Hinnatakse välimust, konsistentsi, augustust ja värvust ning maitset ja lõhna. 5. Nimeta juustu tootmise põhifaasid. Piima eeltöötlus, kalgenditöötlus, vormimine, valmimine. Piim => piimakalgend + vadak => juustutera => juustuplast => juustutoorik => juust. 6. Iseloomusta juustupiima kalgendamise viise? Kõige levinumaks juustupiima kalgendamise viisiks on laabi lisamine piimale, aga saab kalgendada ka happe toimel (kohupiim või sõir) või happe lisamise ja piima kuumutamisega sadestamist (Ricotta). 7. Mis on väärinduskoefitsent ja millised on toitainete väärinduskoefitsendid? Väärinduskoefitsent on piimast juustu üleminevate koostisosade protsent. Selle suurus on juustuliigiti erinev. Traditsioonilised kalgendamisel on poolkõva 45% rasvasusega kuivaines juustu rasva väärinduskoefitsent
Piimakalgendist eraldatakse liigne veefaas vadakuna. Saadakse juustukalgend. Vormimine - Juustukalgendi edasise töötlemisega vormitakse (kas otse või läbi juustutera seadmise ja juustuplasti moodustamise) juustutoorik. II põhifaas juustu fermentatsioon e. juustu valmimine Piimsuhkur muundatakse piimhappeks jt. käärimisproduktideks, toimub valkude ja vähesel määral rasvade hüdrolüüs. Pr. osalevad mikroobsed ensüümid, laabi ensüümid ja piimas leiduvad ensüümid. 9. Millised on kalgendamise viisid? Laabi lisamine juustule · Levinuim viis kaseiinimitselle (K-kaseiini) destabiliseerivaid ensüüme sisaldava laabi lisamine juustupiimale (30-35 ml/100 kg piimale) · Kalgendamine hapendamisega (sõir) · või happe lisamise ja piima kuumutamisega (Ricotta) Saadud kalgendist eraldatakse vadak ning moodustatakse kontsentreeritud juustumass 10
säilida piimas leiduv lipaasi ensüüm. Sellise kohupiima pikaajalisel säilitamisel halveneb maitse. Pastöriseerimisel alla 80 kraadi säilivad ka termosistentsed piimhappebakterid, mis võivad põhjustada kohupiima ülehapnemist. Happe-laabimeetodi kasutamisel võib 6 pastöriseerida piima ka temperatuuril 76 kraadi hoideajaga 30 sekundit, kuna laabi toimel saadakse piisava tugevusega kalgend, mis kergesti eraldab vadakut. Leitud on, et pastöriseerimistemperatuuri on otstarbekas tõsta üle 80 kraadi vaid suvisel ajal, kui kari on värskel söödal. Talvisel ajal on sel reziimil kuumtöötlemise korral vadaku eraldumine raskendatud. Pastöriseeritud piim jahutatakse temperatuurile 26-32 kraadi ja lisatakse kuni 5% tarbejuuretist. Hapnemise kiirendamiseks ja juuretise aktiviseerimiseks võib juuretisse lisada tanki või
lambamaos sisalduvate ensüümide toimel aga muutunud. Teada-tuntud piima asemel oli lähkris hapuka maitsega janu kustutav vadak ja tahke valge kohupiima sarnane kalgend, mis oli maitsev ja täitis väga hästi tühja kõhtu. Esimene juust oligi sündinud! Juustu valmistamine Valmistatakse lehma, lamba või kitse piimast. Juustu valmistamine Kõigepealt soojendame täispiima täpsele temperatuurile ja lisame piimhappebakterid kõigile kättesaadavast allikast. Seejärel lisame laabi ja jälgime, kuidas ime meie silme all juhtma hakkab. Edasi järgneb juustupiima kuubikuteks lõikamine potis ja juustutera kuivatamine vedelikust. Juustu valmistamine Kui see tehtud saamegi juustu nõusse kurnata, kus terakesed rõõmsasti üksteisega liituvad ja juustukeha tekitavad. Ja eriliselt õrna maitsega toorjuust ongi valmis. Juustu valmistamine Tõelise juustu nime väljateenimiseks läheb aga sellel pätsikesel veel 6 kuud aega. Alles selle ajaga
Vaar lõigatakse väiksemateks tükkideks, vormitakse, nõrutatakse, soolatakse ja külvatakse hallitusseened. Nõeltega süstitakse juustu sisse hapnik, et juba varem juustu sisse pandud hallituskultuur seal arenema hakkaks. Seeneniidistik hakkab arenema seespoolt väljaspoole. Juustu valmistamise põhiprotsess Piima töötlemine separeerimine kooreks ja lõssiks, pastöriseerimine ja normaliseerimine vajaliku rasvaprotsendi saavutamiseks. Juustupiima kalgendamine juuretise ja laabi lisamisel piimavalk tahkestub. Vadaku eraldamine juustutera lõikamine ja järelsoojendamine. Tekkinud juustumassi nõrutamine, jagamine juustuvormidesse, pressimine ja soolamine soolvannis. Juustu pakkimine ja valmimine laos. Juustu pakendamine/säilitamine Juustude paremaks säilitamiseks pakendavad tootjad need gaasikeskkonda. Kui selline väikepakend on juba avatud, kaob ka keskkonna kaitsev mõju ja juustuviilud tuleks toiduks tarvitada
südame rütmi tasandamiseks ja unetuse vähendamiseks, kasvamiseks. Kaltsiumit kasutatakse : redutseerijana teiste metallide (nt uraani, tsirkooni, tooriumi) ekstraheerimisel hapniku, väävli või süsiniku eemaldamiseks mitmetest raudmetallide sulamitest alumiiniumi, berülliumi, vase, plii ja magneesiumi sulamite tootmises ehituses kasutatavate tsementide ja mörtide valmistamises juustu tootmises, kus kaltsiumiioonid mõjutavad laabi aktiivsust, põhjustades omakorda piimavalkude kalgendumise. Kasutatud allikad: 1. www.toitumine.ee/kaltsium/ 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kaltsium 3. http://www.kaltsium.ee/index.php?id=1&sub=10 4. http://www.annaabi.ee/s.php?s=kaltsium
juustu paastu ajal. Mis ajast inimene juustu sööb, seda me täpselt ei tea. Arvatakse aga, et sellest ajast, kui Homo sapiensil õnnestus kodustada metsloomad, eksisteerib ka juust. Piiblis on Juustust juttu mitmes kohas. Näiteks saadab Jesaja oma poja Taaveti kümne värske juustukera ja leivaga kuningas Sauli sõjalaagrisse, nagu illustreerib graveering 1542 aastast. Liigitus: 1. Poolpehmed, pehmed, väga pehmed 2. Laabi juustud: · poolkõvad, kõvad · väga kõvad · sulatatud juustud Toorained: 1. Lehma-, lamba- ja kitsepiima 2. Kaamelite, märade, põhjapõtrade, vesipühvlite piim Sisaldavad: · Valke · Rasvu · Aroomaineid · Orgaanilisi happeid · Mineraalaineid Ca, P, Mg · Vitamiine A, B¹, B², B¹² Poolpehmed, pehmed, väga pehmed juustud: Poolpehmed: Sinihallitusjuustud Pehmed: Valgehallitusjuustud Väga pehmed: Koore- ja toorjuustud Poolkõvad ja kõvad juustud:
Või katse: Alma 35% rõõsk koor, võetud külmast, 200 ml. Võetakse klaasupurk ja valatakse rõõsk koor purki, purgi kaas suletakse. Klaaspurki loksutatakse koort kuni on eraldunud maksimaalne kogus petti. Pett kallatakse võitera pealt ära. Või pestakse puhta veega. Pestud või kaalutakse, arvutatakse saagis ja rasvasisaldus võis. Antakse organoleptiline hinnang võile. Mõõtmistulemused, laabi kalgend: Lisatud CaCl2 (g/l) pH Aeg kalgendumise lisatakse 5%lahust alguseni, min vastavalt ml 0 6,80 46,20 0 6,80 46,29 0,1 6,75 20,15 0,1 6,75 20,30
ma proovin suurema osa tööst teha Interneti abil. 1. Harku valla loodusgeograafia 1.1 Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega Harku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harjumaal. See on mereäärne vald Lääne-Harjumaal, Tallinna, Keila ja Saue valla vahel. Valla keskus on umbes 3000 elanikuga Tabasalu alevik, mis asub Tallinna kesklinnast vaid 13 kilomeetri kaugusel. Harku valla külad on Adra, Harkujärve, Humala, Ilmandu, Kumna, Kütke, Laabi, Liikva, Muraste, Naage, Rannamõisa, Suurupi, Sõrve, Tiskre, Tutermaa, Türisalu, Vahi, Vaila, Viti, Vääna, Vääna-Jõesuu ning alevikud on Tabasalu ja Harku. Vallal on 22 km pikkune merepiir, millest suure osa moodustab pankrannik - neist kaunimad on Rannamõisa ja Türisalu pank. Vald hõlmab hiigelsuure ajaloolise Keila kirikukihelkonna põhjapoolseid alasid. Harku valla asukoht Eesti kaardil: Harku valla asukoht Harjumaa kaardil: 1.2 Aluspõhi ja maavarad
lõikamine, vadaku eraldamine Kalgendi pressumine/ pressimine Kohupiima jahutamine 8- 15 C Kohupiima pakkimine, märgistamine, säilitamine <6 C Happe-laabimeetodil valmistatakse rasvast ja väherasvast kohupiima. Pastöriseeritud piim jahutatakse temperatuurile 26-32C ja lisatakse kuni 5% tarbejuuretist. Viimasena lisatakse laapensüüm, mille kasutamine võimaldab saada tugeva, kuid suhteliselt madala tiitritava happesusega kalgendi. Pärast laabi lisamist segatakse (5 min) segu hoolikalt ja jäetakse kalgenduma. Erinevalt happemeetodist ei ole laabi kasutamisel vaja kalgendit järelsoojendada, kuna laabi toimel tõmbub kalgendkokku ning eraldub vadak. Kalgendumise lõpp määratakse kelgendi tugevuse ja happesuse (58-60 Th) põhjal. Kohupiima valmistamine happemeetodil Happemeetodit kasutatakse enamasti rasvata kohupiima valmistamisel. Segupiima hapendamisel kasutatakse ainult bakterjuuretist.
tundides), mille jooksul tekkinud kalgendit ning sellest saadavat juustukalgendit töödeldatakse mehaaniliselt ja teatud juustutüüpide puhul ka termiliselt. Kalgendi töötlus on vajalik veesisalduse reguleerimiseks, konsistentsi kujundamiseks ning valmimisprotsesside suunamiseks. [1] Kontsentreerimine sooritatakse enamasti piima kalgendamise ja sellele järgneva vadaku eraldamisega. Kõige levinumaks kalgendamisviisiks on kaseiinimitselle destabiliseerivaid ensüüme sisaldava laabi lisamine juustupiimale. Teatud juustude korral kasutatakse ka piima hapendamisega kalgendamist (Feta, Sõir jt) või happe lisamise ja piima kuumutamisega sadestamist (Ricotta). Norra traditsiooniliste juustu Mysost valmistamisel toimub kontsentreerimine vee väljaaurutamisega. [3] Kui kasutatakse ultrafiltreerimist- võib kontsentreerimisfaasis toimuda vadakut eraldamata. Sel juhul eemaldatakse üleliigne osa piima veefaasist läbi filtri ja kalgendatakse
2. Kuivatatud piimatooted on piima- ja koorepulber. Säilitatakse kuivas ruumis +8ºC juures 1.4 Juustud Toorained: 1. Lehma-, lamba- ja kitsepiima 2. Kaamelite, märade, põhjapõtrade, vesipühvlite piim Sisaldavad: · Valke · Rasvu · Orgaanilisi happeid · Aroomaineid · Mineraalaineid Ca, P, Mg · Vitamiine A, B¹, B², B¹² Liigitus: 1. Poolpehmed, pehmed, väga pehmed 2. Laabi juustud: 1) poolkõvad, kõvad 2) väga kõvad 3) sulatatud juustud Poolpehmed, pehmed, väga pehmed juustud: Poolpehmed: Sinihallitusjuustud Pehmed: Valgehallitusjuustud Väga pehmed: Koore- ja toorjuustud 6 Poolkõvad ja kõvad juustud: · Hollandi tüüpi · Cheddar tüüpi · Sveitsi tüüpi · Emmentali tüüpi
2. Kuivatatud piimatooted on piima- ja koorepulber. Säilitatakse kuivas ruumis +8ºC juures 6 1.3 Juustud Toorained: 1. Lehma-, lamba- ja kitsepiima 2. Kaamelite, märade, põhjapõtrade, vesipühvlite piim Sisaldavad: · Valke · Rasvu · Orgaanilisi happeid · Aroomaineid · Mineraalaineid Ca, P, Mg · Vitamiine A, B¹, B², B¹² Liigitus: 1. Poolpehmed, pehmed, väga pehmed 2. Laabi juustud: 1) poolkõvad, kõvad 2) väga kõvad 3) sulatatud juustud Poolpehmed, pehmed, väga pehmed juustud: Poolpehmed: Sinihallitusjuustud Pehmed: Valgehallitusjuustud Väga pehmed: Koore- ja toorjuustud Poolkõvad ja kõvad juustud: · Hollandi tüüpi · Cheddar tüüpi · Sveitsi tüüpi · Emmentali tüüpi Väga kõvad juustud: · Parmesani tüüpi Iseloomustus: Kõva, kuiva ja kahvatukollase kestaga.
valmivad hallitusseente ja limabakterite osalusel. Limabakterid kantakse juustupinnale kas kastmise, piserdamise või pintseldamisega. Mesofiilsed( 20- 44o C) ja termofiilsed(45- 52 o C) mikroobid- mikroobid mida jaotatakse temperatuurilembuse järgi. Juustu käärimine- võib olla mitmeastmeline, kusjuures ühe mikroobi poolt toodetud saadust kasutab teine mikroob toitainena. Järelvalmimine- on juustumassi, soola, laabi ja kultuuride keeruline vastastikune toime. Juustu valmimine on pöördvõrdeline juustu niiskusesisaldusega, sest suure niiskusega juust võib kergemini rikneda Juustupinna katmine- enamiku müügil olevate juustude pinnad on kaetud mingi pinnakattega Lehmapiim- toormeks enamikele juustusortidele. Küllusliku sööta saanud lehmade piim on koorene, kõrge vedelikusisaldusega ja pinnalekerkivate suurte rasvaosakestega. Kitsepiim- mitmetes maailmanurkades laialt levinud
20261 8600279-1Kütti 57.87140526.846857 20261 Sõmerpalu vald 23599 8600280-1Kütti 57.87133626.846734 23599 Sõmerpalu vald 9899 7000256-1Küüni 59.07929125.165869 9899 Kaiu vald 9900 7000257-1Küüni 59.07918125.166162 9900 Kaiu vald 1577 18906-1 Küüvitsa te59.48342624.859722 1577 Pirita 1578 18907-1 Küüvitsa te59.48402224.860549 1578 Pirita 1277 11902-1 L. Koidula 59.43874424.777358 1277 Kesklinn 4699 23367-1 Laabi 59.40285324.547685 4699 Saue vald 4700 23366-1 Laabi 59.40314024.547812 4700 Saue vald 25480 5900338-1Laada 59.35120526.360302 25480 Rakvere linn 23889 8200249-1Laadi 57.88047126.039775 23889 Hummuli vald 29249 6700398-1Laadi 58.26733124.645718 29249 Tahkuranna vald 30311 6700397-1Laadi 58.26699724.646171 30311 Tahkuranna vald 80020 8200248-1Laadi 57.88035926.039735 80020 Hummuli vald 28259 7400340-1Laadjala 58
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
