koostist; 4. Kui need erinevad süstemaatiliselt laboratoorsetest= tähe vaatesuunaline liikumine; 5. Joonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist; 6. Emissioon - ja neeldumisjooned koos= täheaine pidev. Mis on Hertzsprung-Russelli diagramm? Kuidas seda koostatakse?Hertzsprungi-Russelli diagramm ehk lühendatult HR-diagramm on graafik, mis kujutab tähtede jaotust nende spektriklassi ja absoluutse tähesuuruse järgi. Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjelda seda tähte. Enamik tähtedest, välja arvatud kõige väiksema massiga tähed, paisuvad peajadalt lahkudes punaseks hiiuks. Punaseks hiiuks muutudes tähtede efektiivne temperatuur langeb. Nende kiirgav pind suureneb siiski piisavalt palju, et nende absoluutne heledus kasvab vaatamata efektiivse temperatuuri langusele. Hertzsprungi-Russelli diagrammil paiknevad punased hiiud peajada kohal ning moodustavad sellest selgesti eristuva rühma.
kogunenud tähe keskosasse ja jätkates kokkutõmbumist, moodustab väga tiheda tuuma, mis mõjutab suuresti vesiniku "põlemist". Vesinik kaotab võimaluse reguleerida oma temperatuuri ja seega tema tihedus ja temperatuur on määratud heeliumist tuuma gravitatsiooniväljaga. See omakorda suurendab siserõhku, mis sunnib tähe pealmised kihid paisuma. Väiksemate tähtede surm. Kui väga väike täht hakkab paisuma, muutub ta punaseks hiiuks. Selles olekus hakkab täht süteesima energi saamiseks heeliumi süsinikuks ja seda omakorda rauaks. Kuna need elemendid annavad tunduvalt vähem energiat, siis hakkavad väiksed tähed kokku tõmbuma, muutudes lõpuks valgeks kääbuseks. Selline täht kiirgab väga vähe, aga võib oma sisemise energia varul elada veel miljardeid aastaid. Kui lõpuks jahtub ka valge kääbus, jääb sellest järele külm ja väga raske tuum, mida kutsutakse mustaks kääbuseks
Helenduvat valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Kosmoses leiduva nn tähtaine (gaas ja tolm) kokkutõmbumisel. Kui sisemine rõhk on piisavalt suur, käivituvad tuumareaktsoonid. Tähtede eluiga sõltub nende massist. Täht võib muutuda punaseks hiiuks ning seejärel tõmbub kokku muutub valgeks kääbuseks (Päike). Supernoova plahvatus. http://www.youtube.com/watch?v=0J8srN24pSQ Üks lähim täht (8,6 va) Kaksiktäht Siirius A + Siirius B Vaatlus : lõunapoolkeral juuli alguses õhtul peale Päikese loojumist ja hommikul enne Päikese tõusu. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Meie Galaktika (suuruselt II)
Hiidude läbomõõt on sadu, ülihiidudel tuhandeid kordi suurem kui Päikese läbimõõt. Kui Päikese asemel oleks ülihiid Betelgeuse Orioni tähtkujust, siis Marss oleks selle ülihiiu sees. Hiid tähed on väga hõredad. Kui tavaliste tähtede tihedus on saamas suurusjärgus vee tihedusega, siis hiidude tihedus on sellest rohkem kui miljon korda väiksem. Hiidude väliskihid koosnevad gaasist, mis on hõredam kui õhk. Kui hiidtäht läbi hakkab põlema, siis muutub ta punaseks hiiuks. Osa tema gaasilisest ainest valgub naabertähele, mis muutub selle tagajärjel oma kaaslasest palju suuremaks. Esialgsest hiiust saanud punane ülihiid aga plahvatab supernoovana ja moodustub kas valge kääbus, pulsar või must auk, olenevalt tähe algsest suurusest. Nüüd muutub teine hiidtäht punaseks hiiuks ja temaga kordub sama, kuni lõpuks tiirlevad üksteise ümber 2 läbipõlenud tähte. Hiid täht on tunduvalt suurema raadiuse ja heledusega kui peajada täht, mis on sama
Tähed sünnivad üle terve maailmaruumi hajunud gaasi- ja tolmupilvedes. Päikese-suurused tähed säravad taevas umbes 10 miljardit aastat. Väga suured tähed (100 korda suurema massiga kui päike ) säravad eelmistest heledamalt, kuid nende eluiga on palju lühem - ainult 10 miljonit aastat. (2) Enamus oma elust veedavad tähed normaalse peajadatähena, mille tuumas põleb vesinikheeliumiks. Vanadusest paisuvad kõik tähed punaseks hiiuks. Pärast hiiu staadiumi läbimist suure massiga tähed plahvatavad supernoovana, väikesed aga tõmbuvad kokku väikseks kääbuseks.(6) 1.2. Tavalised tähed Peajadatähed ongi tavalised parimas meheeas olevad tähed, mille tuumajaamad töötavad täisvõimsusel. Osa neist on võrdlemisi noored, osa vanad, kuid neis kõigis on veel piisavalt kütust vesinikku. Peajada tähed erinevad üksteisest massi poolest. Kõige väiksemate tähtede mass on pisut alla kümnendiku päikese massist
1,9891×1030 kg Päikese pinnatemperatuur on 5778 K, kuid märksa kuumemad on Päikese kroon kuni 1,8 miljonit K ja tuum umbes 15,7 miljonit K. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elemente on 1,67% massi järgi PÄIKE 1. gaasipilve kokkutõmbumine 2. vesiniku põlemine heeliumiks 3. heeliumi põlemine süsinikuks. Selle tagajärjel muutub Päike punaseks hiiuks. 4. Päikene heidab ära oma atmosfääri, tõmbub kokku valgeks kääbuseks ja hakkab aeglaselt jahtuma. PÄIKESE STAADIUMID TÄNAN KUULAMAST
Tsentrist leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb, tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. 23.Millest sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus? Tähe tasakaaluseisund sõltub eelkõige massist, aga ka keem koostisest. Tasakaalus peavad olema tähe sisemuses siserõhk ja raskusjõud. 24.Kuidas tekib tähe kiirgus? Tähe kiirgus tekib termotuumasünteesides. 25.Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjeldage seda tähte. .Täht muutub punaseks hiiuks, kui H2 hulk tähes langeb ¼ ni ning tähe heledus hakkab kiiresti kasvama saavutades H2 lõppemise hetkeks varasemast 100x suurema väärtuse (kiirgab veel u mld a). 26. Kuidas lõppeb tähe areng? Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid)
Tsentrist leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb, tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. 23.Millest sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus? Tähe tasakaaluseisund sõltub eelkõige massist, aga ka keem koostisest. Tasakaalus peavad olema tähe sisemuses siserõhk ja raskusjõud. 24.Kuidas tekib tähe kiirgus? Tähe kiirgus tekib termotuumasünteesides. 25.Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjeldage seda tähte. .Täht muutub punaseks hiiuks, kui H2 hulk tähes langeb ¼ ni ning tähe heledus hakkab kiiresti kasvama saavutades H2 lõppemise hetkeks varasemast 100x suurema väärtuse (kiirgab veel u mld a). 26. Kuidas lõppeb tähe areng? Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid)
et hakkab toimuma termotuumarektsioon ehk tuumade liitumine. Protsess võtab aega 100 000 kuni 100 000 000 aastat. Tähe elukäik Vesiniku liitumine heeliumi aatomi tuumadeks kestab 0,1-100 miljardit aastat. Tekivad ka suuremate aatommassidega aatomid (Na, Ba), kuni vesinik on otsas. Kaasneb üha suuremate osakeste koondumine ning tõuseb temperatuur, selle tõttu välised kihid paisuvad ja täht muutub suuremaks ja punasemaks. Sellist tähte nim punaseks hiiuks. Oletatakse, et Päike paisub 4,5 miljardi aasta jooksul kuni Maa orbiidini st 150 000 000 km igas suunas. 100 000 000 000 Kelvini juures pekas hakkama liituma heeliumi aatomite tuumad kuni Ni ja Fe aatomite tekkeni. Selle käikus suureneb sees temperatuur veel 10 korda, mille järgselt võib peale punase hiiu staadiumit toimuda kaks võimalikku tähe surma: 1) suure massiga tähed plahvatavad supernoova 2) väiksema massiga tähed tõmbuvad kokku valgeks kääbuseks
kiirust, magnetvälja kujunemist ja tähetuule tugevust Surnud vanemad tähed suurendavad molekulaarudusid raskemate elementidega Kunstniku kujutlus prototähe tekkeprotsessist tihedas molekulaarudus. NASA pilt. Peajada järgne aeg Vähemalt 0,4 Päikese massiga tähtede väliskihid hakkavad paisuma ja jahtuma Vesiniku ammendumisel ja heeliumi süttimisel tekib punane hiid Viie miljardi aasta pärast, kui Päike on arenenud punaseks hiiuks, paisub ta maksimumraadiuseni ~ 250 korda praegusest suuremaks Kuni 2,25 kordse Päikese massiga punases hiius jätkub vesiniku põlemine tuuma ümbritsevas kihis Pärast heeliumi ammendumist tuumas jätkuvad termotuumareaktsioonid tuuma ümbritsevas kihis tuum koosneb siis peamiselt hapnikust ja süsinikust Massiivsed tähed Väga suure massiga tähed paisuvad heeliumi põlemise faasis punasteks ülihiidudeks Tähe elu lõpufaasis toimub tähes
sest tõusva gaasi voolu tipp on kõrgema temperatuuriga kui langeva gaasi voolu tipp. Osad Päikese alad on madalama temperatuuriga ja need on Päikesel plekid ehk laigud. Tähtede värvus kõigub punasest kuni sinakas-valgeni, see tähendab et temperatuur kõigub 3000- 30000 C. Päike on kollane ja läheb järjest punasemaks, mida rohkem tema koostisse tekib heeliumit. Päikese vanus on 5,5 miljardit aastat ja ta elab veel sama kaua. 5 miljardi aasta pärast on ta punane ja paisunud hiiuks. Kõikidel tähtedel on 3 elufaasi.1. proto täht e. Kiiresti pöörlev gaasi pööris, mis tõmbub järjest väiksemaks ja siis toimub plahvatus ja süttib täht. 2. on tähe eluiga on seda lühem, mida suurem on tähemass. 3. kõdutäht, toimub tähe jahtumine, kuni ta näeb välja nagu pruun suur planeet. Tähed liigitatakse suuruse järgi kääbusteks ja hiidudeks ning värvuse järgi punaseks, oranziks, kollaseks, roheliseks, siniseks ja sinakasvalgeks. Komeet
tihedust suurendavad protsessid.Mingil momendil kujunevad kokkutõmbuvas pilves suhteliselt väikesed tihendid. Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist.Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. 25)Millal muutub täht punaseks hiiuks?Kirjeldage seda tähte. Et põlevkihi temperatuuri määrab heeliumist tuuma mass, reguleerib täht energiatoodangut väliskesta tiheduse kaudu. Kui toodang läheb liiga suureks, paisub kest hõredamaks ning tuumale langeva kütuse hulk väheneb, tuues kaasa energiatoodangu languse. Täht muutub punaseks hiiuks. Pärast vesiniku lõppemist tuumas võivad seal alata ka teised reaktsioonid, nagu heeliumi süntees süsinikuks ja süsiniku süntees rauaks.
kihtidest. Sellel ajal hakkab muutuma tähe värvus punakamaks. Ta paisutab oma mõõtmeid suuremkas ja tõmbub siis kokku. Selline pulseerumine võib toimuda väga pikka aega. Täht on siis punase hiidtähe staadiumis. Teadlased arvavad, et Päikesel on tsentris alles veel 40% vesinikku- järelikult on meie tähel pikkmaa hiidtähe seisusesse. III 1) Väikese massiga tähed-> muutuvad punaseks hiiuks-> planetaar udu->valgekääbus-> must pruun kääbus. Suuremassiga tähed-> paisuvad punaseks hiiuks-> supernova plahvatus-> a) kogu aine vajaub maailmaruumi. b) neutrontäht, c) mustauk. Supernova plahvatus: Supernova plahvatus toimub tähe tuuma ümbritsevas kihis. Plahvatuse jõud on korraga suunatud nii välja kui ka keskele. See jõud surub tähe keskosa väga pisikeseks ja tihedaks. Välis osa plahvatb tolmuks ja gaasiks. Kui plahvatusest jääb järlele rohkem, kui 3 päikese
Tsefeiitide periood on seotud tegeliku valgusvõimsusega. Mida pikem periood seda, heledam ( absoluutse skaala järgi ) on täht. Suure massiga tähti on vähe, enamiku tähtede mass on Päikese massist väiksem. Massist sõltub tähe edasine areng ja eluiga. Mida suurem on mass, seda lühem on eluiga. Päikese elukäigu neli staadiumi : gaasipilve kokkutõmbumine, vesiniku põlemine heeliumiks ( selle staadiumi poole peal on Päike ), heelium põleb süsinikuks ( Päike muutub punaseks hiiuks ) ja viimases staadiumis Päike heidab ära oma atmosfääri ja tõmbub kokku valgeks kääbuseks ( hakkab jahtuma ). Supernoovade plahvatustes tekivad kõik rauast raskemad elemendid. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem.Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika
2. Asub Galaktika spiraalharus, kus lisaks tähtedele on ka ohtralt gaasi ja tolmu. Teise põlvkonna tähtede atmosfääris on lisaks H2 ja He ka raskemaid elemente. a. Täht viibib põhiosa oma elust põhijadas b. Kui tähe keskosa H2 on muutunud He, hakkab He-st koosnev tuum kokku tõmbuma ja selle tempperatuur kasvama. Suurenevad tähe heledus ja mõõtmed ning täht muutub punaseks hiiuks või ülihiiuks. c. Tähe elukäigu lõppetapp sõltub jälle tähe massist. Päikesesarnaste tähtede (mille mass pole suurem 1,2 M) kest paisub järk-järgult ja lõpuks jääb järele ainult tuum Punane hiid > valge kääbus. Kui tähe mass on Päikese massist üle kahe korra suurem võib ta kaotada tasakaalu ja plahvatada supernoovana, mille tuuma kokkulangemisel moodustub neurontäht.
miljoneid kraade. Sisemuses toimub vesiniku põlemine heeliumiks. Mida rohkem on tähe koostises vesinikku, seda noorema ja kuumema tähega on tegemist. Mida punasem on täht, seda madalam on temperatuur, mida sinisem, seda kuumem. Päike on kollane kääbustäht. Kui pool vesinikust muutub heeliumiks, siis päike muutub punaseks ja paisub, haarates endale ruumala kuni Jupiterini. Päikese eluaeg on 11 miljardit aastat, pool on elatud. Kui Päike on muutunud Punaseks Hiiuks, hakkab järgnevalt toimuma tema kokkutõmbumine planeedi suuruseks. Järgnevalt tekib Pruun Kääbus. Termotuumapomm koosneb aatom- ja vesinikpommist. Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumistuumapomm. Selle lõhkamisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Termotuumakütust (LiD) saab paigutada pommi kuitahes palju, suurendades niiviisi pommi võimsust. Kergete tuumade liitumisreaktsioon on termotuumareaktsioon. Selle
Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses seda ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. Tähtede elukäigus võib eristada erinevaid staadiume. Toon näite Päikese varal. Tema elukäigus võib eristada nelja staadiumi. Päike 1. gaasipilve kokkutõmbumine 2. vesiniku põlemine heeliumiks (10 mld. aastat- praegu ongi Päike selle staadiumi poole peal.) 3. heeliumi põlemine süsinikuks. Selle tagajärjel muutub Päike punaseks hiiuks. 4. Päikene heidab ära oma atmosfääri, tõmbub kokku valgeks kääbuseks ja hakkab aeglaselt jahtuma. 3. Tähed- palju neid on? Tähistaevas on nähtav igal selgel ööl. Inimesed on kaua aega uurinud, mida tähed endast kujutavad. Meile paistavad nad eredate, helendavate valgete täpikestena. Tähistaevasse vaadates näeme seal ilmatumal hulgal tähti, kuid tegelikult ei ole neid seal üldse niipalju, kui võib arvata
gloobulid mis on tingitud tiheda gaasi jahtumisest. Kui gaasipilv kokku tõmbub siis tema keskosa soojeneb (sellisel juhul me tema kiirgust ei näe, kuna külma pilve katteloor takistab kiirte levikut). Kuna täht aina kasvab suuremaks ja ka kuumemaks ning kiired muutuvad tugevamaks. Saabub hetk, kus kiirgus jõuab läbi pilvede maailmaruumi, sest pilvkate laguneb. Vananedes täht suureneb kuid jahtub ja muutub punasemaks. Täht on muutunud punaseks hiiuks. Punane hiid loobub oma paisunud väliskihist ning jääb järele ainult tema helendab südamik. Siis toimub kustumine. Kus väikestel ja rahulikumatel tähtedel tekib see laialipaiskumine rahulikult, kuid massiivsete tähtede puhul tekib supernoova. Laialipaiskunud tähe ained võivad viia uue tähe kolde tekkimiseni. Mida massiivsem on täht, seda tormilisemalt kulgevad tähe eluprotsessid, seda rahutum ja lühem on tähe "rahulik" elu. 7
23. Millest sõltub tähe tasakaaluseisund?Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus? Tähe tasakaaluseisund sõltub eelkõige massist, aga ka keem koostisest. Tasakaalus peavad olema tähe sisemuses siserõhk ja raskusjõud. 24. Kuidas tekib tähe kiirgus? Tähe kiirgus tekib termotuumasünteesides (avastati 1930ndatel, enne seda arvati, et tähe kokkutõmbumisel vabaneva potentsiaalse energia arvel) (Ernst Öpik!). 25. Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjelda seda tähte. Täht muutub punaseks hiiuks, kui H2 hulk tähes langeb ¼ ni ning tähe heledus hakkab kiiresti kasvama saavutades H2 lõppemise hetkeks varasemast 100x suurema väärtuse (kiirgab veel u mld a). 26. Kuidas lõppeb tähe areng? Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaaine siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus (kiirgab väga vähe, võib elada veel mld aastaid)
Siis lakkab kokkutõmbumine, sest siserõhk tasakaalustab gravitatsioonijõu. Kokkutõmbumise faasile järgneb stabiilne olek. Päikese sarnased tähed viibivad selles olekus 10 miljardit aastat. Kui tähe kogu vesinik on muundunud heeliumiks, hakkab heeliumist koosneb tuum kokku tõmbuma ja tuuma temperatuur kasvama. Jahtunud välikiht ei suuda kiirgust läbi lasta ja paisub seetõttu. Suurenevad tähe heledus ja mõõtmed. Täht muutub punaseks hiiuks või ülihiiuks. Selle staadiumi lõpus põleb heelium süsinikuks. Lõpuks jääb järele ainult tuum. Punane hiidtäht muutub väikeseks ja kuumaks valgeks kääbuseks. Need jahtuvad väikese pinna tõttu aeglaselt. Evolutsiooni lõppfaasis võivad need plahvatada supernoovana, mille tuuma kokkulangemisel moodustub neutrontäht. Massilt suuremad tähed võivad samuti kokku tõmbuda ja muutub lõpuks ,,mustaks auguks".. Neutrontähes on aine neutron-kõdunud seisundis,
Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses seda ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. Tähtede elukäigus võib eristada erinevaid staadiume. Toon näite Päikese varal. Tema elukäigus võib eristada nelja staadiumi : 1. gaasipilve kokkutõmbumine 2. vesiniku põlemine heeliumiks (10 mld. aastat- praegu ongi Päike selle staadiumi poole peal.) 3. heeliumi põlemine süsinikuks. Selle tagajärjel muutub Päike punaseks hiiuks. 4. Päikene heidab ära oma atmosfääri, tõmbub kokku valgeks kääbuseks ja hakkab aeglaselt jahtuma. Kaksik- ja mitmiktähed Kaksiktähed on tähed, mis on omavahel seotud. Kaksiktähtede avastamine langeb ühte esimeste teleskoobiliste vaatlustega 17. sajandil, kuid nende õige tõlgitsus pidi järgnema alles kahe aastasaja pärast. Enne pidi lahendust leidma küsimus, mis kinnistähed üldse on
Nagu me teame, ei ole tähed igavesed. Nii juhtuski, et varasemate suurte tähtede eluperiood sai läbi ning see lõppes suure plahvatusega, mida kutsutakse supernoovaks. Selle plahvatuse käigus eraldus kosmosesse palju erinevaid elemente. Päikese elukäigus võib eristada nelja staadiumi: 1. gaasipilve kokkutõmbumine 2. vesiniku põlemine heeliumiks (10 mld. aastat- praegu ongi Päike selle staadiumi poole peal.) 3. heeliumi põlemine süsinikuks. Selle tagajärjel muutub Päike punaseks hiiuks. 4. Päikene heidab ära oma atmosfääri, tõmbub kokku valgeks kääbuseks ja hakkab aeglaselt jahtuma. Andmeid Päikese kohta: Pinnatemperatuur: 5500 kraadi Maa ja Päikese vaheline kaugus: 149,6 miljonit km Läbimõõt ekvaatoril: 1 392 000 km Pöörlemisperiood: 25,4 päeva Temperatuur keskmes: 15 000 000 kraadi Tähtede värv ja helendus Tähti on olemas erinevat värvi. Mõned on valged, teised sinakamad, kollakamad või oranzid- punakad
2.2 TÄHTEDE ELUKÄIK Tähed tekivad kosmoses leiduva n.ö. tähtaine kokkutõmbumisel, mille tulemisel täht hakkaks tööle termotuumakatlana. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. Tähtede elukäigus võib eristada erinevaid staadiume. Kui võtta näide Päikese põhjal. Tema elukäigus võib eristada nelja staadiumi: 1. Gaasipilve kokkutõmbumine 2. Vesiniku põlemine heeliumiks. 3. Heeliumi põlemine süsinikuks. Selle tagajärjel muutub Päike punaseks hiiuks. 4. Päike heidab ära oma atmosfääri, tõmbub kokku valgeks kääbuseks ja hakkab aeglaselt jahtuma. Tähed ei kasva üksi. Noored tähed paiknevad parves nagu väikesed lapsed lasteaias. Udukogus tekib palju gaasitompe, mis iseenda raskusjõu mõjul hakkavad kokku tõmbuma ja püüavad haarata endasse võimalikult palju gaasi. Osal neist õnnestub kasvada küllalt suureks. Nende keskmes algavad tuumareaktsioonid ja uus täht on sündinud.
.......................................................................................5 Termotuumareaktsioonid.............................................................................................................7 Tähtede energiaallikad................................................................................................................9 Heeliumi tuumapõlemine..........................................................................................................11 Punaseks hiiuks muutumine......................................................................................................13 Uduks ja kääbuseks muutumine...............................................................................................14 Lisa............................................................................................................................................15 Röntgen- ja gammaastronoomia. Gammasähvatused..........................................................
Kaksiktähtede elu erineb üksiktähtede omast. Kui üks tähtedest läbi põleb, saab kaksiku kaaslaseks olev täht endale materjali juurde ja suureneb. Pildil näed, mis juhtub , kui kaksiktähe moodustavad suur hiidtäht ja Päikese sarnane kollane kääbus. Kui hiidtäht läbi hakkab põlema, siis muutub ta punaseks hiiuks. Osa tema gaasilisest ainest valgub naabertähele, mis muutub selle tagajärjel oma kaaslasest palju suuremaks. Esialgsest hiiust saanud punane ülihiid aga plahvatab supernoovana ja moodustub kas valge kääbus, pulsar või must auk, olenevalt tähe algsest suurusest. Nüüd muutub teine hiidtäht punaseks hiiuks ja temaga kordub sama, kuni
Kokkutõmbe ajal gaasipilve keskosa kuumeneb, kuid tekkiv täht on varjatud külma gaasi pilvega. 21. Millest sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus? Tähe tasakaaluseisund sõltub eelkõige massist, aga ka keemilisest koostisest. Selleks peavad tasakaalus olema tähe siserõhk ja raskusjõud. 22. Kuidas tekib tähe kiirgus? Tähe kiirgus tekib termotuumareaktsioonide tõttu. 23. Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjeldage seda tähte. Täht muutub punaseks hiiuks H2-e lõppemisel tähe tuumas. Tähe asukoht H-R diagrammil muutub kuna ta hakkab paisuma ja ta mõõtmed suurenevad, samal ajal kui pinna temp langeb. H2 on põlenud He-iks, edasi põleb heelium raskemateks elementideks. 24. Kuidas lõppeb tähe areng? Päikese sarnaste tähtede arengu lõpp: vesinik muundub heeliumiks ja tähed hakkavad paisuma,
Kokkutõmbumise käigus gaasipilve keskosa kuumeneb, algul takistab tema kiirgus välimiste kihtide pealelangemist. Lõpuks jõuab kuumalaine tähte ümbritseva külma gaasi pinnale, pilv laguneb ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Täht jätkab kokkutõmbumist, kuni temperatuur tema keskmes tõuseb umbes 10 miljoni kraadini, mis on vajalik termotuumasünteesiks. Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiiuks. Pärast kütuse lõppemist tõmbub täht tasapisi kokku, muutudes valgeks kääbuseks, mille tihedus on väga suur. Kui tegu on suure tähega, tekib kütuse lõppemisel noovaks või supernoovaks nimetatud plahvatus, tänu millele on võimalik rauast raskemate elementide teke. Väga suure massiga gaasikerast tekib mitmiktäht, väga väikesest pruun kääbus. Galaktikate teke sarnaneb tähtede tekkele. Nad võivad moodustuda hajusast gaasi ja tolmupilvest. Elliptilse galaktika teke on
kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. Kui pilv, millest täht tekib, pole sfääriline, toimub kiirguse läbimurre ebaühtlaselt ning suur osa gaasist jääb rõngana tähte ümbritsema. 23. Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjeldage seda tähte. Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiiuks. 24. Kuidas lõpeb tähe areng? Pärast kütuse lõppemist tõmbuvad tähed tasapisi kokku, muutudes lõpuks valgeteks kääbusteks (tihedus suur, Maa mõõdus). Selline täht kiirgab vähe, võib elada veel mlrd aastaid. Suuremad tähed aga võivad üldse plahvatada. Parimal juhul viib plahvatus ära väliskihid, halvemal juhul kohu täht =noova, supernoova. Kui plahvatusi ei
kihtide pealelangemist. Me ei näe tekkivat tähte -- ümbritsev külma gaasi pilv varjab tema kiirgust. Mida suuremaks kasvab keskne tihend, seda tugevamaks muutub kiirgus ja seda suuremaks paisub pilv. Lõpuks saabub moment, kus keskkohast leviv kuumalaine jõuab pilve pinnale, pilv laguneb (puhutakse laiali) ja tähe kiirgus pääseb maailmaruumi. TÄHE KIIRGUS Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiiuks. DOPLERI EFEKT - lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Parallaksi järgi kauguse mõõtmisel on ühikuna võetud kasutusele PARSEK (pc) kaugus, mis vastab objekti aastaparallaksile üks kaaresekund (pannakse kirja tähtede kaugus). 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. ABSOLUUTNE TÄHESUUURUS M=m+5-5logp Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aastaga.
Kokkutõmbe ajal gaasipilve keskosa kuumeneb, kuid tekkiv täht on varjatud külma gaasi pilvega. 70. Millest sõltub tähe tasakaaluseisund? Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus? Tähe tasakaaluseisund sõltub eelkõige massist, aga ka keemilisest koostisest. Selleks peavad tasakaalus olema tähe siserõhk ja raskusjõud. 71. Kuidas tekib tähe kiirgus? Tähe kiirgus tekib termotuumareaktsioonide tõttu. 72. Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjeldage seda tähte. Täht muutub punaseks hiiuks vesiniku lõppemisel tähe tuumas. Tähe asukoht H- R diagrammil muutub, kuna ta hakkab paisuma ja ta mõõtmed suurenevad, samal ajal kui pinna temperatuur langeb. Vesinik on põlenud heeliumiks, edasi põleb heelium raskemateks elementideks. 73. Kuidas lõpeb tähe areng? Päikese sarnaste tähtede arengu lõpp: vesinik muundub heeliumiks ja tähed hakkavad
Heeliumi tekkimine tähel: I etapp: prootoni ja elektroni ühinemine, mille tagajärjel tekivad neutronid ja neutriinod (laenguta, väikese massiga osakesed). II etapp: prootoni ja neutroni ühinemine deuteeriumi tuumaks. III etapp: kahe deuteeriumi tuuma ühinemine heeliumiks, kust kiirgus levib pinnale. Üks täht võib kiirata raadiolaineid, soojuskiirgust, nähtavat valgust, röntgenkiirgust, gammakiirgust ja UV-kiirgust. Tähti uuritakse kiirguse järgi. 4. Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjeldage seda tähte. Kui kogu vesinik on muutunud heeliumiks tähe sisemuses, siis hakkab täht paisuma ja algab järgmine termotuumareaktsioon: heeliumi tuumade ühinemine süsiniku tuumadeks. Sellel reaktsioonil vabaneb palju vähem energiat kui varem, järelikult ka täht jahtub. Põhijada tähest tekib punane hiid (suur, hõre, külm, 3000K suuruse temperatuuriga täht). Päikesel hakkab selline nähtus umbes 4,5 miljardi aasta pärast, mil Päike muutub nii suureks
palju kütust tal kulutada on ja kui kiiresti täht seda teeb. 5 2.2 Peajada järgne aeg Tähtedel, mille mass on vähemalt 0,4 Päikese massi, tekib heeliumi põlemine, kui nad on ära kulutanud tuumas oleva vesiniku. Peale seda hakkavad nende väliskihid paisuma ja jahtuma ning tekib punane hiid. Näiteks 5 miljardit aastat hiljem, kui Päike on muundunud punaseks hiiuks, paisub ta maksimumraadiuseni ca 1 astronoomiline ühik, st 250 korda praegusest suuremaks. Hiiuna kaotab ta umbes 30% oma massist. Kuni 2,5 Päikese massiga punases hiius jätkub vesiniku põlemine tähe tuuma ümbritsevas kihis. Lõpuks on tuum piisavalt kokku surutud, et alustada heeliumi põlemist ja täht kahaneb raadiuses ning selle pinna temperatuur tõuseb. Massiivsematel tähtedel läheb tuumapiirkond vesiniku põletamiselt enam-vähem otse üle heeliumi põletamisele.
sisemuses miljoneid kraade. Sisemuses toimub vesiniku põlemine heeliumiks. Mida rohkem on tähe koostises vesinikku, seda noorema ja kuumema tähega on tegemist. Mida punasem on täht, seda madalam on temperatuur, mida sinisem, seda kuumem. Päike on kollane kääbustäht. Kui pool vesinikust muutub heeliumiks, siis päike muutub punaseks ja paisub, haarates endale ruumala kuni Jupiterini. Päikese eluaeg on 11 miljardit aastat, pool on elatud. Kui Päike on muutunud Punaseks Hiiuks, hakkab järgnevalt toimuma tema kokkutõmbumine planeedi suuruseks. Järgnevalt tekib Pruun Kääbus.) PÄIKESE REAKTSIOONID- vesinik: 1)p (+) -><- e(-)rasket prootonit vaja 2)n(raske vesiniku tuum) --> neutriino eraldub 1 1H (1 prooton, 0neutr) 1 2H (deuteerium)(1pr, 1ne) 3)p(+)-><-n= 21D(deuteerium) 4)p&n-><-p&n=21D+21D
Millised jõud peavad olema tähe sisemuses tasakaalus? Siserõhk peab tasakaalustama gravitatsiooni. Sisemistest kihtides kiirgunud valgus neeldus välimistes kihtidest, sealt kiirgunud valgus veel omakorda väljaspool ja nii edasi kuni pinnani. 22. Kuidas tekib tähe kiirgus? Vt eespoolt. Lisaks: kui pilv, millest täht tekib, pole sfääriline, toimub kiirguse läbimurre ebaühtlaselt ning suur osa gaasist jääb rõngana tähte ümbritsema. 23. Millal muutub täht punaseks hiiuks? Kirjeldage seda tähte. Vesiniku lõppemisel tuumas täht paisub, muutudes punaseks hiiuks. 24. Kuidas lõpeb tähe areng? Pärast kütuse lõppemist tõmbuvad tähed tasapisi kokku, muutudes lõpuks valgeteks kääbusteks (tihedus suur, Maa mõõdud umbes). Selline täht kiirgab vähe, võib elada veel mlrd aastaid. Suuremad tähed aga võivad üldse plahvatada. Parimal juhul viib plahvatus ära väliskihid, halvemal juhul kohu täht =noova, supernoova. Kui plahvatusi ei toimuks,
Siis lakkab kokkutõmbumine, sest siserõhk tasakaalustab gravitatsioonijõu. Kokkutõmbumise faasile järgneb stabiilne olek. Päikesesarnased tähed viibivad selles olekus 10 miljardit aastat. Kui tähe kogu vesinik on muundunud heeliumiks, hakkab heeliumist koosneb tuum kokku tõmbuma ja tuuma temperatuur kasvama. Jahtunud välikiht ei suuda kiirgust läbi lasta ja paisub seetõttu. Suurenevad tähe heledus ja mõõtmed. Täht muutub punaseks hiiuks või ülihiiuks. Selle staadiumi lõpus põleb heelium süsinikuks. Lõpuks jääb järele ainult tuum. Punane hiidtäht muutub väikeseks ja kuumaks valgeks kääbuseks. Need jahtuvad väikese pinna tõttu aeglaselt. Evolutsiooni lõppfaasis võivad need plahvatada supernoovana, mille tuuma kokkulangemisel moodustub neutrontäht. Massilt suuremad tähed võivad samuti kokku tõmbuda ja muutub lõpuks ,,mustaks auguks".
regioonis.Müütiline taevalaotuse sepp, kes sepistab sampo. 47. Ava eepose "Kalevala" kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta. Lemmikäise:lempi'füüsiline armastus'.Temaga seotud runodes on samanistlikke elemente ja motiive ilmutuskirjandusest;sarnasusi skand. Armasusjumala Baldr'iga. Lemmikäineni surmas nähtud jälgi egiptuse Osirise müüdist. Kullervo:Kulta'kuld,kallim'.Lauludes on teda peetud Kalevipojaks,st hiiuks(noorena väga tugev);kajastub vaen kahe klanni vahel. 48. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi/süzeed eeposes "Kalevala". Väinamöinen kui saaman, mitte mõõgakangelane.Arktilise samanismi substraat soome ja karjala pärimuses. N Väinamöise ja Joukahaise võistlualumine(samaanide duell);Väinamöise retk allmaailma teadmiste saamiseks ning minek 'proto-samaani'' Antero Vipuse sisse.Lemminkäise retk allmaailma.Lemminkäise surm ja elluäratamine. 49. Arutle [M
Miljonite aastate parast suttis ketta keskel taht Paike. Gaasitihenditest moodustusid planeedid. Taht on hooguv gaasikera, mille sisemuses toimuvad termotuumareaktsioonid. Tahe elutsukkel: ? Gravitatsioon tombab tahte kokku, kuumus tahe sisemuses puuab paisutada. ? Kuni jatkub kutust termotuumareaktsioonideks, on need joud tasakaalus. ? Kutuse loppedes taht tombub kokku kollapseerub. ? Edasine soltub tahe massist: ? Paikese massiga tahed paisuvad, muutuvad punaseks hiiuks, heidavad valiskihi eemale ja jarele jaab tahe tuum valge kaabus. ? Paikese massist kuni 2 korda suurema massiga tahed muutuvad punaseks ulihiiuks, siis varisevad kiiresti kokku ja plahvatavad: heidavad kesta eemale. Jarele jaab tuum: neutrontaht. ? Paikesest rohkem kui 2 korda suurema massiga tombuvad kokku mustaks auguks. Supernoovad on tahed, mille plahvatamisel vabaneb tohutu energia, heleduse maksimum uletab Paikese oma miljard korda.
sampo) 47. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta. Lemminkäinen < lempi ‘füüsiline armastus’; vrd lemmennosto rituaal ja nimed Lemmikki, Lemmit; m ütol. olendite nimed sm lempoi ‘kurat’, ka lemmes, lemmäs, vdj lemmüs ‘deemonlik varavedaja (nagu kratt või puuk)’; seostatud tule‐sõnavaraga; Kullervo < kulta ‘kuld, kallim’; lauludes on teda peetud Kalevipojaks, st hiiuks (noorena väga tugev) 48. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi/süžeed eeposes “Kalevala”. Väinämöinen kui teadja/šamaan, mitte mõõgakangelane Arktilise (saami) šamanismi substraat soome ja karjala pärimuses), nt Väinämöise ja Joukahaise võistlualulmine (vrd šamaanide duell) Väinämöise retk allmaailma teadmiste saamiseks ning minek “proto‐šamaani” Antero Vipuse sisse
tompudeks haakusid `' (Mary ja John Gribbin 1997:72). `' Päikesel on niipalju vesinikku, et tal jätkub seda kütust veel 5 miljardiks aastaks. Kui ta on kogu vesiniku ära kulutanud, hakkab ta samal viisil heeliumi ''põletama''. Selle tulemusena läheb tema sisemus veelgi kuumemaks ning tema atmosfäär hakkab paisuma. Päikesest saab suur punane hiidtäht `' (Mary ja John Gribbin 1997:73). `' Kui Päike muutub suureks punaseks hiiuks, kõrvetab tema kuumus Maa ja muudab elu meie mõttes võimatuks. Kuid heeliumi põletamine ei hoia päikest kuumama kaua. Kui 3 kogu kütus on otsas, tõmbub Päike kokku valgeks tuliseks palliks, mis on umbes sama suur kui Maa see on valge kääbus `' (Mary ja John Gribbin 1997:73). `' Päikese saatuseks on saada jahtuvaks tuhaks, mille mõõtmed moodustavad murdosa orginaalsuurusest
46. Ava eepose ,,Kalevala" kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Ilmarinen on müütiline taevalaotuse sepistaja, kes sepistab sampo (sammas vms). Väinämöinen väeka lauliku ja samaani roll eeposes. 47. Ava eepose ,,Kalevala" kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta. Lemminkäinen füüsiline armastus pohjolo neiu :D Kullervo kuld, kallim, lauludes on peetud Kalevipojaks ehk hiiuks, kuna noorena oli väga tugev. Samuti kajastatakse vaenu kahe klanni vahel (mõjutanud on Tolkieni romaanis Silmarillion). 48. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi/süzeed eeoposes ,,Kalevala". Väinämönen kui teadja/samaan, mitte mõõgakangelane. Väinämöise ja Joukahaise võistulalmine ehk samaanide duell. Väinämöise retk allmaailma teadmiste saamiseks ning minek ,,proto-samaani" Antero Vipuse sisse
,,Keelte keetmine"- vanaisa keetis ise keeli, eestlased said vanaisa oma enda keele ,,Koit ja Hämarik"- armunud noored, kohtuvad 1 kord aastas jaanipäeval ,,Vanemuise laul", ,,Vanemuise lahkumine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Endla järv ja Juta" Faehlmann oli see, kes hakkas meie eepost kirjutama Kuid tema kirjutises oli puudu Kalevipoja kohta ja retked kaugemale Muutis Kalevipoja lugu suuresti Tegi Kalevipoja hiiuks, oli negatiivne tegelane F.R. KREUTZWALD Pärit Eesti perest Vanemad mõisateenistujad Sündis Ristimetsas Tavapärane haridus 2-3 aastat algkooli õpetaja Tallinnas Maal vanemate juures hakkas rahvaluulet kirja panema Temast pidi saama arst Oli Peterburis koduõpetaja Selle rahaga astus Tartu Ülikooli arstiteaduskonda Tutvus Faehlmanniga seal, sõbrad ja mõttekaaslased Võru linnas arst
rauatöötlemise tehnoloogia revolutsiooniline levimine Läänemere regioonis, kes sepistab Sampo (sammas) 47. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta. Lemminkäineniga seostub füüsiline armastus, deemonlik varavedaja. sarnaneb armastusjumalaga. Eeposes on ta seotud šamanistlike elementide ja motiividega. Kullervo tähendab kulda ja kallimat, lauludes on peetud teda Kalevipojaks e hiiuks, sest noorena oli ta väga tugev. Temaga seostub vaen kahe klanni vahel. 48. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi/süžeed eeposes “Kalevala”. Eeposes on Väinamöinen teadjamees/ šamaan, mitte mõõgakangelane, vaenlased alistab oma laulu või oskusliku kandlemänguga. laulis võistu Joukahaisega, tegi retke allilma, et teadmisi saada ning läks teise šamaani Antero Vipuse sisse selleks. Lemminkäine tegi samuti retke allilma, et täita sealsed ülesanded, et saada naine,
annaabi.ee 
