Müüt ja mütoloogia eksam (0)

Müüt ja mütoloogia eksam
1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides.
MÜÜT
1) ÕS
-pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest
-ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm
2) ÜLO VALK
- sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel.
3) PEETER ESPAK
- Kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil
Korduvad tunnused: esteetiline väljendusvahend, jutustus, kirjalik vorm;s sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; ülesanne on algupära seletamine ( etioloogia ); valesti mõistetud või “primitiivne” teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid kogemusi ja väärtusi; inimese “vaimsed” või “psüühilised” väljendused; annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse.

MÜTOLOOGIA – ajaloolises ja kultuurilises kontekstis tekkinud müütide kogum
2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel , erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis.
Vana-Kreeka: mythos – jutt, kõne (pläralära), mütoloogia – jutulugu; Homeros , Hesiodos, Theagenes (lisandus “mõistukõne” tähendus), Herodotus (lisanuds “riknenud ajaloo”, “udujutu” vms tähendus
- üldiselt oli tähendus pigem halb, seda kritiseeriti, arvati, et “ sotsioloogilised ” tõlgendused ehk müüdid kui preestrite , seadusetegijate ja valitsejate pettus, hiljem leidis EUHEMEROS, et müüt põhineb ikkagi päriselt toimunud ajaloolistele sündmustele (ainult seda on tsipa liialdatud) = euhemerism
Kesk- ja uusaeg: euhemeristlike mallida kasutamine keskajal ja renessansi ajastul ( Gesta Danorum, Noorem Edda ); antiigist üle võetud allegoorilised ja astroloogilised müüditõlgendused (Boccaccio “De genealogia deorum”); kolooniaajastu maadeavastustega seotud uue materjali lisandumine (Lafitau indiaani ja antiikkultuuri võrdlused); romantismiajastu müüdilembus (Herderi müütide kaudu inimkonna mõtestamine)
Suundi müüdi uurumises:

• “ Tautegooriline ” müüdikäsitlus: F. Schelling (1775-1854), Philosophie der Mythologie: müüdi anatoomia; müüdil puudub tähendus, eraldi “kujund”, pole millegagi seotud
  
• Loodusallegooriline müüdikäsitlus: F. M. Müller ( 1832 -1917), Comparative Mythology: solaarmütoloogia, solarism
  
• Evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Tylor (1832-1917), Primitive Culture: “edasikandumised” (survivals), animism ; Lang ( 1844 -1912), Custom and Myth , Myth, Ritual and Religion
  
• Ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer (1854-1941), Kuldne Oks; Mannhardt (1831-1880), Die Korndämonen ja Wald und Feldkulte; Harrison, Themis : A Study of the Social Origins of Greek Religion (müüt kui riituse toime sõnaline vaste); Raglan, The Hero , Myth and Drama (kangelaskuju tüpoloogia); müüt kui igand, olulisel kohal maagia,
  
• Psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank (kangelaste tüpoloogia); Freud (unenägude tõlgendamine, alateadvus); Jung (kollektiivne arhetüüp, mis kajastub müütides ja unenägudes); müüt on avalik väljendus olulistest psüühikaseisunditest, nt seksuaalsete ihade realisatsioon ; C. G. Jung seob korduvalt müüte alateadvusega
  
• Sotsiloogiline müüdikäsitlus: Durkheim (müüt kui ühiskonda kooshoidev nähtus)
  
• Funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski (müüt kui religiooni väljendus ja kodifitseerija); ei oma teoreetilist tähendust ning pole eelteaduslik teadmine maailmast; müüdil on
  

puhas praktiline funktsioon hoida ülal traditsioone ja põlvkondlikku järjepidevust pöördudes
üleloomulike nähtuste poole eelajaloolistes sündmustikus

• Strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp (muinasjuttude seos müütidega, juttude põhinemine samal süntagmaatilisel skeemil); Levi-Strauss (“Metsik mõtlemine”, “Müüt ja mõtlemine”, pradigmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides); mis ei seostu rituaalidega, vahel rituaalid instseneerivad müüdi. M on üheaegselt diakrooniline – ajalooline minevikus (vajalik lugemiseks) ja sünkrooniline – (vajalik mõistmiseks) vahend oleviku ja tuleviku selgitamiseks, müüt muudab inimese elu elamisväärseks (inimkultuur korrastab maailma)
  
• Semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski , Ivanov ( evolutsiooniline ja tüpoloogiline lähenemine müüdile
  
• Fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade (religioosne sümbolism ja nüüdisinimese ebakindlustunne, püha, tsükliline aeg ja “maailma kese” müütides
  
• Ajaloolis-filoloogiline ja ajaloolis- sotsioloogiline müüdikäsitlus: Dumezil (Indoeurooplaste müüdid ja jumalad), Puhvel (Võrdlev mütoloogia)
  

3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. vt eelmisi küsimusi
4. Mille poolest erinevad allegooriline , euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? vt 2.
Allegooriline – mütoloogia on keele ja kunsti kõrval iseseisev sümbolistlik kultuurivorm ümbritseva maailma modelleerimiseks
5. Kõrvuta loodusallegoorilist ja ritualistlikku lähenemist müütide uurimisel .
6. Kõrvuta psühhoanalüütilist ja strukturalistlikku lähenemist müütide uurimisel.
7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome- ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel.

• soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid , enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18 sajand)
  
• soome-ugri allikmaterjali väiksem ajaline sügavus
  
• indoeuroopa müütidel suurem tähtsus lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstruktsioonidel
  
• soome-ugri müütide uurimisel vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena)
  
• soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia liistule
  

8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid.

• Arktika ja subarktika küttide usund : maailma loomine, šamaanid, saagi ja loomade isandad , loomaliikide kaitsjad , mobiilsed pühamud
  
• Kombineeritud elatusviisiga põhjapõdrakasvatajate usund: valduste tekkimine, haldjad (peremehed-pereaised, isandad ja emandad ), perekondlik kultus , ilmajumal ( pikse -, taeva- ja tormijumal), paiksed pühamud
  
• Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud (algelemendid), teadja/ ravitseja , maja- ja paigahaldjad, esivanemate austamisega seotud pühamud
  
• Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud kontseptsioonid, maaema ja taevajumal ( deus otiosus), viljahaldjad, külapühamud ja preestrid
  
• ERINEVUSED NÄITEKS KÜTTIDE JA VILJAKASVATAJATE USUNDIS
  

9. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süžeede või motiivide kohta.

• Novgorodi esimene leetopiss (umbes 1071) – Jumal = eestis kurat (elavad sügavikkudes, välimuselt mustad, sabadega), kui sureb mõni Teie (Novgorodi mees) inimestest, siis viiakse ta üles taevasse , aga kui sureb mõni meie inimestest, siis meie jumal viib ta sügavikku
  
• Bremeni Aadama Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificum ( Hamburgi kiriku piiskoppide teod, 1073-1076) – kirjeldatakse saart, mille elanikud “ei usu kristuse jumalat”, selle asemel “austavad nad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi. Neid vaadatakse hoolikalt, et nad oleksid terved ja et draakon ohvrit tagasi ei lükkaks”
  
• Novgorodi tohtkiri nr 292 (13. sajand)
  
• Läti Hendriku Liivimaa kroonika – ristimine , Tharapitha (jumal), eestlane hüüab appi hiit, mitte jeesust, muudes HLK kohtades mainitakse Tharapitha välja heitmist ehk temast loobumist ristimise kaudu
  

NÄITED:
10. Kirjelda R. Fr. Faehlmanni loodud eesti mütoloogia panteoni ning seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub .

• Eestlaste ainujumal Taara , Vanaisa eh Vana
  
• Kangelased ehk Kaleviidid: Vanemuine , Ilmarine , Lämmeküne, Viboane (kõik Kalevala); Koit ja Hämarik; Kalev oma abikaasaga
  
• Kangelaste järeltulijad : Kalevipoeg (Kalevide, ka Sohni); Endel, Ilmarine poeg; Juta, Vanemuise tütar
  
• Hiiud : nõid oma kolme lapsega; metsa-, vee-, maa- ja õhuvaimud (algjad, maa-alused, hännad jms)
  
• Põrgu: kurat oma käsilastega
  

Faehlmann tutvustas eesti laulujumalat Wannemunne (hiljem Wannemuine) 1838. aastal Õpetatud Eesti Seltsis . 1840. aastate teisel poolel, mõni aeg pärast suhtlemist Elias Lönnrotiga Tartus, lisas Faehlmann laulujumalale kaaskonna (Ilmarine, Lämmeküne, Wibboane), kelle nimed meenutasid «Kalevala» tegelasi. #kalevala # liar #teguonrahvasuustpärit tegeleaste ja lugudega, mille ta üles korjas #liar “butgood work ”
Algusest peale väitis Faehlmann, et tema lood Vanemuisest jt. pärinevad rahvasuust, mis võimaldas tal ühelt poolt romantismi laadis vabalt fabuleerida, teiselt poolt aga anda oma müüdiloomingule eestilik ilme. See tähendas ühtlasi analoogia printsiibist loobumist.
11. Kust pärineb nimi Vanemuine? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Vanemuisest “vanade eestlaste” laulujumal?
K. J. Peterson oma Gananderi “Mythologia Fennica” saksakeelse tõlkega osutas ta, et eesti rahvaluules leidub jälgi laulujumalast, kelle nimi pole säilinud, aga kelle lähedaseks vasteks on soome WAINE-MOINEN, tegelikult oli see nimi juba varem Merkeli teosest tuttav
- Faehlmann esitas oma saksakeelseis eesti muistendeis ühe peamise eesti jumalana hallihabemelise Vanemuise, kes tegeles peamiselt laulmisega
- Vanemuise kaaslasteks olid näiteks Ilmarine (soome k Ilmarinen), Lämmeküne (soome k Lemminkäinen) – kõikide nende elupaigaks oli Faehlmanni järgi Soome
Laiemalt läks uus mütoloogia rahva hulka alles Kreutzwaldi “Kalevipoja” rahvaväljaande vahendusel 1962. Eepose avavärss “Laena mulle kannelt, Vanemuine” juhub eriliselt tähelepanu ühele pseudomütoloogia kesksemale kujule. Nimi VANEMUINE esineb eeposes vaid 3 korda, Taara umbes 50.
- eestil oli vaja oma mütoloogiat, faehlmanni jumalaid hakati koolis õpetama
- eesmärk kasvatada eesltased rahvust ja uhkust
12. Kust pärineb nimi Taara? Kirjelda [nt A. Viirese artiklile toetudes] protsessi, mille vahendusel sai Taarast “vanade eestlaste” pea- või sõjajumal?

• Hendriku Liivimaa kroonikas – saarlaste “suur jumal” Tharapitha (ainuke paganlik jumalanimi kroonikas)
  
• Hiärne ja Kelch tõlgendasid seda 17. saj eestlaste sõjahüüdena, millega kutsuti appi Skandinaavia äikesejumalat Thori (Thor avita !)
  
• Elav mõttevahetus ESTOFIILIDE hulgas viis selleni , et muistse jumala nimekujuna aktsepteeriti Taara, kuigi eesti rahvapärimuses ei leidunud sellest mingeid kindlaid jälgi
  
• Taara päritolu seostati Thoriga, kuigi mõned tähtsad inimesed väitsid, et tegu on vana algupärase nimega
  
• Taara = Tharapitha meelevaldne tuletis
  - EESTLASTE ALAVÄÄRSUSKOMPLEKS
  

13. Mis on žanr? Kuidas avaldub žanrilisus folklooris ?
Žanr – pärimuspõhine verbaalne tegevus (ja selle tulemus); tunnetuslik kategooria inimloomingu mõistmiseks (nii rahvapärane kui teaduslik); teatud maailmanägemine; žanrid ei ole olemuslikud ega absoluutsed, vaid sõltuvad kontekstist, esitajast ja kuulajast ( lugejast )
Erinevaid žanrikäsitusi: tekstipõhine – esituspõhine, analüütiline (teaduslik) – rahvapärane, liigutav – tunnetuslik
Žanrid on omavahelistes suhetes ehk žanrisüsteemis, žanrid muutuvad.
Folkloorile on omane žanrilisus, st et foklooris kujunevad äratuntavad vormid, mis on eriomastes suhetes sotsiaalse tegelikkusega ja väljendavad erinevaid hoiakuid.
14. Kirjelda müüdi kohta folkloori žanrisüsteemis. Too esile müüdi erinevusi ja ühisjooni muinasjutu ning muistendiga.
VORM
PROOSAJUTUSTUSED
Konventsionaalne algus
Puudub
Tavaline
Jutustamise aeg
Ei ole piiratud
Piiratud
Tõeväärtus
Usutav
mitteusutav
tegevusväli
Mingi aeg, koht
Ajatu, kohatu
Toimumisaeg
Kauge minevik
lähiminevik
ebamäärane
Toimumiskoht
Teine maailm
Tänapäevamaailm
ebamäärane
Hoiak
Püha
Püha või profaanne
profaanne
Peategelane
Mitte-inimene
inimene
Inimene või mitte-inimene
MÜÜT
MUISTEND
MUINASJUTT
Müüdi ja muinasjutu ühisjooni: on ühiseid tegelasi, etioloogilised motiivid, mõlemad seostuvad sotsiaalse tegelikkusega, mõlemad sisaldavad fantastilisi elemente
15. Too esile ühisjooni, mis Eestiski tuntud muinasjutul “Mees, kes mõistab loomade keelt” (ATU 670, tuntud ka kui “ Kuke õpetus”) ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7)?
15. Too esile ühisjooni, mis Eestiski tuntud muinasjutul “Mees, kes mõistab loomade keelt” (ATU 670, tuntud ka kui “Kuke õpetus”) ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7)? Liigituste järgi on piibli õunasöömise lugu muinasjutt– lisaks on täiesti olemas muinasjutt (ATU 670) samade tegelastega (mees, naine, madu ) Piibliloo ja ATU 670 ühised jooned: -Lavaline kaksus, alati on tegelasi tegevuses ainult kaks (naine ja madu, mees ja naine, jumal ja mees) -Mao kõne -Kinkija – kellelegi kingitakse midagi, see on omamoodi proovilepanek -Samad tegelased -Sugupoolerollide kehtestamine - Hoiatus uudishimu/sõnakuulmatuse eest – Karistus
16. Kuidas on seotud omavahel piiblimüüt inglite langemisest (nt Js 14:12-21, Ilm 12:1-10) ja rahvapärane seletus haldjate tekkimisest?
Inglid rahvausundis – taevas oli sõda (mihklipäeval) ja ingeid (ja kurat ka) visati taevast alla. Kurat oli jumala kõige püham ingel – tahtis jumalast veel ülemaks saada, aga siis viskas jumal ta taevast maha. See, kes vette kukkus sest sai veealajas, kes metsa kukkus, sellest sai metsaaljas, kes väljale, see väljaaljas. On olemas veevaimud, maavaimud ja metsavaimud (eelnev tekst)
Piiblis – (taevas oli jälle sõda ka), inglid olid jumala juhiste täitjad maailma loomisel (ehk siis pmst lõid inglid maailma). Enne langemist oli üks peainglitest ka valguseingel Lucifer , kes ühel päeval hakkas Jumalale vastu. Tema languse põhjustasid uhkus ja ahnus . Kolmandik ingleid langes, arvuliselt võis langenud inglite hulk ulatuda sadadesse tuhendetesse. Meid ümbritsevas maailmas on valdav langenud inglite kultus: deemonite ja surma kultus riietel, muusikas, raamatutes, okultism, nõidusega seotud raamatud
17. Kirjelda [nt Ü. Valgu artikli põhjal], kuidas 19. sajandi Eestis transformeerusid muistendid muinaspärandiks ja neile omistati rahvuslik väärtus.
Veendumus, et rahvaluule tervikuna ja muistend sealhulgas on kauge mineviku pärand, hakkas kujunema juba fokloristika algaegadel. Herder tõlgendas muistsete rahvaste laule nende ajaloo kajastusena. Selline arusaam, mida jagas ka J. Hurt , väärtustab folkloori kui muinaspärandit, mida saab üles kirjutada, et luua kirjanduslikke mälestusmärke. Juba Herder väljendas mõtet, t rahvaluule on selline poeetiline ressurss, millest saab kujundada kirjanduse nende rahvaste jaoks, kel seda veel ei ole.
Kui muistendist sai muinaspärand ja ühtlasi fiktsioon, lisandus neile ka rahvuslik väärtus. Nad ei esindanud lihtsalt mütoloogiat, vaid selgelt piiritletut eesti mütoloogiat. Muistendite eestistamine kui juttude kohandamine rahvusliku mütoloogia ja folkloorse muinaspärandi ideaaliga on ERA kogudesse toonud hulgalisellt materjali, milles romantilised minevikufantaasiad põimuvad suulisest pärimusest kuulduga.
- rahvaluule kogumine kui muinaspärandi loomine
18. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta?
Vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid pärinevad 21. sajandist eKr, need on leitud Nippuri linnast ( savitahvel ). Sellel tahvlil on kirjeldatud loomisjärgus maailma, kus veel ei olnud maale elu andvat vett. Maa ja taeva suguakt, mille tulemusena sündis uus maailm polnud veel alanud. Kirjeldatakse ka seda, et taevajumal An tekitas valguse, kuid maa Ki jäi endiselt pimedusse.
Allikad, mis vahendavad teavet: Iisraeli Genesise-raamatu maailmaloomismüüt
19. Kas ja kuidas on omavahel seotud sumerite ja akkadlaste müüdid?
Kuna Akadi riik tekkis pärast sumerite riiki, siis kõik jumalad jms olendid kandusid akkadlastele edasi.
Sumeri eepos “Gilgameš” on akadikeelne eepos (ehk siis aluseks on sumeri müüdid, mille akadlased eeposeks tegid)
20. Nimeta sumeri mütoloogia peamisi jumalusi ja märgi ära, missugused neist olid osalised loomismüüdis.
“Maailma ema”, “ esialgse ookeani ema NAMMU → An + Ki → Enlil , Enki , Inanna, Nanna ja Utu. Jumalate kolmiku moodustasid taevajumal An, õhu- ja tuulejumal Enlil ning vete- ja tarkusejumal Enki. Seitse “suurimat jumalat” olidki Enlil, An, Inanna, Enki, Nanna ja Utu + Ninhursag (Ki analoogia) (muidu oli sumeritel umbes 1000 jumalat, kelles 50 olid “peajumalad” ja 6 või 7 “suurimad jumalad”).
Nammu (kõige olemasoleva looja, tema viljakusest sünnivad taevas ja maa). Teised loojajumalused (taevas ja maa) on An ja Ki.
21. Iseloomusta sumerite arusaamu teispoolsusest ja nimeta teist ilma valitsevaid sumeri jumalusi.
Allilm oli väga sünge ja masendav koht, kus inimesed piinlsesid ja jõid mudast vett. Allilm kandis sumeri keeles nimetust KUR, mis tähendas allilma, maad, mägesid, ida, idatuult. Sinna Kur’I on võimalik minna ka enne füüsilist surma, lihtsalt sisenedes allilma mingi maapinnal oleva avause kaudu.
Surnuteriigist pole võimalik tagasi tulla – isegi surnuteriiki sattunud jumalad ei saanud enam tagasi pöörduda.
Üsna pessimistlik ettekujutus allilmast: hirmus ja kole koht, hästi elasid vaid maa peal edu saavutanud valitsejad jm tähtsad isikud. Tihtipeale sõltus surnu heaolu tema järeltulijate poolt allilmale toodud ohvriandidest ja palvetest.
( Ergo loenguslaididel on märgitud, et lisaks Kur’ile oli allmaailm ka ABZU)
*An – taeva jumal
*Nergal – mesopotaamlaste allilma peajumal , manalaisand (tema kohta pole eriti infot säilinud)
*Enmešarra – kõikide me’de isand; see, kes andis ülemvõimu An’ile ja Enlil’ile. Enmešarra elas allilmas .
*Ereškigal – allmaailma kuninganna. Allmaailm asus ürgookeani Abzu all, see oli kuiv ja pime koht, millest mõnikord räägiti kui mäest, teinekord kui vaenlaste territooriumist. Ereškigal’il oli kustumatu suguiha ja ta ei lasknud kaastundel teiste vastu iialgi oma ihade teel seista. (Sellel Ereškigalil oli vist palju lapsi, täpselt ei saagi aru) OLI NERGALIGA ABIELUPAAR
*Namtar – Ereškagil’I ja Enlil’I poeg, saatusejumal
22. Mille poolest erineb sumeri loomismüüt (nt müüdifragment Ur III ajastust) ja piiblimüüt maailma loomisest (1Ms 1:1-12 ehk Genesis 1:1-12)?
Sumeri loomismüüt
Piiblimüüt
Loojajumalused An ja Ki
2in1 JHWH (Jahve/ Jehoova )
Vett pole alguses
Sügavikus on olemas vesi, mille kohal hõljub jumala vaim
Valgus ( taevakehad ), taimestik sündis An’i ja Ki suguühte ja nende lahknemise tõttu
Kõikide asjade loomine omistatud JHWH-le
23. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad.

• Veelinnud maailma loomas : maa(ema) tekkimine veelinnu kehast
  
• Munast sünnivad vastandlikud alged Jen ja Omöl’ (hea vs kuri, jumal vs kurat, taevas vs maa), kes samas on demiurgid; dualistlik müüt
  
• Munadest sünnivad päike ja kuu, inglid ja deemonid (An ja Ki lõid maailma)
  
• Kajastub Põhja- Euraasias ja Põhja-Ameerikas laialt levinud sukeldujalinnu müüt
  

24. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid?

• Alguses oli vesi
  
• Sukeldumine vee põhja (sealt n-ö maa toomine)
  
• Merest hakkas maa kasvama
  

25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid?

• Eesti/seto: leelo ; vanad laulud; pikad laulud; regilaul; tants; tantsulaul; laul
  
• Soome/karjala: virsi, laulu, runo; runolaulu (ka Kalevalamittainen laulu)
  
• Isuri: lörpötykset
  

Erinevus: Eesti regilaulus ühes reas 8 silpi, Isuri ja Karjala lauludes konkreetne silbisüsteem puudub; Eesti rahvalaulus kordab pääääris palju ridu ja sõnu, teistes mitte eriti
Ilmalind leiab pesapaiga, muneb monad ja tuuleiil veeretab need mere ning neist sünnivad (taevas ja maa) päike, kuu ning tähed – hiljem on vette tehtud pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega. Karjala lauludes valib lind enamasti pesapaigaks meres ujuva Väinämöise veest väljaulatuva põlve, ingeri redaktsioonis mätta, saare või laeva.
26. Kuidas suhestub [Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artikli põhjal] läänemeresoome rahvaste regivärsiline loomislugu muude rahvaste analoogsete müütidega?

• Ühine motiiv – ääretu ürgookean (esineb ka Piiblis)
  
• Loomisele eelnev ürgkaos, kus kõik on ühetaoline vormitu segu
  
• Soomel ja Indial on seos – muna ülaosast saab taevas ja alaosast maa; Ilmatar vastab jumal Brahmale
  
• Maailm on munast alguse saanud (näiteks Egiptus, semiidi ja kreeka loomismüüdid)
  

27. Mille poolest erinevad sumerite ja indoeuroopa rahvaste müüdid lohe/mao ja kangelase vastasseisust?

• Lohetapmise müüt on indoeuroopa rahvaste mütoloogias üsnagi tüüpiline. Ka leidub väljaspool indoeuroopa rahvaste areaali , näiteks Mesopotaamias, sumerlastel, assüürlastel, babüloonlastel jt rahvastel sarnaseid motiive ja paralleele, nagu näiteks müüt „Anzu ja saatuste tahvel“ ehk Anzu eepos.
  
• Monstrumi tapmise motiiv esineb ka II at lõpust eKr pärit Babüloonia loomiseeposes „ Enuma eliš“. Nimelt tapab Babüloni linna kaitsejumal Marduk koletis Tiamati, loob tema kehast maailma ning tõuseb kõikide jumalate kuningaks. „Enuma eliš“ oli Mesopotaamia teoloogia jaoks I at eKr äärmiselt tähtis, kuna poem põhjendab Marduki peajumalaks saamist, toonitab tema tähtsust ja võimsust, toob esile Marduki võidukäiku kõikide teiste jumaluste üle ning tema rolli maailma loojana. „Enuma eliši“ ja teiste taoliste Mesopotaamia mütoloogiliste tekstide mõju muu hulgas ka Vanale Testamendile on märgatav. Sealjuures ei saa välistada ka kaudseid hetiidi mütoloogia mõjutusi (nt läbi Ugariti).
  
• Illujanka müüt: Illujanka müüdi peamine idee seisnebki jumal Tešubi ja lohe Illujanka vastasseisus, kusjuures muistse Anatoolia tormi- ja äikesejumal Tešubit tõlgendatakse tänapäeval kevadiste ja ärkavate jõudude personifikatsioonina. Tähelepanuväärne on ka see, et Illujanka müüdi peamine motiiv – võitlus jumaliku kangelase ja kurjuse kehastuse ehk koletisega (siin lohe Illujankaga) – meenutab mitte ainult Kreeka Pythoni tapmist Apollo poolt ( Zeus ja Typhon) või India müüte ( Indra ja Vritra võitlus), milles kangelane võidab madu, lohe või draakonit, vaid ka Mesopotaamia, Ugariti, Foiniikia ja Vana Testamendi ja isegi kristlikust (nt Püha Jüri ja draakon) kultuuriruumist pärinevaid sarnaseid mütoloogilisi motiive.
  

Kõik need kolm lugu – „Illujnka ja Tešub“, „Anzu eepos“, „Enuma eliš“ – on tihedalt seotud uue aasta pidustustega ning kuningavõimu legitimeerimisega Mesopotaamias, Süürias ja Anatoolias. Lohe tapmine sümboliseerib aga uue aasta ja kevade saabumist ning headuse võitu kurjuse üle.
28. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainju (Ahriman) ning aša ja druij?
Zoroastrism on maailma vanim monoteistlik usund.
Zoroastrismi rajaja on pohvet Zoroastrit. Usundi õpetuse kohaselt on Ahura Mazda peajumal ning maailma ja inimkonna looja (tõlkes tähendab “hea mõte”). Temale vastandub kurjust kehastav jõud Ahriman (“kuri vaim”). Need kaks oma loomult erinevat jõudu ehk teisisõnu “headus” ja “ kurjus ” võitlevad omavahel. Selline dualistlik idee esineb ka teistes suurtes monoteistlikes religioonides, nt on Ahura Mazda ja Ahrimani vastasseisuga mingil määral võrreldav Jumala ja Saatana vastasseis kristluses .
Inimese “ mental struggle” toimub aša ehk tõe (võib ka olla õiglus jm head omadused) ja druj ehk vale vahel.
29. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest 20. ja 21. Sajandi poliitretoorikas.
Tänapäeval tundub, et Lähis-Idas on tugevaimaks võimuks Iisrael oma liitlase USA toel. Nende mõjul on loodud hulk näiliselt alluvaid ja viimaste aastakümnete demokraatiamudelile üleminevaid rahumeelseid islamiriike, kellele omakorda vastanduvad vihameelsed Iraan, Süüria ning nüüdseks näiliselt vallutatud Iraak ja Afganistan. Et taoline poliitiline kord ja pealiskaudselt omandatud või teeseldud läänelik demokraatia võiksid kunagi Lähis-Idas kas või osaliselt mõjule pääseda, tundub ajaloolist tausta analüüsides siiski rohkem kui ebatõenäoline.

• Hea (USA, Iisrael jms) – Halb (ISIS)
  
• Venemaa ja Putin HALB – Euroopa Liit HEA
  

30. Missuguse rahva pärimusse kuulub müüt Tešubi ja Illujanka vastasseisut? Mis ajajärgust on selle müüdi üleskirjutused pärit ja missuguste arusaamadega on see müüt [V. Sazonovi artikli järgi] seotud?
Kuulub Anatoolia aladel elanud hetiitide pärimusse. Kirja on see lugu pandud II aastatuhande teisel poolel eKr. Müüt (see vastasseis) toimus ise umbes 2000 aastat eKr.
Illujanka müüdi peamine idee seisnebki jumal Tešubi ja lohe Illujanka vastasseisus, kusjuures muistse Anatoolia tormi- ja äikesejumal Tešubit tõlgendatakse tänapäeval kevadiste ja ärkavate jõudude personifikatsioonina, lohe Illujankat aga talvise aja personifikatsioonina. Sügisel, kui lõpeb maaharimise periood ja hetiidi kalendri järgi ka aasta, võidab lohe Illujanka (talv) Tešubit (kevad). Kui taas algab kevad, leiab nende kahe jumaliku kangelase vahel aset uus võitlus ning Tešub saab omakorda jagu Illujankast ehk kevad talvest.
Tähelepanuväärne on ka see, et Illujanka müüdi peamine motiiv – võitlus jumaliku kangelase ja kurjuse kehastuse ehk koletisega (siin lohe Illujankaga) – meenutab mitte ainult Kreeka Pythoni tapmist Apollo poolt (Zeus ja Typhon) või India müüte (Indra ja Vritra võitlus), milles kangelane võidab madu, lohe või draakonit, vaid ka Mesopotaamia, Ugariti, Foiniikia ja Vana Testamendi ja isegi kristlikust (nt Püha Jüri ja draakon) kultuuriruumist pärinevaid sarnaseid mütoloogilisi motiive.
31. Missuguse mütoloogiliste arusaamadega on seotud läänemeresoome rahvaste pärimuses tuntud kõnekäänud, uskumused ja muistendid pikse eest pagevast kuradist?

• “Kui müristab, siis ütlevad nad, piksejumal ajavat kuradit taga ja kus ta tema kätte saab, seal löövat ta sisse ja kuradi vastu maad. Sellepärast panevad nad müristamise algul uksed ja aknad hoolega kinni, et kurat tumma ei roomaks ja pikne sisse ei lööks.” (Eesti)
  
• Kui vihma sajab ja päike paistab, siis üteldi: jumal riidleb vanakurjaga. ( Vadja )
  
• Kurat koeranahas – pikse ajal ei tohi lasta oma manu ühtki koera , ka oma enda koera mitte (Liivi)
  

Kokkuvõtvat pikse(jumala) ja ta oponendi vastasseisust

• Pikse vastasena kurat asendanud kurja hiiglase, kes soovib röövida päikest, kuud ja tähti
  
• Pikse oponendi seos vee- ja maaelemendiga; ktoonilise sfääriga
  
• Varasemate jumalanimede kohandamine kristliku mütoloogia ja usundisüsteemiga
  

32. Arutle [nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile] teemal, kas hinduism on religioon või mitte.
Miks on hinduism religioon?

• (Pea)jumalate olemasolu ( Brahma , Višnu ja Šiva)
  
• Usulised autoriteedid braahmanid
  
• Pühakirja olemasolu (sellesse kuuluvad veedad , upanišadid jne)
  
• Väga iidne uskumus – ka riiklikus poliitikas juurdunud
  

Miks hinduism pole religioon?

• Lahtine, ebamäärane, kahtlane, segane – hindude religiooni kohta ei saa midagi kindlat öelda
  
• Hinduism ei viita ühelegi maailmas olemasolevale reaalsusele
  
• Hinduism eksisteerib vaid eurooplaste peas (nende kogemuses), mis annab India kultuurile struktuuri ja sidususe
  
• Mõiste “hinduism” tekkimise ebamäärasus
  
• Hinduisimil on tohutu hulk lokaalseid vorme, erinevusi ja sisemisi vastuolusid.
  

33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, “tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid.
Agni (skr “tuli”), india mütoloogias tulejumal, veedade tähtsamaid jumalaid. Agni on ohvritule personifikatsioon ning sellisena inimeste ja jumalate vahendaja . Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Ka kodu-, preestrite-, abielu-, maasfääri jumal. “Inimkonna kaitsja”. Agnil on 2 palet: leebe ja raevukas. “Rigveedas”samastatakse teda vahel Rudraga, kelle hiljem asendas Šiva. Agnit kujutatakse punasena, kahe või kolme peaga, mitme käega, pika habemega ja leekidest riietes.
Agni valitses maakera üle ning oli võrdväärne Indraga, kes on jumalate ja päikese Surya kuningas.
Indra – veedade peajumal, äikese ja sõjakuse jumal. Hindu jumalate kuningas, Dyause ja Prithivi poeg, kes valitses ilma ja andis vihma. Talle alluvad paljud teised jumalused . Hilisemas hinduismis minetab Indra oma tähtsuse peajumalana ning ühena neljast maailmakaitsjast allub ta Brahmale.
Indra relvadeks on kõu ja välk. Tal oli palju rivaale ja vaenlasi : põuajumal Vritra, Asuraste, Varuna. Hilisemates legendides on teda näidatud tihti joobnud olekus – nimelt meelidis Indrale väga soma – ja armatsemine, mõlemad viisid teda pahandusteni.
Varuna – tormi, tuule, taeva ja õhuookeani jumal, taeva ja universumi vaimne valitseja. Ta on “Rigveedas” kõige enam esile kerkiv kangelane. Varasemates legendides esineb ta kõiketeadva ja võimsa jumalana, kes korraldas maailma loomist: ta määras iga inimese saatuse ning pidas nende üle kohut oma seaduste järgi, mida inimesed ei suutnud kunagi avastada , nende ainus lootus oli karta ja austada Varunat.
Varuna teisik on Mitra, ilmalik valitseja.
Hiljem on Varunat kirjendatud kui merede ja jõgede jumalat ning näidatud sõitmas Makkaraga (kes on merekoletis ).
34. Kirjelda [nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile], kuidas suhestuvad Tamili rahvausundis braahmanlikud “suured jumalad” ja kohalikud “külajumalad”.
Hinduismis kipuvad universumit valitsevad suured jumalad lihtsurelike jaoks kaugeks jääma, sest nad ei söanda oma tühiste maiste muredega kõigevägevamaid tülitada. Brahma, Višnu ja Šiva, kes troonivad braahmanlikus teoloogias, jäävad rahvausundis sageli tagaplaanile, sest külajumalad on inimestele lähemal. Kuigi suured jumalad jäävad usutalituses tagaplaanile, tegutsevad nad loomismüütides külajumalate kõrgest soost esivanematena.
Müüdid jumalate põlvnemisest määravad kindlaks ka nende saatuse üleloomulike olendite hierarhias , mis on niisama keerukas kui maine kastisüsteem. Esimeses näites moodustavad algse paari Adiparašakti ja Šiva, teises annavad Šiva ja Višnu elu Aiyanarile, kellele mujal Indias vastab Šiva ja Parvati poeg Skanda.
35. Kuidas on seotud Kirde-India hõimureligioonid ja (nt Kāmakhyā templiga seotud) tantra praktikad ?
Kāmakhyā on hindude tantra jumalanna.
36. Kes ja millal võttis kasutusele alama mütoloogia mõiste? Missuguste arusaamadega on selle mõiste kasutuselevõtt seotud?
- Alama mütoloogia mõiste võttis 19. sajandil kasutusele.
- Alama – allmaailmaga seotud
- Jakob Grimm – varasemalt tõsiseltvõetud jumalad on muudetud muinasjututegelasteks- vanakuradi vanaema
- Wilhlem Schwartz – ütles ka midagi selle kohta
37. Mida tähistab mõiste demonoloogia ? Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on selle mõiste kasutuselevõtt seotud?
Demonoloogia – uskumussüsteem, kurjade vaimude (deemonite) maailma ja sellega toimuvat suhtlemist (musta maagiat) käsitlev õpetus, see on üleloomulike olendite hieraahia madalamaist osast. Demonoloogia kui teoloogia osa käsitles kurjade vaimude tegevust ja nende mõju inimesele.
Seosetud märksõnad slaididelt: seda analüüsiv ja mõtestav õpetus; vaimolendite erinevus inimesest; seos maise maailmaga; demonoloogia kultuuriline kontekst
Demonoloogia teemasid : Lucifer ja Saatan, Maleficium, Daemon familiaris, maagiline lend, metamorfoos , leping
Kuna slaidil on 2 nime: Jakob Sprenger (1436-1495) ja Heinrich Institoris (Krämer) (1430-1505) eeldan, et ehk olid nemad need inimesed, kes selle mõiste kasutusele võtsid. Nad kirjutasid mingi teose “Nõiahaamer”.
Varakristlus võttis selle skeemi ja deemonliku maailma kujutelma üle ja kohandas ümber: deemonites nähti langenud ingleid ja nende kosmilises asupaigas kohta, kuhu nad ülevalt olid langenud. Olles taevast minema kihutatud, püüdvat nad nüüd inimesi eksitada, kõike selleks, et olla austatud nagu jumalad.
Varakristlik aeg oli umbes 30. aasta pKr kuni 150. aastani pKr.
38. Nimeta suundumusi kummituste uurimisel. Too esile neid suundusi esindavaid autoreid ja uurimusi.

• Filoloogiline/tüpoloogiline suund – REIDAR TH. CHRISTIANSEN “The Migratory Legends ”, M. JAUHIAINEN “The Type and Motif Index of Finnish Belief Legends and Memorates”, BENGT AF. KLINTBERG “The Types of the Swedish Folk Legend”
  
• Ühiskondlik/rühmakeskne – O. DAVIES “The Haunted . A Social History of Ghosts”, G. BENNETT “ Alas , Poor Ghost! Traditions of Belief in Story and Discourse ”, A. F. GORDON “Ghostly Matters”
  
• Ajalooline – JEAN- CLAUDE SCHMITT “Ghosts in the Middle Ages”, S. McCorristine “Spectres of the Self”, R. C. Finucane “Appearances of the Dead”
  
• Psühholoogiline /kogemuspõhine – Lauri Honko “Geisterglaube in ingermanland”, Susan Greenwood “The anthropology of magic”, Rane Willerslev “ Soul hunters”
  
• Žanripõhine – D. E. Goldstein “Haunting experiences ”, E. Tucker “Haunted halls ”, K. Koski “Kuoleman voimat”
  

39. Iseloomusta surnutega seotud ettekujutuste muutumist Euroopas.
Jälle selle Ülo slaid, mis eriti midagi asjalikku ei ütle.

• Kirikuisad : surnu kannatab seal, kus patustas
  
• Kodukäijad – unenäoline viirastuskuju
  
• Esivanemad on olulisemad kui pühakud
  
• Purgatoorium ehk puhastustuli
  
• Kurat surnu kujul
  Paulo Einhorn (1627)
  - pühakud taevas
  

• hinged puhastustules
  - äraneetud surnud

40. Kirjelda [nt F. Oinase artikli põhjal], kuidas sai 15. sajandi Valahhia vürst Draculast kirjanduse ja filmide vahendusel tänapäeva tuntuim verejanuline vampiir .
Algupärase Dracula juurde ei kuulunud mingeid vampiirilikke jooni. T a valitses XV sajandi keskpaiku ja oli Euroopa üks Verisemaid türanne, Ivan Julma teisik. Juba ta nimigi on tähenduslik – Dracula, “kurat”. Et ta hukkas oma ohvreid neid teibasse ajades, siis hakati teda kutsuma Vlad Tespiks ehk Vlad Teivastajaks.
Oma halastamatuse tõttu sai Dracula laialt tuntuks ja jutud tema kohta ringlesid kogu Euroopas. Erilise populaarsuse omandasid need Venemaal (Ivan Julma pärast :D).
Algselt polnud Draculal midagi pistmist vampirismiga, kuid pöörde pani toime iiri kirjanik Bram Stoker, kes avaldas 1897. a. raamatu “Dracula”, milles verejanulisest valitsejast oli saanud vereimeja vampiir. Ülemaailmne vampirismi sümbol, erinevad filmid ja teatrietendused kannavad tema olemust edasi.

Kuidas suhestuvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) sanditamistava ja arusaamad teispoolsusest?
Nii Eestis kui lms on hingedeaeg , kus lahkunuid koju oodatakse , soomes kutsutakse kekriks ning soomes on marraskuu november, mis meil hingedeajaks. Mardid on kui mardused või surmahaldjad (mart-marras). Kuldne kõrend eesti mardilauludes tähendab ilma ühendavat sammast, köit või silda, skandinaavias bifröst ehk vikerkaaresild . Usustakse, et takistus on veekogude ületamine, metsadest ja veekogudest üle lendamine. Lms rahvastel on üldiselt hingedeajal sanditajaid, nagu eestis kadrid -mardid. Sanditajad on justkui teistpoolsusest tulijad. Lauludes kajastatakse santite tulekut teispoolsusest. Mõnikord mainitakse ka martide ja kadride tiibu. --- „Mart on tulnud taeva-asta, sinipilvede seasta“

Kirjelda soome-ugri rahvastele omaseid teispoolsusega seotud arusaamu.
Surnute asupaik on kaugel, kuskil põhjas või läänes ning kutsutakse nt soome-karjalas Tunoelaks, Pohjalaks, Hiitolaks; uurali rahvaste mütoloogias ususti, et teispoolsuse asukoht on jõgede alamjooksul . Usutakse seosesse veega. Samuti on teispoolsust paigutatud ka kõrgele taevasse, eestis on mardilauludes see uskumus sees, mardid omakorda seotud surnute ja lindudega kohati, šamanistlik arusaam hingerännakust.
Surnute asupaik on seotud hauaga, maa all, soome-karjalas usutakse, et manala on maa all, kalmistu on surnute küla, nt vepslastel ja karjalastel on kalmistumajad.
Soome-ugrilased usuvad, et surnute maailmas elatakse nagu elavate juures koos perekondade ja sugulastega . Kogu oli on maisega sarnane, aga veidi äraspidine, nt see, mis maises elus on katki, surnumaailmas terve. Eriti oluline on, et surnud jääks teispoolsusesse ega tuleks sealt tagasi ning selleks on ka tõrjemaagilised toimingud . Arusaam kaugest teispoolsusest on arhailisem kui see, et teispoolsus on lähedal, nt maa all või kalmistul .

Missugused arusaamad teispoolsusesse ja selle asukate kohta tulevad esile eesti regilauludes ja setu itkudes?
Hingedeaeg – lahkunuid oodatakse koju, mardi- kadrisandid on kui mardused ehk surmahaldjad või hingesandid; lauludes on teekonnamotiiv ehk siis mardid on teispoolset päritolu. Mardilauludes on kuldne kõrend, mis on ilmasammas, -kõis -või sild, ühendab taevast ja maad. Sandid on teispoolsusesse jõudmise müüdi etendajad, justkui tee toonelasse oleks vaevaline, raske ja täis takistusi.
Seto ja eesti lauludes ning itkudes on teispoolsuse valitsejad Äijo, Tooni, Mana, Koolu , teispoolsuse nimetustena tuntud Toonela , Manala ja Hiiela – asukad üldiselt äijolased, manalased. Kui rist (ilmselt sümboliseerib usku) on rinnul, siis ei saa manalane liigutada. Teispoolsus on üsna sarnane tavamaailmaga, nt peetakse loomi. Kui hing ei jaksa ise tulla, viib ta kohale Toonela hobune.

Iseloomusta [Ü. Valgu artikli alusel] ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris.
Ristiusu- eelne kurat on seotud pahema poolega – vasak käsi, vasak pool, vasak külg. Eesti folklooris on kurat viisakas härrasmees ning tema vastas on madalamast seisusest talupoeg . Kuradit on kutsutud saataniks, paganaks, kuramiks ( kura tähendab vasakut). Kura tähendab ka muda ja roojust; lisaks on kutsutud sarvikuks. Kurat on tuntud ka kui roojane vaim.
Eesti muistendites ilmub kurat vanahärrana , teistel rahvastel kasimata olend . Eestis on kuradi vastandiks tavaline talupoeg ja talle kuulub jutustaja sümpaatia.
Kurat kardab kukke , kes on päeva ja päikesega seotud lind, eriti kardab musta kukke.
Eesti kurat kardab ka hunte ja pihlakaoksa.
Kuradil on seos poomissurmaga, meelitab muistenditegelasi pooma. Lol

Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud.
„Gilgameš“ – 21. saj eKr, XII-tahvli versioon 7. sajandist akkadi keeles, autor Sin-leqi-unnini – kirjutatud eKr, täpset loojat ei teata, kuid arvatakse olevat see mees. Kirja pandud Babüloonia riigis, sumerite eepos. – see samune, mis akkadi keeles on :D
„ Ilias “ ja „Odüsseia“ – vana-kreeka ioonia murdes üle 10 000 värsi, 8. saj eKr, autoriks ilmselt Homeros (seepärast ioonia murre ehk nn Homerose kreeka keel).
„Vanem Edda“ ja „Noorem Edda“ – skandinaavia 13. sajandil kirja pandud, käsikirjad 14. - 17. saj vana-islandi keeles; vanema autorit ei teata, noorema autor Snorri Sturluson.

Ava eepose „Kalevala“ kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta.
Ilmarinen – on müütiline taevalaotuse sepistaja, kes sepistab sampo (sammas vms).
Väinämöinen – väeka lauliku ja šamaani roll eeposes.

Ava eepose „Kalevala“ kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta.
Lemminkäinen – füüsiline armastus – pohjolo neiu :D
Kullervo – kuld , kallim, lauludes on peetud Kalevipojaks ehk hiiuks , kuna noorena oli väga tugev. Samuti kajastatakse vaenu kahe klanni vahel (mõjutanud on Tolkieni romaanis Silmarillion).

Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi/süžeed eeoposes „Kalevala“.
Väinämönen kui teadja/šamaan, mitte mõõgakangelane. Väinämöise ja Joukahaise võistulalmine ehk šamaanide duell. Väinämöise retk allmaailma teadmiste saamiseks ning minek „ proto -šamaani“ Antero Vipuse sisse. Lemminkäise surm ja elluäratamine – keha kokku rehitsemine ja uuesti kokku panemine .

Arutle [M. Kruusi artiklile toetudes] vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates?

Sampo on eesti kratt, kes hangib vara. Teeb tööd. Sampo püha koht – rahamasin.

Sampo on sammas, mis ulatub taevasse. Põhjanaela külge kinnitub.

Jumalik kultusobjekt, mida kujutatakse metafooride abil.

Ka teistel rahvastel on pühasid asju. Venemaa – kuusk . India – soma, mis on ilmselt kärbseseen, aga esineb ka jumalanimena ja joovastana joogina.

Missugused etümoloogiaid on esitatud kuningas Oidipuse nime seletamisel?
1) Oidipus tähendab Jämejalga.
Jaan Puhvel pakub välja, et nimi Oidipous/Oidipodes tähendab Jämejalga, mis on sünonüüm või eufemism , samas tähendab ka meheliiget, nö „kolmandat jalga“, punntüra, pakstüra (Oidiphallos).
2) Labdakos – (vasakut jalga lonkav) – Oidipuse isa ja vanaisa.

Mille poolest erinevad Sophoklese sõnastatud Oidipuse motiivi tõlgendused varasemate autorite, nt Homerose tõlgendustest?
Homeros tõlgendas Oidipust – Epikaste oli tugev, kuna sai hakkama oma pojale naiseks olemisega ning hiljem tegi enesetapu. Homeros tõlgendas Oidipust veidi rohkem jumalate ja usuga seotuna, kuna Epikaste surma kohta sõnab ta: „..läks vägeva väravahoidja Hadese manu..“, Teeba rahvast aga hoiatasid jumalad, et nad teaks , kes neid valitseb ning sellest hoolimata valitses ta edasi.
Lõppu tõlgendab ta emakaotuse valuna. Homeros ei leia Oidipusest saatuse irooniat – tundub pigem jumalate loona .

Missugustele Oidipuse motiivi tõlgendustele toetub J.Kristeva käsitlus abjektsioonist?
_________________________________________________________________________________

Iseloomusta läänemeresoome rahvaste taevaga seotud jumalanimetusi, nende päritolu ja muutumust aja jooksul.
Võrdle taivas (taevas) – indoiraani *daivas (jumal)

Võrdle lännemeresoome rahvaste pikesõnavara.
Piksega seotud jumalanimetused -

vana mees - pikne

• eestis kõu (vanaisa vana mees), soomes kouku (surm, tont, suur loom, karu täi)
  
• eestis äike , väljend: äiä hoog ehk piksetuul, soomes äijä jyrittää ehk müristab
  
• soome-karjala-isuri ukkonen ehk vanaätt, samas ukon kaari on vikerkaar ja ukkosen vaaja välgunool
  
• vadjas ukoo jürü ~ ukuo jürü tähendab piksemürinat, ukoolookka vikerkaart
  
• liivis vana iza ehk vanaisa, ka pitki(z)-iza
  
• eestis taevataat, taevaisa
  
• soomes isäinen, isänen pikne
  

deskriptiivsõnad – kust pikse nimi tuli vist ? (pikk, valge, väle)

• eesti pikne – vikerkaar sama tüvega seotud
  
• soome pitkäinen, pitkänen
  
• liivi pit'ki, pi'kiz, pit'kiz-iza – pikne, pikse-isa, vikerkaar – pit'kis(z)-koor(a)
  
• eesti välk valgusega
  
• vadja jürü – müristamine, piksemürin, jürü jürizeb – müristab
  
• liivi bor'it – äike
  

jumal - pikne

• vadja – jumala, jumala jürü – müristamine, jumalaa luokka – vikerkaar
  
• vepsa – jumou, g'uomu, jum, d' umal – jumal, g'umalang'uru – pikne, jumalanheboine – vikerkaar
  

Üldiselt on kõik lms rahvaste nimetused jumaluste jms taevase kohta sarnased. Vastavalt päritolule muutub „s“ z-iks ja tuleb rohkem ülakomasid juurde. Kuna lms rahvaste usk on sarnane, usutakse näiteks metshaldjatesse, siis on ka nimetused küllaltki sarnased.

Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus , läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missusuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt?

Peko on setode viljakusjumal . (kultus oli salajane, vähe infot)

Peko kultus on ainuke jumalakujuga kultus. (teistel ei ole sellist kuju nu )

Kuju on umbes poolemeetrine inimest meenutav (puust v vahast) (muidu oli viljasalves, aga viljakoristuse ajaks viidi põllule)

Peko auks korraldati kaks korda aastas pidustused: kevadel ja sügisel (algus-lõpp)

Pidudel osalesid ainult jõukamad pered. Tuldi tallu , kus peko kuju viibis (pekopapp)

Söögi joodi, palvetati, et peko tooks vilja- ja karjaõnne

Peko külge asetati küünlad ja seega – peko kui küünlajalg

Sügisel valiti järgmise aasta pekopapp. :D – vereliisk – mehed hüppasid rüseldes üle aia ja kes verisem oli – see sai :D:D:D help

Otsest vastet pole, aga sugulasrahvastelt küünlakultused (Venemaal – küünlade põletamine kogukonnas ), Vändra ja Edela-Eesti tõnnikultus on võrreldav, Soomes lastemäng – lapsed hüppavad üle aia – seos vereliistuga.

Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia?
Lastele räägiti hirmujutte hirmutusolenditest kõige rohkem kasvatuslikel eesmärkidel ning lugudes esines reaalelulisi, mütoloogilisi ja fiktsionaalseid olendeid . Fiktiivsed hirmutusolendid on fiktsioonist tuntud, kuid ei edasta rahvausundilist informatsiooni. Lastemütoloogia tekib, kui usundiline mailmapilt teiseneb ning sisaldab jäänukeid vanemast mütoloogiast. (kemmerguvana, lakavana,