Kala ja kalatooted Kui pikki aastakümneid peeti loomulikuks, et kalavarud maailma veekogudes on ammendamatud, siis nüüdseks on optimism raugenud.Ülepüük ja halvenenud keskonnatingimused on kalasaake mäegatavalt vähenenud.Nõudlus ületab pakumise .Kes ja kus tohib kala püüda, on tekitanud palju riikidevahelisi vaidlusi . Kvoodid on ookianipüügile pandud reguleerivad kalapüügipiirangud.Nii saab kalavarusid kaitsta .Ei saa väita , et kala pole. Halvad aastad vahelduvad parematega . Kui vadelda kala keemilist koostist toiteväärtuse seisukohalt , siis kalad sisaldavad kergesti omastavaid täisväärtuslikke valke,mis ka kergesti lagunevad fermantide toimel. Ka rasvad on hästi omastavad ja sisaldavad eluks tähtsaid rasvas lahustavaid vitamiine(A,D). Mitte vähem tähtsad pole mineraalained, eriti Ca, P, J , Fe ja mikroelemendid Cu,Zn,Co. Ekstraktiivained annavad kaladele toidu valmistamisel meeldiva maitse. Suurem ekstraktiivainete sisaldus on näi...
valmistatakse marja- ja puuviljakooke: vaarikas-, mustikas-, pohla-, õuna-, rabarberikook jt. Soome köök on oma olemuselt üsna sarnane eesti köögile, lähtudes lihtsast, looduslähedasest talupojatoidust. Ühtaegu on meie rahvaste erinev ajalugu toonud toidukultuuri mõningaid silmapaistvaid erisusi, mis tulevad esile mõningais maitsenüanssides, toitude erinevas magususes või soolasuses. Soome toidulaual on alati olnud tähtsal kohal kalatoidud, mida seal hinnatakse endiselt palju kõrgemalt kui lihatoite. Kui varem söödi palju metslooma ja - linnuliha, siis on tänapäeval seda asendamas peamiselt sea - ja lambaliha. Soomlased armastavad oma kodumaiseid köögivilju kartulit, porgandit, kapsast, kaalikat -, kuid valmistavad neid toiduks sageli üsna erinevalt võrreldes eestlastega. Peamiselt jõulutoitudena tuntud, kuid ka muul ajal pruugitavaile porgandi -, kaalika - või maksavormidele ei leia Eestist analooge.
Põltsamaa Ametikool 1 kursus Kaidi Vahtra Maitseained ja roogade maitsestamine Referaat Juhendaja: Merle Suurväli Veebruar 2010 Maitseained. Maitseainete sobivus toiduvalmistamisel : Aed piparrohi Aedruut * ulukiliha * kalatoidud * linnulihatoidud *lihatoidud ( vasikaliha,loomaliha) *lihatoidud ( sealiha, lambaliha) *köögiviljatoidud * supid *salatid * köögiviljatoidud Aniis Apteegitill *salatikastmed *köögiviljatoidud *kala *kalatoidud *vasikalihatoidud *küpsetised *ahjukartulid *küpsetised
Maitseained Maitseainete liigitus: · Klassikalised ehk ehtsad vürtsid · Maitseained ehk ürdid · Maitselisandid · Maitseköögiviljad Klassikalised ürdid jagunevad: · Juurelised · Koorelised · Lehelised · Õielised · Seemnelised · Viljalised 1. Juurelised · Ingver · Kurkum (ehk kollajuur) Kasutamine: 1.1. Ingver · Liha- ja kalatoidud · Riis · Taignatooted · Kastmed · Puuviljasalatid · Kuumad joogid 1.2. Kurkum ehk kollajuur · Riis ja pasta · Supid · Kastmed · Majonees · Kala- ja mereannid · Linnuliha · Munad · Aedviljad 2. Koorelised · Kaneel Kasutamine: · Idamaised liharoad · Marinaadid · Magustoidud · Küpsetised · Kuumad joogid · Marinaadid 3. Lehelised · Loorber Kasutatakse: · Kala- ja lihamarinaadid
purustatud kardemoniseemned, kaneelikoor, ingver ja pomerantsikoor. ·Kooritud mandlid ja rosinad Janssoni kiusatus Aladdini shokolaad ·"Köttbullar" ·Rootsi lihapallid koorekastme, kartulipudru, hapukurgi ja pohlamoosiga. ·Libekala "lutfisk" ·grön kål roheline kapsas ·dopp i grytan ("patta kastma") ·Vörtbröd- tumedat siirupit, vürtse ja rosinaid sisaldav virdeleib/vürtsleib. 9 korda tuleb kommete kohaselt süüa: 1. käik heeringas ja sellele järgnevad kalatoidud 3. käik külmad lihatoidud 4. käik jõulusink leivaga 5. käik lihapallid, vorstid, kartulid, Janssoni kiusatus jne.. 6. käik libekala 7. käik juust 8. käik kaneeliga maitsestatud riisipuder 9. käik koogid, kommid Risgrynsgröt - riisipuder Tänan tähelepanu eest!
Tähtis roll kreeka seltsielus juba hellenismiajastul Sõnade ja muusika kooskasutamine ulatub tagasi antiik ja bütsantsiaega Antiikaja pillid lüüra, lauto, erinevad vilepillid ja löökpillid Hea teada! Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt nii filosoofiat, meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat Kreeka köök põhineb kitse ja lambalihal Populaarsed on samuti kalatoidud Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse Kasutatud kirjandus http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/ greece/index_et.htm http://www.ecb.int/euro/coins/html/gr.et.html http://www.24tundi.ee/?id=66934 http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/riik/lan/ee/id/6 5
Rahvakalendri tähtpäevad nimi klass Toomapäev ja kolmekuningapäev · Toomapäevast kuni kolmekuningapäevani toidud on traditsiooniliselt liha, kartulite ja kapsaga, · kalatoidud on räimest ja heeringast · tangu- ja verivorstid · rukkileib Tõnisepäev · Söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäev · keedeti seakülge kapsaste ja tangudega · joodi küünlapuna (kõrvetatud suhkruga värvitud viin) · söödi tanguputru või- või rasvasilmaga Vastlapäev · Söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi · vastlaputru
Lihatoite valmistatakse sageli neljast, viiest või enamast lihasordist, kasutades värske lihaga koos vorste, sinki ja siseelundeid. Eelistatakse praetud ja hautatud liha- ja kalatoite. Kastmeid maitsestatakse veini ja rosinatega. Toiduainete valik on üldiselt samalaadne nagu meilgi. Pehme talve tõttu kasvavad seal soojalembesed aedviljad- melonid, arbuusid, aprikoosid jm. Seeni tarvitatakse sageli kala- ja lihatoitude maitsestamiseks. Eelistatakse kuivatatud puravikke. Kalatoidud on väga hinnatud. Kalu keedetakse, praetakse, küpsetatakse, leides mitmesuguseid kombinatsioone. Seejuures meil poola kastmena tuntud keedetud muna ja või segu ei tunnista poolakad omaks, vaid nimetavad seda juudi kastmeks. Nende enda kaste sisaldab mandleid ja rosinaid. Klassikalised toidud Poola traditsioonilised road on peedisupp, kapsarullid (liha ja riisiga täidetud kapsalehed) ning näiteks kapsa ja seentega täidetud pirukad
osa vene kultuurist ja ajaloost. Vene köök on laialt tuntud peamiselt oma delikatesside poolest: vähesoolane lõhe, punane-, must- ja roosa kalamari , marineeritud ja soolatud seened (kuuseriisikad ja kivipuravikud). Toidulauda iseloomustab külluslikkus ja seda mitte ainult varakate inimeste poolt. Venelased armastavad süüa palju ja tihti. Esimese roana on esikohal supid . Supid on vene köögi lõunalaual esimene põhiroog- tuntuim eestlastele Seljanka. Teise koha on säilitanud kalatoidud . Selle riigi pealinnaks on Moskva ja rahana on kasutusel rubla. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Suved võivad olla võrdlemisi jahedad ning talved
maitseandjaks, käharate lehtedega eelkõige kaunistuseks. Salatites, munaroogades, kaunistuseks, kastmed, kalatoidud, hautised, supid, Meliss Rahustava toimega, kasutatakse verevaevuste korral, kalale, salatile, jookidele, magustoitudele,
Riigi lõunaosa toidulaual on kõrgelt hinnatud värskeid juurvilju. Rootsi köök Toitudes eelistatakse kalafileed. Tihti keeratakse kalad rulli, maitsestades rikkalikult lihapoolt. Süüakse nii siseveekogudest püütud kui ka merest saadud kalu, nii värskelt, kuivatatult, soolatatult, marineeritult kui suitsutatult. Populaarseimad on heeringas ja lõhe. Rootsi köök Maitsestamine Maitsestamise juures on rootslastele iseloomulik sage suhkru kasutamine – magusad võivad olla isegi kalatoidud, supid ja liharoad. Maitsetaimedest tarvitatakse rohkelt porrulauku ning salatites roos-, leht- ja käharkapsas kui ka spargel. Rootsi köök Rootsi laud Väga tuntud on rootsi laud (smörgåsbord - võileivalaud), mis on lauakatmisviis, mille puhul pannakse toidud lauale valmis, mida võetakse sealt ilma lauas istumata. Rootsi köök Tuntuimad road Lõhest valmistatakse graavilõhet (gravad lax). Väga armastatud klassikaline vormiroog ‘’Janssoni kiusatus’’ sisaldab kilu ja kartulit
talgud-on talupojakultuurist pärit ühine ettevõtmine millegi ärategemiseks, mis nõuab rohkem tööjõudu, kui on ühel perel või majapidamisel või talul. Ühise tegevuse edasiarendatud vormiks on ühistegevus. Talgud lõppesid ühise söömaaja ja kiikumisega, mõnikord ka simmaniga. Tähpäeva toidud Aastavahetuse pühad mis kestsid toomapäevast (21.12) - kolmekuningapäevani (06.01). toidud on traditsiooniliselt liha kartulite ja kapsaga. Kalatoidud ( räim , heeringas )tangu ja verivorsti, rukkileib , odrajahust leib Tõnisepäeval 17 ndal jaanuaril söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste , ubade või hernestega . Küünlapäeval 2. veebruaril keedeti seakülge kapsaste ja tangudega , joodi küünlapuna.. kõrvetatud suhkruga värvitud viina . Mõnel pool söödi ka tanguputru , või siis rasvasilmaga putru. Vastlapäeval söödi seajalgu ja keedetud ube.. või oasuppi ..vastlakukleid, vastlaputru
( kala, kalamarjad,seened, hoidised) Vene köök, sellisel kujul nagu seda tänapäeval tuntakse, kujunes lõplikult välja üle saja aasta tagasi, XIX sajandi teisel poolel Toidulauda iseloomustab külluslikkus ja seda mitte ainult varakate inimeste poolt Venelased armastavad süüa palju ja tihti. Esimese roana on esikohal supid. Supid on vene köögi lõunalaual esimene põhiroog ja seepärast on nende üldnimetus esimesed road. Teise koha on säilitanud kalatoidud. Aga kalatoitudega täiesti võrdse koha on säilitanud ka sellised vene rahvusköögile iseloomulikud toiduained nagu seened ning metslooma ja metslinnu liha. Joomine ja söömine Joomine on venelaste rõõm.Ilma selle lõbuta ei saa nad kuidagi elada.Seda lausus Kiievi suurvürst Vladimir juba 988. aastal. Tee varenjega ( moos) ja tseburekiga. Söömine on venelaste jaoks püha. Enne söömist käib aperatiiviks üks pits valget viina
3. Mulle ei meeldi üldse 6. Kui tihti sööte oma lauas puuvilju? 1. iga päev 2. 2 - 3 korda nädalas 3. harva. 7. Kas sööte sibulaid, küüslauku, peterselli, tilli? 1. Ma söön kõike väikestes kogustes iga päev, 2. Ma söön mõnikord sunniviisiliselt 3. Ma ei söö sibulaid ja küüslauku. 8. Kas sööd piima ja hapupiimatooteid? 1. Iga päev 2. 1-2 korda nädalas 3. Ei 9. Millist leiba eelistate? 1. leiva rukis või kliid 2. Sepik 3. jahu valmistatud pagaritooted. 10. Toitumisalased kalatoidud: 1. 2 või enam korda nädalas 2. 1-2 korda kuus 3. Ei ole üldse 11. Millised joogid Te eelistate? 1. mahl, kompott, kissel; 2. tee, kohv; 3. gaaseeritud. 12. Teie toidus on kõrvaltoidud: 1. erinevatest teraviljadest, 2. peamiselt kartulipüree, 3. makaroni tooted. 13. Kas sulle meeldib maiustusi? 1. kõik maiustused on "tühjade kalorite vedajad", nii et ma söön neid mõõdukalt, 2. koogid, küpsised, jäätis, mida ma sageli söön 3. Ma võin kohe süüa 0,5 kg maiustusi. 14
300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Üle 50 % Kreeka tööstusest paikneb Suur-Ateena piirkonnas. Peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus. Tuntuimad tänapäeva kreeklased on rezissöör Kostas Gavras, Nobeli preemia laureaat Odysseus Elitis ning helilooja Mikis Theodorakis. Kreeka köök põhineb kitse- ja lambalihal. Populaarsed on samuti kalatoidud. Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse Kreeka köök Kreeklastele meeldib hästi süüa ning nad on selles valdkonnas jõudnud nii oivaliste tulemusteni, et Kreeka kööki tuntakse ja tunnustatakse kõikjal maailmas. Geograafiline asend on soosinud nii Lähis-Idast, kaugemalt idamaadest kui Euroopast tulevaid kulinaarseid mõjutusi, mille segunemisel on tekkinud hulk uusi unikaalseid maitsenüansse.
Lihatoite valmistatakse sageli neljast, viiest või enamast lihasordist, kasutades värske lihaga koos vorste, sinki ja siseelundeid. Eelistatakse praetud ja hautatud liha- ja kalatoite. Kastmeid maitsestatakse veini ja rosinatega. Toiduainete valik on üldiselt samalaadne nagu meilgi. Pehme talve tõttu kasvavad seal soojalembesed aedviljad- melonid, arbuusid, aprikoosid jm. Seeni tarvitatakse sageli kala- ja lihatoitude maitsestamiseks. Eelistatakse kuivatatud puravikke. Kalatoidud on väga hinnatud. Kalu keedetakse, praetakse, küpsetatakse, leides mitmesuguseid kombinatsioone. Seejuures meil poola kastmena tuntud keedetud muna ja või segu ei tunnista poolakad omaks, vaid nimetavad seda juudi kastmeks. Nende enda kaste sisaldab mandleid ja rosinaid. Poola kruubi-seenesupp. Valmistamisained Valmistamine 15g kuivatatud seened Eelmisel õhtul panna seened kaussi, lisada 1
· Vörtbröd- tumedat siirupit, vürtse ja rosinaid sisaldav virdeleib/vürtsleib. Kasutatakse jõulutoidu juurde tavalise leiva asemel. · Rootslastele on jõululaupäeva õhtu tõeline söömapidu. Kommete järgi tuleb süüa lausa üheksa korda, seepärast kaetaksegi paljudes kodudes rootsi laud, et kõik saaks igal ajal taldriku täita. Esimene käik on heeringas (igal mõeldaval kujul: marineerituna, salatites jne) ja sellele järgnevad teised kalatoidud. Kolmas taldrikutäis peaks sisaldama külmi lihatoite, aga siiski mitte Rootsi traditsioonilist jõulusinki, sest seda süüakse koos leivaga eraldi neljanda käiguna. Viies käik koosneb soojast toidust: lihapallid, vorstid, kartulid, Janssoni kiusatuse nimeline roog ja muud klassikalised jõuluhõrgutised. Kuues käik on kuulus libekala, seitsmes juust. Kaheksandaks käiguks on kaneeliga maitsestatud riisipuder, kuhu on peidetud mandel
6. Isel. Rooma perekonda, rõivastust, toitu ja elamuid, võrdle kreekaga. Perekond mehekeskne, naine truu, pidulikel üritustel naine mehe kõrval, mehe otsustada laste kasvatamine. Kreekas oli mees perepea ja abielu eesmärk oli järglasi saada, naised kasv. Lapsi. Rõivastus tuunika, jalas sandaalid, pükse ei kanta, pidulik oli tooga. Kreekas oli kitoon, himation, pükse ei kantud ja jalas sandaalid. Toit Vaesed jahupuder, puu-ja juurviljad, kalatoidud. Rikkad jahupuder, puuviljad juurviljad, ja lihatoidud. Jook oli piim ja lahj. Vein. Elamud nelinurksed kivist majad, keskmes avatud katusega ruum AATRIUM selle keskmes bassein 7. Millist meelelahutust armastati roomas, millist mitte? Võrdle kreekaga Roomas ei peetud spordist nii palju lugu, kui Kreekas, armastati närvikõdi tekitavaid vaatemänge kaarikute võidusõit, gladiaatorite võitlused. Teater ei olnud nii oluline kui kreekas, see oli
sokolaadi, magustoite, magusaid kastmeid, küpsetisi, jooke Ürdid Ürdid on roheliste (aga mitte alati!) lehtedega taimed, mis kasvavad parasvöötmekliimas ja mida sageli kasvatatakse juurviljaaedades. Ürdid on saadaval nii värskete kui kuivatatutena. Basiilik - basiilik on väga universaalne ning jumaliku lõhna ja maitsega ürt. Magusalt vürtsine ja mõnusalt piprane maitsetaim.Kasutatakse värskelt ja kuivatatult. Maitsestatakse kastmeid, salateid, suppe, köögivilju, kalatoidud, vähk, lihatoidud, roheline või munatoidud, majonees, äädika maitsestamiseks, kurkide konserveerimiseks Majoraan õnneürt, mis on tugeva maitsega ning tuleb kasutada ettevaatlikult. Kasutatakse värskelt ja kuivatatult. Maitsestatakse rohelisi- ja tomatikastmeid; rohelisi-, liha- ja kalasalateid; kartuli-, tomati-, kaunviljasuppe; kaunvilju, kaalikat, hapukapsast; keedetud kala; kõik lihatoidud, eriti maks ja vorstid; roheline või, majonees, juust, munatoidud; kurkide
Antud eluolend võib prolifereeruda kuni 15-20 cm pikkuses. Laiuss läbib komplekset elutsüklit, milles ta areneb ja paljuneb päris- ja vaheperemeesorganismides (Scholz 2009: 149). Epidemioloogiliste andmete alusel seda leitakse põhjapoolkera regioonides,seal hulgas Baltimaades, lõuna Afrikas ja Aasias. Olendi elukohtadel peavad olema.Parasiidi transmissioon toimub alimentaarsel teel. Peamiseks nakkusallikaks inimeste jaoks on toored või väheküpsetatud kalatoidud, mille elus vormi on samuit peremesorgainsm. Eestis laiusstõbi on eriti levinud Võrts ja Peipse järve veekogudes, nakatumine võib ilmneda piisavalt töötlemata haugi või lutsu tarbimisel (Difüllobortrioos 2017), vaid globaliseerunud kaubandus tõi kaasa turule lisa potentsiaalseid D.latum allikad: importeeritud kala, sushi ja sashimi tooded, teste riikide toorkala traditsioonilised toidud (Scholz 2009: 148). Mõnikord
Talurahva toidud Kadri Kivirand EKL-4kõ Toidusse suhtumine ,,Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta" ,,Karask ajab kargama, segapuder santima" ,,Pikk leem peab pere koos" ,,Kook ei jõua üksi kõhtu täita" ,,Seda näeb igaüks, mis sul seljas, seda mitte, mis sul kõhus" ,,Rukis on maja peremees" ,,Ega kõik päevad ole saamapäevad, aga kõik on söömapäevad" Vanad söögitraditsioonid (toidukorrad) Toitu valmistati reheahjus Suvel 3 ja talvel 2 kindlat söögiaega Linnupete Õhtusööki keedeti 13 korda nädalas Leiba küpsetati kord nädalas, nädalaid ette Paremad toidud tähistasid pulmi, lapse sündi, matuseid, suurte tööde lõppu ja olulisemaid kalendripäevi ning pühi Vanad söögitraditsioonid (nõud/anumad) Lauanõud pärnast, haavast, sanglepast Hapupiim piimapütis Kali või taar kapas või kaanega kannus Kahvleid ja lauanuge ei olnud Toitu lõigati tavalise töönoaga Söögikott/teemoon/lõunamoon kasetohusugad...
maitseaine Must, roheline ja valge pipar on sama taime erineval valmimisastmel korjatud marjad Terava maitsega põhimaitseaine Kasutatakse... MUST PURUSTATUD PIPAR: Praetud ja grillitud liha ja kala Ühepajatoidud, kastmed, hakklihatoidud, maks, neerud, ulukiliha Supid, puljongid, salatikastmed, seenetoidud, pizzad Juustu- ja pastatoidud, risotto, maitseainetesegud, lauavürtsina Puuviljade ja marjadega (proovi maasikatega) Kasutatakse... MUST PURUSTAMATA PIPAR: Keedetud liha- ja kalatoidud Ühepajatoidud Kastmed, supid Marinaadides VALGE PURUSTAMATA PIPAR: Keedetud liha ja kala Supid, ühepajatoidud, kastmed Marinaadid Kasutatakse... ROHELINE PIPAR: Praetud või grillitud liha ja kala Kastmed Broiler, lammas Supid, marinaadid Pirukad Juustu-, muna- ja pastatoidud Safran Safran on sügisel õitsev sibullill Valmis safran kujutab endast veidi õlist massi, mis koosneb põimunud tumepruunikaspunastest ning helekollastest niidikestest Safran on maailma kalleim maitseaine
*toite ei asetata kaugemale kui 60 cm laua servast *inimesed liiguvad toitu võttes päripäeva *sööjatele tagatakse vaba liikumine toidu toomiseks, piisavalt ruumi. *järjekordade vältimiseks on laual mitu alguspunkti, sageli ka mitu erinevat lauda jookidele, juustudele, kohvile jne. *mitme liini serveerimisel kaetakse liinid identselt ja sümmeetriliselt. *laua alguspunktis on taldrikud, siis serveeritakse grupit:külmad kalatoidud,lihatoidud,salatid,kuumad kalatoidud,kuumad lihatoidud jne. *noad ja kahvlid ning salvrätid kaetakse kas laua alguspunkti või kõige viimasteks *kohvi pakkudes serveeritakse tordid ja koogid enne kohvitasse. *kui kohvi pakutakse iseteenindavast termosest serveeritakse kohv enne kooki( koogi kõrvale jäetakse piisavalt ruumi koogitaldriku toetamiseks) *salatid hakitakse piisavalt peeneks, välditakse kõvast taignast korvikesi. Käitumine selvelauas *selvelaua algus on seal, kus on tühjad taldrikud, mitte seal kus on
Seisellid Kati Rannamees Click to edit Master text styles Second level Seiselli Vabariik Third level Fourth level Fifth level inglise Republic of Seychelles prantsuse République des Seychelles seisellikreooli Repiblik Sesel Sümboolika Lipp, vapp ja hümn aastast 1996 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Seiselli Vabariik Pindala: 455 km² Rahvaarv: 84 200 (2006) Pealinn: Victoria (22 600 el.) Riigikeeled: Prantsuse kreooli, inglise ja prantsuse keel Rahaühik: Seiselli rupia Click to edit Master text...
Prantsuse köök Prantsuse köök on mitmekesine ja maailmakuulus oma peenemaitseliste ja hoolikalt valmistatud toitude poolest. Prantsuse köögi maine on pärit eelkõige Versailles`õukonnast, õigemini küll sealsetelt maailmakuulsatelt köögimeistritetelt. Prantsuse köök on ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toiduainete kõige hinnatavamaks omaduseks peetakse maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni sampinjonikasvatus on väga levinud. Soodsama kliima ja viljaka maapinna tõttu on põllumajandus, puuvilja ja viinamarjakasvatus ning karjapidamine väga mitmekesine, liikide- ja sortide rohke. Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Mai...
novembrist märtsini püsib õhusoojus aga 2327°C ringis. Öösel on õhutemperatuur harilikult 10°C madalam kui päeval. Mõnikord langeb öine õhutemperatuur Kairos ja Vahemere rannikul 8°C-ni. Kõrbe õhusoojust iseloomustab veel suurem kõikumine päeval on siin talumatu palavus, öösel aga krõbe külm. Toit Parimate Lähis-Ida köögi traditsioonidega Egiptuse köök on väga mitmekesine. Väga populaarsed on kalatoidud ja mereannid. Egiptuses juuakse palju värskelt pressitud puuviljamahla (mango, guajaavi, sidruni, apelsini, granaatõuna), karkadet (hibiskijook, teise nimetusega Sudaani roos, mida pakutakse nii jahutatult kui ka kuumalt nagu teed). Riigi eripärad Egiptlased on kirde-Aafrika rahvustest arvukaim. Egiptust peetakse kontrastide maaks. Siin võib ühtaegu näha uusimat autot ja selle kõrval kõmpivat eeslit, kes on rakendatud kaherattalise kola täis vankri ette. Egiptus on riik, mille
· Külmad ja soojad salatid · Külmad ja soojad võileivad · Pirukad ja küpsetised · Puljongid lisanditega · Köögivilja supid · Püree- ja kreemsupid · Piimasupid · Külmad supid · Munatoidud · Kohupiima toidud Pearoad: · Keedetud, aurutatud,hautatud,praetud,küpsetatud,grillitud kalatoidud,liha- ja linnuliha toidud · Toidud hakkmassidest ja subproduktidest · Toidud riisist, pastast ja teistest teraviljatoodeted · Köögivilja toidud · Seenetoidud · Pudrud · Pearoasupid (tükeldatud toiduainetest supid) · Panni- ja pajatoidud · Vormitoidud Pearoogade lisandid: · Külmad lisandid (toorsalatid, marineeritud köögiviljasalatid, kastmed)
sojaube ja maisi. · Kalasöödas kasutatakse ka prügikala,mis on väga tõhus.(Asendamatu toit kiskjakaladele). · Prügikala kasutatakse kalafarmides tehtud söödas kõigesööjate kalade jaoks Hiinas, Vietnamis ja Indoneesias · Vietnamis peetakse prügikala kadumist kõige suuremaks kalatööstuse arengu piirajaks. · Prügikalast toodetud kalatoit sisaldab kahjulikke aineid nt histamiine. · De Silva ja Hasan jagavad Aasia kalatoidud 4 suuremasse gruppi... 1) taimse päritoluga, mida kastutatakse kas üksinda või kombineerituna teistega (need teised on kas taimsed või loomsed) aga neid on vähe töödeldud. 2) loomsed ained ,eriti prügikala , mis on kasutatud üksinda või kombineeritud teiste lisanditega, aga vähe või pole üldse tööeldud. 3) nende koostisosade segud mis on töödeldud ( lihtsalt jahvatatud , segatud ja keedetud) ,neist on tehtud kraanulid
5.1 Hommikusöök Hommikusöök peab andma organismile vajaliku hulga toitaineid, mis katavad veerandi energiast, mida inimene päevaks vajab. Hästi sobivad: pudrud, muna- ja aedviljatoidud, müsli, piimatooted, jogurt. 5.2 Lõunasöök Peab tagama kolmandiku energiast, mida inimene päevaks vajab. TALDRIKUREEGEL (kõrvaloleval pildil) ! 5.3 Õhtusöök Peab katma viiendiku (kuni veerandi) päevasest energiavajadusest. Hästi sobivad: piima, aedvilja- ja kalatoidud, puuviljad. 6.Minu ühe päeva menüü Hommikusöök: võileivad ja tee; Vahepala: cinimini batoon ja väike shokolaad; Lõunasöök: kartul, kaste ja salat; Vahepala: banaan; Õhtusöök: piimasupp; Nagu te lugesite ei ole söök ainult selleks et kõhtu toita, õige toitumine tagab ka hea tervise. Toituda tuleb mitmekesiselt ja taskaalustatult, teha sporti ja juua vett. Söö ainult nii palju, kui reaalselt jõuad kulutada! 7
Toiduainete massimõõtude ja mahumõõtude vahekord Tabel 1 Toiduaine nimetus 1 liiter= 1 dl= 1 sl= 1 tl= 1000 ml 100 ml 15ml 5 ml =6,7spl =3tl g g g g JAHU JA TANGUTOOTED nisujahu 600 60 10 3 maisijahu 550 55 8 3 odrajahu 550 55 8 3 rukkijahu 550 55 8 3 tatrajahu 600 60 9 3 kartulijahu 800 80 15 5 riisijahu 550 55 8 3 manna 700 ...
Peamiste vitamiinide allikad toidus Vitamiin Olulisemad allikad Vitamiin A karotenoidid (porgand, paprika), või, kala- ja loomamaks, rasva sisaldav piim Vitamiin D munakollane, või, rasvane kala, pärm Vitamiin E porgand, kapsas, taimsed õlid, rukkileib, nisuidandid, seemned Vitamiin B1 täisteravilja tooted, rukis, kaerahelbed, liha, kana, seemned, mais Vitamiin B2 piim, jogurt, kala, munakollane, kaunviljad, maks, spinat Niatsiin kanaliha, kalatoidud maks, täistera nisujahu, piim, muna Vitamiin B6 rukkileib, munakollane, porgand, banaan, kaunviljad, maks Folaadid rohelised taimeosad, neerud, oad, liha, maks, Vitamiin B12 tailiha, verivorst, maks, munakollane, juust, seened Vitamiin C mustsõstrad, astelpaju, paprika, tsitruselised, marjad, puu- ja köögiviljad, pähklid Tabelis 9 antud päevased tarbimissoovitused on määratletud tarbitava toidu kohta, s.t. kaod
aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks. Üle 50 % Kreeka tööstusest paikneb Suur-Ateena piirkonnas. Peamised majandusharud on põllumajandus, turism, ehitus ja laevandus. Tuntuimad tänapäeva kreeklased on rezissöör Kostas Gavras, Nobeli preemia laureaat Odysseus Elitis ning helilooja Mikis Theodorakis. Kreeka köök põhineb kitse- ja lambalihal. Populaarsed on samuti kalatoidud. Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse. 2. Kreeka lipp ja vapp 2.1. Kreeka lipp Kreeka lipul on 9 horisontaalset triipu, mis vahelduvad omavahel sinise ja valgega. Üla- ja alatriibud on alati sinised, seega on seal 4 valget triipu ja 5 sinist triipu. Üleval vasakul nurgas on valge rist sinisel taustal. Lipp on alati propotsioonis 2:3 2.2. Lipu päritolu ja tähendus Kreeka praegune lipp on ametlikult vastu võetud 22.
Egiptlaste traditsioonilised söögid on foul (aedubadest), hamam mahshi (tuviroog), koshari (makaronide, riisi, mustade läätsede, praetud sibulate ja tomatipasta segu), tahina (seesamiseemnepüree sidrunimahla ja küüslauguga), babaganoush (praetud baklazaani püree seesamiseemnekastmega), kofta (lamba- või veiselihakotletid), kebab (lamba-, veise- või kanaliharoog). Väga populaarsed on kalatoidud ja mereannid. 5 Magustoitudest on kuulsaimad baklava (pistaatsiate ja purustatud pähklitega kihiline küpsetis, mis on kastetud piima ja mee siirupisse), ommu ali (küpsetised riisist, rosinatest, kookospähklitest ja piimast), mahallabiyah (purustatud pähklitega ülepuistatud maisi ja riisiga piimakreem). Egiptuses juuakse palju värskelt pressitud puuviljamahla (mango, guajaavi, sidruni, apelsini, granaatõuna), karkadet (hibiskijook, teise nimetusega Sudaani roos, mida
Eesti rahvatoitude liigitus ja põhitoorained Supid Küpsetised Magustoidud Kastmed Köögiviljatoid Joogid ud Kalatoidud Lihatoidud Pudrud Hoidised Leib Salatid Suupisted Põhilised toorained olid teraviljad puu ja juurviljad Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud puder, rokk, kört, leem jt. Põhiline rahvusjook oli kama Kalja valmistamine Pere kalja- ja õllepulber (6-8L kalja/õlut) Koostis: jahvatatud rukkikuivik, rukkilinnasejahu, jahvatatud humal, kuivpärm. Päritolu: Eesti Kogus: 400g (pulber) Valmistamine: 6-8L kalja/õlle valmistamiseks tuleb võtta keedetud 30 kraadine vesi ja lisada kalja- ja õllepulber. Lisada 200-300g suhkrut ja segada hästi. Pärmi eraldi lisama ei pea, see on juba juba pulbri sees. Hoida toa temperatuuril 12-24 tundi. Õllekangus saavutataks...
Köögiviljaroad Toitlustamises tähtis roll: · kergesti seeditav ja sisaldab vajalikke toitaineid (mineraalained ja vitamiinid). · soodustavad seedimist (kreeklased piinasid vange sellega, et ei antud köögivilja tulemus piinarikas surm) Suurt rõhku tuleb panna kv säilitamisele, eeltöötlemisele ja kuumtöötlemisele Kasutada kvaliteetset ja värsket kv-d (kuulsate prantsuse restoranide töö algab turul käimisega) Kv vaenlased: valgus, õhk, soojus hakkab kohe toitainete kadu, aromaatsete omaduste vähenemine a. C vitamiini sisalduse vähenemine (spinat, kapsa ja salat 3 päevaga kadunud) b. lausa päikese käes on kadu veelgi suurem Lehtköögivilja ja maitsetaimi hoida niisutatult suletud kilekotiga külmkapis Kasutusel kõik kuumtöötlemise meetodid Mitmekordne kuumtöötlemine ei ole tervislik Maitsestamine soola ja suhkru asemel tuleks eelistada maitserohelist ja teisi maitsetaimi aed-harapu...
............................................................................... 10 LEIVA TÄHTSUS JA KÜPSETAMINE................................................................................................. 10 MUUD TAIMSED TOIDUD...................................................................................................................... 12 MUUD TAIMSED TOIDUD................................................................................................................... 12 KALATOIDUD....................................................................................................................................... 13 KALATOIDUD...................................................................................................................................... 13 LIHA- JA VERETOIDUD......................................................................................................................... 13 LIHA- JA VERETOIDUD...............................................
amiinid taimedes aminohapete lagunemisel, aga mitte ainult. Nt. alkaloidide alla kuuluv meskaliin on samuti keemilises mõttes amiin; meskaliin on tugev hallutsinogeen, mis esineb paljudes kaktuseliste hulka kuuluvates taimedes. [3] 2 Meie toidulaual on amiiniderohked näiteks avokaadod, banaanid, sidrunid ja ananassid; köögiviljadest spinat ja hapukapsas; liharoogadest eriti kalatoidud, aga ka veisemaks; kõik kõvemad (vanemad) juustud; tume sokolaad ja ka näiteks vein. [4] Lisaks sellele on ka paljud närvisüsteemi signaalmolekulid amiinid, näiteks stressihormoon adrenaliin [5] (korrektsemalt epinefriin), ,,õnnehormoon" dopamiin, toitu reguleeriv serotoniin; neurotransmitter histamiin jt. [2] Ka pärilikkusaine DNA on kokkupakitud amiinirikaste valkude poolt. Heterotsüklilisi amiine, mis on
kõigile tuttav kalahais on trimetüülamiin). Amiine leidub rohkelt ka taimedes, sarnaselt loomadega tekivad amiinid taimedes aminohapete lagunemisel, aga mitte ainult. Nt. alkaloidide alla kuuluv meskaliin on samuti keemilises mõttes amiin; meskaliin on tugev hallutsinogeen, mis esineb paljudes kaktuseliste hulka kuuluvates taimedes. Meie toidulaual on amiiniderohked näiteks avokaadod, banaanid, sidrunid ja ananassid; köögiviljadest spinat ja hapukapsas; liharoogadest eriti kalatoidud, aga ka veisemaks; kõik kõvemad (vanemad) juustud; tume sokolaad ja ka näiteks vein. Amiine kasutatakse asoühendite (nt. asovärvide) sünteesis. Asoühendid sisaldavad R-N=N-R rühma, kus R võib olla kas alküül või arüülrühm, ühtlasi võib öelda, et asoühendid on dimiinide derivaadid. Asovärvide puhul on kahe lämmastikuga seotud reeglina aromaatsed tuuma. EL- s on lubatud kasutada toidus 12 erinevat asovärvi,
TOITUDE KUUMTÖÖTLEMISKAOD: Toit Kao % supid 5-10 pajaroad 15 vormiroad 10-15 hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20 LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv, kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, ...
Toit. Parimate Lähis-Ida köögi traditsioonidega Egiptuse köök on väga mitmekesine. Egiptlaste traditsioonilised söögid on foul (aedubadest), hamam mahshi (tuviroog), koshari (makaronide, riisi, mustade läätsede, praetud sibulate ja tomatipasta segu), tahina (seesamiseemnepüree sidrunimahla ja küüslauguga), babaganoush (praetud baklažaani püree seesamiseemnekastmega), kofta (lamba- või veiselihakotletid), kebab (lamba-, veise- või kanaliharoog). Väga populaarsed on kalatoidud ja mereannid.(www.scandianaviantours.ee) Magustoitudest on kuulsaimad baklava (pistaatsiate ja purustatud pähklitega kihiline küpsetis, mis on kastetud piima ja mee siirupisse), ommu ali (küpsetised riisist, rosinatest, kookospähklitest ja piimast), mahallabiyah (purustatud pähklitega ülepuistatud maisi ja riisiga piimakreem). (www.scandianaviantours.ee) Egiptuses juuakse palju värskelt pressitud puuviljamahla (mango, guajaavi, sidruni, apelsini,
Supid on vene köögi lõunalaual esimene põhiroog ja seepärast on nende üldnimetus esimesed road. Kui Euroopalikud supid on väikeseks isuäratavaks lonksuks enne põhitoitu, siis klassikalised vene supid võivad olla tervelt mitmekäigulist lõunat asendav ainus toidukord. Need rammusad ja vürtsikad supid on levinud teistesse köökidesse ja mitmed neist olid tuttavad ka meie vanaemadele. Samas on vene supid saanud täiendust paljudest rahvusköökidest. Teise koha on säilitanud kalatoidud. Aga kalatoitudega täiesti võrdse koha on säilitanud ka sellised vene rahvusköögile iseloomulikud toiduained nagu seened ning metslooma ja metslinnu liha. Tüüpiline venetoit valmistati klassikalises vene ahjus. Selles nii keedeti kui küpsetati, kus juures mõlemad toimingud viidi tingimata läbi teineteisest eraldi. Selles ahjus valmistati toitu savi või malm pottides ja roog sai haududa seal tasapisi, sest temperatuur alanes järk-järgult
käterätik käte ja näo pühkimiseks. Sööginõud koos toiduga tuuakse lauale hiljem. 7. Seosed Eesti köögiga Jaapani toitude valik on meie omast väga erinev. Lihakogused on väikesed, toite valmistatakse ribadeks või väikesteks tükkideks lõigatud liha koos aedviljaga ja teraviljasaadustega. Mune hinnatakse kõrgelt. Kalad ja teised mereloomad on jaapanlaste peamiseks loomsevalgu allikaks. Mõned toored kalatoidud kuuluvad jaapani dessertide hulka, kalu enamasti keedetakse või praetakse taimeõlis. Aedvilju on üsna piiratud valikus: sibulad, redised, rõikad, bambusekasvud, kaunviljad, harvem juurviljad. Rohkesti kasutatakse merevetikaid ja merekasvusid. Puuviljasest olulisem on nasi-õunataoline maitselt pirni meenutav kollane vili. Vähem leidub dattelploome, mooruspuumarju ja erilisi apelsine (nn. tangerine), mis kasvavad mägedes metsikult
Lihatoite valmistatakse sageli neljast, viiest või enamast lihasordist, kasutades värske lihaga koos vorste, sinki ja siseelundeid. Eelistatakse praetud ja hautatud liha- ja kalatoite. Kastmeid maitsestatakse veini ja rosinatega. Toiduainete valik on üldiselt samalaadne nagu meilgi. Pehme talve tõttu kasvavad seal soojalembesed aedviljad- melonid, arbuusid, aprikoosid jm. Seeni tarvitatakse sageli kala- ja lihatoitude maitsestamiseks. Eelistatakse kuivatatud puravikke. Kalatoidud on väga hinnatud. Kalu keedetakse, praetakse, küpsetatakse, leides mitmesuguseid kombinatsioone. Seejuures meil poola kastmena tuntud keedetud muna ja või segu ei tunnista poolakad omaks, vaid nimetavad seda juudi kastmeks. Nende enda kaste sisaldab mandleid ja rosinaid. 5. Nimetage fakte ja inimesi, mis ja kes seovad Eesti ja Rootsi kultuuri. 30. juunil 1632. aastal kinnitas Rootsi kuningas Gustav II Adolf oma allkirjaga Nürnbergi all sõjalaagris Academia Dorpatensis'e asutamisüriku
Riigikeel(ed) kreeka Rahvaarv 11 120 000 (2006) Rahvastiku tihedus 80,8 in/km² Riigikord President Károlos Papoúlias Peaminister Kóstas Karamanlís Iseseisvus 25. märtsil 1821 SKT SKT elaniku kohta Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Ida-Euroopa aeg Tippdomeen .gr ROK-i kood GRE Telefonikood 30 Kreeka köök põhineb kitse- ja lambalihal. Populaarsed on samuti kalatoidud. Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse. Kreeka lipu joonte numbritel on oma tähendus. Jooni on täpselt niipalju, kui on sõnades Elutheria ja Thanatos silpe. See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm". Kreeka lipu värvid on sinine ja valge. Sinine sümboliseerib merd ja valge laineid. Loodus Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks
saared(valmistati munavalge vahust). matused tangupuder, sülti, praad, hapukapsas, kartulid, pasteet, talgud talgusuppi, sült, keedetud liha kapsaste, kaalikate ja porganditega. Valmistati toitu nimega hapurokk, sooja õlut, ternespiim. Tähtpäeva toidud Aastavahetusepühad, mis kestsid toomapäevast 21 detsembrist kuni kolmekuningapäevani 6 jaanuarini. Toidud on traditsiooniliselt liha kartulite ja kapska, kalatoidud ( räimest ja heeringast), tangu ja verivorstid, rukkileib, odrajahustleib, Tõnisepäeval 17 jaanuaril söödi seapea või kõrvu hapukapsaste, ubade, hernestega. Küünlapäeval 2 veebruaril keedeti seakülge kapsaste ja tangudega. Joodi küünlapuna ( kõrvetatud suhkruga värvitud viina). Mõnel pool söödi ka tanguputru võiga või rasvasilmaga. Vastlapäeval söödi seajalgu ja keedetud ube või oasuppi,
o Maitseroheline,sidrunimahl,toiduõli · Toorsoolamine e graavimine o Sool,pipar,värske till,suhkur TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Külmutatud kalade sulamine o Vees-kausis või jooksva vee all o Õhukäes külmikus o Õhukesed fileed küpsetavad ka sulatamata Kala säilitamine · Madal temperatuue 0-2 kraadi · Jää peal · Külmiku kõige külmem osa · Sügavkülmalt o Jääga ümbritsetud Keedetud kalatoidud · Keedetakse kõik kalu(väheses vees või omas mahlas) o Parim puljongikala on ahven o Väikesed kalad kuuma vette o Keskmised kalad sooja vette o Suured kalad külma vette · Suured kalad maitsestatakse 1-2 tundi varem · Keeduvesi maitsetatakse(maitseköögiviljad ja ained) · Keedetakse pliidil,ahjus,aurukapis,mikros · Serveeritakse pearoana,suppides,külmroogades(salat,tarrendid) Praetud kalaroad
8.3 Milliseid lisandeid võib serveerida linnuliharoogade juurde? Nimeta 7. Keedetud riis, kartulipüree, kuskuss, küpsetatud köögiviljad, pasta, toorsalat, tatar. 8.4 Sorbet Kergelt sügavkülmutatud mahlajäätis, mida serveeritakse desserdina. 8.5 Parfee Pooljäätis. Sügavkülmutatud, rohke vahukoore ja munakollasega magustoit. Võib lisada marju vms. 31 9 Kalatoidud 9.1 Paeluss (kalas) Paelussi leidub meie kalades üsna sageli ja tavapärasem on ta Peipsi kaladel; teda võib olla on särjes, latikas, haugis, lutsus jt kalades. Merekalades on paelussi harvemini, lõhelised on temast peaaegu vabad. Paeluss ise ja tema munad võivad olla nii kala lihaskoes kui ka kalamarjas ja sisemustes. Paelussi hävitab kala hoidmine sügavkülmas -20°C juures 20 tunni vältel, samuti kalaliha korralik
Toiduga seotud kohad: 1. Palmse mõisa kõrts ja moonakatemajas asuv väljapanek talupoja tööelust leivavilja saamiseks mida tähendab traditsiooniline eesti köök? Tooge mõned näited menüüst iseloomulikest eesti köögi maitsetest Traditsioonilised Eesti köögi toidud on kujunenud vastavalt aastaaegadele: kevad kalatoidud, rabarber, lisaks on tulnud hakkama saada talveks sisse tehtud toiduvarudega; suvi kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks maasikad, metsmarjad, tikrid; sügis - kergemad toidud ja värske toidukraam, näiteks seened, kõrvits, peet, õunad, pihlakad; talv hoidised ja lihatoidud, hapendatud kapsad ja kurgid. 2. Olustvere mõisa Leivakoda Leivakoda ehk magasiait on valminud 19. sajandi teisel poolel
Üldine usundilugu Ei toimu 25.09 ja 16.10 lõpp 18.12 2013, eksam 08ja 15.01 2014 jne [email protected]. Lugema peaks. C Partridge "maailma usundid"- v.a osa II; Tarmo Kulmar "üldine usundilugu. Religiooniteaduste põhimõisted.maailmausundid.seletussõnastik Mis on religion/usund? · Religion on üldnimetus, konstruktsioon Din( islam) Dharma(India usundid) · Peegeldab inimeste uskumusi maailma üldise korralduse kohta · Maailmamõiste/- mõtestamise süsteem Religiooni defineerimine · Funktsiooni kaudud - selgitada /põhjendada umber toimuvat. Psühholoogiline, ühiskondlik jne. Funktsioon Nt: Plutarchos (46-120) religiooni algus on inimlikus hirmus · Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostad...
Eesti traditsiooniline rahvakultuur Kontrolltöö nr.1 ARGIMILJÖÖ 2.EHITISED JA TALUÕUED 2.2.Taluelamud 18.-19.sajand oli rehielamu talurahva hulgas üldvalisev. Koosnes kolmest osast: hoome keskel paiknes peamine eluruum rehetuba (Lõuna-Eestis rehetare), ühes otsas oli avar majandusruum rehealune, teises otsas kamber (või kambrid). See hoome kandis endas palju erinevaid funktsioone: elamu, rehe, lauda, töö- ja hoiuruumi ning paiguti ka sauna ülesannet. Keskne ruum rehielamus oli küttekoldega rehetuba. See on aastaringselt elutuba, kuid sügisel rehepeksuajal kuivatati seal vilja ja peksti reht. Rehetuba oli keskmisel 30-40m 2 kõrgus valdavalt 3-3,5 m. Selline kõrgus oli vajalik vilja kuivatamiseks. Inimese pea kohal olid talad, millel lahtiselt liikuvad parred, millele kuivatamiseks aheti laugude (3-4 parre) kaupa viljavihud. Muul ajal neil magati ja hoiti küttepuid. Rehetoal oli harilikult kolm ust, üks viis rehealusesse, tein...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
